16. Gastrointestinaaltrakti patoloogia
16. Gastrointestinaaltrakti patoloogia
16. Gastrointestinaaltrakti patoloogia
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
MAO JA SEEDETRAKTI<br />
HAIGUSED<br />
Ingrid Mesila
1. Kaela ja neelu piirkonna haigused<br />
1.1. Kaelapiirkonna tsüstid ja fistlid<br />
1. Lateraalsed kaelafistlid<br />
2. Lateraalsed kaelatsüstid<br />
Lõpuspilude jäänukid -<br />
arengurikkeline; vooderdatud<br />
silinder-, tsiliaar- või<br />
lameepiteeliga+lümfaatiline<br />
kude, põletik;<br />
Nim. branhiogeenne tsüst<br />
3. Mediaalsed kaelatsüstid – ductus thyreoglossuse<br />
jäänukid - arengurikkeline; lokal: keelpärast jugulumini;<br />
vooderdatud silinderepiteeliga, võivad sisaldada<br />
kilpnäärmekude<br />
hamartoom v. teratoom
• Hamartoom – kasvajataoline moodustis, mis<br />
koosneb õiges paigas küpsete rakkude<br />
suuremast hulgast<br />
• Teratoom – väärarendkasvaja, mis sisaldab<br />
kõigist lootelehtedest eri lootejärkudest<br />
pärinevaid koeosiseid
Enamlevinud kaela tsüstid<br />
> Retensioontsüst<br />
> Mukotseele<br />
» Epidermaalne tsüst<br />
» Rasunäärme tsüst<br />
» Branhiogeenne tsüst
1.2. Tonsilliit (tonsillitis)<br />
s. angiin (angina)<br />
a. äge tonsilliit (angiin):<br />
Tekitajad: streptokokid, stafülokokid, viirused<br />
(adeno-, gripp);<br />
- katarraalne angiin (angina catarrhalis);<br />
- lakunaarne angiin (angina lacunaris);<br />
morfo: mädane põletik lakuunides:<br />
granulotsüüdid, irdunud epiteelirakud, fibriin,<br />
bakterite kolooniad
katarraalne angiin lakunaarne angiin
- mädane angiin:<br />
flegmonoosne (angina phlegmonosa);<br />
abstsedeeruv (angina abscedens);<br />
Tüsistused:<br />
- mandlikõrvalkoe e. paratonsillaarne abstsess<br />
(abscessus paratonillaris);<br />
- neelutagune e. retrofarüngeaalne a. (abscessus<br />
retropharyngealis);<br />
- tonsillogeenne sepsis (sepsis tonsillogena)
Tonsilliidi vormid ja tüsistused<br />
Tonsilliit<br />
Äge Krooniline<br />
katarraalne<br />
lakunaarne<br />
mädane<br />
flegmonoosne<br />
abstsedeeruv<br />
nekrootiline<br />
gangrenoosne<br />
paratonsillaarne abstsess<br />
retrofarüngeaalne<br />
abstsess<br />
tonsillogeenne sepsis
Teiste haigustega kaasuvad angiinid<br />
- nekroootiline tonsilliit:<br />
- anaeroobne infektsioon;<br />
- infektsioosne mononukleoos; Epstein-Barri viirus<br />
- sarlakid;<br />
- difteeria (fibrinoos-nekrotiseeriv, pseudomembraan);<br />
- äge leukeemia;<br />
morfoloogia: nekroos ebatasaste servadega<br />
haavandid verejooks, verevalumid;<br />
- gangrenoosne tonsilliit (angina gangraenosa) -<br />
roisklaostuse lisandumisel
. krooniline tonsilliit<br />
Iseloomustub korduvate retsidiveeruvate tonsilliitidega , kroonilispõletikuliste<br />
kurgumandlite muutuste kujunemisega, mis aastate<br />
jooksul viib lokaalsete või üldiste haigusnähtude kujunemisele<br />
-hemolüütiline streptokokk<br />
sensbilisatsioon<br />
poststreptokokiline glomerulo-<br />
nefriit, reuma<br />
morfoloogia:<br />
- lümfoidkoe hüperplaasia;<br />
- rakulise detriidiga täidetud tsüstid (umbunud krüptid);<br />
- fibroos, armkude
2.1. Arenguhäired<br />
- agenees;<br />
2. Söögitoru<strong>patoloogia</strong><br />
- atreesia (avanematus)<br />
- fistulid;<br />
esinevad harva, vajavad<br />
kiiret kirurgilist korrigeerimist
keskosa atreesia distaalne atreesia<br />
ülemise<br />
ösofagotrahheaalfistuliga<br />
keskosa atreesia<br />
alumise<br />
ösofagotrahheaalfistuliga<br />
distaalne<br />
atreesia<br />
ösofagotrahheaal<br />
-fistul
2.2. Motoorse funktsiooni häiretega<br />
seotud muutused:<br />
ahalaasia – võimetus lõõgastuda;<br />
morfol: söögitoru dilatatsioon, lihaskesta õhenemine, närvi<br />
ganglionide puudumine; vahel haavandumine, põletik, fibroos;<br />
hiaatushernia: - aksiaalne/pikiteljeline; 80%;<br />
- mitteaksiaalne (paraösofageaalne);<br />
- lühenenud söögitoru (brachyoesophagus)<br />
divertiikulid (söögitoru lokaalsed väljasopistised):<br />
- pulsioonidivertiikulid (Zenkeri d. -<br />
ösofagofarüngeaalne/neelu ja söögitoru piiril ja<br />
epifreeniline/vahelihaseülene);<br />
- traktsioonidivertiikulid; keskosas; mediastinaalne<br />
lümfadeniit (N. tuberkuloosne)
ahalaasia hiaatushernia paraösofageaalne hernia<br />
Zenkeri divertiikul epifreeniline divertiikul Mallory-Weissi ruptuur
2.3. Mallory-Weissi limaskesta ruptuur<br />
= söögitoru limaskesta või kogu seina rebenemine mao kardias<br />
ja/või sõõgitoru lõppkolmandikus<br />
nim. Gastro-ösofageaalne käristus-verejooksu sündroom<br />
Morfogenees:<br />
oksendamine tugev limaskesta venitus rebend<br />
lineaarsed lk. rebendid piki söögitoru – mao kardias,<br />
vahel kogu seina ruptuur verejooks;<br />
mediastiniit<br />
N. alkohoolsest intoksikatsioonist;
2.4. Söögitoru veenilaiendid (vaariksid)<br />
(varices oesophagi)<br />
Submukoosas kujuneb v. porta ja v. cava vahel<br />
(portokavaalne) kollateraalne ühendus<br />
portaalhüpertensiooni korral (maksatsirroos,<br />
skistosomiaas (imiuss Schistosoma, mis parasiteerib<br />
veenides, troopiline haigus)<br />
Söögitoru alaosa<br />
varikoossed veenilaiendid
Morfoloogia, tüsistused:<br />
laienenud looklevad veenid vahetult epiteelialuses<br />
prooprias ruptuur massiivne verejooks<br />
äge verejooksujärgne<br />
aneemia<br />
maksakooma
2.5.Söögitoru põletikud e.<br />
ösofagiidid (oesophagitis)<br />
a. Refluksösofagiit (gastroösofageaalne refluks e.<br />
GERD):<br />
maomahla toime söögitoru limaskestale<br />
limaskesta kahjustus põletik;<br />
morfoloogia: - põletikuline infiltraat (eosinofiilid,<br />
neutrofiilid, lümfotsüüdid)<br />
lameepiteelis;<br />
- epiteeli basaalse kihi paksenemine;<br />
- proopria papillide pikenemine<br />
Barrett´i metaplaasia – intestinaalne metaplaasia
Refluksösofagiit
Barrett´i söögitoru = söögitoru limaskesta intestinaalne<br />
metaplaasia<br />
altsiaansinine<br />
pH 2,5
Teised söögitoru põletiku põhjused<br />
b. Infektsioosne ösofagiit<br />
- bakteriaalne;<br />
- kandidootiline;<br />
- viiruslik:<br />
herpes simplex;<br />
cytomegalovirus;<br />
c. Keemilistest faktoritest indutseeritud ösofagiit<br />
- ravimid (tsütotoksiline keemiravi);<br />
- ureemia;<br />
- happed/alused;<br />
- alkohol;<br />
- suitsetamine;<br />
- liigkuumad joogid
2.6. Söögitoru kasvajad<br />
a. healoomulised: (harva)<br />
- mesenhümaalsed: fibroomid, leiomüoomid,<br />
lipoomid, hemangioomid,<br />
lümfangioomid;<br />
- epiteliaalsed: lamerakuline papilloom;<br />
b. pahaloomulised:<br />
- lamerakuline kartsinoom;<br />
- adenokartsinoom<br />
Soodustavad: alkohol, suitsetamine,<br />
ösofagiit (intestinaalne metaplaasia), gastriit, HPV inf.
Vähkide makroskoopilised vormid:<br />
- polüpjas-eksofüütne (15%);<br />
- haavanduv-endofüütne (60%);<br />
- infiltratiivne (25%) liivakella-tüüpi stenoos;<br />
Kulg: - infiltratsioon piki söögitoru<br />
- naaberelunditesse (trahhea<br />
ösofagotrahheaalne fistul);<br />
- varane metastaseerumine
Lamerakuline vähk
Barrett´i metaplaasia transformatsioon adenokartsinoomiks<br />
söögitoru adenokartsinoom
3. Mao<strong>patoloogia</strong><br />
3.1. Gastriit<br />
= maolimaskesta põletikuline haigus<br />
a. äge gastriit<br />
Põhjustsed: alimentaarne faktor, ravimid, stress, ureemia, sepsis,<br />
Morfoloogiliselt:<br />
- katarraalne;<br />
- erosiivne e. hemorraagiline;<br />
- mädane:<br />
flegmonoosne;<br />
abstsedeeruv;<br />
- nekrotiseeriv e. korrosiivne (happed, alused jt)
Äge hemorraagilis-erosiivne gastriit
Etioloogiline jaotus:<br />
b. krooniline gastriit<br />
- autoimmuunne (A tüüp); antikehad parietaalrakkude ja vit-B12resorptsioonifaktori<br />
vastu;<br />
- helikobakter-gastriit (B tüüp); H. pylori-infektsioon;<br />
- keemilis-toksiline gastriit (C tüüp); duodeno-gastraalne refluks,<br />
alkohol, ravimid (salitsülaadid);<br />
Histoloogiline maobioptaatide uuringuskeem<br />
põhineb rahvusvahelisel konsensusel:<br />
Syndney süsteem 1991/1994
Atroofiline korpusgastriit intestinaalse<br />
metaplaasiaga (A-tüüp)
B-tüüpi gastriit, peamiselt mao antrumis<br />
norm lk<br />
krooniline<br />
krooniline<br />
aktiivne erosioonidega
Aktiivne krooniline HPG<br />
Ägeda gastriidi üleminekuvorm krooniliseks<br />
• hüpereemia koos tursega<br />
• neutrofiilid<br />
• lümfotsüüdid ja plasmarakud<br />
• I astme düsplaasia<br />
• näärmeepiteeli kujunev atroofia
Normaalne antrumi limaskest.
Antrumi biopsia. Krooniline aktiivne HPG.Lamina proprias<br />
lümfotsüüte, plasmarakke, mõned neutrofiilid. Näärmeid vähe.
Krooniline aktiivne helikobaktergastriit
Krooniline aktiivne helikobaktergastriit, Helicobacter pylori
• lümfotsüüdid, plasmarakud<br />
• II-III astme düsplaasia<br />
• näärmete atroofia<br />
• lamina propria fibroos<br />
• intestinaalne metaplaasia<br />
Kroonoline HPG<br />
On püsiv ja progresseeruv maolk. haigus, mis<br />
lõpeb lk. atroofiaga
Krooniline pindmine korpusgastriit
Nodulaarsus mao antrumis (hüperplastilised lümfifolliikulid) HPG korral.
C-tüüpi gastriit<br />
norm lk
Formaal-patogeneetiline jaotus:<br />
a. krooniline (pindmine, lihtne) gastriit;<br />
b. krooniline aktiivne gastriit;<br />
c. krooniline atroofiline gastriit;<br />
d. krooniline gastriit metaplaasiaga:
Krooniline atroofiline gastriit intestinaalse<br />
metaplaasiaga
Gastriidi gradatsioon raskusastme järgi
Krooniline gastriit<br />
peensoole<br />
tüüpi<br />
jämesoole<br />
tüüpi<br />
Intestinaalne metaplaasia<br />
GI GII GIII<br />
düsplaasia
Epiteeli düsplaasia<br />
CK20
Kroonilise gastriidi tüsistused:<br />
- maldigestsioon;<br />
- düsplaasiate kujunemine
3.2. Mao ja duodeenumi haavand<br />
a. mao peptiline haavand (ulcus pepticum ventriculi)<br />
b. duodeenumi peptiline haavand (ulcus pepticum duodeni)<br />
duodenumis esinemne sagedasem<br />
Patogenees:<br />
Protektiivsed faktorid<br />
(limaproduktsioon,<br />
bikarbonaadid, prostaglandiinid,<br />
verevool, regeneratsioonivõime)<br />
norm<br />
Agressiivsed faktorid (HCl, pepsiin,<br />
sapihapped, granulotsüüdid)
Etioloogilised faktorid:<br />
- geneetilised faktorid;<br />
- hüperatsiidsus;<br />
- limaskesta resistentsuse langus;<br />
- medikamendid, toksiinid (alkohol);<br />
- alimentaarne;<br />
- duodeenogastraalne refluks;<br />
- maoseina isheemia;<br />
- Helikobakterinfektsioon;<br />
- trauma, stress
Haavandi patogenees:<br />
Kahjustav faktor erosioon (erosio)<br />
äge haavand (ulcus acutum) krooniline haavand (ulcus<br />
chronicum)<br />
osalevad seedemehhanismid peptiline haavand (ulcus<br />
pepticum)<br />
oluline - limaskesta limabarjääri kahjustus (H. pylori)<br />
Morfoloogia: ümar, ovaalne<br />
maohaavand: - korpuse-antrumi piir;<br />
- prepülooriline antrumis;<br />
- väiksel kurvatuuril<br />
duodenaalhaavand: - ca 2 cm distaalsemal püloorusest<br />
(bulbus duodeni)
Äge<br />
haavand<br />
nekroos<br />
granulatsioonkude<br />
Krooniline<br />
haavand<br />
limaskest<br />
submukoosa<br />
lihaskest<br />
armkude<br />
kr .haavandi põhi<br />
kalloosse haavandi<br />
(ulcus callosum) teke
Verejooks<br />
Peptilise haavandi tüsistused:<br />
kohvipaksutaolised oksemassid;<br />
must, tõrvataoline roe (melaena)<br />
*äge, massiivne äge posthemorraagiline<br />
aneemia (anaemia posthaemorrhagica);<br />
*krooniline kehvveresus (anaemia)
Perforatsioon (perforatio ulcus perforans):<br />
- vaba perforatsioon peritoniit; pneumoperitoneum<br />
- kaetud perforatsioon tekib aeglasel mulgustumisel<br />
periultseroosne põletik perigastriit (perigastritis)<br />
penetratsioon (ulcus penetrans)<br />
pankreas;<br />
maks<br />
rasvik;<br />
ristikäärsool;<br />
fistul (fistula) jämesoolde kahheksia
Stenoos e. kitsenemus (stenosis)<br />
armkoe kootumine püüloruse stenoos (stenosis pylori)<br />
maolaienemus liivakellmagu<br />
oksendamine HCl kaotus, happe-leelise<br />
tasakaalu muutus krambid (maotetaania);<br />
Maohaavandi malignisatsioon (1% juhtudest)
Kroonilise gastroduodenaalhaavandi<br />
tüsistused<br />
Periultseroosne põletik<br />
(gastriit, duodeniit)<br />
Hemorraagia(d) †<br />
Aneemia †<br />
Perforatsioon<br />
Peritoniit †<br />
Krooniline<br />
haavand<br />
Malignisatsioon †<br />
Stenoos<br />
(pülooruse stenoos,<br />
liivakell-magu)<br />
Penetratsioon<br />
Fistul<br />
Maotetaania
3.3. Mao kasvajad<br />
a. Kasvajalaadsed mao vohandid<br />
- näärmete tsüstiline degeneratsioon;<br />
- limaskesta polüübid (hüperplastilised polüübid);<br />
- põletikuline polüüp<br />
- fundusenäärmete polüüp (rohkelt näärmete<br />
mikrotsüste);
. epiteliaalsed<br />
* adenoom – tõeline healoomuline kasvaja, düsplaasiaga<br />
* adenokartsinoom:<br />
Patogenees: seos H. pylori infektsiooniga;<br />
- intestinaalne tüüp (näärmeliste moodustistega)<br />
(oraalne resektsioonijoon olgu 5 cm kaugusel);<br />
- difuusne tüüp (anaplastne irregulaarsete väätidena)<br />
(oraalne resektsioonijoon olgu 10 cm kaugusel);<br />
Levik: - kohalik infiltratsioon naaberelunditesse;<br />
- siiretena: regionaalsed ls; vasakpoolsed<br />
supraklavikulaarsed ls-d;<br />
- Krukenbergi tuumor hematogeensed<br />
kaugsiirded teistes elundites;<br />
Pahaloomulisuse astmed G1-G4<br />
* kartsinoidtuumor (neuroendokriinne kasvaja)<br />
serotoniini produtseerivad ühetaolised väiksed ümarad rakud
Maovähi morfoloogilised kasvutüübid<br />
Varane maovähk
Haavanduv adenokartsinoom<br />
intestinaalne tüüp<br />
difuusne; sõrmusrakuline vähk
Kõrgmaliigne sõrmusrakuline maovähk (Grade 3)<br />
PAS positiivne lima
Kartsinoidtuumor<br />
kromograniin
c. Lümfoidsed:<br />
* B-rakulised nn. MALT- lümfoomid (Mucosa<br />
Associated Lymphoid Tissue);<br />
- seos H. pylori infektsiooniga;<br />
d. Mesenhümaalsed kasvajad:<br />
* gastrointestinaalne stromaalne kasvaja (GIST =<br />
gastrointestinal stromal tumour); perinukleaarselt<br />
vakuoliseeritud tsütoplasmaga käävrakud<br />
moodustavad kimpe<br />
* leiomüoom<br />
* lipoom
GIST
4. Peen- ja jämesoole <strong>patoloogia</strong><br />
4.1. Arenguhäired<br />
a. atreesia ja stenoos;<br />
b. Meckel´i divertiikul;<br />
c. Hirschprungi tõbi e. kongenitaalne aganglionaarne<br />
megakoolon;<br />
d. muud:<br />
- duplikatsioonid;<br />
- malrotatsioon;<br />
- omfalotseele (arenemata kõhu eesseina lihaskest);<br />
- gastroshiis (gastroschisis) – osaliselt arenemata<br />
(puuduvad) kõhu eesseina kõik kihid;<br />
- heterotoopiad
Meckeli divertiikul
Hirschprungi tõbi<br />
kaasasündinud megakoolon<br />
aganglioos<br />
Aganglioosi segmendist, mis ei lõõgastu, on proksimaalsemal megakoolon
4.2. Soole divertiikulid, divertikuloos<br />
- omandatud divertiikulid: defektid sooleseina<br />
lihaskestas; välja sopistub limaskest ja submukoosa,<br />
- kongenitaalseted divertiikulid (Meckel´i);<br />
tüsistused:<br />
- divertiikuli obstruktsioon põletik:<br />
peridivertikuliit;<br />
perikooliline abstsess;<br />
peritoniit;<br />
- fibroos stenoos
Sooledivertiikulid, divertikuloos
Põhjused:<br />
4.3. Sooleobstruktsioon<br />
- songad; - kasvajad;<br />
- liited; - võõrkehad<br />
- soole tuppumus e invaginatsioon; - verevalumid;<br />
- soolekeerd; - kr. põletik, fibroos seinas
4.4. Malabsorptsiooni sündroomid<br />
= imendumishäired<br />
(kõhulahtisus, kõhnumine, kasvupeertus)<br />
a. Tsöliaakia (coeliacia)<br />
= gluteenenteropaatia (gluteeni talumatus);<br />
- peensoole limaskesta erineva raskusastmega<br />
atroofia imendumishäired;<br />
- lümfo-plasmatsütaarne infiltraat, eosinofiilidega<br />
- risk peensoole lümfoomi tekkeks ;<br />
b. Whipple´i tõbi<br />
Tropheryma Whippelii bakteri süsteemne infektsioon<br />
- lümfadenopaatia;<br />
- peensoole kahjustus, laiad lühikesed nuiakujulised<br />
hatud, PAS posit. makrofaage imendumishäired
Tsöliaakia: hattude atroofia, pinnaepiteeli<br />
lümfotsütaarne infiltratsioon, krüptide hüperplaasia<br />
Normaalne peensool<br />
Hattude atroofia
Whipple tõbi<br />
PAS posit.makrofaagid
4.5. Soolepõletikud<br />
a. ägedad.<br />
* infektsioosne enterokoliit:<br />
- viiruslik gastroenteriit;<br />
- bakteriaalne enterokoliit;<br />
- parasitaarne enterokoliit;<br />
- pseudomembranoosne koliit;<br />
Morfoloogia: - pinnaepiteeli kahjustus:<br />
erosioonid, haavandumine, nekroos;<br />
- häiritud epiteeli küpsemine;<br />
- epiteelirakkude proliferatsioon,<br />
mitoosid;<br />
- granulotsütaarne infiltratsioon;
Pseudomembranoosne koliit (Clostridium difficile)<br />
Patogenees: antibiootilise ravi foonil Cl. difficile<br />
ülekasv<br />
Haavandi pind pseudomembraani, lima ja infiltraadiga<br />
pseudomembraan<br />
“Vulkaani efekt”
. Kroonilised<br />
= Idiopaatiline krooniline põletikuline soolehaigus<br />
Crohn´i tõbi (CD);<br />
Haavandiline koliit (UC);<br />
Ebaselge päritoluga kroonilised soolepõletikud;<br />
CD - autoimmuunne haigus, võib kahjustada segmentaarselt<br />
kõiki seedetrakti piirkondi;<br />
UC - haavandiline koliit: peamiselt rektumi ja jämesoole<br />
haaratusega (vasakpoolne koliit !)
1) Crohni tõbi<br />
Morfoloogia:<br />
- soolesein on kahjustatud teravalt piirdunud segmentidena;<br />
- soolesein on paksenenud;<br />
- valendik on ahenenud;<br />
- limaskest on munakivitaoline: villoosne, pseudopolüübid<br />
- limaskestas follikulaarne granulotsütaarne ja<br />
lümfoplasmotsütaarne põletik, rohkelt eosinofiile<br />
- krüptiarhitektuur on vähe häiritud; sageli krüptiabstsessid;<br />
- epitelioidsetest rakkudest hiidrakkudega granuloomid;<br />
- põletikust on haaratud kõik seinakihid: neuromuskulaarne<br />
hüpertroofia, transmuraalseld lümfoidsed agregatsioonid;<br />
- fissuuride e. lõhede, striktuuride teke;<br />
Tüsistused: - sooleseina perforatsioon peritoniit;<br />
- striktuurid stenoos, soolesulgus e. iileus
Crohni tõbi
2) Haavandiline koliit<br />
RHK-10…K51<br />
Morfoloogia:<br />
- kahjustatud on rektum jämesool distaalne<br />
iileum ühtlaselt;<br />
- soolesein pole paksenenud; sisepind granulaarne, veritsev;<br />
- põletik mukoosas ja submukoosas;<br />
- haavandumised on vaheldumisi granulatsioonkoeliste<br />
pseudopolüüpidega;<br />
- krüptiarhitektuur on tugevalt häiritud: krüptid hargnevad, punguvad<br />
lühenevad, rohkelt leidub krüptiabstsesse;<br />
- limaskesta difuusne granulotsütaarne ja lümfoplasmotsütaarne<br />
põletik;<br />
- granuloomid väga harva;<br />
- sooleseina õhenemine progresseerudes<br />
Tüsistused: - lihaskesta toksiline kahjustus toksiline<br />
megakoolon;<br />
- epiteeli düsplaasia jämesoole adenokartsinoom
Normaalne jämesoole limaskest<br />
Haavandiline koliit<br />
AFTOOSNE HAAVAND<br />
+PINNAEPITEELI HÄVIMINE<br />
©EJ 2007
norm<br />
Krüpti epiteeli kahjustus
norm<br />
Haavandiline koliit: krüptabstsessid
Crohni tõve ja haavandilise koliidi<br />
kahjustuste lokalisatsioon ja morfoloogia
Crohni tõbi<br />
Haavandiline koliit<br />
Põletikuline soolehaigus
Makroskoopiline pilt<br />
Crohni tõbi<br />
Haavandiline koliit
4.6. Vaskulaarsed kahjustused<br />
* Isheemiline soolehaigus: tavaliselt mesenteriaalarterite varustusalal;<br />
äge ja krooniline sooleisheemia;<br />
patogenees:<br />
- arteriaalne tromboos (ateroskleroos);<br />
- trombemboolia;<br />
- venoosne tromboos (hüperkoagulatsioon), kõhukoopast lähtunud<br />
sepsis, postoperatiivne seisund, maksavähk, maksatsirroos, trauma;<br />
- mitteoklusiivne isheemia (kardiaalne puudulikkus, shokk,<br />
dehüdratatsioon);<br />
- muud: kiirituskahjustus, volvulus, striktuur, amüloidoos, diabeet,<br />
songad<br />
Kujuneb morfoloogiliselt<br />
- isheemiline koliit (ture, verevalumid, haavandid)<br />
- hemorraagiline transmuraalne sooleinfarkt soolegangreen
sooleinfarkti kujunemine<br />
Tüsistused:<br />
- shokk ja vaskulaarne kollaps<br />
- soole perforatsioon peritoniit<br />
†
Mesenteriaaltromboos ja soolegangreen
4.7.Kasvajataolised moodustised ja<br />
kasvajad<br />
Limaskesta polüübid<br />
hüperplastilised polüübid;<br />
Peen- ja jämesoole kasvajad<br />
a. epiteliaalsed kasvajad<br />
* adenoom
Varrega<br />
Tubulaarne<br />
Kolorektaalse limaskesta polüübid ja<br />
adenoomid<br />
Sessiilne/paikne<br />
Karvane/villoosne
Tubulovilloosne adenoom<br />
Epiteeli düsplaasia<br />
tubulaarses adenoomis
*DALM (dysplasia-associated lesion or mass)<br />
- diagnostiline mõiste düsplastiliste mitteadenomatoossete<br />
kollete kohta soole limaskestas<br />
• Low-grade düsplasia<br />
• High-grade düsplasia
* Adenokartsinoom<br />
Kolorektaalvähi etapiviisline areng
Kõrgdiferentseerunud jämesoole adenokartsinoom<br />
(Grade 1)<br />
Eksofüütne jämesoolevähk
Kõrgdiferentseerunud<br />
infiltreeriv adenokartsinoom<br />
Madalaltdiferenseerunud<br />
adenokartsinoom Grade 3<br />
G1-G4
Madalalt diferentseerunud adenokartsinoom – sõrmusrakuline limavähk
Kolorektaalse vähi TNM-klassifikatsioon:<br />
(Tis, T1, T2, T3, T4)<br />
- M<br />
S -<br />
T4 – sissekasv naaberelundisse
Maovähi siirded<br />
Prognoosis oluline “valvur lümfisõlmede” (regionaalsete lümfisõlmede) metastaaside rohkus.<br />
Uuritakse arvuliselt rohkem lümfisõlimi läbi
. muud soole kasvajad:<br />
- neuroendokriinne kasvaja (kartsinoidtuumor);<br />
- maliigsed lümfoomid (MALT-lümfoom, limaskestaga seotud;<br />
- gastrointestinaalne stromaalne tuumor (GIST);<br />
- mesenhümaalsed kasvajad;<br />
- põletikulised pseudotuumorid
5. Ussjätke <strong>patoloogia</strong><br />
Apenditsiit (appendicitis)<br />
Lastel ja noortel täiskasvanutel (kuni 20-30 vanuses);<br />
Etioloogia<br />
- mikrobiaalne: patogeenseks muutunud soole<br />
mikrofloora (E. coli, enterokokk);<br />
- parasitaarne (Oxyuris vermicularis<br />
(appendicitis oxyurica);<br />
- tuberkuloos, M. Crohn
Patogenees<br />
• Soolesisu (koproliidid), võõrkehade, parasiitide<br />
peetus ussripikus;<br />
1) Venoosne staas isheemiline limaskesta<br />
kahjustus bakteriaalne infektsioon;<br />
2) Ülitundlikkusreaktsioonid: lapseea apenditsiidid<br />
limaskesta lümfoidkoe hüperplaasiaga;<br />
• põletikejärgne stenoos armistumisest; limaskesta<br />
lümfoidkoe hüperplaasia; tuumorid<br />
Kulu alusel: äge ja krooniline (?) apenditsiit
Äge apenditsiit (appendicitis acuta)<br />
Morfoloogilised staadiumid:<br />
Äge lihtne apenditsiit (appendicitis acuta simplex):<br />
Kestus: kuni 6 tundi,<br />
- hüpereemia, limaskesta turse;<br />
- staas, leukotsüütide ääreseis ja leukodiapedees<br />
pindmises limaskestas ;<br />
- mikroverevalumid limaskestas;<br />
Äge erosiivne apenditsiit (appendicitis acuta erosiva):<br />
Kestus: 6 tundi:<br />
- distaalses osas limaskesta erosioonid ja leukotsütaarne<br />
infiltratsioon (primaarafekt);<br />
- serooskelme hüpereemia
DESTRUKTIIVSED APENDITSIIDID<br />
Äge flegmonoosne apenditsiit (appendicitis phlegmonosa)<br />
Kestus: 12 tundi;<br />
Makro: turse (apendiks on jämenenud) ja hüpereemia;<br />
- sein kogu paksuses infiltreeritud mädase eksudaadiga<br />
(neutrofiilsete granulotsüütidega);<br />
- põletik kahjustab kogu apendiksi seina;<br />
Äge ultsero-flegmonoosne apenditsiit (appendicitis ulcerophlegmonosa)<br />
Kestus: 24 tundi;<br />
Makro: serooskelmel leidub fibrinoosne katt;<br />
- limaskesta haavandumine koos transmuraalse<br />
mädapõletikuga<br />
perforatsioon (perforatio) peritoniit
Äge gangrenoosne apenditsiit (appendicitis gangraenosa)<br />
Kestus:72 tundi<br />
Makro: apendiks on jämenenud, pinnal räpasroheline<br />
fibrinoos-mädane katt; rohkelt verevalandusi;<br />
- apendiksi seina läbistav nekroos ja difuusne<br />
mädapõletik mädane periapenditsiit peritoniit<br />
Abstsedeeruv apenditsiit/empüeem/periapenditsiit<br />
(appendicitis abscedens) Kestus: 48 tundi<br />
- intramuraalsed ja peritoneaalabstsessid;<br />
sepsis
Ultsero-flegmonoosne apenditsiit
Äge apenditsiit<br />
Roojamassi peetus
Gangrenoosne apenditsiit
Krooniline(?) apenditsiit<br />
+ regressiivsed muutused (remissioon)<br />
Morfoloogiliselt: apendiksi seina fibroos,<br />
paksenemine, krooniline lümfo-plasmotsütaarne<br />
+ eosinofiilide infiltraat ussripiku seinas<br />
valendiku obliteratsioon;<br />
hüdrops<br />
(hydrops)<br />
mukotseele<br />
(mucocele)<br />
NB! Ussripikus esineb sageli krooniline põletikuline soolehaigus:<br />
Crohni tõbi või haavandiline koliit
Äge apenditsiit<br />
Äge lihtne<br />
Destruktiivne<br />
flegmonoosne<br />
flegmonooshaavandiline<br />
abstsedeeruv<br />
gangrenoosne<br />
Apenditsiit<br />
Regressiivsed muutused<br />
fibroos obliteratsioon hüdrops mukotseele<br />
Tüsistused<br />
Periapenditsiit, apendikulaarne abstsess<br />
apendiksi<br />
perforatsioon<br />
ussripiku empüeem<br />
ussripikukinnisti mädane<br />
tromboflebiit<br />
difuusne<br />
peritoniit<br />
püleflebiit (värativeenipõletuk)<br />
maksa püleflebiitilised abstsessid<br />
†
Kirjandusallikad:<br />
• Vinay Kumar, Abul K. Abbas, Nelson Fausto<br />
Robbins and Cotran “Pathologic Basis of Disease” Elsevier Saunders 2005<br />
• Robert D. Odze “ Surgical Pathology of the GI Tract, Liver, Biliary Tract and<br />
Pancreas” Elsevier Saunders 2004<br />
• Juan Rosay “Rosai and Ackerman`s Surgical Pathology” Mosby 2004<br />
• WHO Classification of Tumours “ Pathology and Genetics of Tumour of the<br />
Digestive System” IARC Press 2000<br />
• F. Borcard, M. Stolte “Pathologie des unteren Gastrointestinaltraktes”<br />
IAP German Division Lehrserie Nr. 101 2004<br />
• C. Thomas, W.H. Kristen “Color Atlas & Textbook of Macropathology” 1984
Change language