ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
ix hingamiselundite haiguste patoloogia
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
fibriinniite ja granulotsüüte, mis osalevad mikroobide õgimisel, ise seejuures<br />
lüüsudes. Vabanevad lüsosomaalsed ensüümid võtavad osa fibriinniitide<br />
lõhustamisest. Eksudaadis olnud erütrotsüüdid on selleks ajaks juba lüüsunud.<br />
Makroskoopiliselt on sagar suurenenud, raske, tihke, lõikepind on fibrinoosse<br />
eksudaadi tõttu hallika värvusega, kare, kuivavõitu. Sagarat kattev pleura on<br />
ebaühtlase hallika katuga (fibrinoosne pleuriit). Kopsuvärati lümfisõlmed on<br />
põletikust haaratud, suurenenud.<br />
3.1.1.4. Lahendus e. resolutsioon (Resolutio)<br />
Algab haiguse 9.-11. päeval. Granulotsüütide ensüümide toimel fibriin pehmestub,<br />
veeldub ja resorbeerub ning eemaldatakse lümfiteede kaudu või rögaga.<br />
Alveoolides on rohkesti makrofaage, mis võtavad osa eksudaadi elimineerimisest.<br />
Makroskoopiliselt on lõikepind niiske ja kollaka värvusega (kollane maksnemus).<br />
Kui fibrinoosset kattu pleural on vähe, siis see resorbeeritakse, kui kattu on<br />
rohkesti, siis see organiseerub ja tekivad liited pleura vistseraalse ja parietaalse<br />
lestme vahel. Soodsa kulu puhul eksudaat elimineeritakse, toimub ennistus,<br />
ebasoodsa kulu puhul tekivad intra- ja ekstrapulmonaalsed tüsistused.<br />
Tüsistused<br />
Intrapulmonaalsed: kopsuabstsess e. mädapõletikuline laostus, kopsugangreen e.<br />
roisklaostus, karnifikatsioon e. fibrinoosse eksudaadi organiseerumine ja asendumine<br />
sidekoega<br />
Ekstrapulmonaalsed: pleuraempüeem, mädane mediastiniit, mädane perikardiit,<br />
mädane peritoniit, mädane meningiit, ajuabstsessid, äge haavandiline endokardiit,<br />
mädane artriit.<br />
Patomorfoos<br />
Tänu efektiivsele antibakteriaalsele ravile on haiguse kliiniline ja morfoloogiline pilt<br />
muutunud ja sageli võib esineda abortiivne kulg ning haigus ei läbi kõiki klassikalisi<br />
staadiume. Letaalsus on langenud 25-30%-lt 3%-le.<br />
3.1.2. Koldeline e. bronhopneumoonia (Pneumonia focalis seu<br />
bronchopneumonia)<br />
Koldeline e. bronhopneumoonia on äge kopsupõletik, mille puhul põletikuline protsess<br />
on levinud kopsudes suuremate või väiksemate kolletena. Bronhopneumooniaks<br />
nimetatakse koldelist kopsupõletikku sellepärast, et põletik algab bronhides (bronhiit)<br />
ja bronhioolides (bronhioliit) ning levib sealt kopsukoele.<br />
Etiopatogenees<br />
Iseseisva haigusena esineb peamiselt lastel ja vanuritel. Tavaliselt tekib ohtliku<br />
tüsistusena mõne teise haiguse puhul, olles sageli vahetuks surmapõhjuseks.<br />
Põletikuline protsess levib kopsudes suuremate või väiksemate kolletena, kusjuures<br />
kollete suurus varieerub mõnest alveoolist kuni kopsusegmendini. Kollete suuruse<br />
alusel eristatakse miliaarset, atsinoosset, lobulaarset, segmentaarset ja laatuvat<br />
pneumooniat, Tekitajateks võivad olla erinevad mikroorganismid: stafülokokid,<br />
streptokokid sh. pneumokokk, viirused ja seened. Haiguse teket soodustavad<br />
füüsikalised ja keemilised faktorid (tolm, kiiritus, külmetus, toksilised<br />
ainevahetusproduktid), samuti reflektoorsed vereringehäired operatsioonide järgselt<br />
(postoperatiivne pneumoonia), krooniline venoosne pais kopsude tagumistes osades<br />
lamavatel haigetel (hüpostaatiline pneumoonia) ning võõrmaterjalide, näit.<br />
oksemasside sattumine kopsudesse (aspiratsioonpneumoonia). Nõrgestatud organismis<br />
tekib autoinfektsioonina. Predisponeerivateks on gripp, leetrid, klamüdioos,<br />
mükoplasmoos, krooniline bronhiit, tsüstiline fibroos.<br />
Patomorfoloogia<br />
10
Change language