DP vormistamise nõu..

Seletuskirjast peab selguma, kas planeeritavale alale on ette nähtud ohtlikku ettevõtet või
asub see mõne ohtliku ettevõtte ohualas, lähtuvalt kemikaaliseaduse §-st 14. Vajalikku
infot on võimalik leida olemasolevatest ettevõtetest detailplaneeringute jaoks Maa-ameti
ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakendusel.
Kui planeeritav ala asub üleujutuse alal, peab seletuskirjast selguma, milliseid abinõusid
kavandatakse hoonete kaitseks.
Vajadusel kirjeldatakse asula või rajatiste kaitseks õhusaaste, müra, tuule või tuleohu
vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks või puhkamiseks määratud
metsamaa-ala, kus kohalik omavalitsus võib planeeringuga seada piiranguid lageraie
tegemisel langi suurusele ja raievanusele.
5.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Tuuakse välja nõuded ja meetmed planeeringuala turvalisuse (turvatunde)
suurendamiseks.
Kirjeldatakse erinevad planeeringulisi aspekte, mis on kuritegude ja kuriteohirmu
vähendamiseks olulised ning kuidas neid planeeringus rakendatakse (nt hoonete paigutus,
läbipääsud, piirded, valgustus, suuremate alade jagamine väiksemateks osadeks, eri
funktsioonide põimumine, avalikult kasutatava ruumi jälgitavus jms).
Meetmed ja nõuded on välja toodud kehtivas standardis „EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine“.
5.10 Keskkonnatingimused
Tingimuste seadmisel peab arvestama planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonna
eripäraga ja väljakujunenud tavadega, üldplaneeringus jt arengudokumentides kavandatud
eesmärkide ja sätestatud tingimustega.
Vastavalt planeeringuala asukohale käsitletakse ja analüüsitakse täpsemalt järgmisi
väärtuslikke objekte ja alasid:
kaitstavad loodusobjektid ja -alad;
muinsuskaitseobjektid ja -alad;
miljööväärtuslikud alad;
roheline võrgustik;
maastikuliselt väärtuslikud objektid/alad, nagu kaunid tee- ja veelõigud ja ilusa
vaatega kohad;
avaliku kasutusega alad, sh pargid, veekogude kaldaalad jne.
Analüüsi tulemusena antakse tingimised planeeringualal olevate väärtuste säilimiseks,
kasutamiseks ja eksponeerimiseks.
Kirjeldatakse planeeringu rakendamisega võimalikku kaasnevat kahjulikku
keskkonnamõju (mõju looduskeskkonnale, kultuuriväärtustele ja inimese tervisele):
vee, pinnase või õhu saastatus;
jäätmeteke;
müra;
vibratsioon;
9