ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
11.3.2. Deskvamatiivne interstitsiaalne pneumoonia (DIP) on peamiselt<br />
suitsetajatel esinev haigus. Patohistoloogiliselt on alveoolid täidetud pruunikat<br />
pigmenti sisaldavate alveolaarmakrofaagidega, samuti esineb vähene krooniline<br />
intersritsiaalne põletik alveoolide vaheseinte paksenemisega. Protsess on temporaalselt<br />
homogeenne. Arvatakse, et RBILD ja DIP on ühe haiguse eri faasid ja RBILD võib<br />
üle minna DIP-ks. Morfoloogiliselt peab arvestama seda, et pigmendiga täidetud<br />
alveolaarmakrofaagid DIP puhul on alveoolide sees, RBILD puhul aga asuvad<br />
alveolaarmakrofaagid respiratoorsetes bronhioolides ja nende ümber. Lõppstaadiumis<br />
võib haigus progresseeruda kopsufibroosiks.<br />
11.3.3. Respiratoorse bronhioliidiga seotud interstitsiaalne kopsuhaigus (RBILD)<br />
on mõõduka intensiivsusega väljenduv interstitsiaalne kopsuhaigus respiratoorse<br />
(suitsetajate) bronhioliidiga. Patohistoloogiliselt on respiratoorsete bronhioolide<br />
ümbruses õhuteed täidetud pruunika värvusega pigmenti sisaldavate<br />
alveolaarmakrofaagidega, mis annavad histokeemiliselt positiivse reaktsiooni rauale.<br />
Esineb mõõdukas interstitsiaalne paksenemine mõõduka kroonilise põletikuluse<br />
infiltraadiga. Protsess on temporaalselt heterogeene.<br />
11.4. Kopsude kahjustus süsteemsete sidekoe<strong>haiguste</strong> korral<br />
Mitmete süsteemsete sidekoe<strong>haiguste</strong> puhul, nagu süsteemne erütematoosne luupus,<br />
nodoosne periarteriit, reumatoidartriit, reuma ja süsteemne skleroos, esinevad olulised<br />
muutused ka kopsudes. Iseloomulik on interstitsiaalne fibroos, pleura paksenemine ja<br />
bulloosne emfüseem. Võivad tekkida ka retsidiveeruvad mitteinfektsioossed põletikulised<br />
infiltraadid. Sellepärast on DPKH diferentsiaaldiagnostikas väga oluline koostöö<br />
klinitsistidega, et välja lülitada süsteemsete sidekoe<strong>haiguste</strong> esinemise võimalus.<br />
12. SARKOIDOOS (Sarcoidosis)<br />
Sarkoidoos on multisüsteemne granulomatoosne haigus, mis kahjustab eriti lümfisõlmi,<br />
kopsuparenhüümi, nahka ja silmi. Etioloogia on teadmata, esineb teatud geneetiline<br />
dispositsioon perekonniti. Patogeneesis on tundmatu antigeeni toimel vallanduvad<br />
immunoloogilised reaktsioonid, kus makrofaagide ja T-helperite toimel ning interleukiin-2<br />
osavõtul toimuvad lokaalsed muutused kopsukoes. Tulemusena tekivad<br />
epitelioidrakkudest, makrofaagsetest Langerhansi-rakkudest, võõrkeha tüüpi hiidrakkudest<br />
ning peamiselt T-lümfotsüütidest granuloomid. Kaseoosset nekroosi ja kaltsifikaate ei<br />
teki. Aktiveeritud alveolaarmakrofaagide poolt sekreteeritakse fibroblastide<br />
kasvufaktoreid, mille tulemusena võib areneda kopsufibroos. Hiidrakkudes võib leida<br />
Schaumani kehakesi (kaltsium ja proteiinid) ja asteroidkehakesi. Sarkoidgranuloomid<br />
võivad tekkida kõikides elundites ja kudedes ning põhjustada väga mitmesuguseid<br />
haigusnähte. Haigus kulgeb krooniliselt ja ettearvamatult, progresseerudes võib tekkida<br />
kopsufibroos, cor pulmonale ja pulmokardiaalne puudulikkus.<br />
13. TUBERKULOOS (Tuberculosis)<br />
Tuberkuloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on tuberkuloosi mükobakter, sagedamini<br />
Mycobacterium tuberculosis, harva Mycobacterium bovis.<br />
Kõige sagedamini kahjustab tuberkuloos kopse, kuid võib tabada ka urogenitaaltrakti, luuliigessüsteemi,<br />
nahka ja teisi organeid. Etiopatogeneetiliselt toimub nakatumine peamiselt<br />
aerogeenselt (95%) tolm- ja piisknakkusena, harvem ka alimentaarselt (5%), peamiselt<br />
piimaga. Nakatumisel mängib olulist osa organismi reaktiivsus, immunoloogiline staatus<br />
22
Change language