Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee records (Hoover 2012C26 ...
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee records (Hoover 2012C26 ...
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee records (Hoover 2012C26 ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Korrastamine ja<br />
täiendamine<br />
(Custodial<br />
history)<br />
filtratsiinilaagrite toimikute kohta. Vabariigi Valitsuse korralduse nr.<br />
172-k 19. aprillist 1993. a alusel asuti E<strong>NSV</strong> <strong>Julgeoleku</strong>komitee ja<br />
E<strong>NSV</strong> siseministeeriumi arhiividokumente üle andma Politseiameti<br />
ametkondlikust arhiivist riiklikule arhiivisüsteemile. (Riigi Teataja I,<br />
1993, nr 22, art 372, lk 532.). Nende säilituspaigaks ülevõtmise eel oli<br />
Politseiamet Tallinnas Pagari t. 1. 05. mail 1993. a anti akti alusel<br />
<strong>Eesti</strong> Riigiarhiivi filiaali (Parteiarhiivi) üle riikliku julgeoleku<br />
arhiivifond – Kollektsioon filtratsioonilaagri toimikutest. <strong>Eesti</strong><br />
Riigiarhiivi filiaalis (Parteiarhiivis) Tõnismägi 16 võeti fond arvele<br />
kollektsioonina: ERAF.132SM – Kollektsioon filtratsioonilaagri<br />
toimikutest. Tähis SM (Siseministeerium) lisati fondinumbrile<br />
põhjusel, et eristada Riigiarhiivi filiaali (Parteiarhiivi) arhiivihoidlas<br />
juba varem eksisteerivast kompartei arhiivi materjalidest. Üleandeakti<br />
järgi oli kollektsioonis 4191 säilikut. Teatmestu rolli etendas<br />
kollektsiooni juurde kuuluv alfabeetiline isikunimede kartoteek, mille<br />
abil oli võimalik kindlaks teha arhiiviviit ja selle järgi otsida<br />
konkreetse isiku andmeid arhiivikollektsioonist. Kartoteeki on asunud<br />
koostama 1960-ndatest aastatest E<strong>NSV</strong> KGB uurimisosakond, selle<br />
koostamist on jätkanud 1992. aastast Politseiameti arhiiv. Lisaks<br />
sellele kuulub fondi juurde kartoteek seisuga 1991 mujal <strong>NSV</strong>L<br />
territooriumil asuvate filterlaagris viibinud isikute toimikute kohta.<br />
Aastast 1999 moodustati Rahvusarhiiv ning E<strong>NSV</strong> <strong>Riikliku</strong><br />
<strong>Julgeoleku</strong>komitee arhiivi arhivaalide hoiustajaks jäi Riigiarhiiv<br />
Rahvusarhiivi allasutusena.<br />
Filterlaagrite toimikud on ladestunud ametkondlikusse arhiivi<br />
saabumise järjekorras 1956. aastast. Osad neist võeti arvelt maha,<br />
seoses toimikute saatmisega <strong>NSV</strong> Liidu teistesse piirkondadesse, osad<br />
kanti maha seoses aegumistähtajaga. Arvestuse aluseks olid<br />
fondižurnaalid, kuhu kanti numeratsiooni alusel konkreetsete isikute<br />
säilikud. Kui toimik saadeti kuhugi teise piirkonda või hävitati, siis on<br />
fondi arvestužurnaalis vastav sissekanne. Teatmestu rolli etendas<br />
vastav tähestikuline kartoteek, millel viide säiliku numbrile. Aastast<br />
1992, kui arhiivifond oli Politseiameti halduses, koostati fondile uus<br />
arvestusžurnaal, milles vaid reaalselt eksisteerivad säilikud. Samas<br />
jäeti kasutusele arhiivikaanel ja otsingukartoteegis eksisteeriv varasem<br />
säiliku number. Lisaks sellele on fondi juures kartoteek, mis kajastab<br />
arvatavasti Venemaal eksisteerivaid säilikuid. Paljude filterlaagri<br />
toimikute kaantel on märge, et need tuli aegumise tõttu hävitada 1970ndatel<br />
või 1980-ndatel aastatel, kuid reaalselt neid hävitatud pole ja<br />
nad eksisteerivad jätkuvalt arhiivifondis. Lisaks otsingukartoteegil on<br />
arhiivifondi juures ka kartoteek Venemaal asuvate/asunud säilikute<br />
kartoteek. Pole andmeid, kas vastavad säilikud on seal aegumise tõttu<br />
hävitatud. 1996 - 1998. a. sisestati <strong>Eesti</strong> Riigiarhiivi filiaalis<br />
(Parteiarhiivis) kasutusel olnud Macintosh arvutite Claris Works<br />
programmi fondižurnaalide põhjal filterlaagri läbinud isikute nimed ja<br />
2
Change language