TTÜ Meresüsteemide Instituut mõõdistused Muuga lahel - Energiasalv

More documents

Recommendations

Info

Joonis 4. Temperatuuri ja soolsuse vertikaalsed profiilid Muuga lahes 16. mail (ülemised paneelid), 18. juulil (keskmise paneelid) ja 7. novembril 2011(alumised paneelid). 9
Secchi ketta sügavused Vee läbipaistvust hinnati Secchi ketta sügavuse järgi, mis näitab kui sügavale päikese valgus veesambas tungib, määrates ära nn. valguse tsooni paksuse. Valguse tsoonis toimub fotosüntees, st enamus veekogu primaarproduktsioonist. Kevadel jäid Muuga lahe Secchi ketta sügavused vahemikku 3.5-6 m (Joonis 5). Kõige suurema läbipaistvusega oli vesi jaamas MB1, kus Secchi ketta sügavuseks mõõdeti 6 m. Minimaalne läbipaistvus oli jaamas MB6, kus Secchi ketta sügavuseks mõõdeti 3.5 m. Sellise väärtusega läbipaistvus vastab rahuldavale veekvaliteedile, vastavalt IV rannikumere klassi tüübispetsiifilistele väärtustele. Üldiselt oli läbipaistvus stabiilselt 4 m kogu lahe ulatuses. Suvise mõõdistuse ajal jäid Secchi ketta sügavused vahemikku 2-4 m (Joonis 6). Vee läbipaistvus oli väikseim Muuga sadama piirkonnas ning suurim lahe avaosas. Võrreldes kevadise vee läbipaistvusega oli suvel Secchi ketta sügavus väiksem, keskmiselt 3 m. Sügisel jäi vee läbipaistvus vahemikku 5.5-6.5 m (Joonis 7). Vee läbipaistvuse muutused on iseloomulikud looduslikele muutustele. Joonis 5: Secchi ketta sügavused jaamades 16.05.2011. 10
Page 1 and 2: Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaam
Page 3 and 4: Sisukord Sissejuhatus .............
Page 5 and 6: Mõõtmised Mõõdistuste kirjeldus
Page 7 and 8: Joonis 3. Jaamade asukohad Muuga la
Page 9: Sügisel oli Muuga laht temperatuur
Page 13 and 14: Hapnik Mõõdetud hapniku kontsentr
Page 15 and 16: Joonis 9. Klorofüll a fluorestsent
Page 17 and 18: Joonis 10. In situ mõõdetud vee n
Page 19 and 20: Joonis 11. Heljumi kontsentratsioon
Page 21 and 22: Joonis 12. Klorofüll a kontsentrat
Page 23 and 24: Biogeenid Liigne toitainete rikkus
Page 25 and 26: Kõrgemad NO3 kontsentratsioonid pi
Page 27 and 28: Tuule andmestik saadi Muuga sadama
Page 29 and 30: tuul 5.5 m 8.5 m 13.5 m 18.5 m 10 m
Page 31 and 32: tuul 6 m 15 m 25 m 35 m 45 m 55 m 6
Page 33 and 34: Modelleerimine Mudeli kirjeldus Kõ
Page 35 and 36: saare ja Ihasalu poolsaare vahelise
Page 37 and 38: Joonis 22. Simulatsioonidest saadud
Page 39 and 40: Joonis 24. Veesamba keskmised hoovu
Page 41 and 42: Joonis 26. Modelleeritud veetasemet
Page 43 and 44: alternatiividest sõltumata Muuga s
Page 45 and 46: jäätekkele hinnatakse mitteolulis
Page 47 and 48: mõju hüdrofüüsikalistele parame
Page 49 and 50: tehissaare mõju rannikuprotsesside
Page 51 and 52: Joonis 34. Lainete poolt indutseeri

TTÜ Meresüsteemide Instituut mõõdistused Muuga lahel - Energiasalv

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?