ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Etioloogia<br />
Eksogeense e. atoopilise astma puhul toimub sensibiliseerumine väliste allergeenidega<br />
nagu elamutolm, koduloomade (kass, koer, hobune) karvad, õietolm, hallitusseened,<br />
keemilised ained ja ravimid. Atoopilise astma puhul esineb sageli kiire, I tüüpi<br />
ülitundlikkusreaktsioon.<br />
Endogeense astma vallandumisel on olulised infektsioonid, aurud, gaasid, külm õhk,<br />
füüsiline pingutus ning mittesteroidsed põletikuvastased ravimid.<br />
Patogenees<br />
Organismi sensibiliseerumise tagajärjel tekib bronhide silelihaste spasm ja limaskesta<br />
turse. Eritub suurel hulgal viskoosset lima. Nende muutuste tõttu tekib bronhide<br />
obstruktsioon.<br />
Morfoloogiliselt esineb bronhi seinas põletikuline infiltraat eosinofiilidega, turse ,<br />
silelihashüpertroofia ja lamerakuline metaplaasia. Submukoossete näärmete hulk tõuseb,<br />
sekreet muutub viskoosseks, tekivad limakorgid bronhides ja bronhioolides.<br />
Bronhiaalepiteeli basaalmembraan paksene, tekib epiteelialune fibroos. Irdunud<br />
lameepiteeli rakkudest tekivad Curshmanni spiraalid ja eosinofiilide membraanproteiinide<br />
kristalloididest Charcot-Leydeni kristallid.<br />
Bronhiaalastma raskeim vorm on astmaatiline seisund e. Status asthmaticus, mis võib<br />
kesta tunde, viib ägeda hingamispuudulikkuse tekkele ning võib lõppeda letaalselt.<br />
2.2. Bronhoektaasitõbi ( Bronchiectasia)B<br />
Bronhoektaas on bronhiseina destruktsiooni tõttu<br />
tekkiv bronhi ebanormaalne laienemine ja deformatsioon. Bronhektaasiatõbi on krooniline<br />
või retsidiveeruv põletik bronhektaaside baasil.<br />
Etiopatogeneesis on olulised eelnevad bronhide põletikulised protsessid, kui põletikust on<br />
haaratud kõik bronhiseina kihid, mille tulemusel nõrgeneb bronhiseina vastupidavus.<br />
Bronhi seina elastsus kaob, lihaskiud hävivad ja bronh laieneb. Kroonilise obstruktiivse<br />
kopsuhaigusega kaasnevad fibrootilised muutused venitavad välja bronhi seina ja võivad<br />
viia bronhektaaside tekkele, nagu ka kongenitaalsed defektid (bronhomalaatsia, kõhre ja<br />
mukotsiliaarsüsteemi defektid).<br />
Tüsistusena võib laienenud osadesse koguneda limajas sekreet, lisandub mädapõletik, mis<br />
võib destrueerida bronhiseina ja levida kopsukoesse, tekib abstsess. Destruktiivsete<br />
muutuste foonil vohav granulatsioonkude moodustab kihnu mädakolde ümber, moodustub<br />
bronhektaatiline kavern, mille ümber hakkab vohama sidekude – tekib pneumoskleroos.<br />
Pneumoskleroosi foonil tekib gaasivahetuse häire - hüpoksia, mis koos mädapõletikust<br />
tingitud intoksikatsiooniga viib ainevahetushäirete tekkele, mille tulemuseks on<br />
sekundaarne amüloidoos, kahheksia, trummipulksõrmede kujunemine. Tekkida võib ka<br />
kopsuemfüseem.<br />
2.3. Kopsuemfüseem (Emphysema pulmonum)<br />
Emfüseem on terminaalsetest bronhioolidest distaalsemal asuva õhuruumi pöördumatu<br />
suurenemine, mille põhjuseks on alveoolide vaheseinte destruktsioon. Kopsuemfüseem on<br />
obstruktiivsete kopsu<strong>haiguste</strong> sage tüsistus, mis esineb meestel sagedamini kui naistel.<br />
Etiopatogeneesis on olulise tähtsusega proteaaside ja antiproteaaside tasakaalu häire teke.<br />
Esialgu alveoolide vaheseinad õhenevad, seejärel rebenevad. Õhk pääseb alveooli sisse<br />
suhteliselt hästi, kuid väljapääs on raskendatud. Alveoolide sisene rõhk tõuseb, alveoolide<br />
vaheseinad rebenevad ja tekivad suured kotjad moodustised. Tagajärjeks on<br />
hingamispinna vähenemine ja kopsuvereringe rõhu tõus.<br />
Vormid:<br />
2.3.1. Tsentroatsinaarne emfüseem, mis tekib peamiselt kroonilise bronhiidibronhioliidi<br />
foonil, on sageli tingitud suitsetamisest või mitmesuguste tolmude<br />
sissehingamisest ja haarab difuusselt ülasagaraid.<br />
8
Change language