TTÜ Meresüsteemide Instituut mõõdistused Muuga lahel - Energiasalv

More documents

Recommendations

Info

Klorofüll a fluorestsents Klorofüll a fluorestsentsi mõõtmisi kasutatakse aktiivse fütoplanktoni biomassi ja ka klorofüll a kontsentratsiooni indikaatorina. Klorofüll a fluorestsentsi väärtused olid sesoonselt kõige suuremad kevadel (Joonis 9), mis on iseloomulik kevadisele fütoplanktoni kasvu perioodile. Samuti oli täheldatav klorofüll a fluorestsentsi väärtuste küllaltki suur horisontaalne muutlikkus pinnakihis (2- 5.5 RFU). Suuremad klorofüll a fluorestsentsi väärtused olid ülemises 14-m paksuses veekihis. Alates 15 m sügavusest, jäid klorofüll a fluorestsentsi väärtused vahemikku 1-2.5 RFU. Suvel olid klorofüll a fluorestsentsi maksimaalsed väärtused pinnaaluses kihis (5-10 m) ning võrreldes kevadise perioodiga, olid väärtused väiksemad (1.5-2.5 RFU). Sügavamal kui 15 m olid klorofüll a fluorestsentsi väärtused alla 0.5 RFU. Sügisesel perioodil olid klorofüll a fluorestsentsi väärtused vahemikus 0.25-0.7 RFU. 13
Joonis 9. Klorofüll a fluorestsentsi profiilid <strong>Muuga</strong> lahes 16.05 (ülemine paneel), 18.07 (keskmine paneel) ja 07.11.2011 (alumine paneel). 14
Page 1 and 2: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
Page 3 and 4: Sisukord Sissejuhatus .............
Page 5 and 6: Mõõtmised Mõõdistuste kirjeldus
Page 7 and 8: Joonis 3. Jaamade asukohad Muuga la
Page 9 and 10: Sügisel oli Muuga laht temperatuur
Page 11 and 12: Secchi ketta sügavused Vee läbipa
Page 13: Hapnik Mõõdetud hapniku kontsentr
Page 17 and 18: Joonis 10. In situ mõõdetud vee n
Page 19 and 20: Joonis 11. Heljumi kontsentratsioon
Page 21 and 22: Joonis 12. Klorofüll a kontsentrat
Page 23 and 24: Biogeenid Liigne toitainete rikkus
Page 25 and 26: Kõrgemad NO3 kontsentratsioonid pi
Page 27 and 28: Tuule andmestik saadi Muuga sadama
Page 29 and 30: tuul 5.5 m 8.5 m 13.5 m 18.5 m 10 m
Page 31 and 32: tuul 6 m 15 m 25 m 35 m 45 m 55 m 6
Page 33 and 34: Modelleerimine Mudeli kirjeldus Kõ
Page 35 and 36: saare ja Ihasalu poolsaare vahelise
Page 37 and 38: Joonis 22. Simulatsioonidest saadud
Page 39 and 40: Joonis 24. Veesamba keskmised hoovu
Page 41 and 42: Joonis 26. Modelleeritud veetasemet
Page 43 and 44: alternatiividest sõltumata Muuga s
Page 45 and 46: jäätekkele hinnatakse mitteolulis
Page 47 and 48: mõju hüdrofüüsikalistele parame
Page 49 and 50: tehissaare mõju rannikuprotsesside
Page 51 and 52: Joonis 34. Lainete poolt indutseeri

TTÜ Meresüsteemide Instituut mõõdistused Muuga lahel - Energiasalv

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?