ix hingamiselundite haiguste patoloogia

4.1. Infektsioossed pleuriidid (Pleuritis infectiosa)
Tekitajateks on viirused, bakterid või seened. Infektsioossed pleuriidid tekivad tavaliselt
kopsupõletike tüsistusena ja iseloomustuvad vedeliku kogunemisega pleuraõõnde.
Normaalselt on pleuraõõnes ca 15 ml läbipaistvat rakuvaest vedelikku. Põletiku puhul
vedeliku hulk suureneb, vedelik muutub häguseks, lisanduvad leukotsüüdid,
erütrotsüüdid, fibriin ja valgud. Vastavalt eksudaadi iseloomule eristatakse seroosset,
serofibrinoosset, mädast ja hemorraagilist pleuriiti. Pleurapõletiku alguses esineb
tavaliselt kuiv pleuriit, mille puhul esineb kopsukelme hüpereemia, leukotsütaarne
infiltratsioon ja fibriiniladestused. Kuiva pleuriiti peetakse pleurapõletiku algjärguks ja
seostatakse kapillaaride toksilise kahjustusega. Tavaliselt hiljem läheb see üle rohke
eksudaadiga märjaks pleuriidiks. Igasugust vedeliku kogunemist pleuraõõnde, kaasa
arvatud põletikulise eksudaadi kogunemine, tähistatakse terminiga pleura efusioon (vt.
punkt 4.3). Peale kopsupõletike võib mädane pleuriit tekkida ka kopsuabstsessi
murdumisel pleuraõõnde. Ulatuslikku mädakogunemist pleuraõõnde nimetatakse
empüeemiks, püotooraksiks või pleura abstsessiks (empyema, pyothorax, abscessus
pleurae). Rohke eksudaat võib põhjustada kopsu kollapsi. Haiguse taandumisel tekivad
sageli pleuralestmete vahelised liited, kuna fibrinoosne katt resorbeerub halvasti. Võivad
jääda pleurapaksenemised ja naastud ( ingl. k. pleural plaque). Sellist põletikuvormi
nimetatakse proliferatiivse põletiku fibro-difuusseks vormiks, võib esineda ka
lubjastumist. Harva võib pleural esineda ka granulomatoosset põletikku, nt. tuberkuloosi
puhul.
4.2. Mitteinfektsioossed pleuriidid (Pleuritis noninfectiosa)
Mitteinfektsioossed pleuriidid võivad olla erineva geneesiga ja kaasneda mitmesugustele
haigustele.
Mitteinfektsioossed pleuriidid võivad samuti esineda eksudatiivse ja proliferatiivse
põletiku vormis.
Asbestoosse pleuriidi puhul tekivad pleurale rakuvaesest hüaliinsidekoest naastud, esineb
difuusne fibroos ja pleuraalne efusioon. Kopsukelmele võib areneda pahaloomuline
kasvaja – mesotelioom (Mesothelioma).
4.3. Pleura efusioon (Effusio pleurae)
Pleura efusioon tähendab vedeliku kogunemist kopsukelme lestmete vahele. See protsess
on üheks lokaalse ödeemi vormiks. Efusioon võib olla nii põletikulise kui
mittepõletikulise, aga ka kasvajalise protsessi väljenduseks. Pleuravedeliku koostis on
sõltuv haigustest, mis selle teket põhjustavad.
Pleuravedeliku erikaalu ja valgusisalduse alusel eristatakse kaks vormi:
4.3.1. Transudaat (läbihigistis) – on valgu- ja rakuvaene kudedest (veresoontest)
imbunud vedelik, mille erikaal on väiksem kui 1018 ja valgusisaldus väiksem kui 3%.
Esineb peamiselt südamepuudulikkuse, nefrootilise sündroomi ja maksatsirroosi
korral.
4.3.2. Eksudaat (väljahigistis) – on peamiselt põletiku, aga ka kasvajaliste
protsesside käigus kudedest eritunud rohkesti valku ja rakke sisaldav vedelik, mille
erikaal on suurem kui 1018 ja valgusisaldus suurem kui 3% ning mis võib sisaldada
ka fibriini.
Rakuline koostis efusioonides võib olla väga erinev nii rakulise koostise kui ka rakkude
hulga osas. Sagedamini võib leida lümfotsüüte, granulotsüüte, mesoteelirakke ning
kasvajaliste protsesside puhul atüüpilisi kasvajarakke.
Efusioon koguneb pleuraõõne alumisse ossa rõhudes nii kopsule kui diafragmale. Kui
vedelikku koguneb rohkesti, siis kops vedeliku surve tõttu kollabeerub (alates alumistest
osadest) ja kujuneb kompressiivne kopsukollaps.
Mittepõletikulise geneesiga pleuraefusiooni erivormid:
12