Südame veresoonkonna haigused

Arstiteaduskonna III kursuse loeng
Südame veresoonkonna
haigused
Retlav Roosipuu,
patoloog

Vaatluse alla tulevad:
• Südamepõletikud
• Kardiomüopaatiad
• Vaskuliidid
• Vaskulaarsed kasvajad
• Aneurüsmid

SÜDAMEPÕLETIKUD

Südamepõletikud
Südameseina erinevate kihtide haaratusega
kulgevad põletikud.
Jaotus põletikust haaratud seinakihi alusel:
-endokardiit;
- müokardiit;
- perikardiit;
pankardiit

Endokardiidid (E)
Endokardiit = südame sisekesta põletik;
Iseseisvad haigused:
- veniv septiline endokardiit;
- eosinofiiliaga kulgev fibroplastiline parietaalne Löffleri
endokardiit;
Enamasti E mingi teise haiguse nähuna või tüsistusena
Jaotus etioloogia järgi:
- bakteriaalne (infektsioosne);
- abakteriaalne
Jaotus lokalisatsiooni alusel:
- valvulaarne;
- kordaalne;
- parietaalne;

Endokardiidi morfoloogilised vormid:
- lihtne verrukoosne endokardiit (endocarditis verrucosa
simplex);
- trombootiline (atüüpiline verrukoosne);
- haavandiline endokardiit (endocarditis ulcerosa); äge
septiline endokardiit;
- polüpoos-haavandiline (endocarditis ulceropolyposa);
veniv (alaäge) septiline endokardiit;
- fibroplastiline (endocarditis fibroplastica);

verrukoosne trombootiline
haavandiline polüpooshaavandiline
fibroplastiline

Erinevate endokardiitide morfoloogia
makro
verrukoosne
trombootiline
haavandiline
polüpoos-haavandiline
fibroplastiline
parietaalne
põletiku vorm
serofibrinoosne
fibrinoosne
proliferatiivne
äge nekrotiseeriv
granulotsütaarne
äge nekrotiseeriv
granulotsütaarne
proliferatiivne
eosinofiilne
fibrinoosne
proliferatiivne
etioloogia
abakteriaalne:
-šokk
- paraneoplastiline
postinfektsioosne:
-reumaatiline
autoimmuunne:
- Libman-Sacks
sepsis, kõrge virulentsus
veniv sepsis,
Streptococcus viridans
allergiline: Löffleri
parietaalne fibroplastiline
endokardiit

eumaatiline infektsioosne mittebakteriaalne
verruko-trombootiline
Libman-Sacksi

Kahjustuste lokalisatsioon erinevate endokardiitide puhul
endokardiit
äge bakteriaalne
alaäge
bakteriaalne
reumaatiline
verrukotrombootiline
(shokk, tuumor)
trombootiline
Libman Sacks
Löffleri
parietaalne
fibroplastiline
Mitraalklapp
+++
++
+++
+++
+++
-
Aordi
-klapp
+++
+++
+
++
-
-
Trikuspidaalklapp
-/+
+
(+)
+
+++
-
Pulmonaalklapp
-/+
-
(+)
-
-
-
Parietaalne
endokard
-/+
parem koda
(+)
vasak koda
(+)
kojad
(+)
vas. koda,
vatsake (+)
vasak,
parem koda
(+++)

Infektsioosne endokardiit
äge ja alaäge septiline endokardiit;
- äge; põhjustatud kõrge virulentsusega mikroorganismidest
kiire kulg;
- alaäge; põhjustatud madala virulentsusega (Str. viridans)
mikroorganismidest aeglasem kulg;
soodustav faktor: eelnevalt kahjustatud südameklapp;
morfoloogia: -ultseropolüpoosne endokardiit;
trombootilistest massidest, mikroobikolooniatest ja
põletikurakkudest vegetatsioonid
komplikatsioonid: - klapi destruktsioon perforatsioon;
- trombembooliline sündroom
septilised embolid septilised
infarktid erinevates elundites;

• Enamasti on kahjustunud aordi- ja/või
mitraalklapp.
• Vahel harva ka parempoolsed klapid, enamasti
süstivatel narkomaanidel.
• Vegetatsioone võib olla erinev arv
• Tihti levib põletik müokardi, kus tekivad
abstsessid
• Vegetatsioonide suurus ja kuju samuti
varieeruvad, näit. seeninfektsioonide korral on
vegetatsioonid suuremad.

tromb
Põletikuline
granulatsioonkude
Südame aordiklapp
pikilõikes

Bakterite
kolooniad
Klapi sidekoe
destruktsioon

• Alaägeda endokardiidi vegetatsioonid
tekitavad väiksemaid destruktsioone
• Mikroskoopiliselt sisaldavad granulatsioonkude
• Hiljem tekib ka fibroos ja kaltsifikatsioon
• Esineb kroonilis-põletikuline infiltratsioon

Endokardiitide lõpe omandatud klapirikked;
Septiline E klapirike kujuneb kiiresti äge
südamepuudulikkus;
Reumaatiline E klapirike kujuneb aeglaselt
krooniline südamepuudulikkus;

Müokardiidid (M)
Müokardiit = südamelihase põletik;
Iseseisev haigus: Fiedleri müokardiit (äge
idiopaatiline hiidrakuline müokardiit;
Enamasti aga M
- infektsioosne (bakteriaalne, viiruslik,
parasitaarne);
- infektsioos-allergiline;
- toksiline;

M morfoloogilised vormid:
• Alteratiivne e. parenhümatoosne (prevaleerib
lihaskiudude nekroos;
• Eksudatiivne e. interstitsiaalne (prevaleerib
põletikuline infiltratsioon, lümfotsütaarne või
granulotsütaarne);
• Proliferatiivne interstitsiaalne (prevaleerivad
proliferatiivsed muutused);

• M morfoloogilised vormid sõltuvalt etioloogiast ja
patogeneesist
Vormid etiol ja
patogen alusel
Infektsioosne
viirusinfekts.
difteeria
sarlakid
kõhutüüfus
sepsis
tähnil tüüfus
trüpanosomoos
Immunoloogiline
reumaatiline
ülitundlikkus-M
(ravimid)
Teadmata
sarkoidoos
Fiedleri hiidrakuline
Morfoloogilised vormid
Alteratiivne M
+
+
+
+
Eksudatiivne M
+
+
+
+
+
Proliferatiivne M
+
+
+
+
+

Viiruslik müokardiit
Ülitundlikkus-müokardiit (ravimindutseeritud)

Fiedleri hiidrakuline müokardiit
Etioloogia on teadmata
Müokardis on laialdane infiltraat hiidrakkudest,
lümfotsüütidest, plasmarakkudest ja
histiotsüütidest koos rohkete ja laialdaste
fokaalsete nekroosidega.
Hiidrakud on ka olemuselt histiotsüüdid e.
makrofaagid
Prognoos on halb

Fiedleri hiidrakuline müokardiit

• Müokardiit esineb ka paljudel AIDS-i haigetel.
• Täheldatakse 2 vormi:
1. põletik ja müotsüütide kahjustus ilma selge
tekitajata
2. müokardiit, mida põhjustas otseselt HIV või
mõni kaasnev patogeen

• Müokardiitide võimalikud tüsistused
Alteratiivne M äge kardiaalne puudulikkus;
Proliferatiivne M kardioskleroos krooniline
kardiaalne puudulikkus;

• Müokardiitide võimalikud tüsistused
Alteratiivne M äge kardiaalne puudulikkus;
Proliferatiivne M kardioskleroos krooniline
kardiaalne puudulikkus;

• Perikardiidi morfoloogilised vormid
- äge eksudatiivne (seroosne,
serofibrinoosne, fibrinoosne, mädane,
hemorraagiline);
- krooniline adhesiivne;

P morfoloogilised vormid sõltuvalt etioloogiast ja
patogeneesist
Vormid etiol ja
patogen alusel
septiline
tuberkuloosne
reumaatiline
lupoosne
toksiline
(ureemiline)
traumaatiline
epistenokardiline
kartsinomatoosne
seroosne
+
+
serofibrinoos
ne
+
+
+
Morfoloogilised vormid
Äge eksudatiivne perikardiit
fibrinoosne
+
+
+
mädane
+
+
hemorraagiline
(+)
(+)
+
Krooniline
adhesiivne P
+
+
+

• Perikardiidi tüsistused:
Äge eksudatiivne perikardiõõne tamponaad
äge kardiaalne puudulikkus;
üleminek krooniliseks
adhesiivseks P-ks;
Krooniline adhesiivne P liited perikardi
lestmete vahel perikardiõõne obliteratsioon
(lubisoolade ladestumisel – pantsersüda)
krooniline kardiaalne puudulikkus;

Reuma, reumaatiline kardiit
Patogenees: sidekoe immunoloogiline kahjustus
streptokokkinfektsiooni järgselt

Reumaatiline pankardiit:
a) reumaatiline endokardiit: verrukoosne reumaatiline
endokardiit, fibroplastiline endokardiit;
b) reumaatiline müokardiit: koldeline ja difuusne
eksudatiivne interstitsiaalne ja granulomatoosne
müokardiit;
c) reumaatiline perikardiit: seroosne, serofibrinoosne,
fibrinoosne;

• Ägeda reuma korral võib põletikulisi granuloome
olla paljudes kudedes, südames kutsutakse neid
Aschoff`i sõlmedeks.
• Koosnevad turselisest eosinofiilsest kollageenist,
mis on ümbritsetud lümfotsüütidega (valdavalt Tlümfotsüüdid),
väheste plasmarakkudega ja
suurte histiotsüütide e. makrofaagidega, mida
kutsutakse Anitschkow`i rakkudeks.
• Viimased on spetsiifilised reumatoidsele
põletikule

Reumaatilise põletiku morfoloogilised
staadiumid
fibrinoidne nekroos Aschoffi sõlmed
fibroosne arm retsidiiv

Aschkoffi sõlmed endokardis ja müokardis
Anitschkow`i rakud
Aschkoffi hulgituumsed hiidrakud

• Enamasti esineb reumaatiline pankardiit.
• Perikardiit on seroosne või serofibrinoosne,
müokardiit avaldub Aschoffi sõlmedena
interstitsiaalses sidekoes, valdavalt
perivaskulaarselt.
• Endokardis on sõlmed klapikutes või
kõõluskeelikutes, kus tekitavad väikeseid, 1 – 2
mm. läbimõõduga verrukaid klappide
sulgejoontel.

• Krooniline reumaatiline kahjustus avaldub
põletiku organisatsioonina ja sõlmede fibroosina.
• Klapid paksenevad, deformeeruvad,
kõvastuvad.
• Alati on kahjustunud mitraalklapp, kliiniliselt on
olulisem aordiklapi haaratus.
• Histoloogiliselt esineb fibroos ja sageli ka
neovaskularisatsioon.

• 99% mitraalstenoosidest on reumaatilise
geneesiga.
• 65 – 70% on kahjustunud üksi mitraalklapp, 25%
nii mitraal- kui aordiklapp
• Võivad kahjustuda ka parampoolsed
südameklapid

Reumaatiline endokardiit
verrukoosne endokardiit
(vegetatsioonid) krooniline fibroseeriv

Reumaatilise pankardiidi lõpe:
trombemboolia
endokardiit müokardiit perikardiit
omandatud
südamerikked
exitus letalis
kardioskleroos perikardi osaline
või täielik
obliteratsioon
krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus

OMANDATUD KLAPIRIKKED
• Aordiklapi stenoos: tavalise ja kaasasündinult
kahehõlmse klapi kaltsifikatsioon
• Aordiklapi puudulikkus: üleneva aordi
dilatatsioon hüpertensioonist või ealiselt
• Mitraalstenoos: reumaatiline
• Mitraalpuudulikkus: müksomatoosne
degeneratsioon e. mitraalklapi prolaps.

Südameklappide kaltsifitseeriv degeneratsioon ja
mitraalklapi prolaps
- aordiklapi kaltsifitseeriv stenoos;
- bikuspidaalse aordiklapi kaltsinoos;
- mitraalklapi ringjas kaltsifikatsioon;
Düstroofiline kaltsifikatsioon on kaltsifitseerumine
ilma lipiidide ladestumise ja rakulise proliferatsioonita;
komplikatsioonid:
- äkksurm;
- müokardi isheemiline kahjustus;

aordiklapi kaltsinoos
kahehõlmase aordiklapi
kaltsinoos

mitraalklapi annulaarne kaltsinoos

Mitraalklapi müksomatoosne degeneratsioon
(mitraalklapi prolaps)
mitraalklapp lõtv ja prolabeerub tagasi vasakusse
kotta;
morfoloogia:
- klapihõlmas õhenenud fibrooskiht;
-fokaalselt paksenenud ja müksoidse
degeneratsiooniga spongiooskiht;
- õhenenud kõõluskeelikud;
komplikatsioonid:
- infektsioosse endokardiidi lisandumine;
- mitraalpuudulikkus;
- trombemboolia klapi hõlmalt infarktid;
- südame arütmiad äkksurm;

mitraalklapi prolaps e. müksoidne degeneratsioon

Kardiomüopaatiad
Sekundaarsed kardiomüopaatiad: metaboolsed,
põletikulised, toksilised, isheemilised,
toitainetevaegusest tingitud jne.
Idiopaatiliste kardiomüopaatiate vormid:.
1. Dilatatiivne ;
2. Hüpertroofiline;
3. Restriktiivne ;

kontsentriline
hüpertroofia
norm dilatatiivne
kardiomüopaatia
hüpertroofiline
kardiomüopaatia
restriktiivne
kardiomüopaatia
südameõõnte
laienemine
endokardi fibroos või
fibroelastoos

1) Dilatatiivne kardiomüopaatia
90% kardiomüopaatiatest
Patogenees: geneetilised (25-30%); alkohol; raseduspuhune;
müokardiit
Morfoloogia
Makro:
- süda suurenenud, kaal mõnikord 2-3x↑, tavaliselt mõõdukalt
- kõik kambrid dilateerunud, võib lisanduda hüpertroofia;
-trombid → trombemboolia;
- pärgarterid enamasti stenoosita;
Histoloogia:
- lihaskiudude hüpertroofia, vaheldumisi ka atroofilisi kiude;
- subendokardiaalne ja interstitsiaalne fibroos;

Dilatatiivne kardiomüopaatia
Progresseeruv südameõõnte dilatatsioon koos
võimaliku lisanduva hüpertroofiaga
Kliinik: häiritud süstoolne
funktsioon → progresseeruv
südamepuudulikkus ja
arütmiad → †

2) Hüpertroofiline (konstriktiivne) kardiomüopaatia
Patogenees: mutatsioonid sarkomeere detekteerivates
geenides (enam kui 100);
Morfoloogia:
Makro:
- vasaku vatsakese asümmeetriline hüpertroofia ilma
dilatatsioonita;
Histoloogia:
- kardiomüotsüütide äärmuslik hüpertroofia, enam kui
3X suuremad tavalistest
- korratult paiknevad ja justkui anastomoseeruvad
kardiomüotsüüdid;
- interstitsiaalne fibroos;

Hüpertroofiline kardiomüopaatia
Idiopaatiline subaortaalne stenoos=
hüpertroofiline obstruktiivne
kardiomüopaatia
Kliinik: häiritud diastoolne täitumine ja
väljavoolutrakti obstruktsioon →
kodade fibrillatsioon, tromboos,
ventrikulaarsed arütmiad, äkksurm
(noored sportlased);

3) Restriktiivne kardiomüopaatia
Patogenees: idiopaatiline, või: kiiritusfibroos,
amüloidoos, sarkoidoos, metastaatiline kasvaja,
ainevahetushaigused,
Morfoloogia:
Makro:
- vatsakesed pole laienenud, võib esineda kodade
dilatatsioon;
- müokardi ja endokardi tihkenemine;
Histoloogia:
- koldeline või difuusne müokardi fibroos;
- endokardi fibroos või fibroelastoos;

MÜOKARDI SPETSIIFILISED KAHJUSTUSED
(sekundaarsed kardiomüopaatiad)
• Põhjustavad paljud toksiinid ja mitmed ravimid, sh.
Adriamycin, liitium, fenotiasiinid, kokaiin.
• Võib tekkida müokardi kahjustus ja järgneda äkksurm.
• Histoloogiliselt on kardiomüotsüütide turse ja
vakuolisatsioon, steatoos, müotsütolüüs ning mõnikord
ka mikrofokaalne nekroos.

• Tsüklofosfamiidid põhjustavad veresoonte
kahjustusi ja lihasesiseseid hemorhaagiaid.
• Katehoolamiinid (näit. Dopamiin), samuti kokaiin
võivad tekitada fokaalset nekroosi kootunud
ribadena kus ka mononukleaarne infiltraat
valdavalt histiotsüütidest.
• Sarnane leid võib müokardis olla ka
hüpotensiivsete atakkide ja intrakraniaalsete
lesioonide korral.

AMÜLOIDOOS
Süsteemne või ainult südames, kus nii isoleeritult kodades
või ka nii kodades kui vatsakestes
Viimane valdavalt seniilne amüloidoos, mis morfoloogiliselt
pole eristatav primaarsest
Väliselt sarnaneb restriktiivsele kardiomüopaatiale, südame
kambrid on normaalse suurusega või kuni mõõdukalt
dilateerunud.
Vasaku vatsakese endokardil võib näha poolläbipaistvaid
sõlmekesi.
Müokard on kõva ja elastne

• Histoloogiliselt on eosinofiilse amüloidi kogumid
müokardi interstitsiaalses sidekoes, klappides,
endokardis, perikardis ja väikestes
intramuraalsetes arterites.
• Paremini on näha värvingul Kongo punasega,
kus amüloid telliskivipunane ja polariseerivas
valguses annab õunrohelise kaksikmurdumise

ÜLEMÄÄRANE RAUALADESTUS
Kaasasündinud hemokromatoos või hemosideroos
korduvatest vereülekannetest
Väliselt ei erine dilatatiivsest kardiomüopaatiast,
kuid müokard on tumepruun.
Histoloogiliselt on kardiomüotsüütides
perinukleaarselt rohke hemosideriin, mis on eriti
hästi näha värvingul Berliini sinisega.

HÜPER- JA HÜPOTÜROIDISM
Hüper: mittespetsiifiline hüpertroofia nii mikro- kui
makroskoopiliselt.
Hüpo: müksödeem
Süda on lõtv ja laienenud
Histoloogiliselt on turse, lihaskiudude ristivöötsus
on kadunud, esineb basofiilne degeneratsioon.
Mõnikord esineb müksödeemiline fluidoperikard.

VASKULIIDID

Vaskuliidid
= veresoonte põletikud;
Klassifikatsioon patogeneesi alusel:
a. Infektsioosne (bakterid, rikketsiad, spiroheedid,
seened, viirused);
b. Immunoloogiline:
- immuunkomplekside vahendusel (SLE, RA jt);
- ANCA-vahendatud (Wegener);
- antikeha-vahendatud (Goodpasture, Kawasaki);
- rakulise immuunsuse alusel (transpl. äratõuge jt);
c. Teadmata:
- hiidrakuline (temporaal-) arteriit;
- Takayasu arteriit;
- nodoosne polüarteriit;

Klassifikatsioon veresoonte diameetri alusel:
a. Suurte veresoonte haaratusega:
- hiidrakuline (temporaal-) arteriit;
- Takayasu arteriit;
a. Keskmise kaliibriga veresoonte haaratusega:
- nodoosne polüarteriit;
- Kawasaki tõbi;
a. Väikeste veresoonte haaratusega:
- Wegeneri granulomatoos;
- Churg-Straussi sündroom;
- mikroskoopiline polüangiit;

1. Suurte veresoonte vaskuliidid
patsient
haaratud veresooned
kliinik
põletiku iseloom
põletiku
lokalisatsioon
hiidrakuline
(temporaal-) arteriit
> 50 a vanune
peapiirkonnas:
temporaalarterid;
silmaarterid; aort
valu
temporaalarterite
piirkonnas, peavalu,
nägemishäired
granulomatoosne
hiidrakkudega
meedia sisemised
kihid
Takayasu arteriit
< 40 a vanune naine
aordikaar ja selle
harud; pärgarterid,
neeruarterid;
madal vererõhk,
nõrgad pulsid
ülajäsemetel; külmad
ja tuimad sõrmed,
nägemishäired
granulomatoosne
hiidrakkudega
meedia välimised
kihid

HIIDRAKULINE (TEMPORAAL) ARTERIIT
Kõige sagedasem süsteemne vaskuliit täiskasvanutel
Nii krooniline kui äge, enamuses granulomatoosne
Tekib arteri seina nodulaarne paksenemine, valendik
kitseneb ja võib tromboseeruda.
Histoloogiliselt on media sisemises osas põletikuline
infiltraat mononukleaaridest ja hulgituumsetest
hiidrakkudest.
Hiidrakud on nii võõrkeha kui ka Langhansi tüüpi
Lisaks on sisemise elastse membraani kahjustus
Lõpeb sidekoestumise ja trombi organisatsiooniga

Hiidrakuline arteriit

TAKAYASU ARTERIIT
Klassikaliselt esineb aordikaares, 30% juhtudest ülejäänud
aordis ja selle harudes
Histoloogiliselt varieerub põletik perivaskulaarsest
ümarrakulisest infiltraadist ka vasa vasorumite ümber ja
välimises medias granulomatoosse hiidrakulise
põletikuni kogu medias koos laigulise nekroosiga.
Viimasel juhul on võimatu morfoloogiliselt eristada
hiidrakulisest (temporaal) arteriidist, peamine kriteerium
on patsiendi vanus

Takayasu arteriit

2. Keskmise kaliibriga veresoonte vaskuliidid
Nodoosne polüarteriit (polyarteritis nodosa)
süsteemne keskmise kaliibriga muskulaarseid artereid
tabav põletik;
patsient: noor täiskasvanu;
kahjustuse lokalisatsioon: siseelundite (enamasti v.a.
kopsude), lihaste, naha veresooned;
morfoloogia: transmuraalne (kogu seina haarav) äge
põletik granulotsüütide, eosinofiilide ja
mononukleaarsete rakkude ning fibrinoidse
nekroosiga, hiljem fibroos (vahel nodulaarne);

Polyarteriitis nodosa

Kawasaki tõbi
südame pärgartereid tabav põletik koos mukokutaanse
sündroomiga;
patsient: lapsed, >80% alla 4-aastased
kahjustuse lokalisatsioon: südame pärgarterid;
morfoloogia: transmuraalne (kogu seina haarav) äge
põletik granulotsüütide, eosinofiilide ja
mononukleaarsete rakkude ning harva fibrinoidse
nekroosiga fibroos;

3. Väikeste veresoonte vaskuliidid
haaratud
veresooned
põletiku iseloom
kliinik
Mikroskoopiline
polüangiit
(leukotsütoklastiline
vaskuliit)
arterioolid, kapillaarid,
veenulid
transmuraalne põletik:
granulotsüüdid,
eosinofiilid,
mononukleaarsed
rakkud+ fibrinoidne
nekroos
naha palpeeritav purpura,
limaskestade, kopsude,
neerude, aju, südame,
neerude, GI trakti
haaratus
Wegeneri
granulomatoos
väikesed ja keskmise
kaliibriga (arterid)
veres.
transmuraalne
nekrotiseeriv ja
granulomatoosne
hiidrakkudega
ninaneelu haavandid;
krooniline sinusiit,
kopsude ja neerude
kahjustus

Wegeneri granulomatoos
Leukotsütoklastiline vaskuliit

• Vaskulaarsed kasvajad
Healoomulised:
hemangioomid:
- kapillaarsed;
- kavernoossed;

Kapillaarne hemangioom
Kavernoosne hemangioom

Piirpahaloomulised või madal-maliigsed:
- Kaposi sarkoom;
- hemangioendotelioom;
Maliigsed:
- angiosarkoom;
- hemangioperitsütoom:

Kaposi sarkoom

Angiosarkoom südamelihases CD31

ANEURÜSMID

Aneurüsmid
Aneurüsm = veresoone või südame seina
ebanormaalne dilatatsioon (laienemus);
Kuju järgi:
- kotjas (aneurysma sacciforme);
- käävjas (aneurysma fusiforme);
- marjakujuline (berry aneurysm);
Formaalpatogeneetilised vormid:
- tõeline aneurüsm (aneurysma verum);
- ebaaneurüsm (aneurysma spurium);

Aneurüsmide formaalpatogeneetilised vormid
tõeline aneurüsm norm ebaaneurüsm

Kausaalpatogeneetilised vormid:
- aterosklerootilised (66,5%);
- ajupõhimiku nn. kongenitaalsed aneurüsmid
(21%);
- lueetilised aneurüsmid (3%);
- mükootilised aneurüsmid (0,7%);
- traumaatilised aneurüsmid (0,6%);

Abdominaalaordi aneurüsm
Peamiselt aterosklerootilise kahjustuse tõttu
kujunev;
Iseloomulik: muraalne tromboos e.
seinamanuse trombi teke;

Kõhuaordi aneurüsm + tromboos

Abdominaalaordi aneurüsmi kliiniline kulg:
- ruptuur verejooks kõhukoopasse või verevalandus
retroperitoneaalruumis exitus letalis;
- veresoonte obstruktsioon (neeru-, mesenteriaal-,
vertebraal-, iliakaalarter) isheemiline kahjustus;
- trombemboolia infarktid neerudes, alajäsemete
gangreen, soolegangreen;
- naaberstruktuuride kompressioon (ureeter, lülikeha
erosioon);
- tumoroosne abdominaalne mass (sageli pulseeriv);

Aordi dissektsioon
(varem ka – lõhustav aneurüsm);
= aordi seina keskkesta degeneratiivsetest muutustest
tingitud lõhestumine;
Põhjused:
a. arteriaalne hüpertensioon (90%);
b. süsteemne või lokaalne sidekoedefekt (n. Marfani
sündr.);
morfoloogiliselt: meedia tsüstiline degeneratsioon;
c. iatrogeenne (arstlike manipulatsioonide –
kateteriseerimine – tüsistusena);

Aordi dissek(a)tsioon

Aordi dissektsiooni tüübid
A B

aordi dissektsioon
aordiseinasisene
verevalandus

Aordiseina tsüstiline meedianekroos

Aordi dissektsiooni kliiniline kulg:
- hemoperikard südame tamponaad;
- retrograadne levik aordiklapi destruktsioon;
koronaaride obstruktsioon;
- neeru-, mesenteriaal-, spinaal- ja iliakaalarterite
kompressioon isheemia;

Loeng on lõppenud