Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3. Planeeringu eskiisi tutvustus<br />
2/7<br />
DP koostaja Angela Kase (AK) Linnaplaneerimise OÜ-st räägib planeeringu eskiisist. Planeering<br />
puudutab pump-hüdrojaama maapealset osa, kuna maa alune osa ei käi planeerimisseaduse<br />
pädevuse alla. Lühidalt tutvustatakse planeeringu algatamist ning planeeringu<br />
eesmärki. Samuti näitab AK kaardil kõiki planeeritavaid objekte planeeringualal. Ettekande<br />
slaidid on toodud lisas 3.<br />
Ettekande jooksul esitas Kärt Madiberk Tallinna sadamast küsimuse, et kas on ka plaanis<br />
visualiseering ehitusaegse ja ehitusjärgse aja kohta. EK vastas, et <strong>KSH</strong> käigus tehakse 3D<br />
visaliseeringud maapealse osa kohta rajamisaegsest pildist ja käitamisaegsest pildist.<br />
Tõstatati küsimus maa-aluse osa väljanägemise kohta, mille peale vastati, et põhimõttelised<br />
joonised on küll olemas, kuid täpne projekt saab olema peale detailsete geoloogiliste uuringute<br />
teostamist.<br />
Ühtlasi tõstatati küsimus visuaalse mõju kohta ning planeerija kinnitas, et kõige lähemas<br />
elupiirkonnas (Saviranna piirkonnas) ehitusaegsel perioodil jääb kõige kõrgem tõstetorn<br />
(80m) paistma korstnana. Ehitusjärgsel perioodil kõrgeid objekte paistma ei jää.<br />
4. <strong>KSH</strong> <strong>programm</strong>i tutvustus<br />
<strong>KSH</strong> juhtekspert Hendrik Puhkim (HP) Ramboll Eesti AS-st tutvustab <strong>KSH</strong> protsessi ning<br />
<strong>programm</strong>i. Programm on ettevaatav dokument, kus lepitakse kokku, mida on vaja mõju<br />
hindamise käigus teha. Peale keskkonnaameti poolset heakskiitu on tegemist tervikliku dokumendiga,<br />
mille alusel hakatakse mõju hindama. Ettekande slaidid on toodud lisas 4.<br />
Küsimus: Kas ka maa-alust osa hinnatakse <strong>KSH</strong> käigus?<br />
HP vastus: Maa-alust osa käsitletakse selles mahus, mis olemasoleval hetkel võimalik, mh<br />
käsitletakse võimalikke tehnoloogiaid.<br />
EK vastus: ehitusluba antakse välja etapiviisiliselt. <strong>KSH</strong> peab nende tegevuste osas, mille<br />
kohta ei saa hetkel hinnangut anda, peab tooma välja edasised tegevused (sh maa-aluse<br />
osa kohta). <strong>KSH</strong> peab välja tooma võimalikud mõjud, riskid ja avariide võimalused käitamise<br />
ajal. Kui on konkreetne olukord käes, siis hinnatakse, kas lisa mõjuhindamist on vaja teostada<br />
või ei.<br />
Ülo Sõstra täiendus: Me ei lähe täielikku tundmatusse, Soomes on hulgaliselt maa-aluseid<br />
ehitisi, mis toimivad väga hästi ning probleemideta (Helsingi metroo, bussijaam jms).<br />
Küsimus: Kuidas Veeteede amet suhtub tehissaare rajamisse?<br />
HP vastus: Meil on kohustus küsida ametkondadelt arvamust <strong>programm</strong>i kohta ning Veeteede<br />
ametilt tuli kiri, et tähelepanu tuleb pöörata laevaliiklusele ning hinnata võimalikku mõju.<br />
Küsimus: Kuidas mürataset mõõdetakse? Kas ajas keskmist või piirväärtusega?<br />
HP vastus: Meie plaanime müra modelleerida. Hetkel pumbajaama ei ole, seega me ei saa<br />
jaama müra mõõta, saame vaid modelleerida. Kui meile edastatakse potentsiaalsete seadmete<br />
kohta tehnilised andmed, siis me saame väga hästi modelleerida müra levikut. Oma<br />
modelleerimise algandmetena kasutame vaid konkreetseid etteantud andmeid, mida me kirjeldame<br />
ka oma hindamises, st et vastavad müraleviku tulemused on nende teatud algandmete<br />
tulemused.
Change language