ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
15. KASVAJAD (Neoplasmae)<br />
Kasvaja e. uudismoodustis on organismi regulatsioonimehhanismide puudulikkusest<br />
tingitud, peamiselt ühe rakutüübi paljunemisest sündinud moodustis. Hingamisteedes<br />
võivad kasvajad tekkida väga mitmesugustes piirkondades.<br />
15.1. Ninaõõntes ja siinustes esineb kasvajaid harva.<br />
Healoomulised: hemangioom, lamerakuline papilloom ja juveniilne angiofibroom on<br />
sagedamini esinevad.<br />
Pahaloomulised: lamerakuline vähk, adenokartsinoom ja plasmotsütoom.<br />
15.2. Kõris<br />
Healoomulised: lamerakuline papilloom (võib olla seotud HPV viirusega), häälepaeltel<br />
esinevad küllaltki sageli polüübid.<br />
Pahaloomulised: kõige sagedasem on lamerakuline vähk.<br />
15.3. Pleural<br />
Healoomulised: kaltsifitseerunud fibroosne pseudotuumor vistseraalsel pleural.<br />
Pahaloomulised: madala maliigsusega fibroosne tuumor, mis võib esineda nii vistseraalsel<br />
kui parietaalsel pleural. Kõige sagedasem primaarne kasvaja on mesoteelist lähtunud<br />
mesotelioom, mille teket seostatakse peamiselt asbestoosiga. Kõige sagedasemad on aga<br />
sekundaarsed metastaatilised protsessid pleural.<br />
15.4. Kopsus esineb kasvajaid küllalt sageli.<br />
Healoomulised: hamartoom, kondroom, lipoom, fibroom.<br />
Pahaloomulised: kõige sagedamini esineb vähk oma erinevate morfoloogiliste vormidega.<br />
15.4.1. Hamartoom (Hamartoma)<br />
Hamartoomid on ühed sagedasemad kopsudes esinevad healoomulised kasvajad,<br />
moodustades nendest ca 10%. On seotud geneetilise mutatsiooniga. Kasvaja koosneb<br />
mesenhümaalsetest kudedest (hüaliinkõhr, fibroosne ja fibromüksoidne kude, luukude<br />
ja silelihaskude) ja on kaetud üherealise bronhiaalepiteeliga, mis invagineerudes jagab<br />
kasvaja lobulaarseteks struktuurideks. Makroskoopiliselt on tegemist hästi piirdunud,<br />
valkja, suhteliselt kõva konsistentsiga, 1-3 cm suuruse sõlmega.<br />
15.4.2. Kartsinoidkasvaja (Carcinoides)<br />
Kartsinoidtuumor on madala maliigsusega neuroendokriinne kasvaja, mille puhul<br />
esineb neurokriinsete rakkude hüperplaasia. Väikesed hüperkroomsed kasvajarakud<br />
moodustavad kitsaste sidekoeliste septidega eraldatud kogumikke (delikaatne<br />
vaskulaarne strooma). Kasvaja on tavaliselt ümbritsetud fibroosse kapsliga ja kinnitub<br />
bronhiseinale. Nekroosi ei leidu. Harva esineb metastaseerumist.<br />
15.4.3. Kopsuvähk (Carcinoma pulmonis)<br />
Kopsuvähk on kõige sagedasem bronhiepiteelist (harvem ka alveoolaarepiteelist)<br />
lähtunud maliigne kasvaja. Viimastel aastakümnetel on haigestumus kopsuvähki<br />
pidevalt tõusnud. Meeste suremuses kõikidesse pahaloomulistesse kasvajatesse on<br />
esikohal kopsuvähk. Kõikidest maliigsetest kasvajatest moodustab kopsuvähk meestel<br />
25%, naistel 5%. Eestis diagnoositakse aastas ca 700 esmasjuhtu, mis tavaliselt<br />
avastatakse kahjuks liiga hilja (III-IV staadiumis). Hilise avastamisega seoses on ka<br />
elunemus lühike, ainult 5-7% haigetest elab keskmiselt 5 aastat. Etioloogia, nagu<br />
enamusel vähkidest, on ebaselge. Riskifaktoriteks on suitsetamine, kokkupuude<br />
kantserogeensete ainetega ja mitmesuguste tööstuslike tolmude sissehingamine.<br />
Predisponeerivad on mitmesugused kroonilised kopsuhaigused, mis põhjustavad<br />
bronhiepiteeli kahjustuse koos järgneva regeneratsiooni ja metaplaasiaga, mille käigus<br />
28
Change language