ix hingamiselundite haiguste patoloogia

kähedat, kraaksuvat häält. Sarlakite puhul võib kujuneda ka sügavam nekrootiline
koekahjustus.
1.2.1.2. Pseudokrupp (Laryngitis pseudocrouposa)
Väikelastel võib paragripi viiruse mõjul häälepaelte läheduses ja epiglottises tekkida
tugeva tursega limaskesta põletik, mis kulgeb lämbumishoogudega koos kraaksuva
köha ja striidoriga.
1.2.1.3. Intubatsioonijärgne larüngiit, mis tekib intubatsiooni või endoskoopia
järgselt komplikatsioonina, kui kõri ja hingetoru on saanud vigastada protseduuri
käigus.
1.2.1.4. Infektsioos-toksiline turse tingituna sarlaki- või difteeriatoksiinide
toimest.
1.2.2. Krooniline infektsioosne larüngiit ja trahheiit (Laryngitis chronica
infectiosa. Tracheitis chronica infectiosa)
1.2.2.1. Ägeda infektsioosse põletiku baasil tekkivad vormid on:
1.2.2.1.1. katarraalne vorm eksudaadi ja lümfotsütaarse infiltraadiga;
1.2.2.1.2. hüperplastiline (hüpertroofiline) vorm epiteeli paksenemise ja
sarvestumisega, leukoplaakiaga, fibroosiga, mille foonil võivad tekkida
põletikulised pseudotuumorid ja polüübid.
1.2.2.2. Granulomatoosne vorm tekib:
1.2.2.2.1. kopsutuberkuloosi tüsistusena;
1.2.2.2.2. süüfilise tüsistusena.
1.2.3. Äge mitteinfektsioosne larüngiit ja trahheiit (Laryngitis et tracheitis acuta
noninfectiosa)
1.2.3.1. Allergilis-difuusne seroosne põletik, mis tekib inimestel, kel esineb
ülitundlikkus ravimite, toitude jne. vastu.
1.2.3.2. Angioneurootiline (Quincke) ödeem on allergiline reaktsioon veresoonte
permeaabluse tõusu ja tugeva tursega hingamisteedes ning võib olla seotud
komplementsüsteemi C-1 kongenitaalse defektiga.
1.2.3.3. Füüsikalis-keemiliste faktorite (suits, kuumus, söövitavad gaasid) poolt
tekitatud ödeem.
1.2.4. Krooniline mitteinfektsioosne larüngiit ja trahheiit (Laryngitis et tracheitis
chronica noninfectiosa)
1.2.4.1. Ärrituspõletik kui tüüpiline reaktsioon suitsetamisele (nn. suitsumeeste
köha)
1.2.4.2. Häälekurdude sõlmekesed e. noodulid (noduli plicarum vocalium)
tekivad hääleaparaadi ülekoormusel. Histoloogiliselt moodustuvad need limastunud
sidekoest, mis on kaetud lameepiteeliga.
1.3. Bronhiidid ja bronhioliidid
1.3.1. Äge bronhiit (Bronchitis acuta) on hingamisteede limaskesta põletikuline
haigus.
Alumised hingamisteed (bronhid ja bronhioolid) moodustavad morfofüsioloogiliselt
ühtse terviku ülemiste hingamisteedega (trahhea, kõri, ninaõõs), seetõttu esinevad
ägedad bronhiidid ja bronhioliidid tavaliselt koos larüngotrahheiidiga, kusjuures
haigestumine algab tavaliselt riniidiga.
Etioloogias on olulisteks faktoriteks viirus- ja mikrobiaalsed infektsioonid, ärritavad
ained (gaasid, tolm jne.) ja külmetamine.
Patomorfoloogilistest muutustest esinevad hüpereemia, turse, suurenenud limaeritus ja
neutrofiilne põletikuline infiltraat.
Põletik võib esineda nii seroosse, katarraalse, mädase kui ka nekrotiseeruva vormina.
1.3.2. Krooniline bronhiit (Bronchitis chronica)
6