Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20
Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20
Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> Maavalitsus Maanteeamet<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong><br />
<strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri<br />
Esialgne eskiis<br />
Tartu 2010<br />
OÜ Hendrikson & Ko OÜ Reaalprojekt<br />
Raekoja pl 8, Tartu Vaksali 17, Viljandi<br />
Pärnu mnt 27, Tallinn Pärnu mnt 463, Tallinn<br />
http://www.hendrikson.ee http://www.reaalprojekt.ee
Sisukord<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3<br />
1 Planeeringu koostamise vajadus ja protsess ................................................................ 4<br />
1.1 Planeeringu koostamise eesmärk ................................................................................................. 4<br />
1.2 Planeeringu koostamise protsess.................................................................................................. 5<br />
2 Planeeringu koostamisega seotud uuringud ja analüüsid........................................... 7<br />
3 Trassikoridori asukohtade võrdlustulemuste põhjendus............................................ 7<br />
4 Planeeringulahendus .................................................................................................... 13<br />
4.1 Põhimaantee trassikoridor.......................................................................................................... 14<br />
4.2 Jõhvi idapoolse ümbersõidu ja Peeterristi- Riigiküla trassi koridorid ...................................... 15<br />
4.3 Põhimaanteega seonduvad rajatised....................................................................................... 16<br />
4.3.1 Kogujateed...........................................................................................................................................16<br />
4.3.2 Kergliiklusteed ja tunnelid ..............................................................................................................16<br />
4.3.3 Ristmikud, risted, viaduktid ............................................................................................................16<br />
4.3.4 Bussipeatused ja ühistranspordi liikumisskeem ..............................................................................17<br />
4.3.5 Metsaloomade ülekäigurajad...........................................................................................................17<br />
4.3.6 Müratõkkeseinad .............................................................................................................................17<br />
4.4 Liikluskorraldus ......................................................................................................................... 18<br />
Kasutatavad mõisted ........................................................................................................... 18<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 2/18
Sissejuhatus<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
Käesoleva <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong>a <strong>teemaplaneering</strong>u algatamise eesmärk on<br />
määrata põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori asukoht.<br />
Põhimaantee uue trassi koridori valiku vajaduse tingivad olemasolevad liiklusolud ja<br />
transpordiühendus.<br />
Teemaplaneeringu algatamise ettepaneku esitas Maanteeamet. Planeeringu algatab, võtab<br />
vastu ja kehtestab <strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> maavanem, selle koostamist korraldab maavalitsus.<br />
Trassikoridor läbib <strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> maakonna Jõhvi, Toila ja Vaivara valda ning Sillamäe ja Kohtla-<br />
Järve linna. Tassikoridori naabrusesse jäävad Narva ja Narva-Jõesuu linn ning Kohtla ja<br />
Mäetaguse vald.<br />
Planeerimisseaduse kohase protsessi käigus selgitatakse välja trassikoridori rajamise<br />
võimalused, kaalutakse võimalike alternatiive ning määratakse planeeritava tegevusega<br />
kaasnevate muudatused ja tegevused <strong>teemaplaneering</strong>uga hõlmataval alal.<br />
Protsessi läbiviimiseks ja sisuliste otsuste vastuvõtmiseks moodustati juhtrühm, kuhu kuuluvad<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> Maavalitsuse, Maanteeameti, <strong>Ida</strong> Regionaalse Maanteeameti ja konsultandi (OÜ<br />
Hendrikson&Ko ja OÜ Reaalprojekt) esindajad. Juhtrühma töösse kaasati Kohtla, Jõhvi, Toila,<br />
Vaivara valla ning Kohtla-Järve ja Sillamäe linna, Maa-ameti ja Keskkonnaameti <strong>Viru</strong> regiooni<br />
esindajad.<br />
Teemaplaneering koosneb käesolevast seletuskirjast, kaartidest (<strong>teemaplaneering</strong>u koondkaart<br />
M 1:100 000; täpsemat lahendust kirjeldavad kaardid omavalitsuste lõikes M 1:20 000),<br />
<strong>teemaplaneering</strong>u protsessi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest koos<br />
tugiplaanidega (olemasolev olukord ja kehtestatud planeeringud omavalitsuste lõikes),<br />
menetlusdokumentatsioonist lisade köitena, uuringute aruannetest.<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 3/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
1 Planeeringu koostamise vajadus ja protsess<br />
1.1 Planeeringu koostamise eesmärk<br />
Planeeringu koostamise eesmärk on leida sobivaim asukoht põhimaanteele, et parandada<br />
liiklusohutuse tingimusi maanteel ning tagada sujuv ja usaldusväärne ühendus erinevate<br />
sihtpunktide (rahvusvaheline ja riigisiseste linnade) vahel. Asukohavalikul lähtutakse<br />
majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalistest<br />
suundumustest ja vajadustest.<br />
Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõigu näol on tegemist põhimaanteega, millel on mõlemas<br />
sõidusuunas üks sõidurada, 11 ristumist riigimaanteedega ja ligikaudu 170 väiksemat<br />
mahasõitu kohalikele teedele-tänavatele, majapidamistele jne. Lõigul on palju väikese<br />
raadiusega kõveraid, ristmikud paiknevad kurvide lähedal, mistõttu nähtavus on piiratud ja<br />
pikkinähtavus enne ristmikke ebapiisav. Maantee kurvilisusest tulenevalt on toimunud teelt<br />
väljasõite ja kokkupõrkeid vastassuunas sõitva sõidukiga ning linnade lähistel on juhtunud<br />
liiklusõnnetusi jalakäijate ja jalgratturitega. Maanteelõik läbib Jõhvi ja Sillamäe linna, kus<br />
asuvad tööstusettevõtted, Sillamäel ka Sillamäe sadam. Suuremates asulates ja linnades ning<br />
nende lähedal on hajaasustatud piirkondadega võrreldes sõiduautode osakaal suurem. Samas<br />
on linnade lähedal liikluskoosseisus suur osa raskeliiklusel. Bussipeatused paiknevad sageli<br />
ristmike piirkonnas ning ühistranspordi kasutajad ja kergliiklejad satuvad kergliiklusteede ja<br />
kergliiklejatele mõeldud ristete puudumise tõttu sõiduteel ohtu.<br />
Autostumise tase Eestis on tõusuteel. Koostatud liiklusprognoosi kohaselt tõuseb perspektiivis<br />
liiklussagedus, mis eeltoodud probleeme veelgi süvendab. Kui liiklussagedus 1 2009. aastal<br />
Jõhvi-Narva lõigul oli 4800-8900 autot ööpäevas, siis vastavalt liiklussageduse prognoosile 2 on<br />
eeldada liiklussageduse tõusu 2040. aastaks aeglase kasvustsenaariumi korral 5925-11141<br />
ning kiire kasvustsenaariumi korral 11314-21244 autoni ööpäevas.<br />
Tallinn-Narva suund on tähtsaim Eestit läbiv Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline<br />
transpordimarsruut. Ligi kaks kolmandikku rahvusvahelisest kaubaveoliiklusest kulgeb Tallinn-<br />
Narva suunal, sellest 10% maanteel. Transiiditrassid, sh Tallinn-Narva maantee, on tähtsateks<br />
riigisisesteks ühendusteedeks oluliste keskuste vahel, võimaldades arenguvööndite<br />
väljakujunemist ning aeg-ruumilise vahemaa vähendamist.<br />
Liiklusohutuse parandamiseks ja sujuva ühenduse loomiseks on vajalik riigimaanteede<br />
rekonstrueerimistööde läbiviimine (olemasoleva tee õgvendamine või uude asukohta viimine,<br />
eritasandiliste ristmike ning koguja- ja kergliiklusteede rajamine jne), kuna praegune<br />
transpordiühendus Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõigul ei võimalda piisavalt aegruumi<br />
kokkusurumist, ohutut liiklemist liiklussageduse suurenemisel ning rahvusvaheliste<br />
arenguvõimaluste kasutamist. Sujuv ja usaldusväärne transpordiühendus rahvusvahelistel<br />
suundadel mõjub positiivselt riigi konkurentsivõimele ning parandab keskuste (linnade) koostöö<br />
arengut, mis on keskuste võrguna toimimise eelduseks.<br />
Maakonnaplaneeringut <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong> koostakse põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-<br />
Narva trassi asukoha täpsustamiseks ja vastavusse viimiseks I klassi maanteele esitatavatele<br />
nõuetele Jõhvi-Narva lõigus km 163,2-208,8, s.h Jõhvi põhja- ja idapoolse ümbersõidu ning<br />
Sillamäe ümbersõidu trassi asukoha valikuks variantide võrdluse teel ning Vodava–Riigiküla<br />
(Narva ümbersõit) trassi koridori täpsustamiseks. Planeering tagab planeerimisseaduse § 7 lg 3<br />
1 Maantee liiklussageduse andmed AS Teede Tehnokeskuse andmetel<br />
2 OÜ Reaalprojekt „Liiklusuuringud“, Tallinn 2010<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 4/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
p 10; § 7 lg 6 ja § 29 1 ning teeseaduse § 17 lg 1 kohase aluse maantee projektide<br />
koostamiseks.<br />
1.2 Planeeringu koostamise protsess<br />
Planeering ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud <strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong><br />
maavanema 29.07.2008. aasta korraldusega nr 226 “E20 Jõhvi–Narva teelõigu trassikoridori<br />
täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“. Planeeringu koostamine algatati<br />
eesmärgiga täpsustada Tallinn-Narva trassi asukohta ja viia see vastavusse I klassi maanteele<br />
esitatavatele nõutele ning luua planeerimisseaduse ja teeseaduse kohane alusdokument<br />
teeprojekti koostamiseks. Paralleelselt planeeringu koostamisega viiakse läbi keskkonnamõju<br />
strateegiline hindamine (KSH). KSH aluseks on laiendatud keskkonnakäsitlus, kus võrdselt<br />
looduskeskkonna komponentidega leiavad käsitlust ka inimkeskkonna erinevad mõjutegurid.<br />
KSH läbiviimise käigus hinnatakse maantee rajamisega kaasnevat eeldatavat mõju<br />
keskkonnale, analüüsitakse selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning tehakse<br />
ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.<br />
Planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võetud keskkonnakaalutlusest annab<br />
põhjalikuma ülevaate planeeringuprotsessi ja KSH aruande köide.<br />
Protsessi käigus toimunud kirjavahetus, arutelude protokollid jms on koondatud<br />
menetlusdokumentide köitesse.<br />
Planeeringu ja KSH protsessi ülesehitus järgis järgmist põhimõttelist skeemi:<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 5/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 6/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
2 Planeeringu koostamisega seotud uuringud ja analüüsid<br />
Planeeringu koostamise raames on koostatud ja läbiviidud järgmised uuringud ja analüüsid:<br />
Liiklusuuring<br />
Analüüsitakse liikluse olukorda, tuuakse ära liikluse jagunemine liikide kaupa ja<br />
liikluskoosseis, samuti liiklussageduse prognoos.<br />
Liiklusohutuse analüüs<br />
Analüüsitakse liiklusõnnetuste toimumise piirkondi maanteel, liiklusõnnetuste iseloomu ja<br />
põhjuseid<br />
Tulemuslikkuse analüüs<br />
Koondab uuringute, planeeringu ja KSH tulemusi.<br />
Maantee ja sellel olevate rajatiste seisukorra hindamise aruanne (vastavalt Pavement<br />
Management System (PMS) ja Brigde management system (BMS) süsteemile)<br />
Geoloogiline uuring<br />
Koostatud uuringud ja analüüsid on vormistatud eraldi köidetena.<br />
3 Trassikoridori asukohtade võrdlustulemuste põhjendus<br />
Teemaplaneeringu käigus määratleti võrreldavad trassi asukohad tulenevalt eelnevalt teostatud<br />
planeeringutest (<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> maakonnaplaneering, kohalike omavalitsuste üldplaneeringud) ning<br />
osapooltelt saadud tagasisidest (omavalitsused, huvitunud isikud).<br />
Trassilõikude asukohtade täpsustamisel (lõigu kulgemisel alguspunktist lõpppunkti) arvestati I<br />
klassi maanteele esitatavate nõuetega, vastavalt millele peab planeeritav maantee vastama<br />
teatud tehnilistele parameetritele – projektkiirus 120 km/h, ühe suuna sõidutee katte laius 11<br />
m, eraldusriba 4 m, sõidutee laius katte välisservade vahel 26 m jt tehnilised näitajad. Lisaks<br />
tehnilistele parameetritele on arvestatud olemasolevate hoonete paiknemisega, maardlate,<br />
loodus- ja muinsuskaitse all olevate objektide asukohtadega, arendusaladega vastavalt<br />
kehtestatud planeeringutele, olemasoleva teedevõrguga, inimestele oluliste sihtkohtade ja<br />
liikumissuundadega. Nimetatud parameetrite ja tehniliste takistustega arvestamine<br />
võrreldavate trassilõikude „joonistamisel“ on vajalik, et võimaldada planeeringu elluviimine iga<br />
trassilõigu osas. Trassilõigud ja võrreldavad variandid on numereeritud ja ära toodud joonisel 1.<br />
Detailne trassilõikude (variantide) võrdlustulemus ja ülevaade trassilõikude võrdlemise<br />
protsessist on koondatud planeeringuprotsessi ja KSH aruande köitesse. Seletuskirja antud<br />
peatükis on esitatud võrdlustulemuste kokkuvõte ning eelistatud trassi asukoha valiku<br />
põhjendus.<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 7/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
Joonis 1. Võrreldavad trassilõigud (variandid)<br />
Trassilõikude võrdlemisel kasutati nii ehitatud kui looduskeskkonda käsitlevaid<br />
võrdluskriteeriume, mis jagunevad omakorda alakriteeriumiteks:<br />
1. Mõju liiklemisele<br />
1.1 Liiklemise loogilisus/sujuvus (nii olemasolevatele kui kavandatavatele aladele, olulised<br />
sihtkohad, kogujateed, sh juurdepääsude pikenemine; sh nii kohapealne liiklus kui kohapealt<br />
väljuv liiklus)<br />
1.2 Kergliiklus (sh pendelränne, olulised sihtkohad)<br />
1.3 Põhitee pikkus<br />
2. Maakasutus ja ehitatud keskkond<br />
2.1 Mõju olemasolevale maakasutusele<br />
2.2 Vastavus üld- ja detailplaneeringutele ja omavalitsuse arenguplaanidele<br />
2.3 Mõju asustusstruktuurile (barjääriefekt, teenuste kättesaadavus)<br />
2.4 Muinsuskaitse alused objektid ja alad<br />
3. Mõju inimesele<br />
3.1 Maantee visuaalne mõju (sh vaated, maastik, linnapilt)<br />
3.2 Kultuuriline keskkond (sh väärtuslikud maastikud, miljööväärtus, traditsiooniline elulaad<br />
jne )<br />
3.3 Mõju tervisele (müra, vibratsioon, õhusaaste, raskemetallid)<br />
3.4 Turvalisus<br />
3.5 Mõju inimese varale<br />
3.6 Mõju puhkamisvõimalustele<br />
4. Majanduslikud mõjud<br />
4.1 Teehoolduskulud<br />
4.2 Mõju ettevõtluskeskkonnale<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 8/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
5. Ehitusaegsed mõjud<br />
5.1 Ehitusaegne liikluskorraldus<br />
5.2 Tundlikud alad (asustus, looduslikud alad)<br />
6. Mõju looduskeskkonnale<br />
6.1 Geoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi (sh maaparandussüsteemid)<br />
6.2 Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik (sh loomade liikumine, teeületus)<br />
6.3 Kaitstavad loodusobjektid<br />
6.4 Regionaalne õhukvaliteet ja kliima<br />
7. Maksumus ja ressursikasutus<br />
Trassilõikude võrdlemisel erinevaid võrdluskriteeriumeid kasutades eelistatud trassi asukoht<br />
arvestades nii ehitatud kui looduskeskkonna vajadustega. Võrdlustabelis märgiti iga kriteeriumi<br />
kohta selge või mõningane eelistust järgmiselt:<br />
Selge eelistus<br />
Napp eelistus<br />
Eelistus puudub<br />
Lõik 1 (Jõhvi linna põhjapoolne möödasõit)<br />
KRITEERIUM 1 A<br />
(olemasolev trass)<br />
1. Mõju liiklemisele<br />
2. Maakasutus ja ehitatud<br />
keskkond<br />
3. Mõju inimesele<br />
4. Majanduslikud mõjud<br />
5. Ehitusaegsed mõjud<br />
6. Mõju looduskeskkonnale<br />
7. Maksumus ja ressursikasutus<br />
Lõik 2 (Jõhvi linna idapoolne ümbersõit)<br />
KRITEERIUM 2 C<br />
(olemasolev trass)<br />
1. Mõju liiklemisele<br />
2. Maakasutus ja ehitatud<br />
keskkond<br />
3. Mõju inimesele<br />
4. Majanduslikud mõjud<br />
5. Ehitusaegsed mõjud<br />
6. Mõju looduskeskkonnale<br />
7. Maksumus ja ressursikasutus<br />
1 B<br />
(uus trass)<br />
2 D<br />
(uus trass)<br />
Lõigud 3 ja 4 (Jõhvi ja Sillamäe linna vaheline lõik)<br />
A - olemasolev trass; B -uus trass<br />
KRITEERIUM 3A+4A 3B+4B 3A+4B 3B+4A<br />
1. Mõju liiklemisele<br />
2. Maakasutus ja ehitatud<br />
keskkond<br />
3. Mõju inimesele<br />
4. Majanduslikud mõjud<br />
5. Ehitusaegsed mõjud<br />
6. Mõju looduskeskkonnale<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 9/18
7. Maksumus ja ressursikasutus<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
Lõigu 3 algus (Jõhvi ja Oru linnaosa vaheline lõik)<br />
KRITEERIUM<br />
1. Mõju liiklemisele<br />
3 B’<br />
(Üleminek 3A-lt 3Ble)<br />
2. Maakasutus ja ehitatud<br />
keskkond<br />
3. Mõju inimesele<br />
4. Majanduslikud mõjud<br />
5. Ehitusaegsed mõjud<br />
6. Mõju looduskeskkonnale<br />
7. Maksumus ja ressursikasutus<br />
Lõik 5 (Sinimäe ja Laagna vaheline lõik)<br />
KRITEERIUM 5 A<br />
(olemasolev trass)<br />
1. Mõju liiklemisele<br />
2. Maakasutus ja ehitatud<br />
keskkond<br />
3. Mõju inimesele<br />
4. Majanduslikud mõjud<br />
5. Ehitusaegsed mõjud<br />
6. Mõju looduskeskkonnale<br />
7. Maksumus ja ressursikasutus<br />
Lõik 6 (Laagna ja Peeterristi vaheline lõik)<br />
KRITEERIUM 6 A<br />
(olemasolev trass)<br />
1. Mõju liiklemisele<br />
2. Maakasutus ja ehitatud<br />
keskkond<br />
3. Mõju inimesele<br />
4. Majanduslikud mõjud<br />
5. Ehitusaegsed mõjud<br />
6. Mõju looduskeskkonnale<br />
7. Maksumus ja ressursikasutus<br />
Lõik 7 (Ahtme linnosa läbiv lõik Jõhvi idapoolsel ümbersõidul)<br />
KRITEERIUM<br />
1. Mõju liiklemisele<br />
7 C<br />
(trass<br />
raudteekoridoris)<br />
2. Maakasutus ja ehitatud<br />
keskkond<br />
3. Mõju inimesele<br />
4. Majanduslikud mõjud<br />
5. Ehitusaegsed mõjud<br />
6. Mõju looduskeskkonnale<br />
7. Maksumus ja<br />
ressursikasutus<br />
7 D<br />
(uus trass)<br />
3 B<br />
(esialgne 3B<br />
variant)<br />
5 B<br />
(uus trass)<br />
6 B<br />
(uus trass)<br />
7 E<br />
(uus trass)<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 10/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
Lõik 8 (Vodava Riigiküla vaheline lõik)<br />
KRITEERIUM<br />
1. Mõju liiklemisele<br />
8 C<br />
(eelnevalt<br />
projekteeritud<br />
trass)<br />
2. Maakasutus ja ehitatud<br />
keskkond<br />
3. Mõju inimesele<br />
4. Majanduslikud mõjud<br />
5. Ehitusaegsed mõjud<br />
6. Mõju looduskeskkonnale<br />
7. Maksumus ja ressursikasutus<br />
8 D<br />
(uus trass)<br />
Võrdlustulemusi ja kohalike omavalitsuste seisukohti arvestades selgus eelistatud<br />
trassi asukoht (vt joonis 2). Alljärgnevalt on esitatud väljavalitud trassi asukoha<br />
kirjeldus koos olulisemate valiku aluseks olnud põhjendustega.<br />
Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõik kulgeb olemasoleva tee 163,2 km punktist ida suunas<br />
läbi Jõhvi linna kuni Jõhvi linna piirini mööda olemasolevat teekoridori. Valitud trassi<br />
asukoht on loogiliseks jätkuks Jõhvi-Kukruse neljarealise teelõigu väljaehitamisele. Mõningat<br />
probleemi tekitab seejuures küll asjaolu, et ehitatava Jõhvi-Kukruse lõigu Tallinna ja Narva<br />
poolses otsas olevad viaduktid on rajatud eraldusribaga kahe rajalisele maanteele, mistõttu<br />
tuleb need I klassi maantee puhul ümber ehitada, kuid sellega ei kujundata oluliselt ümber juba<br />
väljakujunenud liikumisteid. Otsustavaks teguriks trassi asukohavalikul oli sellega kaasnev<br />
positiivne mõju linna ettevõtluskeskkonnale, mis on ka Jõhvi valla seisukohalt trassieelistuse<br />
üks põhjus. Trassi kulgemine läbi Jõhvi linna võimaldab transiitliiklusele mugavat juurdepääsu<br />
linna põhjaosas asuvatele tootmisettevõtetele, mis omakorda suurendab potentsiaalsete<br />
klientide hulka. Kuna trass kulgeb mööda olemasolevat teekoridori, on võrreldes uue trassi<br />
rajamisega kahjud looduskeskkonnale väiksemad (ulatuslikud looduslikud alad jäävad<br />
puutumata). Kuigi linnasisene kiirtee loob linna keskuse ja maanteest põhja poole jäävate alade<br />
vahele küll senisest tugevama barjääri ning maantee rajamisega kaasneb mõningane häiring<br />
elukeskkonnale (visuaalne mõju, müra), on mõjud ettevõtluskeskkonnale selgelt positiivsed.<br />
Jõhvi linna idapiirilt kulgeb trass edasi mööda raudteekoridori (uues asukohas) ida suunas<br />
ning suundub Sillamäe linna ja Vaivara küla asustusalade vahelt sujuvalt tagasi olemasolevale<br />
maanteele Perjatsi oja lähistel. Mööda raudteekoridori kulgev trass võimaldab optimaalset<br />
ruumikasutust – olemasolev põhimaantee jääb kohalikule liiklusele mõeldud kogujateeks,<br />
samas ei tekitata uut, barjäärina mõjuvat tehnokoridori vaid kasutatakse juba toimivat. Trassi<br />
kulgemine raudteekoridoris tagab sujuvaima liikluse, kuna ristmike arv on vähim. Ka Toila vald<br />
ja Sillamäe linn peavad trassi kulgemist raudteekoridoris õigustatuks, sest uus trass kulgeb<br />
asustusaladest eemal, kahjustamata Toila valla Konju küla väljakujunenud asustusstruktuuri ja<br />
elukeskkonda ning Sillamäe linnaruumi. Trassi asumine raudteekoridoris on soodsam ka<br />
visuaalsest aspektist lähtudes, samuti on võimalik ühildada raudtee- ja maanteetranspordiga<br />
kaasneva müra leevendavad meetmed. Kuigi trassi kulgemine raudteekoridoris ei ole<br />
looduskeskkonda ja Sillamäe linna teenindus- ja kaubandusettevõtlust otseselt soosiv<br />
(metsamassiivide servaalade raadamine, loomade liikumisteede ja rohevõrgustiku killustamine,<br />
potentsiaalsete klientide hulga vähenemine Sillamäe linnas), on mõjud inimesele ning<br />
maakasutusele selgelt positiivsed (säilib väljakujunenud elukeskkond).<br />
Maanteeameti ettepanekul on planeeringusse lisatud alternatiivne trassilõik algusega Jõhvi<br />
linna läänepiirilt, mis kulgeb mööda olemasolevat teed Pühajõe küla idapiirini ning<br />
suundub enne Voka teeristi kagusuunas sujuvalt raudteekoridori. Alternatiivse teelõigu<br />
lisamise eeliseks on asjaolu, et finantsvahendite olemasolu korral saab antud lõigule rajada I<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 11/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
klassi maantee juba lähitulevikus, lahendades sellega ühtlasi juba olemasolevat suurt<br />
liikluskoormust Jõhvi-Toila vahelisel maanteelõigul.<br />
Trass, suundudes raudteekoridorist olemasolevale Tallinn-Narva maanteele Perjatsi oja lähistel,<br />
kulgeb edasi mööda olemasolevat teekoridori kuni ristub Narva - Narva-Jõesuu -<br />
Hiiemetsa tugimaanteega. Edasi suundub trass uude asukohta põhjapool olemasolevat<br />
teed, kulgeb Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee ristist kirde suunas ja suundub<br />
olemasolevasse teekoridori tagasi Laagna küla „südames“. Kuigi uue tee rajamisega<br />
kaasneb looduslike alade kinnikatmine ja mõningane rohevõrgustiku killustamine, muudab<br />
õgvendus tee sirgemaks, sellega paranevad sõidutingimused ning lüheneb teekonna pikkust.<br />
Ühtlasi säilib Hiiemetsa küla terviklikkus ja väljakujunenud elukeskkond. Praegu on<br />
olemasoleva maantee plaanielemendid antud lõigus lubatu piiril, mis ei taga mugavamaid<br />
sõidutingimusi.<br />
Laagna küla piirkonnas kulgeb trass ligikaudu 800 m ulatuses mööda olemasolevat koridori ning<br />
suundub uude asukohta Kiviraua maaüksuse juures, kulgedes lõunapool olemasolevat<br />
maanteed üle Laagna, Vodava ja Peeterristi küla põldude. Olemasoleva teekoridoriga<br />
ühtib trass pärast Lapiotsa-Soldina kõrvalmaanteega ristumist. Õgvendus parandab<br />
sõidutingimusi ja –mugavust teelõigul, ühtlasi lüheneb teekonna pikkus. Samuti säilib Vodava<br />
küla terviklikkus ja väljakujunenud elukeskkond.<br />
Maantee õgvendamist Hiiemetsa-Laagna ja Laagna-Peeterristi vahelistel teelõikudel pooldab ka<br />
Vaivara vald, kuna õgvendused muudavad liiklemise mugavamaks pikal teelõigul ning samas<br />
säilib Hiiemetsa ja Vodava külade väljakujunenud asustusstruktuur ja elukeskkond.<br />
Peeterristist edasi Narva suunas kulgeb trass olemasolevas koridoris.<br />
Tallinn-Narva maantee ühendus Riigikülaga on loodud III klassi maantee kaudu<br />
Peeterristist Riigiküla suunas, kus trass kulgeb olemasolevas Peeterristi-Kudruküla<br />
kõrvalmaanteega paralleelselt uues asukohas. Võrdluse käigus kaaluti ka võimalust rajada<br />
III klassi maantee alguspunktiga Vodava-Meriküla ristmik (vastavalt esialgsele projektile), kuid<br />
võrdlustulemusi arvestades on eelistatud trassi alguspunktiks Peeterristi. Kuigi valitud trassi<br />
plaanielemendid lõigul Peeterristi - Peeterristi suvilapiirkond ei võimalda kõige mugavamat<br />
liikumist teel, toetab see lahendus põhimaantee Laagna-Peeterristi vahelise teelõigu õgvendust<br />
ning vähendab teekonna pikkust sihtpunkti.<br />
Planeeringu koostamise üks eesmärke on leida asukoht Jõhvi linna idapoolsele<br />
ümbersõidule. Ümbersõidu lahenduse väljatöötamisel võrreldi erinevaid trassilõike läbi Ahtme<br />
linnaosa ja Lina küla. Valitud trass kulgeb läbi Ahtme linnaosa raudteekoridoris,<br />
suundudes läbi Kose küla Jõhvi-Vasknarva tugimaanteele ja sealt mööda<br />
olemasolevat teekoridori Tallinn-Narva teele. Trass on loogiliseks jätkuks varem<br />
projekteeritud Jõhvi läänepoolsele ümbersõidule ja vastab Ahtme linnaosa arenguplaanidele.<br />
Asudes raudteekoridoris, sobitub kõige paremini ka olemasoleva linnaruumiga ning võimaldab<br />
lahendada raudteest tulenevad müraprobleemid ümbritsevatele aladele. Trassi kulgemine edasi<br />
mööda olemasolevat Jõhvi-Vasknarva teed vähendab teekonna pikkust Jõhvi põhjaosa-Tartu<br />
suunal. Kuna antud lõigu puhul on tegemist III klassi maanteega ja trass asub olemasolevas<br />
teekoridoris, on valdavalt tegemist olemasoleva tee remondi ja rekonstrueerimisega, millega<br />
kaasnevad mõjud keskkonnale ei ole nii ulatuslikud, kui trassi viimisel uude asukohta. Kuigi<br />
trassi asumine olemasoleval maanteel tekitab mõningaid probleeme uue liiklussõlme lahenduse<br />
leidmisel Pühajõe läheduses (suurem reostusoht), kaasneks uue trassi rajamisega läbi Lina küla<br />
ulatuslik looduslike alade kinnikatmine ja rohevõrgustiku killustamine.<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 12/18
Joonis 2. Eelistatud trassi asukoht<br />
4 Planeeringulahendus<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
Põhimaantee trassi asukoha valik, sh Jõhvi põhja- ja idapoolse ja Sillamäe linna ümbersõidu<br />
ning Vodava-Riigiküla trassi koridori valik toimus läbi avaliku planeeringuprotsessi,<br />
keskkonnamõju strateegilise hindamise ja alternatiivsete trassilõikude võrdlemise tulemusena.<br />
Võrdlustulemusi ja kohalike omavalitsuste seisukohti arvestades määrati trassi asukoht<br />
maakonnaplaneeringu täpsusastmes, mis kulgeb kas olemasoleva põhimaantee koridoris või<br />
uues asukohas (vt trassi kulgemise täpsemat kirjeldust pt 3 Võrdlustulemuste põhjendus).<br />
Maantee rekonstrueerimisega viiakse Jõhvi-Narva maanteelõik km 163,2 – 208,8 vastavusse I<br />
klassi maanteele esitatavatele nõuetele, Jõhvi idapoolne ümbersõit ja Peeterristi-Riigiküla<br />
teelõik III klassi maanteele esitatavatele nõuetele. Maantee rekonstrueerimise projektide<br />
koostamine toimub vastavalt käesoleva planeeringuga määratud trassi asukohale.<br />
I klassi maantee väljaehitamisel rajatakse neljarealine sõidutee, kus vastassuunalised<br />
sõidurajad on eraldatud eraldusribaga, ristmikud on viidud eri tasapindadesse, teele peale- ja<br />
mahasõidu kohtade arv on viidud miinimumini. Kinnistutele ja majapidamistele juurdepääsu<br />
tagamiseks on rajatud kogujateed, jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemiseks eraldi asetsevad<br />
kergliiklusteed. Maantee ületamine kergliiklejatele on viidud eri tasapindadesse.<br />
III klassi maantee puhul on valdavalt tegemist maantee remondi ja rekonstrueerimisega, mille<br />
käigus rekonstrueeritakse või rajatakse (uues asukohas) kaherealine sõidutee. Säilivad<br />
olemasolevad mahasõidud ja juurdepääsud kinnistutele ning perspektiivsete kogujateede<br />
vajadus puudub.<br />
Käesoleva maakonnaplaneeringu <strong>teemaplaneering</strong>u eesmärgiks on põhimaantee<br />
trassikoridori asukoha valik; tee maa-ala ja selle konstruktsioonide täpne asukoht määratud<br />
150 m laiuses teekoridoris I klassi maantee ja 120 m laiuses teekoridoris III klassi maantee<br />
korral ning rajatiste lahendused määratakse edasise projekteerimise käigus.<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 13/18
4.1 Põhimaantee trassikoridor<br />
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
Planeeringuga on määratud põhimaantee trassikoridor, mille kogulaius I klassi maantee korral<br />
on 650 m. Trassikoridor koosneb väljavalitud maantee asukohast ehk teekoridorist ning tee<br />
sanitaarkaitse vööndi ulatusest (vt alljärgnev skeem).<br />
Skeem 1. Trassikoridori elemendid I klassi maantee korral.<br />
Tee täpne asukoht teekoridori (150 m) sees, samuti tee kaitsevööndi ja sanitaarkaitse vööndi<br />
piiri kaugused täpsustuvad eelprojekti koostamise käigus tulenevalt ehitusgeoloogilistest ja<br />
geodeetilistest uuringutest. Tee koos tee kaitsevööndi ulatusega ei tohi väljuda määratud<br />
teekoridori alast.<br />
Teekoridor 150 m<br />
(tee ja teekonstruktsioonide maa-<br />
ala, tee kaitsevöönd 50 m äärmise<br />
sõiduraja teljest ja osa<br />
sanitaarkaitse vööndist)<br />
Põhimaantee trassikoridor 650 m<br />
(tee ja teekonstruktsioonide maa-ala, tee<br />
kaitsevöönd 50 m äärmise sõiduraja teljest ja<br />
sanitaarkaitse vöönd 300 m äärmise sõiduraja<br />
servast)<br />
Tee sanitaarkaitse vöönd<br />
(300 m äärmise sõiduraja<br />
servast)<br />
Eelprojekti koostamise käigus võib ehitusgeoloogilistest ja –geodeetilistest uuringutest<br />
tulenevalt ilmneda vajadus põhimaantee väljaviimiseks planeeringuga määratud 150 m laiusest<br />
teekoridorist, mis on lubatud juhul, kui eelprojekti koostamise käigus on tee asukoha muutmise<br />
vajadus põhjendatud ja kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega.<br />
Maade kasutamis- ja ehitustingimused teekoridoris, tee kaitsevööndis ja sanitaarkaitse vööndis<br />
on esitatud pt 4.5 Maade kasutamis- ja ehitustingimused planeeritud trassi koridoris,<br />
liiklussõlmedes ja teistel planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel.<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 14/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
4.2 Jõhvi idapoolse ümbersõidu ja Peeterristi- Riigiküla trassi koridorid<br />
Planeeringuga on määratud Jõhvi idapoolse ümbersõidu (kulgeb osaliselt Jõhvi-Vasknarva<br />
tugimaanteel) ja Peeterristi-Riigiküla (Narva ümbersõit, lähteülesandes Vodava–Riigiküla trass)<br />
trasside koridorid vastavalt III klassi maanteele esitatavatele nõuetele. III klassi maantee<br />
trassikoridori laius on 450 m. Trassikoridor koosneb väljavalitud maantee asukohast ehk<br />
teekoridorist ning tee sanitaarkaitse vööndi ulatusest (vt alljärgnev skeem).<br />
Skeem 2. Trassikoridori elemendid III klassi maantee korral.<br />
Tee täpne asukoht teekoridori (120 m) sees, samuti tee kaitsevööndi ja sanitaarkaitse vööndi<br />
piiri kaugus, täpsustub eelprojekti koostamise käigus tulenevalt ehitusgeoloogilistest ja-<br />
geodeetilistest uuringutest, kuid tee koos tee kaitsevööndi ulatusega ei tohi väljuda määratud<br />
teekoridori alast.<br />
Teekoridor 120 m<br />
Tee sanitaarkaitsevöönd<br />
(200 m äärmise sõiduraja<br />
servast)<br />
(tee ja teekonstruktsioonide maa-<br />
ala, tee kaitsevöönd 50 m äärmise<br />
sõiduraja teljest ja osa<br />
sanitaarkaitsevööndist)<br />
III klassi maantee trassikoridor 450 m<br />
(tee ja teekonstruktsioonide maa-ala, tee<br />
kaitsevöönd 50 m äärmise sõiduraja teljest ja<br />
sanitaarkaitsevöönd 300 m äärmise sõiduraja<br />
servast)<br />
Eelprojekti koostamise käigus võib ehitusgeoloogilistest ja –geodeetilistest uuringutest<br />
tulenevalt ilmneda vajadus põhimaantee väljaviimiseks planeeringuga määratud 100 m laiusest<br />
teekoridorist, mis on lubatud juhul, kui eelprojekti koostamise käigus on tee asukoha muutmise<br />
vajadus põhjendatud ja kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega.<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 15/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
4.3 Põhimaanteega seonduvad rajatised<br />
4.3.1 Kogujateed<br />
Põhimaantee rekonstrueerimisel suletakse üksikud mahasõidud ja juurdepääsud maanteega<br />
piirnevatele kinnistutele ja majapidamistele. Suletavad mahasõidud ja juurdepääsud on kaardil<br />
vastava leppemärgiga tähistatud.<br />
Juurdepääsu tagamiseks küladele, kinnistutele ja üksikutele majapidamistele kavandatakse<br />
kogujateed, millele peale- ja mahasõidud lahendatakse eritasandiliste ristmike kaudu. Trassi<br />
lõikudel, kus põhimaantee rajatakse uude asukohta, täidab kogujatee ülesannet eelkõige<br />
olemasolev põhimaantee.<br />
Jõhvi linnas kavandatakse kogujateed paralleelselt põhimaanteega, osaliselt on kogujateed<br />
ettenähtud juba koostatud arendusprojektide käigus. Kogujateede peale- ja mahasõidud<br />
korraldatakse Jõhvi lääne- ja idapiirkonnas kavandatud liiklussõlmede kaudu. Jõhvist Sinimäeni<br />
uute kogujateede rajamise vajadus praktiliselt puudub. Jõhvist Sillamäeni, kus põhimaantee<br />
trass on viidud raudteekoridori, toimib kogujateena praegune põhimaantee ning Sillamäelt<br />
Sinimäeni Sillamäe-Sinimäe kõrvalmaantee. Sinimäelt Narva suunas on juurdepääsude<br />
tagamiseks põhimaanteele kogujateede vajadus suurem tulenevalt eelkõige piirkonna asustuse<br />
ja teedevõrgu iseloomust. Sinimäelt kuni Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tugimaantee<br />
ristmikuni on kavandatud perspektiivne kogujatee põhja poole maanteed. Sealt edasi suundub<br />
trass uude asukohta ning olemasolev põhimaantee jääb täitma kogujatee ülesannet. Samuti<br />
korraldatakse kogujateega ühendus Laagna, Vodava ja Peeterristi küla maanteest lõunapool<br />
paiknevatel aladel ning Tõrvajõe küla maanteest põhjapool paiknevatel aladel. Olgina ja Soldina<br />
küla?<br />
Täpne kogujateede asukoht ja iseloom selgub eelprojekti koostamise käigus.<br />
4.3.2 Kergliiklusteed ja tunnelid<br />
Jalakäijad ja kergliiklejad saavad liiklemiseks kasutada väiksemaid kohalikke teid. Piirkondades,<br />
kus põhimaantee trass kulgeb läbi või mööda suurematest linnadest ja asustusaladest ning<br />
trassi lähipiirkonnas puudub kohalike teede võrgustik, on planeeringuga kavandatud<br />
jalakäijatele ja kergliiklejatele liiklemiseks mõeldud eraldi teed ning sõidutee ohutuks<br />
ületamiseks eritasandilised risted.<br />
Kergliiklusteede ja tunnelite täpne asukoht ja iseloom selgub eelprojekti koostamise käigus,<br />
lähtuvalt konkreetse piirkonna vajadustest, arvestades asustuse ja inimestele oluliste<br />
sihtkohtade paiknemist.<br />
4.3.3 Ristmikud, risted, viaduktid<br />
Planeeringuga on määratud ristmike, ristete ja viaduktide asukohad maakonnaplaneeringu<br />
täpsusastmes.<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 16/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
Põhimaantee rekonstrueerimisel rajatavad ristmikud on kõik eritasandilised, et tagada parim<br />
võimalik liiklusohutus. Ristmike asukohtade määramisel on lähtutud kohalikest tingimustest ja<br />
majanduslikest kaalutlustest, arvestades olemasoleva teedevõrgu ja selle rekonstrueerimise<br />
vajadusega. Jõhvi-Narva teelõigule on kavandatud 12 eritasandilist ristmiku, mis tagavad<br />
juurdepääsud linnadele ja asustusaladele ning ühendused teiste riigiteedega. Ristmike tüüp ja<br />
lahendus täpsustub eelprojekti koostamise käigus.<br />
Ristmike vahelistel aladel on kavandatud risted, mille kaudu saab teisele poole põhimaanteed.<br />
4.3.4 Bussipeatused ja ühistranspordi liikumisskeem<br />
Bussiliiklus on korraldatud nii põhimaantee kui kohalike maanteede võrgustiku kaudu.<br />
Põhimaantee koos eritasandiliste ristmikega tagab sujuva ja kiire ühenduse oluliste keskuste ja<br />
sihtpunktide (Jõhvi, Sillamäe, Narva) vahel, kohalike maanteede võrgustik koos peatustega<br />
aga väiksemate asustusalade ja hajakülade vahel.<br />
Teemaplaneeringuga on määratud ühistranspordi bussipeatuste asukohad lähtuvalt<br />
ühistranspordi iseloomust, ja sõidu sihtkohast. Ühistransport, mis sõidab mööda põhimagistraali<br />
(nt riigisisene kaugbussiliin), tagades kiire ühenduse suuremate keskuste vahel, peatub<br />
eritasandilise ristmiku rambil või äärmisel juhul bussitaskus. Bussipeatuste täpsed asukohad<br />
rambil või bussitaskus täpsustatakse eelprojekti käigus.<br />
Ühistransport, mis kulgeb mööda kohaliku teedevõrku (nt linna- ja maakonnaliin, koolibuss)<br />
ning tagab juurdepääsu väiksematele asustusaladele ja hajaküladele, peatub kohalike teede<br />
ääres. Kohalike teede ääres asuvate bussipeatuste asukohti käesoleva planeeringuga ei<br />
muudeta.<br />
4.3.5 Metsaloomade ülekäigurajad<br />
Metsamassiivide ja looduslike aladega piirnevatel maanteelõikudel tuleb arvestada<br />
metsloomade liikumisteedega ja võimalusega, et metsloomad satuvad sõiduteele.<br />
Teemaplaneeringuga on määratud konfliktkohad põhimaantee trassil, kus metsloomad,<br />
kasutades seni väljakujunenud liikumiskoridore, võivad sattuda sõiduteele. Konfliktkohad on<br />
metsloomade ülekäiguteid tagavate rajatiste orienteeruvaks asukohaks. Kuna planeeringu<br />
elluviimine toimub pikas perspektiivis, ei ole käesoleva <strong>teemaplaneering</strong>u koostamise raames<br />
otstarbekas lahendada ökoduktide ja –tunnelite asukohti, kuna aastate jooksul võivad<br />
metsloomade harjumuspärased liikumisteed muutuda. Seetõttu tuleb metsloomade<br />
liikumisvõimaluste tagamiseks ja parandamiseks määrata ökoduktide ja –tunnelite asukohad<br />
eelprojekti koostamise käigus, arvestades nii suurulukite kui pisiimetajate liikumisvajadustega.<br />
4.3.6 Müratõkkeseinad<br />
Põhimaanteel kulgevast liiklusest põhjustatud mürakoormusest põhimaanteega külgnevatel<br />
elamu- ja üldkasutatavatel aladel kaasneb vajadus müratõkkeseinte rajamiseks.<br />
Teemaplaneeringuga on määratud konfliktkohad põhimaantee trassil, kus elamute- ja<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 17/18
<strong>Ida</strong>-<strong>Viru</strong> <strong>maakonnaplaneeringut</strong> <strong>täpsustav</strong> <strong>teemaplaneering</strong><br />
<strong>„E20</strong> Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine<br />
ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“<br />
Teemaplaneeringu seletuskiri. Eelnõu<br />
üldkasutatavate hoonete alal võib maanteel kulgevast liiklusest tulenev mürakoormus<br />
põhjustada lubatust kõrgemat mürataset. Konfliktkohad tähistavad müratõkkerajatiste<br />
orienteeruvaid asukohti, nende asukohad ja lahendused täpsustuvad eelprojekti koostamise<br />
käigus.<br />
4.4 Liikluskorraldus<br />
Põhimaantee rekonstrueerimise järgselt kaovad üksikud mahasõidud põhimaanteelt ning<br />
samatasandilised tee ületamise võimalused. Rekonstrueeritud põhimaantee kaudu tagatakse<br />
sujuv ühendus suuremate keskuste vahel. Juurdepääs suurematele keskustele tagatakse<br />
eritasandilistele ristmikele peale- ja mahasõitude kaudu, juurdepääs väiksematele<br />
asutusaladele (külad, üksikud majapidamised, kinnistud) toimub kogujateede võrgustiku kaudu.<br />
Põhimaanteelt mahasõit ristmikule ja ristmikult pealesõit maanteele on lubatud üksnes<br />
parempööretega.<br />
Kõrvalteede ristumine põhimaanteega, kus ei saa siirduda ühelt teel teisele, toimub<br />
eritasandilise ristega.<br />
Lubatud ei ole jalakäijate ja kergliiklejate sattumine põhimaanteele. Jalakäijatele ja<br />
kergliiklejatele liiklemiseks on kavandatud kergliiklusteed ning maantee ületamiseks<br />
eritasandilised risted. Põhimagistraalil on keelatud liigelda ka aeglastel sõidukitel (nt<br />
põllumajandustehnika), mis peavad liiklemiseks kasutama kohaliku teedevõrku või<br />
olemasolevat teed. Samuti ei ole lubatud sooritada tagasipööret ja tagurdada.<br />
Ühistranspordi peatused asuvad kas eritasandilise ristmiku rambil või kogujateel. Rambile<br />
rajatud bussipeatus peab olema suletud taskuga.<br />
Uue tee rajamisega väheneb liikluskoormus olemasoleval maanteel, mida edaspidi kasutatakse<br />
eelkõige liiklemiseks väiksemate asustusalade ja hajakülade vahel ning kogujateena. Samuti<br />
võimaldab edaspidi kogujateena kasutatav olemasolev maantee ohutult liigelda jalakäijatel ja<br />
kergliiklejatel.<br />
Kasutatavad mõisted<br />
Eelnõu, 08.2010<br />
Lk 18/18
Change language