Muuga PHAJ heakskiidetud KSH programm - Energiasalv

3/4
KESKKOND JA LOODUS
13. Küsisite, kas tegemata tööd ja vanad möödalaskmised on likvideeritud. Palume Teil täpsustada
esitatud küsimuse sisu, kuna käesoleval hetkel jääb arusaamatuks, mida peetakse konkreetselt
silmas „tegemata tööd“ ja „vanad möödalaskmised“ all.
14. Projekti algatamise aluseks on Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 (vastu võetud
Vabariigi Valitsuse 26.02.2009 korraldusega nr 74), kus on ette nähtud tuuleparke tasakaalustavate
jaamade, tipukoormuse reservjaamade ning avariireservjaamade võimsuste
vajadus. Planeeritav PHAJ on ette nähtud kõikide kirjeldatud funktsioonide täitmiseks. Koostööleping
on sõlmitud AS-iga Tallinna Sadam asukoha valikuks ja nõuete fikseerimiseks. Koostööleping
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on sõlmitud arendaja ja ministeeriumi
huvide fikseerimiseks.
15. ja 16. Küsisite, kuidas on kindlustatud riskid ning kuidas on kindlustatud teise ja kolmanda
sfääri ning elanike riskid. Kuna risk on üldmõiste, siis palume Teil täpsustada võimalikke riske,
mida küsimustes silmas peetakse, et oleks võimalik esitada küsimusele konkreetne vastus.
16. juunil 2011 toimunud avalikul arutelul suuliselt esitatud ettepanekutele vastame järgnevalt:
Jaak Tamtiku ettepanekud:
• Ettepanek – palume läbi viia rannikuala täiendavad uuringud, ranniku seire teostamine.
Vastus – konkreetset kohapealset seiret ei planeerita, kuna olemasolevaid andmeid on piisavalt (AS-i
Tallinna Sadam seire ja Kaarel Orviku seire). KSH raames uuritakse ja analüüsitakse PHAJ võimalikku
mõju kalda erosiooni protsessile tuginedes olemasolevatele seireandmetele. PHAJ projekti realiseerumisel
on arendaja nõus osalema kalda kindlustusprojektis (nt varustades vajalikus koguses ja
suuruses graniitkividega) ka juhul, kui KSH tulemusel selgub, et PHAJ ei avalda Saviranna kaldale
täiendavat negatiivset olulist mõju. Selgitamaks välja, kui suur ranniku ala on mõjutatud aktiivsest
erosioonist, teostatakse KSH raames rannikuala ortofotode analüüs, mida on võimalik kasutada kaldakindlustusprojekti
alusmaterjalina määramaks vajaliku kaldakindlustuse rajamise ulatust.
• Ettepanek – palun võtta kinnisvara eksperdi hinnang selle kohta, kui palju kinnisvara hind piirkonnas
langeb seoses selle projektiga.
Vastus – KSH raames teostatakse kinnisvara väärtuse muutuse hinnang vastava eriala eksperdi poolt.
• Ettepanek – palun planeerida ka haljastustsoon, tühi betoonpind ei ole kena (müraseina
vajalikkuse korral).
Vastus – detailplaneeringus on Nuudi tee äärde kavandatud haljastustsoon. Seega kõrghaljastus on
kavandatud. Müraseina vajadus ja asukoht selgub KSH raames müra modelleerimise tulemusena.
Raul Keinasti ettepanek – teostada reaalsed müra mõõtmised olemasoleva olukorra kindlaks tegemiseks,
et võrrelda hetke olukorda ja tulevast olukorda.
Vastus – müra mõõtmisi ei teostata, kuna müra modelleerimine annab objektiivsema tulemuse mõju
prognoosimiseks. Müra mõõtmine annab tulemuse konkreetse ajahetke kohta, mis ei pruugi kajastada
võimalikku halvimat müra situatsiooni. Erinevalt müra mõõtmisest on müra modelleerimisel võimalik
arvestada kõiki tegureid koosmõjus ning saada müraleviku andmed võimaliku halvima olukorra kohta.
Jüri Kalmaru ettepanek – soovin aruandes näha, kuidas riske likvideeritakse, mis meetodeid kasutatakse
näiteks põhjavee reostuse korral.
Vastus – KSH raames teostatakse riskide hinnang ning pakutakse välja leevendus- ja vältimismeetmed.
Õnnetusjuhtumi korral selle likvideerimise tegevuskava väljatöötamine ei ole käesoleva KSH pädevus
ning antud juhul seda ei teostata. Samas kinnitame, et arendajal on kohustus analüüsida projekti riske
ja välja töötada õnnetusjuhtumite korral tegevuskava.
Arendaja sõnul töötatakse selline tegevuskava välja ehitusloa taotlemiseks koostatava dokumentatsiooni
koosseisus ja ehitusluba ennem ei väljastata.