ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kopsuarteri trombemboolia all mõistetakse verehüübest trombi, mis on kandunud<br />
verevooluga kopsuarterisse ja takistab verevoolu. Arteri varustusalal, kus verevool on<br />
katkenud, tekib nekroosikolle, mida nimetatakse kopsuinfarktiks. Kui sellele lisandub<br />
põletik, nimetatakse seda infarktpneumooniaks.<br />
Etiopatogeneetiliselt on sagedamini põhjuseks suure vereringe venoosse süsteemi, eriti<br />
reie süvaveenide flebotromboos. Trombid satuvad paremasse südamepoolde ja edasi<br />
kopsuarterisse, peatudes tavaliselt keskmistes ja peentes kopsuarterites. Suure kopsuarteri<br />
haru sulgusel verevool katkeb ja järgneb äkksurm parema vatsakese puudulikkusest (äge<br />
pulmokardiaalne puudulikkus). Tekkes on olulised venoosne staas, hüübimishäired ja<br />
veresoonte kahjustus. Soodustavateks teguriteks võivad olla mitmesugused haigused<br />
(südamepuudulikkus, alajäsemete veenilaiendid, traumad, pahaloomulised kasvajad,<br />
koagulopaatiad), operatsioonid südamel, suurtel veresoontel, väikese vaagna elunditel ja<br />
veresoonte kateteriseerimine. Samuti vöib põhjuseks olla venoosne staas, sünnitusjärgne<br />
seisund, kõrge iga ning pärilik antitrombiin III puudulikkus.<br />
Tüsistustena tuleb nimetada ägeda pulmokardiaalse puudulikkuse teket ja abstsedeerumise<br />
võimalikkust.<br />
Prognoos on halb, võimalik on retsidiveerumine.<br />
8.3. Kopsude arteriaalne hüpertensioon (Hypertensio arterialis pulmonalis)<br />
Kliinilises praktikas nimetatakse seda haigust pulmonaalseks hüpertensiooniks, tegemist<br />
on vererõhu kõrgenemisega kopsuvereringe arteriaalsetes veresoontes.<br />
Patomorfoloogiliselt esineb nende veresoonte muskulaarne hüpertroofia, intima<br />
proliferatsioon, kapillaaride laienemine ja endoteeli põletikulised muutused. Häirub<br />
kopsude perfusioon, kliiniliselt tekib hingeldus. Südame parem vatsake hüpertrofeerub ja<br />
hiljem kujuneb väja südamepuudulikkus.<br />
Pulmonaalse hüpertensiooni vormid:<br />
8.3.1. Prekapillaarne vorm – võib olla primaarne või sekundaarne, tingitud<br />
kopsuarteri embolitest ning südame vasak–parem šundist.<br />
8.3.2. Kapillaarne vorm – selle põhjuseks on fibroseeruv alveoliit või krooniline<br />
obstruktiivne kopsuhaigus.<br />
8.3.3. Postkapillaarne vorm – esineb südame vasaku poole puudulikkuse ja<br />
mitraalstenoosi puhul.<br />
Nende muutuste foonil kujuneb lõpuks kopssüda (cor pulmonale).<br />
9. TSÜSTILINE FIBROOS E. MUKOVISTSIDOOS (Fibrosis cystica)<br />
Tsüstiline fibroos on harvaesinev, süsteemne, geneetiliselt determineeritud haigus, mille<br />
puhul esineb bronhiaalnäärmete ja pankrease sekretoorse funktsiooni häire. Etioloogia ei<br />
ole selge. Esineb üks haigusjuht 2000 vastsündinu kohta, haiguse põhjuseks on päritud<br />
retsessiivne geenidefekt. Patogeneetiliselt tekib bronhiaalnäärmete rakkudes klooriioonide<br />
transpordi häire tõttu rohke viskoosne sekreet, mille tõttu näärmed laienevad<br />
tsüstiliselt. Viskoosne sekreet topistab väikesi bronhe ja on raskesti väljaköhitav.<br />
Infektsiooni lisandumisel kujuneb obstruktiivne mukopurulentne bronhiit. Selle foonil<br />
arenevad panatsinaarne emfüseem, bronhektaasid, retsidiveeruvad pneumooniad,<br />
kopsufibroos ja südame parema poole hüpertroofia. Analoogselt bronhiaalnäärmete<br />
muutustele kaasneb haigusega ka pankrease sekretsioonihäire, näärmed on tsüstiliselt<br />
laienenud ja viskoosse sekreediga täidetud, kliiniliselt esinevad seedehäired ja iileus.<br />
Prognoos on halb, enamik haigetest sureb enne 20.—30. eluaastat.<br />
16
Change language