ix hingamiselundite haiguste patoloogia

Gangreenile eelneb kopsukoe kärbus ja infitseerumine roisubakteritega. Protsess kaldub
levima per continuitatem.
Morfoloogiliselt esinevad kopsukoes ebateravad pruunikas-mustad kolded, mida täidab
räpashall vinav struktuuritu mass ja mille laostumisel tekivad tühikud. Kopsukoe
roisklaostumisel tekivad toksilised ained, mis põhjustavad üldintoksikatsiooni ja võivad
seeläbi viia letaalsele lõppele.
6. ATELEKTAAS E. KOPSUKOE KOLLAPS (Atelectasis)
Atelektaasi all mõistetakse kopsukoe ebapiisavat või puuduvat õhuga täitumist.
Eristatakse järgmisi vorme:
6.1. Obstruktsioonatelektaas, mis on tingitud hingamisteede täielikust sulgusest (tekib
bronhiaalastma puhul, võõrkehast tingituna või operatsioonijärgselt).
6.2. Kompressioonatelektaas, mis on tingitud välisest survest hingamisteedele (kasvaja,
õhk/vedelik pleuraõõnes)
6.3. Kontraktsioonatelektaas, mis on tingitud lokaalsest või üldisest kopsufibroosist.
6.4. Kaasasündinud fetaalsed atelektaasid tekivad sagedamini vastsündinul lootevete
aspireerimisel sünnitusteedest ja on seoses selle foonil tekkiva
aspiratsioonipneumooniaga.
Histoloogiline leid on kõikide vormide puhul sarnane. Kollabeerunud pilujad alveoolid on
osaliselt kaetud kuubilise alveolaarepiteeliga. Laienenud kapillaarid aga jätavad petliku
mulje, nagu oleks rakkude sisaldus kopsukoes tõusnud.
Atelektaaside tõttu väheneb kopsude hingamispind, tekib oht põletikuliste muutuste
lisandumiseks ja pikemat aega kestnud protsessi puhul võib tekkida sidekoeline
induratsioon.
Peale kontraktsioonatelektaaside on protsess üldjuhul pöörduv.
7. RESPIRATOORNE DISTRESS-SÜNDROOM JA ALVEOLAARNE
PROTEINOOS.
Siia gruppi kuuluvad kopsuhaigused on seotud valgurikka massi kogunemisega
alveoolidesse kapillaaride kahjustuse ja surfaktandi defitsiidi või üleproduktsiooni tõttu.
7.1. Täiskasvanute respiratoorne distress-sündroom (Adult respiratory distresssyndrome
- ARDS).
Tegemist on polüetioloogilise alveoolide kapillaaride kahjustusega, mis viib kopsuturse ja
hüaliinmembraanide tekkele, millele lisandub respiratoorne- ja hulgiorganpuudulikkus.
Etioloogiliselt võib tekkida nii otsesel kopsude kahjustusel (maosisu aspiratsioon,
toksiliste gaaside inhalatsioon, intoksikatsioon, laialdane pneumoonia), kui ka kaudse
kopsude kahjustuse (sepsis, šokk, hulgitrauma, põletus, koagulopaatiad) foonil.
Patogeneetiliselt tekib alveolaarkapillaarides hüpereemia, neist väljub tursevedelik, milles
sisalduv fibriin on aluseks alveoolide sisekestale homogeensete membranoossete masside-
hüaliinmembraanide moodustumisele. Alveolaarse turse tulemusena tekib hüpoksia ja
selle foonil kopsufibroos alveoolide endoteeli proliferatsiooniga. Edasi kujuneb välja
perfusiooni- ja difusioonihäire ning tekivad pöördumatud morfloogilised muutused.
Prognoos on halb, letaalsus isegi kuni 50%. Paranevatel haigetel hüaliinmembraanid
osaliselt resorbeeruvad, enamasti toimub nende organisatsioon ja armistumine.
14