DP vormistamise nõu..

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU
JA VORMISTAMISE NÕUDED
Pärnu Maavalitsus 2011

Eessõna
Käesoleva juhendi eesmärgiks on Pärnu maakonnas koostatavate detailplaneeringute
kvaliteedi parandamine, planeeringute vormistamise ühtlustamine, planeeringute
loetavuse parandamine ja detailplaneeringutega tegelevate spetsialistide töö lihtsustamine.
Koostatud planeeringu vormistamise nõuded on võimalik kasutada kohalikes
omavalitsustes kuni planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lg 3 kohaste nõuete kehtestamiseni
regionaalministri poolt. Antud juhendmaterjal - „Detailplaneeringu koosseisu ja
koostamise nõuded“ on otstarbekas lisada detailplaneeringute lähteseisukohtade /
lähteülesande juurde, et juba planeeringu koostamise algatamisel oleks kokku
lepitud reeglistik, mille järgi tuleb detailplaneering koostada ja vormistada.
Juhendi koostas Pärnu Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute
talituse juhataja Tiiu Pärna poolt kokkukutsutud töögrupp, kuhu kuulusid maakonas
planeeringute koostamise ja korraldamisega tegelevad spetsialistid:
Raine Viitas - Pärnu Maavalitsuse planeeringunõunik;
Maia-Liisa Kasvandik – Tahkuranna Vallavalitsuse planeerimisnõunik;
Janne Soosalu – Sauga Vallavalitsuse tehnik – planeeringute korraldaja;
Priit Annus – Audru Vallavalitsuse keskkonna- ja maanõunik;
Ülle Tuulik – Pärnu Linnavalitsuse planeeringute spetsialist;
Karri Tiigisoon –Pärnu Linnavalitsuse linnaarhitekt;
Marek Lind – maastikuarhitekt-planeerija.
Juhend koostati ajavahemikul aprill kuni detsember 2010. Juhendi tegemisel analüüsiti
töögrupi poolt Audru, Pärnu, Tartu, Kuressaare linnas ja Kiili vallas koostatud sarnaseid
juhendeid. Juhendi koostamise ajal käis töögrupp tutvumas planeerimisalase tööga Tartu
Linnavalitsuses ning Ülenurme ja Tähtvere Vallavalitsustes, samuti Sauga, Audru,
Tahkuranna vallas ning Pärnu linnas.
Juhendit tutvustati Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste planeeringutega tegelevatele
spetsialistidele 21-22.10.2010 Manijal toimunud planeerimisalastel koolituspäevadel.
Novemberis saadeti juhendi eelnõu tutvumiseks kõikidele Pärnumaa kohalike
omavalitsuste planeeringutega tegelevatele spetsialistidele. Juhendit tutvustati veelkord
omavalitsuste planeerimisalasel infopäeval 30.03.2011 Jõulumäel.Tänuväärse tagasiside
andsid Paikuse valla arhitekt Kadri Karjus, Tõstamaa valla keskkonnanõunik Kerli
Brandt, Pärnu linna arhitekt Merilin Rosenberg. Detsembris andis koostatud tööle oma
ekspertarvamuse valdkonna üks parim asjatundja - Tartu Linnavalitsuse
planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku.
Juhendi koostamisel tehti koostööd detailplaneeringuid kooskõlastavate ametkondadega.
Oma ettepanekud tegid Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskasutuse
spetsialist Kadri Hänni, veespetsialist Margit Karu ja keskkonnakorralduse spetsialist
Toomas Kalda, Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektorid Nele Rent ja Karin
Vimberg, Terviseameti Lääne talituse juhtivinspektor Reelika Tammai ja Lääne-Eesti
Päästekeskuse Insenertehnilise büroo juhataja Margus Piik.
1

Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded
1. Detailplaneeringu eskiislahendus
Planeeringu koostamise protsessis on vajalik kõigepealt koostada eskiislahendus, mille
planeerija esitab kohalikule omavalitsusele läbivaatamiseks ja avalikuks tutvustuseks.
1.1 Planeeringu eskiislahenduse koosseisus esitatakse:
1) tiitelleht, millel on näidatud eskiislahenduse kohalikule omavalitsusele esitamise
kuupäev.
2) eskiislahenduse seletuskiri, milles on kirjeldatud, selgitatud ja põhjendatud planeeringu
lahendust ja valikuid.
3) joonis "Planeeritava maa-ala lähipiirkonna ruumiliste ja funktsionaalsete seoste
analüüs".
4) põhijoonis nimetusega "Eskiislahendus", mis sisaldab:
maa-ala kruntideks jagamist, hoonestusalasid, kruntide ehitusõiguseid;
põhimõttelist liikluse ja parkimise lahendust;
põhimõttelist haljastuse lahendust;
vajadusel põhimõttelist tehnovõrkude lahendust.
5) mahuline illustratsioon ja/või makett, mille eesmärk on anda ettekujutus, kuidas
planeeritud hooned paiknevad, kuidas sobituvad keskkonda.
6) planeeringu lähteseisukohad (nende olemasolul).
1.2 Joonised vormistatakse mõõtkavas 1:500. Erandjuhtumil antakse ülevaatlikud plaanid
mõõtkavas 1:1000 või teistsuguses mõõtkavas, kui selline nõue on sätestatud
lähteseisukohtades.
1.3 Detailplaneeringu (edaspidi planeeringu) eskiislahendus esitatakse kehtival L-EST
97 koordinaatsüsteemis digitaalselt mõõdistatud aktualiseeritud geodeetilisel alusplaanil
(edaspidi geoalus) täpsusastmega M 1: 500 ühes eksemplaris koos kaaskirjaga kohalikule
omavalitsusele paberkandjal ja digitaalselt pdf ja dwg formaadis.
2. Planeeringu esitamine kohalikule omavalitsusele
Planeering esitatakse kaaskirjaga KOV-ile: 1) kooskõlastuste hankimiseks,
vastuvõtmiseks ja avalikustamiseks ja 2) avalikustamise tulemusena korrigeeritult ja
parandatult kehtestamiseks.
2.1 Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest (asendiskeem, tugijoonis, põhijoonis,
tehnovõrkude joonis, vajadusel täiendavad joonised). Seletuskirjas ja joonistel kajastatud
andmed peavad olema identsed.
2.2 Eraldi vormistatakse planeering ja planeeringu lisamaterjalide kaust.
2

2.3 Planeeringu juurde esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse mahuline
illustratsioon, et planeeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus
kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.
2.4 Enne avalikku väljapanekut esitab koostaja koos kaaskirjaga planeeringu kohalikule
omavalitsusele kooskõlastamiseks (läbivaatamiseks) ja vastuvõtmiseks nii kahes identses
eksemplaris paberkandjal kui ka digitaalselt pdf- ja dwg- või dgn-formaadis.
2.5 Juhul, kui kohalik omavalitsus teeb planeeringu kohta märkusi või täiendusi,
saadetakse need kuu aja jooksul (alates planeeringu esitamisest) planeeringu koostajale
kirjalikult. Paranduste või täienduste tegemise ja planeeringu esitamise uus tähtaeg
lepitakse kokku koostöös planeeringu koostajaga.
2.6 Planeering esitatakse koos kaaskirjaga kehtestamiseks kohalikule omavalitsusele
viies eksmplaris paberkandjal, ühes eksemplaris digitaalselt pdf- ja dwg- või dgnformaadis.
2.7 Planeeringu lisade kaust esitatakse ühes eksemplaris paberkandjal. Täiendavalt
lisatakse planeeringu materjalide juurde planeeringu välispiiri ruumikuju vektorkujul
dwg- või dgn- formaadis, planeeringu plaanid pildifailina ning põhiandmeid ja menetlust
puudutav info tabelandmetena.
3. Planeeringu koosseisu nõuded
Tiitelleht
Tiitellehele kantakse:
1) planeeringu nimi vastavalt selle algatamise haldusaktile;
2) töö number; KOV planeeringuteregistri number;
3) planeerija nimi, registrikood ning allkiri, olemasolul planeerija logo;
4) planeerija postiaadress, telefon ja e-posti aadress;
5) tellija nimi ja/või huvitatud isiku (kinnistu omanik või volitatud isik) nimi koos
allkirjaga (juriidilisest isikust planeerija ja tellija või asjast huvitatud isiku nimi vastavalt
äriregistri kandele);
6) planeeringu kehtestamise aasta, koht (tiitellehe all keskel).
Sisukord
Sisukorras antakse planeeringu koosseisus olevate kõikide materjalide, sealhulgas jooniste
nimetused koos viitega leheküljenumbrile. Joonised nummerdatakse.
Seletuskiri
Planeeringu seletuskiri peab olema selge, konkreetne ja üheselt mõistetav ning sisaldama
vaid seda, mida saab ja on vajalik kehtestada. Seletuskirjas antakse lühiselgitus ja
põhjendused ka joonistele kantud andmete kohta.
Planeeringuga esitatavad nõuded on otstarbekas anda tabeli kujul joonisel (nt ehitusõigus,
arhitektuursed tingimused jm).
3

Kirjastiil peab olema ühtne kogu planeeringu ulatuses. Seletuskiri peab olema koostatud
lehtedel ühepoolselt ja leheküljed nummerdatud. Iga lehekülje päises peab olema
planeeringu nimi.
Seletuskirja osade järjestus peab olema sarnane käesolevas juhendmaterjalis tooduga.
Seletuskirjas antakse viide konkreetsele joonisele, kus kirjeldatud info on kajastatud.
Vältida andmete dubleerimist nii seletuskirja siseselt kui ka planeeringus tervikuna
(joonistel ja seletuskirjas). Märkida täpne viide kooskõlastuste asukohale (joonistel,
lisamaterjalide kaustas).
Seletuskirjas tuleb kirjeldada:
3.1. Planeeringu koostamise alused
Seletuskirjas tuuakse erinevate dokumentide ja tööde loetelu, millest planeeringu
koostamisel on lähtutud või mida kasutati planeeringulahenduse koostamisel
abimaterjalina. Juhul kui peetakse vajalikuks planeeringu juurde lisada mõni töö,
dokument või väljavõte nendest, siis tuleb viidata nende tööde ja dokumentide täpsele
asukohale planeeringu lisamaterjalides.
Planeeringus näidatakse andmed järgmiste alusdokumentide kohta:
planeeringu koostamise aluseks olevad haldusaktid (nimetus, nr ja kuupäev);
olemasolul planeeringu lähteseisukohtade kinnitamise dokument (nimetus, nr ja
kuupäev);
viide teistele planeeringu koostamise käigus kogutud materjalidele, nt kirjad,
allkirjadega joonised jm, mis tõendavad tehtud koostööd vastavalt PlanS §16-le;
tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud eritingimused (viide dokumendile);
kehtiv geoalus, töö teostaja, töö number, plaani koostamise aeg.
Loetletakse planeeringu lahenduse koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööd või
dokumendid, milleks võivad muuhulgas olla:
muinsuskaitse eritingimused;
arheoloogiliste tööde aruanne;
planeeritaval maa-alal tehtud ehitusgeoloogilised uurimistööd;
planeeringu aluseks olevad keskkonnaseisundi uuringud ja analüüsid või piirkonna
kohta tehtud üldised keskkonnaseisundi uuringud ja analüüsid;
keskkonnamõju strateegiline hindamine või keskkonnamõju eksperthinnang;
loodus ja muinsuskaitsekaitsealused objektid;
dendroloogilised uuringud;
hoonestusõiguse lepingud hoonestusõigusega koormatud maa planeerimise puhul;
servituudid, kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta, isikliku
kasutamisõiguse lepingud;
planeeritaval alal kehtiv üldplaneering;
planeeritaval alal kehtiv detailplaneering;
planeeringualaga külgnevatel aladel või vahetus läheduses kehtivad planeeringud;
planeeringu koostamisel arvesse võetud teised strateegilised dokumendid;
õigusaktid, sh kehtivad normid ja standardid;
muud materjalid.
Nimetatud materjalid tuuakse planeeringus välja ainult sellisel juhul, kui neid on reaalselt
aluseks võetud.
4

3.2. Planeeringu koostamise eesmärgid
Planeeringus sõnastatakse selle eesmärgid. Selgelt tuleb sõnastada põhiline eesmärk, miks
planeering algatati. Loetletakse teemad, mida planeering käsitleb.
3.3. Planeeringuala asukoht
Kirjeldatakse planeeringuala asukohta omavalitsuses, kaugusi olulisematest
piirkondadest, objektidest ja teenustest. Kirjeldus peab olema võimalikult selge,
asjakohane ja konkreetne (ilma liigsete ilustusteta). Alustatakse olulisematest
struktuursetest teguritest, mis annavad piirkonnale põhilise karakteri või mõjutavad selle
keskkonda ning seejärel kirjeldatakse olulisuselt järgnevaid omadusi. Iseloomulikud
tegurid võivad olla tähtsamad inimeste ja autode liikumissuunad, sõlmpunktid,
liiklusohtlikud kohad, bussipeatused. Suuremate planeeritavate alade puhul, tuleb välja
tuua ka andmed liikluskoormuse kohta või põhjalikum kirjeldus olemasolevast
liiklussituatsioonist ja probleemidest.
Iseloomustatakse ka olemasolevat elukeskkonda. Analüüsitakse esmavajalike teenuste
kättesaadavust. Vajadusel tuuakse eraldi loeteluna (tabelina) välja piirkonna positiivsed ja
negatiivsed tegurid jaotatuna kahte tulpa.
3.4. Olemasoleva olukorra analüüs
Iseloomustatakse planeeritavat maa-ala eesmärgiga luua üldine ja arusaadav pilt
planeeritavast alast ja selle seostest ümbritseva ruumiga. Vajadusel lisatakse ka fotod
olulistest vaatepunktidest.
3.5. Maakasutus ja hoonestus
Antakse ülevaade planeeringuala maakasutusest ja olemasolevast hoonestusest (hoonete
kasutusotstarve ja hoonete arhitektuur) ja vajadusel hinnang hoonestuse seisukorrale.
3.6. Haljastus
Antakse ülevaade planeeringuala haljastusest, hinnata haljastuse olukorda. Tuuakse välja
kõrghaljastuse osakaal ja vajadusel ülevaade kõrghaljastuse liigilisest koosseisust.
3.7. Tehnovõrgud
Kirjeldatakse, kuidas paiknevad tehnovõrgud planeeringualal ja selle kontaktalal kuni
liitumispunktideni. Antakse ülevaade ja hinnang tehnovõrkude olukorrale.
3.8. Keskkonnatingimused
Tuuakse välja keskkonnatingimused vastavalt üldplaneeringule. Üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu puhul tuuakse välja keskkonnatingimused ka vastavalt Pärnu maakonna
teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.
4. Vastavus üldplaneeringule ja arengukavale
Kirjeldatakse piirkonna arengut lähtuvalt üldplaneeringust ja arengukavadest. Selgitatakse
üldplaneeringukohast maakasutust, üldtingimusi piirkonna arenguks jm olulist koostatava
planeeringu kontekstis, vajadusel ka tulevikus ette tulla võivaid olulisemaid
arengumuudatusi.
5

5. Planeeringu lahendus
Iseloomustatakse koostatud planeeringu lahendust ja põhjendatakse valitud
ruumilahenduse sobivust, vajadust ja otstarbekust antud asukohas.
5.1 Detailplaneeringu vastavus kehtiva üldplaneeringuga
Juhul, kui planeering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut, tuuakse planeeringus eraldi välja:
1) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepaneku sisu ja muutmise vajaduse
põhjendused;
2) kehtestatud üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
Samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringute täielikult või osaliselt kehtetuks
tunnistamise vajaduse puhul lisada kehtivate detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise
põhjendused.
5.2 Planeeringuala kruntideks jagamine
Juhul, kui planeeringuga nähakse ette kinnistu jagamine, uute kruntide moodustamine
ja/või olemasolevate kinnistupiiride muutmine, antakse seletuskirjas krundistruktuuri
moodustamise või muutmise põhimõtete kirjeldus.
Krundijaotuse ja maakasutuse andmed on soovitav esitada koondtabelis planeeringu
põhijoonisel. Tabelis tuua välja planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed ja kitsendused
jms. Seletuskirjas anda viide konkreetsele joonisele.
5.3 Krundi ehitusõigus, hoonestusala ja põhilised arhitektuursed nõuded hoonetele
Antakse planeeritud krundi ehitusõiguse ja hoonestusala piiritlemise selgitus ja
põhjendused. Tuuakse välja olulisemad arhitektuursed nõuded, mis väljendavad
planeeringu arhitektuurset ideed ja arvestavad üldplaneeringus ja teistes asjakohastes
dokumentides sätestatuga.
Kirjeldatakse planeeringualal asuvaid kultuurimälestisi ja väärtuslikku arhitektuuri,
analüüsida planeeritud hoonestuse sobivust antud asukohta.
Kaitsealuse objekti puhul antakse viide kasutamistingimusi kehtestavale õigusaktile,
koostatud muinsuskaitse eritingimustele või nende koostamise vajadusele. Kirjeldatakse
muinsuskaitse eritingimustest tulenevaid arhitektuurseid nõudeid planeeringus.
5.4 Haljastus, heakord ja piirded
Tuuakse välja nõuded haljastusele, heakorrale ja piiretele planeeringualal vastavalt
üldplaneeringule ning planeeringu lähteseisukohtades nõutule.
Kirjeldatakse nii eraomandis oleva krundi kui ka avalikus kasutuses oleva maa-ala
haljastuse ja heakorrastamise ning vertikaalplaneerimise üldpõhimõtteid. Haljastuse
põhimõtted võib anda tabelina planeeritud maaüksuste (kruntide) kaupa. Vajadusel
antakse asendusistutuse nõuded ja selle võimalikud asukohad kas planeeringualal või
väljaspool seda. Antakse säilitatavate puude kasvutingimuste tagamise nõuded ning
nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta. Seletuskirjas tuuakse eraldi välja
juhud, kus istutatavate puude liik, arv ja asukohad, võimaliku madalhaljastuse lahendus,
hekkide kõrgus, muud parameetrid (liigid, istutusskeem jms) lahendatakse eraldi
haljastusprojekti või ehitusprojekti mahus.
6

Kirjeldatakse planeeritud piirdeid (kõrgus, materjal, läbipaistvus) ja nende sobivust antud
piirkonda.
5.5 Teed ja parkimine
Tuuakse nõuded teedele, tänavatele ja parkimisele, võttes aluseks üldplaneeringu ning
projekteerimisstandardi „Linnatänavad“ EVS 843:2003“ jt arengudokumendid.
Igale krundile tuleb tagada juurdepääs. Antakse lühike ülevaade joonisel antud liiklus- ja
parkimislahendusest ning viited vastavatele joonisele, kus teed, liiklus- ja
parkimiskorraldus on kajastatud. Vajadusel antakse põhjendus eraõiguslikul maal asuva,
olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise kohta.
Kirjeldatakse võimalikke liiklusohutuse tagamise ja liikluse rahustamise võtteid
planeeringualal. Analüüsitakse seda, kuidas muutub liikluskoormus planeeringu
rakendamisel.
Esitatakse parkimiskohtade arvutus. Suuremate planeeringualade puhul võib
parkimiskohtade arvutuse anda tabelina, kus on näidatud normidekohane ja planeeritud
parkimiskohtade arv, arvestada ka jalgrataste parkimist.
Kirjeldada tuleb ka seda, kuidas parkla on liigendatud ja milliseid teekatte materjale
kasutatakse, millist haljastust kasutatakse jne.
Määratakse kergliiklusteede asukohad ja parameetrid vastavalt üldplaneeringule,
teemaplaneeringule ja/või planeeringualaga seonduvale detailplaneeringule.
Kergliiklusteede asukoha põhjendamiseks võib lisada planeeringu lähiala liiklusskeemi.
Antakse nõuded puuetega inimeste liikumise tagamiseks ja arvestatakse universaalse
disaini põhimõtetega. 1
5.6 Vertikaalplaneerimine ja sadevee kanaliseerimine
Antakse vertikaalplaneerimise üldpõhimõtete kirjeldus, sh olemasolevad ja kavandatavad
maapinna kõrgusmärgid nii hoonestusalal kui ka väljaspool seda, sademe- ja drenaaživee
ärajuhtimise kirjeldus kuni eesvooluni (sadeveekollektorini), et välistada valguva vee
hulga suurenemine naaberkruntidele. Maaparandussüsteemi olemasolul kirjeldatakse selle
toimimist tagavaid meetmeid.
5.7 Tehnovõrgud ja -rajatised
Antakse ülevaade ja iseloomustatakse planeeritud tehnovõrke ja -rajatisi. Analüüsitakse
nende vastavust üldplaneeringule ja arengukavadele.
Eraldi käsitletavad alateemad on:
veevarustus;
reovee kanaliseerimine;
sadevee kanaliseerimine;
maaparandussüsteem;
soojavarustus;
gaasivarustus;
elektrivarustus;
tänavavalgustus;
sidevarustus.
1 Universaalne disain on toodete ja keskkonna kujundamine nõnda, et seda saavad kasutada kõik inimesed
võimalikult suurel määral vajamata kohandusi või erilahendusi.
7

Vajadusel tuuakse välja võimalikud tehnovõrkudega varustamise variandid. Hoonete
tehnovõrkudega varustamise arvestuslikud põhinäitajad tuuakse seletuskirjas juhul, kui
teenindatakse rohkem kui ühte krunti. Kui on planeeritud puurkaev, reoveepuhasti,
sadeveepuhasti, alajaam jms, siis lisatakse selle iseloomulikud näitajad. Seletuskirjas
(loetavuse korral ka joonisel) fikseerida tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndite ulatused
ja nende määramise alused ning anda viide vastavale joonisele.
Juhul, kui tehnovõrgu ühenduskoht jääb väljapoole planeeringuala, näidatakse see eraldi
joonisel (nt kontaktvööndi skeem) ning seletuskirjas esitatakse rajatava/rekonstrueeritava
võrgu pikkus jt üldtehnilised andmed.
Otstarbekas on lähtuda põhimõttest, et kõik mitme krundi kasutuseks planeeritavad
tehnovõrgud ja -rajatised jääksid teede ja tänavate kinnistutele. Juhul, kui tehnovõrgud
läbivad krunte, viidatakse krundivaldajate nõusolekutele selle kohta (nõusolekud lisada
planeeringu lisamaterjalide kausta).
Tänavavalgustus lahendatakse tänava maa-alal. Seletuskirjas antakse viide joonisele, kus
tehnovõrkude ja rajatiste asukohad on kajastatud.
Nii ametkondade tehnilistes tingimustes kui kooskõlastustes seatud nõuded ja tingimused
peab kandma planeeringu seletuskirja. Seletuskirjas antakse viide kooskõlastuskirjale või
samalaadsele dokumendile.
5.8 Tulekaitse abinõud
Määratakse planeeritavate hoonete kasutusviis ja kasutamisotstarve lähtudes VV
määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”.
Hoonetevahelised kujad. Kirjeldatakse kas hoonete planeerimisel on tagatud 8 m kuja
(vahekauguse) nõue. Kui kuja nõue pole täidetud, siis selgitatakse, mis on ette võetud
tuleleviku tõkestamiseks (tuletõkkesein, tulemüür). Hoonete/hoonestusala vahelised
kaugused peavad olema selgelt eristatavad joonistel. Juhul kui kuja nõuet ei ole võimalik
täita, siis peab olema joonisel näidatud tulemüüri/tuletõkkeseina asukoht koos
tulepüsivusajaga.
Tuletõrjevesi. Seletuskirjast peab selguma, kui palju on planeeritava hoonestuse
veevajadus (l/s) või (m³), mitme tunni jooksul tuleb kustutusvesi tagada, veevõtukoha
kasutusraadius (m) ja mis liiki veevõtukohaga on tegemist (looduslik/tehislik/mahuti).
Joonisel tuleb näidata veevõtukoha asukoht ja juurdepääs sellele. Olemasoleva
veevõtukoha puhul peab selguma, kas veevõtukoht vastab hetkel kehtivatele nõuetele või
viiakse vastavusse kehtivate nõuetega (lisada kirjeldus - mida tuleb muuta olemasoleva
veevõtukoha puhul). Vajadusel lisatakse seletuskirja märge, et enne veevõtukoha
rajamist/uuendamist tuleb tuletõrje veevarustuse projektile saada heakskiit kohalikult
päästeasutusele. Juhul kui planeeritakse uus veevõtukoht, siis tuleb planeeringu
seletuskirjas fikseerida tingimus, et arendaja saab taotleda ehitiste kasutusloa alles peale
seda, kui päästekeskus on veevõtukoha kasutusloa kooskõlastanud.
Juurdepääsuteed tuletõrjeveevõtu kohale. Seletuskirjas kirjeldatakse teede laiust (m),
kandevõimet (samuti sildade/viaduktide kandevõime) (T), ristmike pöörderaadiused ja
manööverdusplatside, möödasõidukohtade laius ja pikkus. Joonistel peavad
juurdepääsuteed tuletõrje veevõtukohale olema selgesti eraldatud haljasaladest ja
kergliiklusteedest.
8

Seletuskirjast peab selguma, kas planeeritavale alale on ette nähtud ohtlikku ettevõtet või
asub see mõne ohtliku ettevõtte ohualas, lähtuvalt kemikaaliseaduse §-st 14. Vajalikku
infot on võimalik leida olemasolevatest ettevõtetest detailplaneeringute jaoks Maa-ameti
ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakendusel.
Kui planeeritav ala asub üleujutuse alal, peab seletuskirjast selguma, milliseid abinõusid
kavandatakse hoonete kaitseks.
Vajadusel kirjeldatakse asula või rajatiste kaitseks õhusaaste, müra, tuule või tuleohu
vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks või puhkamiseks määratud
metsamaa-ala, kus kohalik omavalitsus võib planeeringuga seada piiranguid lageraie
tegemisel langi suurusele ja raievanusele.
5.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Tuuakse välja nõuded ja meetmed planeeringuala turvalisuse (turvatunde)
suurendamiseks.
Kirjeldatakse erinevad planeeringulisi aspekte, mis on kuritegude ja kuriteohirmu
vähendamiseks olulised ning kuidas neid planeeringus rakendatakse (nt hoonete paigutus,
läbipääsud, piirded, valgustus, suuremate alade jagamine väiksemateks osadeks, eri
funktsioonide põimumine, avalikult kasutatava ruumi jälgitavus jms).
Meetmed ja nõuded on välja toodud kehtivas standardis „EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine“.
5.10 Keskkonnatingimused
Tingimuste seadmisel peab arvestama planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonna
eripäraga ja väljakujunenud tavadega, üldplaneeringus jt arengudokumentides kavandatud
eesmärkide ja sätestatud tingimustega.
Vastavalt planeeringuala asukohale käsitletakse ja analüüsitakse täpsemalt järgmisi
väärtuslikke objekte ja alasid:
kaitstavad loodusobjektid ja -alad;
muinsuskaitseobjektid ja -alad;
miljööväärtuslikud alad;
roheline võrgustik;
maastikuliselt väärtuslikud objektid/alad, nagu kaunid tee- ja veelõigud ja ilusa
vaatega kohad;
avaliku kasutusega alad, sh pargid, veekogude kaldaalad jne.
Analüüsi tulemusena antakse tingimised planeeringualal olevate väärtuste säilimiseks,
kasutamiseks ja eksponeerimiseks.
Kirjeldatakse planeeringu rakendamisega võimalikku kaasnevat kahjulikku
keskkonnamõju (mõju looduskeskkonnale, kultuuriväärtustele ja inimese tervisele):
vee, pinnase või õhu saastatus;
jäätmeteke;
müra;
vibratsioon;
9

valgustingimuste muutumine sh. olemasolevate hoonete insolatsioonitingimuste
(otsese päikesevalguse ruumi paistmine) muutumine planeeringuga kavandatavast
ehitustegevusest tulenevalt;
soojus;
kiirgus;
lõhn;
maalihkeoht, rüsijää oht;
üleujutusoht.
Elamualadel nähakse ette maa-alad liigiti kogutavate jäätmete konteinerite/jäätmemajade
paigaldamiseks. Majandustegevusest tekkivaid jäätmeid käsitletakse olmejäätmetest
eraldi.
Määratakse avalikud juurdepääsud kallasrajale. Planeeringuga võib põhjendatud vajaduse
korral seada tingimusi hoone energiatõhususe kohta (asend, päikesepatareide
paigaldamise võimalikkuse nõue katusemaastikul, energiatõhususe klass jne) ja
sademevee korduvkasutuse põhimõtete kohta.
Juhul kui planeeringu aluseks on tehtud mõni keskkonnatingimusi käsitlev dokument (nt
keskkonnamõju strateegiline hindamine, eksperthinnang vms), siis antakse selles osas
keskkonnatingimused koos antud tööst tulenevate lühikeste põhjendustega.
Vajadusel määratakse täiendavad nõuded negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks
ja/või ennetamiseks ning detailplaneeringu või ehitusprojekti mahus teostatavate
uuringute või KMH koostamise vajadus.
5.11 Piirangud
5.11.1 Kehtivad piirangud
Tuuakse välja ainult asjakohastest õigusaktidest ja strateegilistest dokumentidest
tulenevad piirangud. Joonistele kantakse planeeringualale jäävate kinnistule
kinnistusraamatus seatud piirangud.
Tehnovõrkude kaitsevööndid
Kaitsevööndite ulatus määratakse lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest.
Valdkonnad:
veevarustus;
reoveekanalisatsioon;
sadeveekanalisatsioon;
maaparandussüsteem;
soojavarustus;
gaasivarustus;
elektrivarustus;
tänavavalgustus;
sidevarustus.
Teede ja tänavate kaitsevööndid
Teede kaitsevöönd ja sanitaarkaitsevöönd määratakse lähtuvalt teeseadusest ja muudest
dokumentidest.
10

Geodeetilised märgid
Kui planeeringualale jääb riikliku kaitse all olev geodeetiline märk, kirjeldatakse selle
asukohta. Kui märki ei ole võimalik säilitada, nähakse ette märgi taastamine.
Looduskaitselised piirangud
Kui planeeritavale maa-alale jääb kaitstav loodusobjekt (rahvuspark, looduskaitseala,
maastikukaitseala, hoiuala, kaitsealune liik, kaitsealune kivistis või mineraal, püsielupaik,
kaitstav looduse üksikobjekt, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt) või
selle kaitsevöönd, arvestatakse kaitstava loodusobjekti kaitsekorda määrava kaitseeeskirjaga
ning kaitsekorralduskavaga.
Muinsuskaitselised piirangud
Kui planeeritavale maa-alale jääb muinsuskaitseala või -objekt, antakse ülevaade
kehtivatest piirangutest. Vajadusel saab teha kaitstava objekti või kaitseala kaitsereziimi
täpsustamise, muutmise või lõpetamise ettepaneku.
Miljööväärtused ja pärandkultuur
Kui planeeritavale maa-alale jääb miljööväärtuslik ala või pärandkultuuri objekt, siis
kirjeldatakse vastavaid tingimusi ja piiranguid.
Asjaõiguslikud piirangud
Kui planeeritavale maa-alale jääb avalik või avalikult kasutatav veekogu või selle
kallasrada, arvestatakse kallasraja ulatusega lähtuvalt veeseadusest ning avaliku
juurdepääsuga kallasrajale lähtuvalt looduskaitseseadusest.
5.11.2 Planeeringulahendusest tulenevad piirangud
Servituudialad
Seletuskirjas loetletakse servituudid ja põhjendatakse nende määramise vajadus.
Nimetatakse, kelle kasuks servituut määratakse. Antakse viide, millisel joonisel servituut
on kajastatud. Kui planeeringuga antav lahendus seda tingib, siis tuleb planeeringuga
sätestada, enne millist planeeringujärgset toimingut (kruntide moodustamine, hoonele
ehitusloa väljastamine jne) tuleb servituudi leping sõlmida.
5.12 Planeeringu elluviimine
Selles peatükis tuuakse välja riigi, kohaliku omavalitsuse ja arendaja või huvitatud isiku
kohustused planeeringu rakendamisel. Põhjendatud vajadusel peab arendaja või huvitatud
isik enne planeeringu kehtestamist sõlmima omavalitsusega lepingu planeeringukohaste
avalikult kasutatavate teede, haljastuse, puhkealade, mänguväljakute ning tehnovõrkude ja
–rajatiste ja muu sellise väljaehitamise kohta.
Kui soovitakse planeeringut ellu viia ehitusetappide kaupa, siis on vajalik koostada vastav
kruntimise joonis ja selgitus.
6. Joonised
1) Planeeringu koostamise alusplaaniks võetakse aktuaalne L-EST 97
koordinaatsüsteemis digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M
1 : 500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (firmanimi, litsentsi nr, töö nr) ja
mõõdistamise aeg. Alusplaan koostatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele
(Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määrusele nr 70,
Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord). Juhul, kui planeeringu
11

lähteseisukohtadega nõutakse täiendavaid mõõdistusi (olemasolevate hoonete räästa ja
harja kõrgus, üksikud puud, veekogu põhja mõõdistus vms.), tuleb need geodeetilisel
alusplaanil kajastada.
2) Kõikidele joonistele kantakse planeeringuala piir, planeerija kirjanurk ja
originaalallkiri, kuupäev, põhjasuund ning leppemärkide seletused. Parema loetavuse
huvides kajastada planeeringuala piir paberkandjal väljapoole planeeringusse haaratud
kinnistute (maaüksuste) piire. Planeeringu seletuskirjas anda kirjeldus piiri asukoha
kohta joonisel.
Planeeringulahenduse väljatrükk peab olema värviline. Joonised (va asendiskeem)
vormistatakse reeglina mõõtkavas 1:500
3) Planeeringu joonised on:
Asendiskeem
Aluseks on põhikaart 1:10000, erandina tiheasutuse tingimustes 1:2000.
Tugijoonis
Tugijoonis kajastab olemasolevat olukorda. Joonisele kantakse muuhulgas planeeringuala
kinnistute ja naaberkinnistute lähiaadressid ja katastriüksuse tunnused.
Põhijoonis
Põhijoonis kajastab planeeringu lahendust.
Põhijoonisele kantakse muuhulgas:
kavandatav krundijaotus (krundid nummerdada);
likvideeritavad krundipiirid ;
vajadusel kohustuslik ehitusjoon, katusetüübid, –kalded või katusekallete
vahemik, katuse harja suund, materjal; välisviimistluse materjalid, vajadusel
nõuded avatäidetele (uksed aknad jms.),piirete materjal, kõrgus, tüüp- ±0.00
sidumine;
hoonestusalad;
vajadusel ehituskeelualad;
ranna või kalda vööndid, kallasrada ja juurdepääs kallasrajale;
keskmine maapinna kõrgusmärk, millest loetakse hoonete kõrgusi;
planeeringualale jäävate kruntide kasutamise sihtotstarbed soovitavalt tabelina;
ekspluatatsioonis olevad hooned ja rajatised ning ehitisregistris olevad hooned;
haljastuse alla jääv pind, millest välja tuua kõrghaljastuse ja madalahaljastuse
osakaal, kohustuslikult säilitatavad puud;
kruntide ehitusõigus üksikkrundi kohta, tabelina iga krundi kohta eraldi;
kaitsealuste alade või objektidega või miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja
kasutustingimustega seonduv;
parklate asukohad, suurus ja kuju, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja
hoonestusele vastav parkimiskohtade arv; krundile pääsu asukohad jalakäijatele ja
sõidukitele, lubatavad pöörded juurdesõiduteelt või piiride osad, kust väljasõitude
rajamine on keelatud, vajadusel hoonete sissepääsud;
liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse, ühissõidukite liikluse ja kergliikluse
sõidurajad ja sõidusuunad, liikluse rahustamise põhimõtted).
12

Krundi ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste tabel
Planeeritud kruntide ehitusõigus antakse tabeli kujul. Tabel esitakse põhijoonisel, viide
tabelile antakse seletuskirjas. Erinevate tingimuste (ehitusõigus, arhitektuursed
tingimused, parkimiskohtade arv jms) kajastamine on otstarbekas ühes tabelis. Kui
planeering näeb ette üldplaneeringu põhilahenduse muutmise, lisatakse ka planeeritav
üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve. Vajadusel võib tabelisse lisada
täpsustavaid andmeid.
Kajastatavad andmed (näidetega):
Positsiooni number, aadressi ettepanek Pos 1, Roosi tee 2
Krundi suurus 2500m²
Krundi lubatud suurim ehitusalune pind m² 250m²
Krundi kasutamise sihtotstarbed, mitme ühepereelamumaa 70-80%
sihtotstarbe korral osakaal %
majutusasutuse maa 20-30%
Üldplaneeringu juhtotstarve väikeelamumaa
Hoonete lubatud suurim kõrgus (m) 9 m põhihoone
arvestatuna keskmisest ümbritsevast
maapinnast
Keskmine maapinna kõrgus
5 m kõrvalhoone
olemasolev / planeeritav (m) 4.30/4.60
Hoonete vähim - suurim korruselisus, 2-4,
sellest maaaluseid korruseid
1
Lubatud suurim hoonete arv krundil
(põhihoone/kõrvalhoone)
1/2
Lubatud väikseim tulepüsivusklass TP3 põhihoonel, TP3 kõrvalhoonel
Piirangud Kasutusvaldus on seatud
elektrivõrgu valdaja kasuks
Kuni 20 m² väikeehitised (ehitusseaduse Lubatud ehitusala sees (tk) või lubatud
§16 lg 6)
ehitusalast väljaspool (tk) või ei ole
lubatud
Parkimiskohtade arv (tk) 4
Olulisemad arhitektuurinõuded:
katusetüübid, -kalded või katusekallete
vahemik,
katuse harja suund, materjal
välisviimistluse materjalid,
nõuded avatäidetele (uksed aknad jms),
piirete materjal, kõrgus, tüüp, ±0.00
sidumine.
13
Katuse tüüp: viilkatus (30° – 45°),
harja suund paralleelne tänavaga
(tänavapoolse krundipiiriga).
Katusekatte materjal: valtsplekk,
valtsprofiilplekk, bituumensindel.
Avatäited: puidust. Akende puhul
kasutada vähemalt ühte jaotust.
Fassaadimaterjal: puit, krohv,
fassaadikivi.
Piirded: kõrgus maks. 1,3 m. Piirded
kavandada puidust arvestades

14
piirkonnas levinud piirdetüüpe.
Piirdeid võib kombineerida
haljastusega (hekk), mille kõrgus
sarnane piirdega.
Ehitusõigus tuleb anda kõikidele planeeritud ja planeeritavasse alasse jäävatele
olemasolevatele kinnistutele kruntidele eraldi.
Maapealsete korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui vähemalt 2/3 korruse kõrgusest
jääb maapinnast kõrgemale. Lubatud suurima hoonete arvu määramisel krundil tuleb
näidata uued ning olemasolul ja vajadusel säilivad, renoveeritavad, restaureeritavad,
lammutatavad hooned, samuti hooned, mille puhul on lubatud juurde- ja pealeehitamine
(märkida maksimaalsed lubatud mahud).
Lühendite kasutamisel (nt krundi kasutamise sihtotstarvete puhul) tuleb anda ka lühendite
tähendused.
Tehnovõrkude joonis
Joonisele kantakse:
kavandatav krundijaotus,
olemasolev ja kavandatud hoonestus ja haljastus,
tänavate ja teede nimetused,
olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad;
tehnovõrkudele servituutide seadmise vajadus;
parklate asukohad, suurus ja kuju, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja
hoonestusele vastav parkimiskohtade arv;
krundile pääsu asukohad jalakäijatele ja sõidukitele, lubatavad pöörded
juurdesõiduteelt või piiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud, vajadusel
hoonete sissepääsud. Igale krundile tuleb tagada juurdepääs;
liikluskorralduse põhimõtted (autoliikluse, ühissõidukite liikluse ja kergliikluse
sõidurajad ja sõidusuunad, liikluse rahustamise põhimõtted;
vajadusel tänavate ristlõiked;
vajadusel info avalikus kasutuses olevate ja eravaldusesse jäävate teede kohta;
kujad (tuleohutus jm);
kitsendused (servituudialade vajadused, asukohad, ulatused ja seadusjärgsed
kitsendused) jm kitsendust põhjustavad objektid;
kaitsevööndid, nende muutmine (suurendamine/vähendamine) tuleb selgelt ära
näidata;
planeeritav, säilitatav ja likvideeritav kõrg- ja madalhaljastus, vajadusel
vaatesuunda varjava kõrghaljastuse rajamise keeluala.
Magistraal-tehnovõrgud kavandatakse reeglina teede/tänavate maa-alale. Näidatakse
võrgu asukohad tänava ristlõikes. Vajadusel antakse planeeritavalt maa-alalt välja jäävate,
kuid seda teenindavate tehnovõrkude skeem kuni eesvooluni või ühenduskohani
olemasoleva tehnovõrguga. Fikseeritakse tänava või juurdesõidutee tänavavalgustuse
põhimõtted, hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtade paiknemine koos teenindusraadiusega.
Näidatakse vertikaalplaneerimise põhimõtted, samuti sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine
eesvooluni.

Joonisele kantakse geodeetilised märgid koos kaitsetsoonidega.
Täiendavad joonised
Planeeringu algatamisel määratakse täiendavate jooniste vajadus. Täiendavad joonised
võivad olla:
haljastuse joonis,
liikluskorralduse joonis,
vertikaalplaneerimise joonis,
kontaktvööndi skeem,
muu joonis sõltuvalt planeeringu spetsiifikast.
Väga suure mahuga planeeringute puhul võib tekkida vajadus jagada põhioonise maht
mitmeks osaks ja vormistada eraldi joonised erilist tähelepanu vajavate teemade või
väiksemate alade kohta, näiteks kruntimise-hoonestuse osa, liikluskorralduse-haljastuse,
tehnovõrkude jms osa.
Illustreerivad materjalid
Illustreerivateks materjalideks võivad olla kolmemõõtmelised vaated, fotomontaažid,
maa-ala vaated, lõiked olulistest kohtadest, makett vms.
Lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamine.
Juhul, kui planeering on koostatud lihtsustatud korras, võtab kohalik omavalitsus
naaberkinnisasjade omanike nõusoleku planeeringu põhijoonisele. Sellel tuleb näidata
planeeringule nõusoleku andnud isiku nimi; temale kuuluva krundi lähiaadress, nõusoleku
andmise kuupäev ning allkiri ja selgitus, et isik on nõus planeeringus esitatuga.
7. Planeeringu lisamaterjalide kausta koosseis
Selles kaustas säilitatakse planeeringu protsessi läbiviimisega seotud materjalid.
Planeeringu lisamaterjalide kaust sisaldab:
1) Esileht
Esilehele kantakse planeeringu nimetus ja töö number ning kohaliku omavalitsuse ja
planeerija andmed.
2) Sisukord
Sisukorras antakse loetelu kõikidest lisamaterjalide kaustas olevatest materjalidest
(nimetus koos viitega lehekülje numbrile)
3) Lisamaterjalide kaustas esitatakse materjalid kronoloogilises järjekorras:
planeeringu koostamise aluseks olev haldusakt;
ajaleheteade planeeringu koostamise algatamise kohta;
kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud planeeringu lähteseisukohad;
kooskõlastused, kooskõlastuste koondtabel. Originaalkooskõlastustele, mis
asuvad seletuskirja sees või joonistel, anda sellekohane viide kooskõlastuste
koondtabelis;
eskiisi tutvustuse ja arutelude protokollid;
dokumentatsioon, mis tõestab, et on tehtud koostööd (kirjad, lepingud,
kokkulepped);
15

planeeringu avalikustamise dokumentatsioon, dokumentatsioon riikliku
järelevalvega seonduvast (selle olemasolul);
ajaleheteated planeeringu avaliku väljapaneku ja sellele järgnenud
menetlustoimingute kohta;
koopia planeeringu koostamise ja rahastamise lepingust;
koopia eellepingutest servituutide seadmiseks, tänavate, haljastuse välisvalgustuse
sademevee torustike vm rajamiseks;
võrguvaldajate ja ametkondade tehnilised tingimused;
planeeringu kehtestamise haldusakt;
ajaleheteade planeeringu kehtestamise kohta;
muud planeeringuga seotud asjakohased materjalid.
8. Lõppsäte
Käesolevat juhendit saab kasutada kuni planeerimisseaduse § 2 lg 3 kohaste nõuete
kehtestamiseni regionaalministri poolt.
16