ix hingamiselundite haiguste patoloogia

ja ka toitumine. Haigustekitajad võivad olla organismis aastaid, enne kui järgneb
haigestumine. Igal aastal haigestub maailmas tuberkuloosi 8-10 miljonit inimest ja sureb
2-3 miljonit inimest.
13.1. Tuberkuloosi kliinilis-morfoloogilised vormid
Tuberkuloosi kliinilis-morfoloogilisi vormid on toodud illustratsioonil IX-3.
Illustratsioon IX-3 Tuberkuloosi kliinilis-morfoloogilised vormid.
13.2. Primaarne tuberkuloos (Tuberculosis primaria)
Primaarne tuberkuloos tekib organismi esmasel kokkupuutel tekitajaga, sageli juba
lapseeas. Tavaliselt kulgeb haigus märkamatult, selle läbipõdemist jääb näitama positiivne
tuberkuliinproov.
Patomorfoloogiliselt lokaliseerub primaarne kopsutuberkuloos kõige sagedamini parema
kopsu tippu. Subpleuraalselt tekib kuni 1cm suurune eksudatiivne põletikukolle, kusjuures
eksudaat on seroosne. Edasi tekib kolde kuivnekroos. Nekrotiseerunud kolle omandab
valkja värvuse, meenutab kohupiima, seetõttu nimetatakse seda protsessi
juustundumiseks. Kolde ümber tekib perifokaalne põletikuline vöönd. Sellist kollet
tervikuna nimetatakse primaarafektiks. Viimasest levivad tuberkuloosi-mükobakterid
lümfisoonte kaudu regionaalsete lümfisõlmede suunas, tekib tuberkuloosne lümfangiit,
mis levib edasi kopsuvärati lümfisõlmedesse, kus tekib tuberkuloosne lümfadeniit koos
kaseoosse nekroosiga. Need kolm patomorfoloogilist muutust (primaarafekt, lümfangiit ja
lümfadeniit) moodustavad koos tuberkuloosse primaarkompleksi. See primaarkompleks
paraneb tavaliselt ravita. Eksudaat primaarafekti perifeerses osas resorbeerub,
nekroosikolde ümber hakkab vohama spetsiifiline granulatsioonkude. Nekrootiline mass
ümbritsetakse nii sidekoelis-fibroosse kihnuga, milles võib metaplaasia teel tekkida
ossifikatsioon. Nekrootilisse massi ladestuvad lubisoolad, tekib düstroofiline kaltsinoos.
23