ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tuberkuloosikoldeid, millistes võivad prevaleeruda nii eksudatiivsed kui<br />
produktiivsed muutused. Protsessi ägenemisel on ülekaalus eksudatiivsed ja<br />
alteratiivsed muutused kaseoosse nekroosi ja kavernide tekkega, vaibumisel aga<br />
spetsiifilise granulatsioonkoe vohang fibroossete muutustega.<br />
13.4.2.3. Tsirrootiline tuberkuloos (Tuberculosis cirrhotica)<br />
Tekib fibrokavernoosse tuberkuloosi foonil, kui viimase põletikukolletes tekib<br />
rohkelt fibroosset kude kavernide ümber ja samuti ulatuslike liidetena<br />
pleuralestmete vahele. Võib tekkida pleuraõõne obliteratsioon paksu armkoelise<br />
pleurakamaraga, millesse plaatjate moodustistena ladestub lubisoolasid. Kopsud<br />
tihkestuvad ja deformeeruvad, moodustuvad rohked bronhektaasid.<br />
Kopsukapillaaride redutseerumise tõttu areneb väikeses vereringes hüpertensioon,<br />
mis omakorda tingib cor pulmonale tekke.<br />
13.4.3. Sekundaarse tuberkuloosi tüsistused<br />
Sekundaarse tuberkuloosi tüsistustena on olulisemad kopsuverejooks, empüeem,<br />
pneumotooraks (kaverni läbimurdmisel pleuraõõnde), pulmokardiaalne puudulikkus,<br />
sekundaarne amüloidoos, kõrituberkuloos ja sooletuberkuloos (esinevad haavandid<br />
risti soole pikiteljega).<br />
13.5. Tuberkuloosi patomorfoos<br />
Tänu rahvusvaheliselt küllalt suure tähelepanu osutamisele ja efektiivsele komplekssele<br />
ravile on tuberkuloosi ravitulemused oluliselt paranenud. Sellised vormid nagu miliaarne<br />
tuberkuloos ja tuberkuloosne meningiit, mis varem lõppesid letaalselt, on kaasajal<br />
ravitavad. Pikenenud on ka fibrokavernoosse tuberkuloosiga haigete eluiga, seega on aga<br />
suurenenud sklerootiliste ja tsirrootiliste kopsumuutuste osakaal. Peamisteks<br />
surmapõhjusteks tänapäeval on pulmokardiaalne puudulikkus, kopsuverejooks ja<br />
amüloidnefroos.<br />
13.6. Mükobakterioosid<br />
Tekitajateks on atüüpilised mükobakterid. Oluline on märkida, et mükobakterioosid<br />
võivad tekkida varem kahjustatud kopsus (fibroos, tuberkuloos, AIDS). Olulist osa nende<br />
tekkes etendab immuunpuudulikkus. Haigus lokaliseerub sagedamini kopsus, kuid võib<br />
esineda ka lümfisõlmedes, nahas jm. Iseärasuseks on see, et mükobakterioos ei ole<br />
nakkusohtlik piisknakkusena. Haigustekitajad võivad küll paikneda hingamisteedes, kuid<br />
nakkuse levikut ei põhjusta. Haigestumise eelduseks on kõige sagedamini<br />
immuunpuudulikkus (AIDS). Kliiniline pilt on tuberkuloosile sarnane, samuti röntgenpilt.<br />
AIDSi puhul on iseärasuseks dissemineerunud mükobakteriooside esinemine, haiguse<br />
kiire kulg ja halb prognoos.<br />
14. MÜKOOSID<br />
Kõige sagedamini kopsus esinev mükoos on aspergilloos.<br />
14.1. Aspergilloos (Aspergillosis) on saprofüütse Aspergillus-seene tekitatav<br />
hallitushaigus. Aspergillus on looduses laialt levinud. Tavaliselt tekib see haigus mingi<br />
raske haiguse (lümfoom, tuberkuloos, HIV, bronhektaasiatõbi, kopsuabstsess jt.) poolt<br />
nõrgestatud immuunsüsteemiga haigetel. Aspergillus võib tekitada nakkuskoldes<br />
mütsetoomi (aspergilloomi) tekke. Viimane koosneb tihedast hüüfide võrgustikust, milles<br />
hüüfid jagunevad 35-45-kraadise nurga all. Elusad on ainult mütsetoomi välimise kihi<br />
hüüfid, seesmiste kihtide hüüfid on surnud, moodustades koos lagunenud koega pruunika<br />
massi. Aspergilloomi ümbritseb ringjalt eosinofiilne mass, mida omakorda piirab<br />
kroonilisele põletikule iseloomulik granulatsioonikude eosinofiilidega.<br />
27
Change language