ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
13.3. Hematogeenne tuberkuloos (Tuberculosis haematogena)<br />
Hematogeene tuberkuloos on üks postprimarse tuberkuloosi vorme. Tekib aastaid hiljem<br />
pärast primaarse tuberkuloosi läbipõdemist kui organismi üldseisundi halvenedes<br />
inkapsuleerunud nekroosikoldest pääsevad eluvõimelised tuberkuloositekitajad verre ja<br />
põhjustavad nii hematogeensesse tuberkuloosi haigestumise. Sellel vormil ei ole midagi<br />
ühist primaarse tuberkuloosi hematogeense levikuga.<br />
13.3.1. Generaliseerunud hematogeenne tuberkuloos<br />
Kahjustused on üheaegselt mitmes elundis või kogu organismis. Nii võib esineda<br />
mitmes elundis korraga miliaarne tuberkuloos hirsitera taoliste tuberkulitega.<br />
Nõrgestatud haigetel on tuberkuloosikolded sageli suuremad kui 1cm. Eriti raske kulu<br />
korral meenutab kliiniline pilt sepsist, seda vormi nimetatakse tuberkulooseks<br />
sepsiseks (Sepsis tuberculosa), mis tavaliselt lõpeb letaalselt.<br />
13.3.2. Kopsukahjustusega hematogeenne tuberkuloos<br />
Selle vormi puhul on iseloomulik tuberkuloosse protsessi hematogeenne levik<br />
eelkõige kopsudes, kusjuures teistes elundites võib olla vaid üksikuid koldeid.<br />
Eristatakse väikesekoldelist vormi, mis kujutab endast kopsude miliaarset tuberkuloosi<br />
ja mille puhul kopsudes leidub massiliselt väikesi köbrukesi. Teise vormina eristatakse<br />
suurekoldelist vormi, mille puhul koldeid on vähem, need on suuremad ja<br />
lokaliseeruvad mõlemas kopsus sümmeetriliselt peegelpildina. Kolletes prevaleeruvad<br />
produktiivsed muutused, mis viivad pneumoskleroosi tekkele koos südame parema<br />
vatsakese kompensatoorse hüpertroofiaga (cor pulmonale).<br />
13.3.3. Kopsuväline hematogeenne tuberkuloos<br />
Patoloogiline protsess lokaliseerub selle vormi puhul ühes või teises elundis, kuid<br />
mitte kopsudes. Sagedamini lokaliseerub luudes, liigestes, neerudes, suguelundites ja<br />
neerupealistes. Kopsuväline hematogeenne tuberkuloos tekib organismi suhteliselt<br />
kõrge reaktiivsuse foonil ja verre sattunud tuberkuloositekitajad kahjustavad vaid<br />
nõrgema lokaalse vastupanuvõimega elundeid. Nii näiteks saavad haaratud<br />
intensiivselt kasvavad elundid, ja traumad võivad olla predisponeerivaks faktoriks.<br />
13.4. Sekundaarne tuberkuloos (Tuberculosis secundaria)<br />
Sekundaarne tuberkuloos on hematogeense tuberkuloosi kõrval teiseks postprimaarse<br />
tuberkuloosi vormiks, mis tekib aastaid pärast primaarse tuberkuloosi põdemist.<br />
Põhjuseks on massiline tuberkuloositekitajate sattumine organismi ekso- või endogeensel<br />
teel, eeltingimuseks on lokaalsete või üldiste kaitsereaktsioonide nõrgenemine, tegemist<br />
on seega reinfektsiooniga. Erinevalt primaarsest tuberkuloosist ei haara sekundaarne<br />
tuberkuloos lümfisõlmi, vaid piirdub kopsude kahjustusega. Sagedamini aktiveerub vana<br />
tuberkuloosikolle, sealt vabanevad mükobakterid, mis levivad bronhide kaudu<br />
intrakanalikulaarselt. Kliinilis-morfoloogiliste muutuste pilt on heterogeenne ja<br />
polümorfne, esineb mitmeid erinevaid vorme.<br />
13.4.1. Sekundaarse tuberkuloosi varased vormid<br />
13.4.1.1. Äge koldeline tuberkuloos (Tuberculosis focalis acuta)<br />
Tavaliselt tekib parema kopsu I-II segmendis bronhi tuberkuloosne põletik, mis<br />
levib edasi kopsukoele. Moodustuvad 1-2 kuni 1 cm suurust tuberkuloosikollet<br />
spetsiifilise granulatsioonkoelise valliga ümber nekroosikolde. Soodsa kulu puhul<br />
granulatsioonkude valmib, moodustab fibroosse kihnu ümber nekroosikolde,<br />
millesse ladestuvad lubisoolad. Kunagi aga ei toimu ossifikatsiooni e. luustumist<br />
nagu tekib primaarafekti paranemisel. Inkapsuleerunud lubikoldeid nimetatakse<br />
Aschoff – Phuli kolleteks.<br />
13.4.1.2. Fibrooskoldeline tuberkuloos (Tuberculosis focalis fibrosa)<br />
Ebasoodsa kulu puhul läheb äge koldeline tuberkuloos üle fibrooskoldedeliseks<br />
tuberkuloosiks, kus peale ägeda koldelise tuberkuloosse protsessi vaibumist<br />
25
Change language