ix hingamiselundite haiguste patoloogia

10. PNEUMOKONIOOS (Pneumoconiosis)
Pneumokonioos on kopsuhaigus, mis tekib anorgaanilise mineraalse tolmu sissehingamise
tagajärjel ja on tavaliselt seotud kutsetööga. Vastavalt sissehingatud tolmule kasutatakse
sellele vastavaid nimetusi ka haiguste nimetustes.
10.1. Silikoos (Silicosis)
Silikoos on kopsutolmustusega kulgev kopsuhaigus, mis on põhjustatud ränitolmu
kestvast sissehingamisest ja esineb seetõttu kutsehaigusena kaevuritel, keraamikutel,
skulptoritel ja kiviraiujatel.
Silikoosi põhjustab kristalliline ränitolm (kvarts) või SiO2 ühendid, mis hingatakse sisse
peene tolmuna. Tolmuosakesed fagotsüteeritakse alveolaarmakrofaagide poolt, seejuures
osa rakke hävib. Vallandub fibroblastne reaktsioon, interstitsiaalkoes tekivad sõlmekesed,
mis sisaldavad tolmuosakestega makrofaage ja kollageenkiududega sidekude. Nende
silikootiliste sõlmekeste keskosas on nekrootilised muutused, mille ümber on
hüaliniseerunud sidekoeline vöönd. Sellest perifeersemal on noorem sidekude
makrofaagide ja ränikristalle sisaldavate võõrkeha hiidrakkudega. Protsess lokaliseerub
peamiselt kopsude kesk- ja ülaväljades ning hiiluste lümfisõlmedes. Sõlmekesed
armistuvad, selle foonil tekib perifokaalne emfüseem.
Tüsistustena esinevad infektsioonid, peamiselt krooniline obstruktiivne bronhiit,
pneumoonia, samuti emfüseem, kopsutuberkuloos (nn. silikotuberkuloos) ja lõpuks cor
pulmonale.
Prognoos on suhteliselt halb. Haigusnähud kujunevad 10-15 aastaga. Kahjustava faktori
lakkamisel protsess ei peatu, vaid progresseerub jätkuvalt.
10.2. Asbestoos (Asbestosis)
Asbestoos on kopsuhaigus, mis tekib asbestitolmu, kui kristallilist silikaatmineraali
sisaldava aine, pikemaaegsel sissehingamisel. Esineb peamiselt ehitustöölistel, kes
puutuvad kokku asbesti sisaldavate ehitusmaterjalidega.
Asbestitolmu sattumisel hingamisteedesse see fagotsüteeritakse makrofaagide poolt,
seejuures makrofaagid sageli ise hävivad, vabanevad nõeljad asbestikiukesed, mida
organismis ei elimineerita ja mis põhjustavad sidekoe proliferatsiooni. Selle foonil tekib
alveoliit, mis hiljem on aluseks kopsufibroosi kujunemisele (20-40 aasta jooksul), samuti
võib välja kujuneda difuusne pleurafibroos kaltsifikaatidega.
Tüsistustena, tingituna asbesti kantserogeensest toimest, võivad areneda bronhi -
kartsinoom, mesotelioom ja kõri kartsinoom.
Väga oluline on profülaktika, tuleb vältida asbestitolmu sattumist hingamisteedesse
(kaitsemaskid hingamisteedele).
11. DIFUUSSED PARENHÜMATOOSSED KOPSUHAIGUSED
Kuni 2002.a.nimetati neid interstitsiaalsed kopsuhaigused. See on heterogeenne haiguste
rühm, milles kombineeruvad interstitsiaalne, sageli granulomatoosne põletik ja fibroos.
11.1. Difuussete parenhümatoossete kopsuhaiguste (DPKH) klassifikatsioon.
Klassifikatsioon on illustratsioonil IX-1.
17