TTÜ Meresüsteemide Instituut mõõdistused Muuga lahel - Energiasalv

mõju hüdrofüüsikalistele parameetritele nagu soolsus ja temperatuur on hinnatud mitteoluliseks,
sest normaalse käitamistsükli jooksul ei muutu ümbritseva merekeskkonna soolsus ja temperatuur,
st väljapumbatav vesi on samasuguste omadustega nagu ümbritsev mereala.
Joonis 31 . Merevee soolsus (ülemine) ja temperatuur (alumine) Muuga rannikuvetes (10.07.2006).
Jäätekkele
Nendel talvedel kui Muuga laht jäätub on tõenäolisem triivjää kui kinnisjää teke ning jää liikumise
määrab tuule mõju. Sellistel juhtudel on käitamisaegne mõju ebaoluline, sest väike hoovuste kiiruse
muutus võib küll kaasa aidata jää kiiremale liikumisele teatud suunas, kuid ei mõjuta mingil määral
jää teket. Nendel talvedel kui ikkagi tekib kinnisjää, võib selle formeerimine olla raskendatud
vahetult veehaarde juures, mistõttu veehaarde käitamisaegset mõju jää tekkele hindame lokaalselt
oluliseks.
Avariilise reostuse levikule
Avariilise reostuse all mõeldakse sadama akvatooriumis või selle piirkonnas merre lekkinud
naftareostust ja hinnatakse selle levikut seoses PHAJ-ga. Avarii korral levib naftareostus sõltuvalt
tuule suunast. Läänekaare tuultega tekivad peamiselt idasuunalised hoovused ning naftareostus
levib alternatiividest sõltumata Muuga sadamast veehaarde lähedale (vastavalt aruandes esitatud
hoovuse kiirustele). Idakaare tuulte korral on naftareostuse sattumine veehaarde lähedusse vähe
tõenäoline. Käitamise ajal sõltub töötsüklist, kas veehaarde lähedusse sattunud naftareostus
kantakse veehaardesse või eemale, avamere poole (vastavalt aruandes esitatud hoovuse kiirustele).
46