ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
mitmerealine ripsepiteel muutub lameepiteeliks. Viimasel ajal on mitmete uuringutega<br />
kindlaks tehtud, et inimese DNAs on geenipiirkond, millest sõltub kopsuvähi teke. Nii<br />
on leitud kolm geeni, mis kodeerivad organismis nikotiini sihtmärgiks olevat valku.<br />
Kirjanduse andmetel võivad teatud variatsioonid selles valgus panna aluse kopsuvähi<br />
tekkele.<br />
Tsentraalne kopsuvähk lokaliseerub 75% juhtudest suurtes bronhides, sagedamini<br />
paremal. Perifeerne vähk esineb 25% juhtudest ja areneb kopsu perifeersetes osades<br />
bronhiharude epiteelist või alveolaarepiteelist.<br />
TMN klassifikatsioon märgib ära protsessi anatoomilise ulatuse:<br />
T - primaarse kasvaja ulatus<br />
N - regionaalsete lümfisõlmede haaratus<br />
M - kaugmetastaaside olemasolu<br />
Diferentseerumisastme märgistamine ehk gradatsioon:<br />
GX - diferentseerumisastet ei saa määrata<br />
G1 - kõrgesti diferentseerunud<br />
G2 - mõõdukalt diferentseerunud<br />
G3 - madalalt diferentseerunud<br />
G4 - mittediferentseerunud<br />
Elunemus kopsuvähi puhul on madal, 27% elab ainult kuni aasta peale haiguse<br />
avastamist. Põhjuseks on sageli hiline avastamine ja juba kaugele arenenud protsess.<br />
Väga tähtis on püüda vältida riskifaktoreid, eriti suitsetamist, mis peale<br />
kopsukahjustuste häirib ka seksuaalsuse ja järglaste soetamisega seotud funktsioone.<br />
Kopsuvähk levib läbikasvuga ümbritsevatesse kudedesse (mediastiinumisse,<br />
perikardile), samuti lümfogeenselt trahheaalsetesse, bronhiaalsetesse ja<br />
mediastinaalsetesse lümfisõlmedesse ja hematogeenselt maksa, ajju ja luudesse.<br />
Kliinilises praktikas, arvestades ravitaktika erinevusi, eristatakse mitteväikerakulist ja<br />
väikerakulist vähki. Mitteväikerakuliste vähkide rühma on arvatud epidermoidne vähk<br />
(25-40% kopsuvähkidest), adenokartsinoom (25-40%) ja suurrakk-kartsinoom (10-<br />
15%). Väikerakkvähk moodustab väiksema rühma (20-25%). Kuna nimetatud<br />
morfoloogilised kopsuvähi vormid on kõige sagedamini esinevad, käsitleme neid<br />
lähemalt:<br />
15.4.3.1. Skvamotsellulaarne e. epidermoidne vähk (Carcinoma<br />
squamocellulare .s. epidermoides)<br />
Skvamotsellulaarne e. epidermoidne vähk on mitmerealisest lameepiteelist<br />
lähtunud pahaloomuline kasvaja. On kõige sagedamini esinev kopsuvähi vorm,<br />
mis sageli esineb meestel ja suitsetajatel. Selle vähi teket seostatakse lameepiteeli<br />
eelneva metaplaasia ja düsplaasiaga. Lokaliseerub enam tsentraalselt, kolde sees<br />
esineb sageli tsentraalne nekroos ja kavitatsioon. Kõrgema<br />
diferentseerumisastmega, sarvestuva epidermoidse vähi korral võib leida sarvpärle.<br />
Esineb nii rakuline kui ka koeline atüpism. Tüsistustena tekivad atelektaatilised<br />
muutused bronhivalendiku sulgusest, protsessi läbimurdumine koos nekrootiliste<br />
masside eraldumisega bronhide kaudu, kavernide moodustumine ja verejooks.<br />
15.4.3.2. Adenokartsinoom (Adenocarcinoma)<br />
Adenokartsinoom on bronhiaalnäärmetest lähtunud, kopsu pahaloomuline kasvaja.<br />
Lokaliseerub kopsudes enam perifeerselt ja on samuti seotud suitsetamisega.<br />
Patomorfoloogiliselt moodustab hulgaliselt atüüpilisi näärmelisi struktuure<br />
varieeruva kuju ja suurusega (koeline atüpism), ka kasvajarakkude kuju ja suurus<br />
on erinevad (rakuline atüpism). Kopsu adenokartsinoom on infiltreeriva kasvuga,<br />
küllalt sageli metastaseerub pleurale ja tulemuseks on kartsinomatoosne pleuriit.<br />
15.4.3.3. Väikerakk-kartsinoom (Carcinoma parvocellulare)<br />
29
Change language