S. pneumoniae
S. pneumoniae
S. pneumoniae
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Streptokokid, stafülokokid<br />
ja enterokokid<br />
Irja Lutsar<br />
2011<br />
Genus: Streptococcus<br />
• G+ ; katalaas-negatiivsed<br />
kokid tavaliselt paaridena või<br />
ketis<br />
• Fakultatiivselt anaeroobid,<br />
mõned nõuavad CO 2<br />
• Klassifitseeritakse<br />
– Grupispetsiifiliste<br />
karbohüdraatide (A-H, K-M, O-<br />
V)<br />
– Hemolüütiliste omaduste (β, α,<br />
γ)<br />
– Biokeemiliste omaduste alusel<br />
1
Enamlevinud streptokokkide<br />
klassifikatsioon<br />
Biokeemiline<br />
klassifikatsioon<br />
Seroloogiline<br />
klassifikatsioon (A-R)<br />
Hemolüüs<br />
(α, β, γ)<br />
S. pyogenes A Beeta<br />
S. anginosus grupp A, C, F, G,<br />
mittegrupeeritavad<br />
Beeta, vahel alfa või<br />
mittehemolüütiline<br />
S. agalactiae B Beeta, vahel<br />
mittehemolüütiline<br />
S. dysgalactiae C, G Beeta<br />
S. bovis D Alfa;<br />
mittehemolüütiline;<br />
vahel beeta<br />
Viridans grupi<br />
streptokokid<br />
Mittegrupeeritavad Alfa või<br />
mittehemolüütiline<br />
S. <strong>pneumoniae</strong> Mittegrupeeritavad Alfa<br />
Streptokoki rakuseina ehitus<br />
2
Streptococcus pyogenes<br />
(GABHS)<br />
S. pyogenes virulentsusfaktorid:<br />
somaatilised faktorid (1)<br />
Virulentsusfaktor Bioloogiline toime<br />
Kihn<br />
(Hüaluroonhape)<br />
antifagotsütaarne<br />
Lipoteikoehape Adhesiin, epiteelrakkudele seostumine<br />
M-proteiin (1, 3, 5,<br />
12, 18, 28)<br />
Adhesiin, antifagotsütaarne, lõhustab<br />
komplemendi C3b komponenti<br />
M-tüüpi proteiinid Seob immunoglobuliin M, ja G ja α2makroglobuliini<br />
(proteaasi inhibiitor)<br />
F proteiin Vahendab adhesiooni epiteelirakkudele<br />
3
M-proteiini poolt tekitatud kahjustuste<br />
mehhanism<br />
N Engl J Med 2004;350:2093-2094<br />
CID 2006;42:441-447<br />
4
S. pyogenes virulentsusfaktorid:<br />
ekstratsellulaarsed ained (2)<br />
Virulentsusfaktor Bioloogiline efekt<br />
Pürogeensed<br />
eksotoksiinid<br />
Hemolüsiinid<br />
Vahendavad pürogeensust, hilise ülitundlikkuse<br />
reaktsioone ja tundlikkus eksotoksiinile, tsütotoksilisust,<br />
mittespetsiifilist mitogeensust T-rakkudele, B-rakkude<br />
funktsiooni immunosupressioon ja sarlakitetaoline lööve<br />
Streptolüsiin S Leukotsüütide, trombotsüütide ja erütrotsüütide lüüs,<br />
lüsosomaalsete ensüümide vabanemise stimuleerimine;<br />
mitteimmunogeenne<br />
Streptolüsiin O Leukotsüütide, trombotsüütide ja erütrotsüütide lüüs,<br />
lüsosomaalsete ensüümide vabanemise stimuleerimine;<br />
immunogeenne (ASO)<br />
Streptokinaas Trombolüütiline; hõlbustab bakterite levikut kudedes<br />
Dnaas Depolümeriseerib rakuvaba DNA põletikulises materjalis<br />
C5a peptidaas lõhustab komplemendi 5a komponenti<br />
S. pyogenes patogenees (1)<br />
• Kinnitumine peremeesrakkude pinnale<br />
– Vahendatud umbes 10 streptokoki antigeeni poolt,<br />
tähtsaimad lipoteikoehape, M (tüübispetsiifiline<br />
proteiin) ja F proteiinid<br />
– M- ja F-proteiini ning peremeesraku retseptorite<br />
interaktsioon<br />
• Bakterite invasioon epiteelirakkudesse<br />
– vahendatud M- ja F-proteiini poolt<br />
– Oluline infektsiooni püsimises<br />
5
S. pyogenes patogenees (2)<br />
• Opsonisatsiooni ja fagotsütoosi vältimine<br />
– M proteiin seob seerumi β-globuliini (faktor H)<br />
– Faktor H (regulatoorne proteiin) destabiliseerib<br />
komplemendi C3b komponenti, väldib fagotsütoosi<br />
– M-proteiin võib siduda fibrinogeeni ja blokeerida<br />
alternatiivse komplemendi raja aktiveerumist<br />
– C5a peptidaas inaktiveerib C5a ja seega blokeerib<br />
kemotaksise<br />
S.pyogenes patogenees (3)<br />
• Erinevate toksiinide ja ensüümide produktsioon<br />
– Pürogeensed eksotoksiinid (SpeA, SpeB, SpeC)<br />
• Toimivad superantigeenidena ja indutseerivad tsütokiinide<br />
vabanemist<br />
• Vahendavad šokki ja organpuudulikkust ning sarlakite löövet<br />
– Ensüümide produktsioon<br />
• Streptolüsiin S – hapnik-stabiilne (S-seerum; produtseeritakse<br />
seerumi juuresolekul, β-hemolüüs, rakkude, k.a. fagotsüütide<br />
lüüs)<br />
• Streptolüsiin O – hapnik-labiilne (rakkude lüüs; ASO test =<br />
antikehad streptolüsiin O vastu, äsjane infektsioon)<br />
• Streptokinaas A ja B (trombolüüs ja kiire levik)<br />
• Deoksüribonukleaas (mitte-tsütolüütiline, vähendab mäda<br />
viskoossust)<br />
• C5a peptidaas (lõhustab C5a komplementi)<br />
• Teised ensüümid (hüaluronidaas, difosfopüridiini nukleotidaas) –<br />
toime teadmata<br />
6
S. pyogenes haigused<br />
• Kolonisatsioon<br />
– Tavaline (15-20% või enam) → immuunsus (eluaegsed<br />
antikehad M proteiini vastu)<br />
• Mädased (suppuratiivsed) haigused<br />
– Farüngiit<br />
– Sarlakid<br />
– Püodermia (impetiigo)<br />
– Erüsiipel & tselluliit<br />
– Nekrotiseeruv fastsiit<br />
– Streptokokiline toksilise šoki sündroom<br />
– Bakterieemia, pneumoonia jt.<br />
• Mittemädased haigused<br />
– Reuma<br />
– Äge glomerulonefriit<br />
•15% kõigist<br />
farüngiitidest<br />
•Peamiselt 5-15 av<br />
lapsed<br />
•Algus äge, palavik,<br />
lümfadenopaatia,<br />
eksudaadiga kaetud<br />
tonsillid<br />
Farüngotonsilliit<br />
7
• Algus farüngiidilaadsete<br />
sümptomidega<br />
• 1-2 päeva pärast<br />
erütematoosne lööve:<br />
ülakeha, jäsemed<br />
• Vaarikakeel<br />
• Lööve kaob 5-7 päeva<br />
pärast, järgneb<br />
peopesade ja jalataldade<br />
ja ketendus<br />
Sarlakid<br />
Sarlakite esinemissagedus Eestis<br />
www.tervisekaitse.ee<br />
8
Püodermia (impetiigo)<br />
• Peamiselt 2-5 a. lastel<br />
• Sageli suvel sooja ja<br />
niiske kliimaga<br />
• Mädaga täidetud<br />
vesiiklid<br />
• Harva esinevad<br />
süsteemse infektsiooni<br />
tunnused<br />
• Lokaalne põletik<br />
(punetus, soojus)<br />
• Süsteemse põletiku<br />
tunnused (palavik,<br />
halb enesetunne)<br />
• Ajalooliselt rohkem<br />
näo piirkonnas, nüüd<br />
jäsemetel<br />
Erüsiipel (“roos”)<br />
9
Nekrotiseeriv fastsiit<br />
• Ulatuslik naha ja<br />
nahaaluste kudede<br />
kahjustus<br />
• Süsteemse toksilisuse<br />
nähud ja šokk<br />
• Kõrge suremus (>50%)<br />
• Vajab lisaks<br />
antibakteriaalsele ravile<br />
ka kirurgilist ravi<br />
Sterptokokiline toksilise šoki<br />
sündroom<br />
• Sageli immuunkompromiteeritud haigetel (HIV,<br />
diabeet, tuulerõuged, süstivad narkomaanid,<br />
alkohoolikud jne)<br />
• Sageli eelneb nahakahjustus<br />
• Peamiselt M-serotüübid 1 või 3<br />
• Suremus kõrge<br />
10
Mittemädased streptokokilised<br />
infektsioonid<br />
• Reuma<br />
– Seotud farüngiidi, kuid mitte püodermiaga<br />
– Sagedus langeb kogu maailmas<br />
– Haaratud on süda (pankardiit → südamerikked),<br />
liigesed, veresooned ja nahaalune kude<br />
– ↑ ASO tiiter on diagnostilise väärtusega<br />
• Äge glomerulonefriit<br />
– Seotud spetsiifilise nefrogeensete GABHS tüvedega<br />
– Esineb nii impetiigo kui ka farüngiidi järgselt<br />
– Tavaliselt hea prognoosiga, eriti lastel<br />
Reuma esinemissagedus Chicagos<br />
CID 2006;42:441-447<br />
11
S. pyogenes: infektsiooni diagnostika<br />
• Mikroskoopia<br />
– G+ kokkide leid (ketina) diagnostiline nahal, mitte<br />
kurgus<br />
• Antigeeni test – laialdaselt kasutusel kliinikus<br />
farüngiitide skriiningtestina<br />
– Antikehade kasutamine grupispetsiifiline<br />
karbohüdraadi määramiseks (Slidex-Strepto-Kit)<br />
Spetsiifilisus & sensitiivsus >90%<br />
– PCR test saadaval, kuid kallis<br />
• Bakteriaalne külv – kuldne standard<br />
• Antikehade avastamine<br />
– ASO tiiter – reuma või GN diagnoosi kinnitamine<br />
S. pyogenes’e infektsiooni ravi<br />
• Penitsillin on valikravim – GABHS resistentsust<br />
penitsilliini suhtes ei ole täheldatud<br />
• Penitsilliinravi kestus 10 päeva, teised<br />
antibiootikumid on efektiivsed ka lühemate<br />
kuuridena<br />
– Vältida reumat kuid mitte GN<br />
• Makroliidid ei ole efektiivsemad kui penitsillin<br />
• S. pyogenes’e kandlust ei ravita<br />
• Nekrotiseeruva fastsiidi raviks lisatakse<br />
klindamütsiin (proteiini sünteesi pärssimine toimub<br />
sõltumata rakkude kasvust)<br />
12
Streptococcus agalactiae (B grupp)<br />
• Oluline neonataalse septitseemia<br />
tekitaja<br />
– Komplemendi alternatiivrada<br />
ebaefektiivne vastsündinutel<br />
• Kitsas β-hemolüüsi tsoon<br />
• Seroloogilised grupid<br />
– Grupispetsiifiline rakuseina<br />
polüsahhariid - B antigeen<br />
– Tüübi-spetsiifilised kapsulaarsed<br />
polüsahhariidid (Ia, Ib ja II kuni VIII)<br />
• Ia, III, V epidemioloogilselt tähtsad<br />
– C-proteiin (raku pinna valk)<br />
E.faecalis<br />
S.salivarius<br />
S.agalactiae: CAMP test<br />
β-hemolüsiini prod. S.aureus<br />
Christie, Atkins, Mundi-Petersen test<br />
S.agalacteae<br />
E.durans<br />
13
Streptococcus agalactiae kliinilised<br />
väljendused<br />
• Koloniseerivad alumist seedetrakti ja kusesugutrakti<br />
– 10-30% rasedatest koloniseeritud (AÜ)<br />
• 60% vastsündinutest koloniseeruvad<br />
• Varase algusega neonataalne sepsis (
Viridans grupi streptokokid<br />
• Heterogeenne grupp α-hemolüütilisi ja<br />
mittehemolüütilisi streptokokke<br />
• Söötmete suhtes nõudlikud<br />
• Sagedased suuõõne, maosooletrakti ja sugukuseteede<br />
koloniseerijad<br />
– Naha rasvhapped on toksilised viridans streptokokkidele<br />
• Hambakaariese tekitajad<br />
– S.mutans, S.sanguis<br />
• Endokardiidi ja septitseemia tekitajad, eriti<br />
hematoloogiliste kasvajate korral<br />
• Enamasti tundlikud penitsilliinile<br />
– Resistentsust penitsilliinile esineb S.mitise grupis<br />
Viridans grupi Streptococcus<br />
klassifikatsioon<br />
Grupp Liik<br />
S.anginosus S.anginosus, S.constellatus, S.intermedius<br />
S.bovis S.bovis, S.alatolyticus, s.equinus<br />
S.mitis S.mitis, S.<strong>pneumoniae</strong>, S.sanguis, S.parasanguis,<br />
S.gordonii, S.crista, S.oralis<br />
S.mutans S.mutans, S.sorbinus, S.cricetus, S.rattus, S.downei,<br />
S.macacae<br />
S.salivarus S.salivarus, S.vestibularis, S.thermophilus<br />
Grupeerimata S.acidominimus, S.suis<br />
15
Streptococcus <strong>pneumoniae</strong><br />
• G+ diplokokid; vanemad rakud dekoloriseerivad<br />
(G-negatiivsed kokid)<br />
• Kompleksne polüsahhariid-kapsliga – >95<br />
kapsulaarset (kihnu) serotüüpi<br />
Grami j. värvitud - röga<br />
Külv – veriagar<br />
Streptococcus <strong>pneumoniae</strong><br />
rakusein<br />
LTA – lipoteihhoiinhape; CBD- koliini siduva proteiini domeen;<br />
PsaA- Pneumokokiline pinnaantigeen<br />
16
S.<strong>pneumoniae</strong> virulentsusfaktorid (1)<br />
Virulentsusfaktor Bioloogiline efekt<br />
Kolonisatsioon ja migratsioon<br />
pinnavalk adhesiin<br />
sekretoorne IgA<br />
pneumolüsiin<br />
Koe kahjustus<br />
teikoehape<br />
peptiidoglükaan<br />
pneumolüsiin<br />
H 2O 2<br />
fosforüülkoliin<br />
Seostub epiteelrakkudele<br />
Takistab sekretoorse IgA poolt vahendatud<br />
rakkudest vabanemist<br />
Tsütotoksiin, hävitab epiteelrakke<br />
Aktiveerib alternatiivset komplemendi rada<br />
Sama<br />
Aktiveerib klassikalist komplemendi rada<br />
Vahendab O 2 vabade radikaalide poolt<br />
põhjustatud koekahjustust<br />
Seostub raku fosfodiesteraasiga ning<br />
võimaldab bakteritel tungida rakku<br />
S.<strong>pneumoniae</strong> kolonisatsioon<br />
ninaneelus on oluline tema elus<br />
• Tavaline lastel<br />
• Ninaneelus pilide abil kollageeni retseptorile<br />
• Vähemalt 95 erinevat serotüüpi<br />
• Seotud immuunsuse väljakujunemisega<br />
17
S.<strong>pneumoniae</strong> virulentsusfaktorid (2)<br />
Virulentsusfaktor Bioloogiline efekt<br />
Fagotsütoosi vältimine<br />
Kapsel – kihn<br />
Colonisation rate (%)<br />
Pneumolüsiin<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
0<br />
Tamm et al. 2007<br />
Kihnu polüsahhariidid seostuvad opsooniliste<br />
antikehadega → väldib fagotsütoosi<br />
• kapsliga tüved (smooth) – patogeensed<br />
• kapslita tüved (rough) - mittepatogeensed<br />
Pidurdab oksüdatiivset purset<br />
Nasopharyngeal colonisation rate of<br />
S.<strong>pneumoniae</strong> in 2-5 year old Estonian children<br />
2 3 4 5 6 7<br />
Age (years)<br />
Total<br />
PiRSP<br />
18
Number of isolates<br />
30<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
Distribution of NP isolates of S.<strong>pneumoniae</strong> in Estonia<br />
by serogroup<br />
19 23 6 14 15 11 3 8 34 18 1 35 38 4 22 9 16 33 17 20 rough<br />
E.Tamm et al. 2007<br />
Serogroups<br />
Pen-nonsusceptible<br />
Total<br />
S. <strong>pneumoniae</strong>: kliinilised väljendused<br />
• Pneumoonia e. kommuuni-tekkene kopsupõletik<br />
– Ägeda algusega krupoosne pneumoonia<br />
– Letaalsus 5% (eriti vanemaealistel ning immunokompromiteeritud<br />
haigetel)<br />
– Efusioonid sagedased, kuid abstsess harva<br />
• Sinusiit ja otiit<br />
• Meningiit<br />
– Peamine meningiidi tekitaja pärast H. influenzae B vaktsineerimise<br />
rakendamist<br />
– Raskemate tagajärgedega kui Hib või meningokokiline meningiit -<br />
suremus 20%, rasked jääknähud 20% (kuulmishäired)<br />
• Bakterieemia<br />
– 25-30% pneumoonia ja 80% meningiidi haigetest<br />
– peritoniit<br />
19
Pneumokokiline<br />
pneumoonia<br />
20
Pneumokokilise pneumoonia suremus: 504<br />
haige analüüs<br />
N Engl J Med 1995;333:474-480.<br />
Bakteriaalne meningiit USAs 1995<br />
N Engl J Med 1997;337:970-976<br />
21
S. <strong>pneumoniae</strong>: ravi ja profülaktika<br />
• Penitsilliin on valikpreparaat<br />
– Resistentsus penitsilliinile tõuseb kogu maailmas<br />
(muundunud PBP)<br />
– Resistentsust esineb ka makroliididele, tetratsükliinidele,<br />
tsefalosporiinidele, kinoliinidele<br />
– Eestis on PRSP harv<br />
• Profülaktika<br />
– Polüsahhariidvaktsiinid osutusid väheefektiivseks lastele<br />
(65a)<br />
– Konjugeeritud vaktsiin<br />
• 7; 11; 13-valentne vaktsiin kasutusel lastele AÜs ja mujal<br />
• Oluliselt langenud meningiidi ja bakterieemia esinemissagedus<br />
• Mõõdukas mõju otiidi ja sinusiidi sagedusele<br />
• Majanduslik kasu paljudes maades küsitav<br />
• Eestis ei vaktsineerita<br />
Worldwide penicillin and erythromycin<br />
resistance of S.<strong>pneumoniae</strong><br />
Eesti<br />
Pen 0.7%<br />
Ery 4.2%<br />
Clinical Infectious Diseases 2005;41:S228-S233<br />
22
Invasiivne pneumokokk-infektsioon<br />
(PRSP) AÜ > 2 a.v. isikud 1996-2004<br />
Enterokokid ja teised G+ kokid<br />
• G+, katalaas-negatiivsed<br />
kokid<br />
• Enterococcus (E.faecalis &<br />
E.faecium), Abiotrophia,<br />
Leuconostoc,<br />
Pedicococcus, Aerococcus,<br />
Alloiococcus, Facklamia,<br />
Gemella, Globicatella,<br />
Helcococcus<br />
• Enterococcus – sage<br />
koloniseerija ja<br />
haigustekitaja; teised<br />
ebatavalised<br />
• Enterococcus varem Dgrupi<br />
streptokokk<br />
23
Enterokokid: patogenees<br />
• Ei produtseeri toksiini; harva invasiivne<br />
infektsioon<br />
• Ei suuda vältida fagotsütoosi<br />
• Kuid võivad põhjustada kuseteede põletikke ja<br />
raskeid haigusi (bakterieemia, endokardiit)<br />
– Loomulik resistentsus paljudele antibiootikumidele<br />
(oksatsilliin, tsefalosporiinid)<br />
– Omandatud resistentsus suureneb (aminoglükosiidid,<br />
vankomütsiin)<br />
– Produtseerivad bakteriotsiini – inhibeerib teisi<br />
baktereid<br />
– Sagedased hospitaalinfektsiooni põhjustajad<br />
Enterokokid: ravi ja profülaktika<br />
• Ravi komplitseeritud<br />
– Soovitatavam kombinatsioon aminoglükosiid + rakuseina toimiv<br />
antibiootikum (e.g. ampitsillin + gentamütsiin)<br />
– Antibiootikumresistentsus suureneb kiirelt (plasmiidide kaudu<br />
teistelt enterokokkidelt ja streptokokkidelt)<br />
• >50% resistentsed ampitsilliinile<br />
• >25% resistentsed aminoglükosiididele<br />
• Umbes 20% resistentsed vankomütsiinile (AÜ)<br />
– Uued antibiootikumid on efektiivsed: linesoliid,<br />
kinupristiin/dalfopristiin, mõned flurokinoloonid<br />
• Profülaktika<br />
– Ratsionaalne antibakteriaalne ravi ning hospitaalinfektsiooni leviku<br />
vältimine<br />
24
• G+, katalaas-positiivsed kokid<br />
Stafülokokid<br />
• Liikumatud, aeroobsed v. fakultatiivselt<br />
anaeroobsed kokid, kasvavad 10% NaCl<br />
sisaldavatel söötmetel<br />
• Staphyle – viinamarjakobar (Gr.)<br />
• Koloniseerivad inimese, lindude, loomade<br />
nahka ja limaskesti<br />
• 32 liiki ning 15 alaliiki<br />
• S. aureus (ainuke koagulaasi<br />
produtseeriv haigustekitaja mikroob),<br />
KONS: S. epidermidis, S. saprophyticus,<br />
S. capitis, S. haemolyticus<br />
S. aureus ehitus<br />
S. aureus röga preparaadis<br />
(G-järgi värvitud)<br />
25
S. aureus virulentsusfaktorid: struktuuri<br />
komponendid<br />
Polüsahhariidne kihn<br />
(limajas, 11 serotüüpi)<br />
Inhibeerib kemotaksist ja fagotsütoosi,<br />
inhibeerib mononukleaarsete rakkude<br />
proliferatsiooni, soodustab võõrkehadele<br />
adhesiooni (iv kateetrid)<br />
Peptidoglükaan Tagab raku osmootilise stabiilsuse,<br />
endotoksiini taoline efekt, leukotsüütide<br />
kemoatraktant (abstsessid), inhibeerib<br />
fagotsütoosi<br />
Teikoehape Reguleerib katioonide kontsentratsiooni,<br />
seostub fibronektiinile, endotoksiini taoline<br />
efekt<br />
A-proteiin Seostub IgG Fc otsa inhibeerides<br />
opsonisatsiooni ja fagotsütoosi<br />
Tsütoplasmaatiline<br />
membraan<br />
Clumping faktor (seotud<br />
koagulaas)<br />
Osmootiline barjäär, reguleerib transporti raku<br />
sisse ja välja, biosüntees ja hingamisensüümid<br />
Seostub fibrinogeeniga, muudab selle<br />
fibriiniks, rakkude agregatsioon<br />
S. aureus’e virulentsusfaktorid: toksiinid<br />
Tsütotoksiinid (eksotoksiinid) - α-, β-<br />
(sfingomüelinaas C), δ-, γhemolüsiinid;<br />
PV (Panton-Valentine)<br />
leukotsidiin<br />
Toksilised paljudele rakkudele<br />
(leukotsüüdid, erütrotsüüdid,<br />
makrofaagid, trombotsüüdid,<br />
fibroblastid)<br />
Eksfoliatiivsed toksiinid (ETA, ETB) Lõhestavad intratsellulaarseid sildu<br />
stratum granulosum epidermidises<br />
SSSS (staphylococcal scalded skin<br />
syndrome)<br />
Enterotoksiinid (A-E, G-I) = 8<br />
(resistentsed kuumusele)<br />
TSS (toksilise šoki sündroomi)<br />
toksiin<br />
Superantigeenid (T-rakkude<br />
proliferatsioon & tsütokiinide<br />
vabanemine), põletikuliste faktorite<br />
vabanemine makrofaagidest ja<br />
tüverakkudest, peristaltika<br />
tugevnemine, vedeliku kadu<br />
Superantigeen, tsütokiinide<br />
vabanemine & endoteeli kahjustus<br />
26
S. aureus’e virulentsusfaktorid:<br />
ensüümid<br />
Koagulaas Muudab fibrinogeeni fibriiniks, põhjustab trombide<br />
teket. Lokaliseerib abstsesse<br />
Katalaas Katalüseerib H 2O 2 konversiooni veeks ja hapnikuks<br />
Hüaluronidaas Hüdrolüseerib hüaluroonhapet sidekoes, soodustab<br />
infektsiooni levikut kudedesse<br />
Fibrinolüsiin<br />
(stafülokinaas)<br />
Lahustab fibriintrombe<br />
Lipaas Hüdrolüseerib lipiide<br />
Nukleaas Hüdrolüseerib DNAd, osa patogeneesis ebaselge<br />
Penitsillinaas<br />
(beeta-laktamaas)<br />
Hüdrolüseerib beeta-laktaam antibiootikume<br />
S. aureus: epidemioloogia<br />
• Levib kogu maailmas, sesoonsust ei ole<br />
• Koloniseerivad nahka ja limaskesti<br />
– Ninaneelu kandlus - 15% tervetest TK-dest<br />
– Kandlus suurem suletud kollektiivides ja riskirühmades<br />
(diabeet, narkomaanid)<br />
• S. aureus resistentne väliskeskkonnale<br />
(kuivamisele, päikesele)<br />
– Levib inimeselt inimesele<br />
– Riided, haigla voodipesu jne<br />
• Riskirühmad<br />
– Võõrkehadega (kateetrid, proteesid) haiged<br />
– Kirurgilised protseduurid ning ab. ravi<br />
27
S. aureus: põhjustatud haigused<br />
• Eksfoliatiivne dermatiit (staphylococcal scalded<br />
skin syndrome – SSSS)<br />
– Villiline impetiigo – SSSS lokaalne vorm<br />
• Stafülokokiline toidumürgistus<br />
• Toksilise šoki sündroom (TSS)<br />
• Lokaalsed nahainfektsioonid<br />
– Impetiigo, follikuliit (odraiva, furunklid), karbunkel,<br />
haava infektsioonid<br />
• Baktereemia ja endokardiit<br />
• Pneumoonia ja empüeem<br />
• Osteomüeliit ja septiline artriit<br />
S. aureus: naha kahjustused<br />
Impetiigo – epidermise<br />
kahjustus<br />
Follikuliit – karvafoliikli põletik<br />
Furunkel – karvafoliikli põletik<br />
koos umbritseva koe<br />
kahjustusega (odraiva)<br />
Karbunkel – mitmete<br />
karvafoliiklite kahjustus, mis<br />
haarab subkutaanset kude<br />
Hidradeniit – higinäärmete<br />
kahjustus<br />
Mastiit – rinnanäärme põletik<br />
28
Eksfoliatiivne dermatiit (SSSS)<br />
Ritteri tõbi<br />
• 1878 kirjeldas Ritter<br />
• 1-2 päeva kestev erüteem<br />
• Suured bullad või vesiiklid<br />
sisaldavad selget vedelikku<br />
(põhjuseks eksfoliatiivne toksiin)<br />
• Kestendus 7-10 päeva pärast<br />
• Suremus tekitatud<br />
sekundaarsest infektsioonist<br />
• Villiline impetiigo – S.aureus’t<br />
sisaldavad lokaalsed villid<br />
(mädavistrikud)<br />
Stafülokokiline toidumürgistus<br />
• Sagedaseim<br />
toidumürgistuse põhjus,<br />
levib toiduga<br />
• Haigust tekitavad toksiinid<br />
(kuumakindel enterotoksiin,<br />
enamasti A)<br />
• Inkubatsioon on 4 tundi, kiire<br />
kuluga, oksendamine,<br />
kõhulahtisus, ilma palavikuta<br />
• AB ravi ei ole vaja<br />
• Stafülokokiline enterokoliit<br />
(teatud tüved põhjustavad,<br />
harv)<br />
29
Toksilise šoki sündroom (TSS)<br />
• 1928 esimene epideemia<br />
(suremus >50%)<br />
• Menstrueerivatel naistel,<br />
kes kasutavad tampoone<br />
(Todd)<br />
• Lokaalsele S. aureus’e<br />
kasvule järgneb levik<br />
vereringesse, lööve,<br />
hulgiorganpuudulikkus ja<br />
šokk; suremus 5%<br />
• 90% TK-dest on<br />
antikehad TSS-1 vastu<br />
Pneumoonia ja empüeem<br />
• Aspiratsioonipneumoonia<br />
(imikud, CF,<br />
COPD<br />
• Hematogeenne<br />
pneumoonia sageli<br />
kaasub<br />
endokardiidile<br />
• Empüeem – 10%<br />
haigetel<br />
30
Osteomüeliit ja septiline artriit<br />
Osteomüeliit<br />
• Eelneb trauma või<br />
nahainfektsioon<br />
• Valu ja palavik<br />
• 50% on positiivsed verekülvid<br />
• Radioloogilised muutused 2-3<br />
nädalat haiguse algusest<br />
• Brodie abstsess (sekvestreeritud<br />
stafülokokiline OM pikkade<br />
toruluude metafüüsi piirkonnas<br />
TK-tel<br />
Septiline artriit<br />
S. aureus sagedasem tekitaja<br />
lastel, TK-tel N. gonorrhoea<br />
Koagulaas-negatiivsed<br />
stafülokokid (KONS)<br />
• G+ fakultatiivsed<br />
anaeroobid<br />
• Katalaas-positiivsed,<br />
koagulaas-negatiivsed<br />
• Limajas kapsel<br />
• Normaalselt naha ja<br />
limaskestade koloniseerijad<br />
• Liigispetsiifiline teikoehape<br />
31
Staphylococcus epidermidis:<br />
kliinilised väljendused<br />
• Endokardiit<br />
– Kunstlikest klappidest lähtunud infektsioon<br />
• Kateetritest ja šuntidest lähtunud<br />
infektsioonid<br />
– 20-60% kõigist infektsioonidest<br />
– Polüsahhariidse limaga kinnituvad kateetritele<br />
• Kunstliigeste infektsioonid<br />
• Kusetrakti infektsioon (S. saprophyticus)<br />
TÜK, PERH, ITKH 2005<br />
nosokomiaalsete<br />
vereringeinfektsioonide patogeenid<br />
G-positiivsed (53,3%)<br />
CONS 25,9%<br />
Enterococcus 13,7%<br />
S.aureus 9,1%<br />
Teised G-posit. 3,6%<br />
Candida 5,8%<br />
Anaeroobid 2,1%<br />
P. Mitt et al. NBCID 2006<br />
G-negatiivsed (39,5%)<br />
Enterobacter 8,8%<br />
P.aeruginosa 8,8%<br />
Klebsiella 8,2%<br />
E.coli 7,9%<br />
Teised G-negat 5,8%<br />
32
Stafülokokilised infektsioonid: ravi<br />
• 50%<br />
– muundunud PBP2’ või PBP2a, mida kodeerib mecA geen<br />
– mecA geen omandatud KONS<br />
• Vankomütsiin<br />
•<br />
– VISA – vankomütsiinile keskmiselt resistentne S. aureus<br />
– GISA – glükopeptiidile keskmiselt resistentne S. aureus<br />
– VRSA - vankomütsiin-resistentne S. aureus (MIC> 32 mcg/ml; 1.<br />
kliiniline juht kirjeldatud 2002. A. USA-s)<br />
– Mehhanism ebaselge<br />
– Ohuks resistentsuse ülekanne enterokokkidelt stafülokokkidele<br />
MRSA – muundunud PBP<br />
MRSA Euroopas 2009<br />
EARSS-ECDC andmebaas<br />
%<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
2001<br />
MRSA Eestis<br />
2003<br />
2005<br />
2007<br />
33
Relationship between invasive and<br />
colonising strains during MRSA<br />
outbreak<br />
Stafülokokilised infektsioonid:<br />
profülaktika<br />
• Aseptika nõuete täitmine kirurgilistel<br />
protseduuridel (antibakteriaalne seep,<br />
joodi lahused jne.)<br />
• Inimeselt-inimesele ülekannet saab<br />
vältida maskide, kinnaste kandmisega<br />
• Stafülokoki kandluse raviks mõnikord<br />
kasutatakse lokaalset ravi<br />
34
Change language