ix hingamiselundite haiguste patoloogia

*****AIP-DAD – äge interstitsiaalne pneumoonia e. idiopaatiline difuusne
alveolaarne kahjustus, inglise keeles Acute interstitial pneumonia – Diffuse alveolar
damage
******LAM – lümfangioleiomüomatoos, inglise keeles Lymphangioleiomyomatosis
11.2.2. Patomorfoloogiline diagnoos
Interstitsiaalsete kopsuhaiguste morfoloogiline diagnostika põhineb kopsubiopsiate
patohistoloogilisel uuringul, mis teeb kindlaks haiguse morfoloogilise iseloomu.
Kindlasti tuleb arvestada ka haiguse kliinilist ja radioloogilist leidu.
Kõigepealt on oluline kindlaks teha protsessi iseloom – kas tegemist on kopsukoe
difuusse või koldelise haaratusega, samuti kahjustuse lokalisatsioon. Oluline on
eristada, kas protsess on temporaalselt heterogeene või homogeenne – kas kahjustused
on ühes või erinevates arengufaasides (ägedad, alaägedad ja kroonilised muutused).
Ägedad muutused – alveolaarepiteeli nekroos, hüaliinmembraanid, interstitsiaalne
turse, fibriini ladestumine.
Alaägedad muutused – interstitsiaalkoe või õhku sisaldavate struktuuride (alveoolid,
bronhioolid) täitumine fibromüksoidse granulatsioonkoega.
Kroonilised muutused – armistumine, fibroos ja remodelleerumine (kärgjas
deformatsioon ja remodelleerumine). Peamine kahjustus on interstiitsiumis alveolaarse
epiteliaalse basaalmembraani ja kapillaarse basaalmembraani vahel. Kahjustused ei
piirdu siiski interstiitsiumiga, vaid haaravad ka alveoolide valendikku ja epiteeli,
veresooni, perifeerseid hingamisteid üldiselt. Hilisfaasis võib tekkida sekundaarne
pulmonaalhüpertensioon, cor pulmonale ja exitus letalis.
Arvestades neid muutusi diagnoosimisel võib lähtuda kopsubiopsia uuringul
diagnostilisest algoritmist, mis on esitatud illustratsioonil IX-2.
Illustaratsioon IX-2 Patohistoloogiline diagnostiline algoritm kopsubiopsia uuringuil.
19