TTÜ Meresüsteemide Instituut mõõdistused Muuga lahel - Energiasalv
TTÜ Meresüsteemide Instituut mõõdistused Muuga lahel - Energiasalv TTÜ Meresüsteemide Instituut mõõdistused Muuga lahel - Energiasalv
Joonis 32. Lainete poolt indutseeritud põhjalähedased orbitaalkiirused (värvusskaala, ühik m/s) ja tuulehoovused (vektorid) loodetuulega 15 m/s, 0 alternatiivi korral. Joonisel 32 on toodud lainete poolt indutseeritud põhjalähedased orbitaalkiirused Muuga sadama ümbruses kui puhub NNW tuul kiirusega 15 m/s. Olulised rannajoone muutused leiavad tavaliselt aset ikkagi tugeva tormi korral, tuule kiirus 15 m/s kujutab endast üsna tüüpilist sügistormi. Orbitaalkiiruste kaardile on peale pandud tuule tekitatud hoovused samades meteoroloogilistes tingimustes. Arvestades, et merepõhja iseloom on savine/liivane, siis olulised erosioonialad esinevad piirkondades, kus põhjalähedane orbitaalkiirus ületab 0.25 m/s. Erosioonialad asuvad piirkondades, kus vee sügavus on alla 5 m ning orbitaalkiirused üle 1 m/s. Sadama akvatoorium koos süvendatud laevateedega kujutab endast depositsiooni piirkonda. Erinevus põhjalähedastes orbitaalkiirustes tehissaareta ja tehissaarega on ülimalt lokaalne (Joonis 33) ja ei ulatu tehissaarest kaugemale kui 40-60 m, kusjuures see lokaalne mõju on tugevalt anisotroopne ja suunatud tehissaarest vahetult lõunasse jäävale merealale. Joonis 33. Põhjalähedase orbitaalkiiruse vähenemine seoses tehissaare rajamisega kui puhub loodetuul 15 m/s. Värvusskaala on m/s. 49
Joonis 34. Lainete poolt indutseeritud põhjalähedased orbitaalkiirused (värvusskaala, ühik m/s) ja tuulehoovused (vektorid) loodetuulega 15 m/s, tehissaare korral. Tehissaare rajamisega muutub lokaalne hoovuse kiirusväli saare ümber nii et hoovus, mis oli varem suunatud läänest itta, kaardub ümber tehissaare põhjatipu ning on edasi taas idasuunaline (Joonis 34). Suure tõenäosusega toimub setete kuhjumine tehissaare ja ranniku vahele jääval alal. Lähtudes sellest ning asjaolulust, et põhjalähedasi orbitaalkiirusi saare olemasolu praktiliselt ei muuda, hinnatakse tehissaare käitamisaegset mõju rannaprotsesside muutustele lokaalselt oluliseks. Samas tuleb aga tõdeda, et modelleerimistulemused, eriti need mis puudutavad setete transporti, on algtingimuste suhtes väga tundlikud ning seetõttu soovitame tungivalt arendajal enne igasuguse reaalse ehitustegevuse algust viia läbi kompleksne setete liikumise uuring antud piirkonnas. Sellised andmed hetkel puuduvad. Merevee temperatuurile ja soolsusele Merevee füüsikalised parameetrid on ruumiliselt üsna homogeensed, mistõttu ühe normaalse käitamistsükli ajal ei jõua veehaardeni liikuda oluliselt erinevate omadustega veemass. Alternatiiv 1 käitamisaegne mõju hüdrofüüsikalistele parameetritele, soolsus ja temperatuur, on hinnatud mitteoluliseks, sest normaalse käitamistsükli jooksul ei muutu ümbritseva merekeskkonna soolsus ja temperatuur ning ka väljapumbatav vesi on seetõttu samasuguste omadustega nagu ümbritsev meri. Jäätekkele Nendel talvedel kui Muuga laht jäätub, on tõenäolisem triivjää kui kinnisjää teke ning jää liikumise määrab tuule mõju. Sellistel juhtudel on käitamisaegne mõju ebaoluline, sest väike hoovuse kiiruse muutus võib küll kaasa aidata jää kiiremale liikumisele teatud suunas, kuid ei mõjuta mingil määral jää teket. Neil juhtudel kui ikkagi tekib kinnisjää, võib selle formeerimine olla raskendatud vahetult veehaarde juures, mistõttu veehaarde käitamisaegset mõju jää tekkele hindame lokaalselt oluliseks. 50
- Page 1 and 2: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
- Page 3 and 4: Sisukord Sissejuhatus .............
- Page 5 and 6: Mõõtmised Mõõdistuste kirjeldus
- Page 7 and 8: Joonis 3. Jaamade asukohad Muuga la
- Page 9 and 10: Sügisel oli Muuga laht temperatuur
- Page 11 and 12: Secchi ketta sügavused Vee läbipa
- Page 13 and 14: Hapnik Mõõdetud hapniku kontsentr
- Page 15 and 16: Joonis 9. Klorofüll a fluorestsent
- Page 17 and 18: Joonis 10. In situ mõõdetud vee n
- Page 19 and 20: Joonis 11. Heljumi kontsentratsioon
- Page 21 and 22: Joonis 12. Klorofüll a kontsentrat
- Page 23 and 24: Biogeenid Liigne toitainete rikkus
- Page 25 and 26: Kõrgemad NO3 kontsentratsioonid pi
- Page 27 and 28: Tuule andmestik saadi Muuga sadama
- Page 29 and 30: tuul 5.5 m 8.5 m 13.5 m 18.5 m 10 m
- Page 31 and 32: tuul 6 m 15 m 25 m 35 m 45 m 55 m 6
- Page 33 and 34: Modelleerimine Mudeli kirjeldus Kõ
- Page 35 and 36: saare ja Ihasalu poolsaare vahelise
- Page 37 and 38: Joonis 22. Simulatsioonidest saadud
- Page 39 and 40: Joonis 24. Veesamba keskmised hoovu
- Page 41 and 42: Joonis 26. Modelleeritud veetasemet
- Page 43 and 44: alternatiividest sõltumata Muuga s
- Page 45 and 46: jäätekkele hinnatakse mitteolulis
- Page 47 and 48: mõju hüdrofüüsikalistele parame
- Page 49: tehissaare mõju rannikuprotsesside
Joonis 32. Lainete poolt indutseeritud põhjalähedased orbitaalkiirused (värvusskaala, ühik m/s) ja<br />
tuulehoovused (vektorid) loodetuulega 15 m/s, 0 alternatiivi korral.<br />
Joonisel 32 on toodud lainete poolt indutseeritud põhjalähedased orbitaalkiirused <strong>Muuga</strong> sadama<br />
ümbruses kui puhub NNW tuul kiirusega 15 m/s. Olulised rannajoone muutused leiavad tavaliselt<br />
aset ikkagi tugeva tormi korral, tuule kiirus 15 m/s kujutab endast üsna tüüpilist sügistormi.<br />
Orbitaalkiiruste kaardile on peale pandud tuule tekitatud hoovused samades meteoroloogilistes<br />
tingimustes. Arvestades, et merepõhja iseloom on savine/liivane, siis olulised erosioonialad<br />
esinevad piirkondades, kus põhjalähedane orbitaalkiirus ületab 0.25 m/s. Erosioonialad asuvad<br />
piirkondades, kus vee sügavus on alla 5 m ning orbitaalkiirused üle 1 m/s. Sadama akvatoorium<br />
koos süvendatud laevateedega kujutab endast depositsiooni piirkonda. Erinevus põhjalähedastes<br />
orbitaalkiirustes tehissaareta ja tehissaarega on ülimalt lokaalne (Joonis 33) ja ei ulatu tehissaarest<br />
kaugemale kui 40-60 m, kusjuures see lokaalne mõju on tugevalt anisotroopne ja suunatud<br />
tehissaarest vahetult lõunasse jäävale merealale.<br />
Joonis 33. Põhjalähedase orbitaalkiiruse vähenemine seoses tehissaare rajamisega kui puhub<br />
loodetuul 15 m/s. Värvusskaala on m/s.<br />
49
Change language