JÕULUMUINASJUTT ROBOTIGA - Teater. Muusika. Kino

JÕULUMUINASJUTT ROBOTIGA
ANNIKA KOPPEL
„HAPPY BIRTHDAY”. Stsenarist, re-
Riho Unt.
Operaator: Urmas Jõemees. Animaatorid:
Marili Toome ja Andres Tenusaar.
Nukkude kujundus: Heigo Eeriksoo ja
Taivo Müürsepp. Nukud ja dekoratsioonid:
Mait Erik, Külli Jaama, Kaarel
Kübarsepp, Roman Kuznetsov, Anne
Kabel ja Triin PaumerMalle
Maltis Horret Kuus.
Valgusmeister: Olavi Lass. Digitaalne
animatsioon: Raivo Möllits ja Villem
Tammaru. Muusikud: Iiris Oja, Laury
Karu, Oksana Sinkova, Meelis Trumberg,
Jandra Puusepp, Mihkel Kallip,
Kalev Vaidla, Indrek Pajus ja Aivi
„Happy Birthday”, 2012.
Tilk. Tegevprodutsendid: Maret Reismann,
Kerdi Oengo ja Andrus Raudsalu.
Produtsent: Arvo Nuut
Õhtuvidevikus sajab laia valget
lund. Mööda tänavat, mida palistavad
hubased lumememmede armee valvatud
elumajad, sammuvad kellegi jalad.
Akendest paistavad tuled ja seal on
näha inimesi tegutsemas. Kõlab „Püha
öö” — jõulud, mis muud!
Kelle üksildased jalad siis rühivad
pühal ööl mööda tänavat, samal
ajal kui valgustatud akende taga peavad
inimesed jõulupühi? See on robot
teater muusika kino
105

R-12, roos käes. Teadlane Albert lülitas
ta just sisse, seega on 24. detsember ka
tema sünnipäev. Ta sai passi, kaheaastase
garantii, ning ta oli programmeeritud
inimesi aitama ja nende meelt
lahutama. Tuttuus mudel, parem kui
ükski robot eales enne teda. Nüüd oli
ta teel oma loojate juurde, et teada saada,
miks ta loodi. Kaksteist teadlast
pidasid püha õhtusöömaaega lossis,
mida valvasid mustad lumememmed.
Keegi neist ei oodanud robotit ega
tahtnud teda näha, sest ehkki inimeste
leiutatud, oli ta ikkagi liiga teistmoodi.
R-12 pidi ennast tõestama, mida ta oligi
innukalt valmis tegema.
„Riho Undi
„Happy Birthday” on maailmavaateline
nägemus piiblikangelase Jeesuse
ja inimeste poolt loodud superroboti
-
106
„Happy Birthday”.
sest. „Kas robot suudab murda väljakujunenud
dogmad ja pöörata usk enda
kasuks või jääb see kõik status quo?”
Sünopsist lugemata, roboti välimuse
järgi tema võimuambitsiooni peale
väga ei tule. Ta on pigem üksildane
ja veidi vanamoodne robot, kellel on
ilmselgelt igav. Miks ta ei aita jõulude
ajal inimestel kodutöid teha, milleks ta
on ju ometi programmeeritud? Miks ta
hoiab käes — juhul, kui robotil ikka on
käed — roosi? R-12 disain paigutab ta
umbes 1960. aastatesse, aega, mil asjad
olid võluvad, aga tänapäeva robotid
ei meenuta enam pesumasinat. Nad
peaksid ikka rohkem kõrgtehnoloogiliselt
läikima ja elegantsemad olema,
et superroboti mõõtu välja anda. Kui
tegelase väljanägemine ei luba aimata,
et need kavatsused võiksid teostuda.

„Happy Birthday”.
Aga eks välimus ole ennegi petlikuks
osutunud.
Jõudnud oma loojate juurde, on
robot viisakas, esmalt paneb ta käima
video Marilyn Monroe lauldud sünnipäevalauluga
— , mister
! — ja ulatab
Jeesusele roosi. See toob Jeesuse näole
laia naeratuse ja ta teeb veest veini.
Jüngrid kõlistavad ootusärevalt klaasidega.
Kah asi, mõtleb robot ja destilleerib
veini jälle veeks. Jüngrid mõistagi
pettuvad. Kui prussakas tuleb
saiapuru sööma, lööb robot ta kärbsepiitsaga
maha. Programm ütleb ju, et
tegemist on kahjuriga. Jeesusele see ei
meeldi, ta sõimab robotit saatanaks,
äratab prussaka jälle ellu ja kleebib talle
inglitiivad külge. Robot omakorda
rõõmustab uue nime üle, sest see kõlab
ikka palju paremini kui R-12. Nii
see jõukatsumine käib.
Film esilinastus juba umbes aasta
tagasi, samuti veidi enne jõule, ja on
jõudnud mööda maailma festivale tiiru
teha. Kohe pärast esilinastust pälvis
see mõne Eesti kirikutegelase kriitika,
valesti esitatud. Küsiti, et miks ja kuidas
kristlus peaks robotiga vastanduma,
kui tehniline tsivilisatsioon ja teadusmaailm
üldse on kristlaste tehtud?
Jeesus pole inimeste loodud, ta on objektiivne
tegelikkus meist sõltumatult.
Jah, aga kui vana ja uue testamendi
lugusid poleks räägitud ja kirja pandud,
siis tõenäoliselt ei teaks inimesed
Jeesusest midagi ega oskaks teda ka
uskuda. Ja kust me teame, et see, mis
on kirja pandud ja mida inimesed räägivad,
pole aastasadade vältel moonutatud
ega muudetud, suupärasemaks
tehtud, segamini aetud? Kindlasti on!
Seega, kui objektiivne on objektiivne
tegelikkus ja kus ta siis asub?
Aga piiblilugudes leidub kõik, mis
teater muusika kino
107

ühe loo heaks teeb, ega muidu poleks
neid ikka ja jälle erinevates vormides
jutustatud, küll hardas usus, täis põne-
Nagu Riho Untki, polnud tal vaja tervet
uut lugu välja mõelda, võttis hea
vana loo, lisas natuke juurde, segas segamini
ja valmis oligi! Ikka tore vaadata
ja pead murda, et mida ta selle kõigega
nüüd öelda tahtis.
Aga mis sai R-12st alias Saatanast?
Ta pani teadlased pingpongi mängima,
siis malet ja lõpuks võitis Jee sust
males. See talle saatuslikuks saigi.
Mustad lumememmed viskasid ta Jeesuse
ja Alberti heakskiidul välja ja lõid
risti.
Kas saab inimeste loodu olla targem
oma loojatest? Ei, see ei lähe, asi peab
ikka kontrolli all olema. Või oleme siin
maailmas kõik nagu robotid oma igapäevaste
tegemiste kütkeis, soovides
olla tublid ja teha kõike hästi. Vahel
108
„Happy Birthday”.
ehk paremini, kui vaja oleks, kuid ülemäärane
tublidus saab ju ikka karistatud.
Valitsejad peavad tundma ennast
kõige tublimate, paremate ja vajalikumatena,
ühesõnaga asendamatutena,
neid ei tohi miski ohustada. Kus sa sellega!
Kui keegi teab või oskab midagi
paremini, tuleb konkurents lämmatada
juba eos, sest kõrgest positsioonist
ja heast palgast peab ju kõvasti kinni
hoidma. Kui leidub roboteid, kes naiivselt
arvavad, et võivad oma loojale males
tuule alla teha, siis lüüakse nad risti.
Eks ka Jeesus oli vana aja valitsejatele
pinnuks silmas, liiga palju jüngreid
hakkas tema ümber kogunema, liiga
ilus oli tema jutt. Ükski võim pole aga
igavene ja seesama vana lugu juhtub
ikka ja jälle uuesti.
Aga on ka teisi võimalusi. Ristilöödud
robotit võib vaadelda kui jumala
seisusse tõstetud tehnoloogia sümbolit
ja selle lakkamatut arengut, kasvu

„Happy Birthday”.
kui altarit. E-riik, e-valitsus, e-pangandus,
e-tervishoid, e-haridus, e-maksuamet,
e-poed, e-kultuur, e-raamat.
Tehnoloogia on uus religioon. Arvuti,
internet, tahvelarvuti, nutitelefon, nutiteler,
digikaamera… Terve hulk uusi
sõnu, mille taga peidavad ennast uued
seadmed, nendega seotud tegevused
ja asjad. Vee veiniks muutmine on kõige
selle kõrval peaaegu et käkitegu.
E-maailm asendab päris maailma, digimaailm
imbub uksest ja aknast sisse,
ümbritseb meid kõikjal. Kõik on
ekraanidel jälgitav — meie käigud,
meie ostud, laekumised, kanded, telefonikõned,
arvutis surfamised, telekavaatamised,
valimistel hääletamised,
ujulakülastused jne. Lõpuks haihtume
digimaalima, kolime pilvepiirile, vajume
interneti musta auku — nagu ühele
e-rahvale kohane.
Kuna robot ei tunne valu ega piina,
siis ta ka ristil ei kannata ega saa
kannatuste läbi kedagi lunastada. See
on nn objektiivne tegelikkus. Aga kui
inimesed jutustavad loo robotist, siis
nemad on võimelised tundma, nad
elavad robotile kaasa ja kannavad oma
jutustuses need tunded ka robotile üle.
Roboti lugu on ka inimeste lugu. Nõnda
võib robotist saada lunastaja, olgu
ta nimi siis mis tahes.
teater muusika kino
109