TTÜ Meresüsteemide Instituut mõõdistused Muuga lahel - Energiasalv

More documents

Recommendations

Info

Joonis 6. Secchi ketta sügavused jaamades 18.07.2011. Joonis 7. Secchi ketta sügavused jaamades 07.11.2011. 11
Hapnik Mõõdetud hapniku kontsentratsioonid <strong>Muuga</strong> lahes kevadel ja suvel on toodud Joonisel 8. Kuna külmas vees on hapniku kontsentratsioonid suuremad kui soojas vees, siis kevadisel ekspeditsioonil mõõdetud hapniku kontsentratsioonid olid suuremad kui suvisel ekspeditsioonil mõõdetud kontsentratsioonid. Hapniku kontsentratsiooni vees mõõdetakse kas mg/L või suhtarvuna protsentides. Kevadel olid pinnakihi hapniku kontsentratsioonid vahemikus 10-10.6 mg/L. Suvel olid hapniku kontsentratsioonid vahemikus 7.3-8.0 mg/L. Kevadel sügavuse suurenedes hapniku kontsentratsioon vähenes, langedes 9 mg/L sügavuste vahemikus 15-25 m. Suvel vähenesid hapniku kontsentratsioonid ülemises 15-m paksuses kihis. Sügavamal hakkas hapniku kontsentratsioon jälle suurenema kuna vee temperatuur vähenes ning merevesi sisaldas rohkem lahustunud hapnikku. Hapniku protsentuaalne kogus kevadel näitas ühtlast kahanemist, keskmiselt 80% pinnal ja 65% sügavuste vahemikus 20-25 m. Suvel oli hapniku kogus pinnakihis veidi suurem kui kevadel, mis on seletatav hapniku produktsiooniga fotosünteesi käigus fütoplanktoni poolt. Sesoonse termokliini peal (5-10 m) toimus hapniku kiire vähenemine. Alates 15 m sügavuselt oli hapniku kontsentratsioon 65%, mis vastab kevadisele väärtusele. Horisontaalses hapniku jaotuses olulisi erinevuse uurimisala piires ei olnud. Joonis 8. Lahustunud hapniku küllastus (parempoolsed paneelid) ja kontsentratsioon (vasakpoolsed paneelid) 16.05 (ülemised paneelid) ja 18.07.2011 (alumised paneelid). 12
Page 1 and 2: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
Page 3 and 4: Sisukord Sissejuhatus .............
Page 5 and 6: Mõõtmised Mõõdistuste kirjeldus
Page 7 and 8: Joonis 3. Jaamade asukohad Muuga la
Page 9 and 10: Sügisel oli Muuga laht temperatuur
Page 11: Secchi ketta sügavused Vee läbipa
Page 15 and 16: Joonis 9. Klorofüll a fluorestsent
Page 17 and 18: Joonis 10. In situ mõõdetud vee n
Page 19 and 20: Joonis 11. Heljumi kontsentratsioon
Page 21 and 22: Joonis 12. Klorofüll a kontsentrat
Page 23 and 24: Biogeenid Liigne toitainete rikkus
Page 25 and 26: Kõrgemad NO3 kontsentratsioonid pi
Page 27 and 28: Tuule andmestik saadi Muuga sadama
Page 29 and 30: tuul 5.5 m 8.5 m 13.5 m 18.5 m 10 m
Page 31 and 32: tuul 6 m 15 m 25 m 35 m 45 m 55 m 6
Page 33 and 34: Modelleerimine Mudeli kirjeldus Kõ
Page 35 and 36: saare ja Ihasalu poolsaare vahelise
Page 37 and 38: Joonis 22. Simulatsioonidest saadud
Page 39 and 40: Joonis 24. Veesamba keskmised hoovu
Page 41 and 42: Joonis 26. Modelleeritud veetasemet
Page 43 and 44: alternatiividest sõltumata Muuga s
Page 45 and 46: jäätekkele hinnatakse mitteolulis
Page 47 and 48: mõju hüdrofüüsikalistele parame
Page 49 and 50: tehissaare mõju rannikuprotsesside
Page 51 and 52: Joonis 34. Lainete poolt indutseeri

TTÜ Meresüsteemide Instituut mõõdistused Muuga lahel - Energiasalv

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?