ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Protsess võib olla ühe- või kahepoolne ja haarab sageli kopsude alumisi ja tagumisi<br />
osi, kusjuures kolded võivad laatuda. Palpatsioonil on tunda õhutühjad kolded<br />
kopsukoes, millest tükikesed upuvad vees. Põletikukolded on lõikepinnast veidi<br />
kõrgemad, hallikaspunast värvust, mädase eksudaadi puhul hallikaskollased,<br />
hemorraagilise eksudaadi puhul tumepunased. Alveoolides ja bronhioolides on<br />
ebaühtlaselt paigutunud granulotsütaarne eksudaat (äge bronhiit ja bronhioliit).<br />
Eksudaadi iseloom sõltub tekitajast, organismi reaktiivsusest ja põletiku kulu<br />
iseärasustest. Eksudaadi iseloomu järgi on võimalikud järgmised vormid:<br />
3.1.2.1. seroosne pneumoonia – eksudaat on valke sisaldav vedelik, milles on<br />
vähe leukotsüüte ja irdunud alveolaarepiteelirakke<br />
3.1.2.2. deskvamatiivne pneumoonia – eksudaadis on rohkesti deskvameerunud<br />
alveolaarepiteelirakke<br />
3.1.2.3. katarraalne pneumoonia – eksudaadis on rohkesti lima<br />
3.1.2.4. abstsedeeruv pneumoonia – eksudaadis on massiliselt segmenttuumseid<br />
leukotsüüte. Tekib põletikulisele protsessile nekrootiliste muutuste lisandumisel.<br />
3.1.2.5. hemorraagiline pneumoonia – eksudaadis on arvukalt erütrotsüüte.<br />
Esineb väikelastel, viirusnakkuste ja eriti ohtlike nakkus<strong>haiguste</strong> (nt. katk) puhul.<br />
Soodsa kulu puhul eksudaat resorbeerub ja kopsukoe normaalne ehitus taastub<br />
nooremas eas kiiresti, üle 50-aastastel on taastumine aeglustunud.<br />
Ebasoodsa kulu puhul tekivad tüsistused: karnifikatsioon, kopsuabstsessid,<br />
kopsugangreen, mädane pleuriit. Sageli võib bronhopneumoonia ise või oma<br />
tüsistustega põhjustada haige surma.<br />
3.1.3. Interstitsiaalne pneumoonia e. pneumoniit (Pneumonia interstitialis seu<br />
pneumonitis)<br />
Interstitsiaalne pneumoonia on äge kopsupõletik, mille puhul põletikuline protsess<br />
lokaliseerub kopsu interstitsiaalkoes.<br />
Põletikuliste muutuste lokalistasiooni alusel eristatakse:<br />
3.1.3.1. Peribronhiaalne pneumoonia, kus põletik on levinud bronhiseinalt<br />
peribronhiaalsele koele, esineb tavaliselt leetrite või gripi tüsistusena.<br />
3.1.3.2. Interlobulaarne pneumoonia, kus põletik haarab sagarikevahelist<br />
sidekude, tekitajateks strepto- ja stafülokokid, mis satuvad sagarikevahelisse<br />
koesse kas kopsuabstsessist või mädase pleuriidi koldest, areneb mädane või<br />
flegmonoosne põletik.<br />
3.1.3.3. Intraalveolaarne pneumoonia, kus põletik on levinud alveoolide<br />
vaheseintele. See vorm võib tekkida ükskõik millise ägeda pneumoonia korral ja<br />
võib omandada ka kroonilise kulu, minnes üle fibroseeruvaks alveoliidiks, kus<br />
alveoolides vohab granulatsioonkude.<br />
3.2. Krooniline kopsupõletik e. pneumoonia<br />
Kopsupõletike tüsistustena esinevad mädapõletikulised, bronhektaatilised, eriti aga<br />
sidekoelised muutused, mida käsitletakse eraldi nosoloogiliste üksustena (vt. punktid 2.2;<br />
5.1; 11). Kopsu<strong>haiguste</strong> kliinilises diagnostikas eraldi diagnoos "krooniline kopsupõletik"<br />
aga puudub.<br />
4. PLEURA HAIGUSED<br />
Pleuriidid e. pleurapõletikud on kõige levinumad kopsukelmehaigused, mille puhul<br />
patoloogilised protsessid on sarnased perikardi ja kõhukelme analoogilistele protsessidele.<br />
Etioloogia alusel jaotatakse pleuriite infektsioosseteks ja mitteinfektsioosseteks.<br />
11