ix hingamiselundite haiguste patoloogia

2.3.2. Panatsinaarne emfüseem tekib kaasasündinud -antitrüpsiini puudulikkusest
ja esineb enam alasagarates.
2.3.3. Kompensatoorne emfüseem tekib pärast kopsuosa operatiivset eemaldamist.
2.3.4. Vanadusemfüseem, mis on seotud alveoolide füsioloogilise atroofiaga.
2.3.5. Koldeline emfüseem, mis tekib reaktiivse lokaalse muutusena
pneumosklerootiliste alade ümbruses, vormilt on panatsinaarne, võimalik on bullade
teke.
2.3.6. Interstistiaalne kopsuemfüseem, mille puhul alveoolide vaheseinte
rebenemisel tungib õhk interstitsiaalkoesse ja väljahingamisel tagasi ei pääse.
Süvenemisel õhk surutakse ka mediastiinumisse, sealt kaela ja näonaha alla, tekib
nahaalune õhkemfüseem.
2.3.7. Difuusne obstruktiivne emfüseem, mille puhul kopsud on puhitunud,
pehmed, makroskoopiliselt suurenenud heledate ümarate servadega, rindkere aga
ümardunud, vaadikujuline.
Emfüseemi tulemusena suureneb kopsude residuaalmaht, tekib hingamispuudulikkus
hüpokseemia ja hüperkapniaga. Areneb pulmonaalne hüpertensioon, parema vatsakese
kompensatoorne hüpertroofia ja cor pulmonale. Suhteliselt kergesti võib tekkida
spontaanne pneumotooraks.
3. KOPSUPÕLETIKUD
3.1. Äge kopsupõletik e. pneumoonia (Pneumonia acuta)
Äge pneumoonia on kopsu parenhüümi äge infektsioosne põletik.
3.1.1. Lobaarne e. krupoosne pneumoonia (Pneumonia lobaris seu crouposa)
Lobaarse pneumoonia puhul on ägedast põletikulisest protsessist tabatud üks või mitu
kopsusagarat kogu ulatuses. Esineb peamiselt täiskasvanutel. Põletik on fibrinoosse e.
krupoosse iseloomuga. Kuna kaasneb fibrinoosne pleurapõletik, on sisuliselt tegemist
pleuropneumooniaga. Tekitajateks on pneumokokid, streptokokid, stafülokokid,
klamüüdia, mükoplasma, viirused. Soodustavaks faktoriks on organismi resistentsuse
nõrgenemine, mille põhjuseks võib olla külmetus, trauma vms. Protsessi olemuseks
on varane ülitundlikkuse reaktsioon, mis avaldub siin fibroosse põletikuna.
Patomorfoloogias eristatakse 4 järku:
3.1.1.1. Voogusliigveresus e. kongestsioon (Congestio)
Koldes esineb tugev põletikuline hüpereemia. Alveoolid on täidetud seroosse
eksudaadiga, milles on üksikud segmenttuumsed granulotsüüdid, mikroobid,
irdunud alveolaarepiteelirakud. Makroskoopiliselt on haaratud sagarad mõõtmetelt
suurenenud, rasked, normist veidi tihkema konsistentsiga. Kestab 2-3 päeva.
3.1.1.2. Punane maksnemus e. hepatisatsioon (Hepatisatio rubra)
Tekib ainult haiguse raskema kulu puhul nõrgestunud organismis (alkohoolikutel,
südamehaigetel). Kujuneb alates haigestumise teisest päevast, kestab 3-4 päeva.
Erütrotsüüdid väljuvad veresoontest, eksudaati väljub fibrinogeen, mis muutub
alveoolides fibriiniks. Moodustub fibriinniitidest võrgustik, mille silmades on
rohkesti erütrotsüüte ja granulotsüüte. Kopsusagar on tihket maksale omast
konsistentsi (fibriin, rohke rakuline infiltraat). Erütrotsüütide tõttu on sagara
lõikepind punane, siit ka nimetus punane maksnemus. Haiguse kergema kulu
puhul järgneb voogusliigveresusele kohe hall maksnemus.
3.1.1.3. Hall maksnemus e. hepatisatsioon (Hepatisatio grisea)
Järgneb punasele maksnemusele haiguse 4.-6. päeval või kohe
voogusliigveresusele 2.-3. päeval, kestab 5-8 päeva. Alveoolides rohkesti
9