Murdeiga. Voldik tüdrukutele
Murdeiga. Voldik tüdrukutele
Murdeiga. Voldik tüdrukutele
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Mis on menstruatsioonikalender ja kuidas seda pidada?<br />
Igal kuul on mõistlik enda jaoks kalendrisse märkida menstruatsiooni toimumise<br />
päevad, sest selle järgi saad teada oma tsükli umbkaudse pikkuse ja<br />
järgmise oodatava menstruatsiooni aja, et võimalikke ebamugavusi arvestades<br />
planeerida sidemete ostmist, reisile minekut vm.<br />
Ka naistearsti juurde minnes on menstruatsioonikalendrit reeglina vaja.<br />
Kas miski võib mõjutada juba väljakujunenud<br />
menstruaaltsüklit?<br />
Menstruaaltsüklile (ja seega munaraku valmimisele) võivad mõjuda mitmesugused<br />
asjaolud. Kui Sa oled menstruatsiooni ajal väga haige, võib erituva<br />
vere hulk olla tavapärasest vähesem ja menstruatsioon võib kesta lühemat<br />
aega või hilineda. Kui oled otsustanud alustada kõhnumiskuuri ja võtad<br />
kaalust kiiresti alla, jääb menstruatsioon ära. Menstruatsioonide esinemiseks<br />
loetakse kriitiliseks kehakaaluks umbes 48 kilogrammi. Kui Sul on pingeline<br />
õppetöö ja pead palju muretsema, võib menstruatsioon hilineda või vahele<br />
jääda. Sama juhtub, kui on väga rasked sporditreeningud ja -võistlused.<br />
Mis on “ohtlikud päevad”? Millal võib rasedaks jääda?<br />
“Ohtlikud päevad” (või “soovitud päevad”) on menstruaaltsükli periood, kus<br />
rasestumise võimalus on kõige suurem. Arvestades munaraku ja seemnerakkude<br />
eluiga (vastavalt 24 ja 48-72 tundi), on rasestumine võimalik ovulatsiooni<br />
päeval ning 3-4 päeva enne ja pärast seda. Munaraku küpsemine<br />
ja vabanemine ei sõltu Sinu tahtest ega ka vahekorras (mitte)olemisest.<br />
Ühe tsükli jooksul vabaneb 1 munarakk, see toimub umbes 14 päeva enne<br />
uut oodatavat menstruatsiooni olenemata tsükli pikkusest. Raseduse tekkimiseks<br />
peavad eluvõimeline munarakk ja seemnerakk ühinema (so. viljastuma),<br />
nende edasine jagunemine ja pesastumine emaka limaskestal ongi<br />
aluseks loote arengule e. rasedusele. Rasestumine on võimalik ka enne<br />
menarchet, kuna küps munarakk on viljastumiseks valmis juba 14 päeva<br />
enne esimese menstruatsiooni algust.<br />
Kuidas Sa saad teada, et oled rase?<br />
Kuna pesastumise järelt jääb emaka limaskest viljastunud munarakule<br />
toitvaks ja kaitsvaks keskkonnaks ega irdu, jääb oodatav menstruatsioon<br />
ära. See on tihti esimene märk, mis annab teada võimalikust rasedusest.<br />
Rasedusele võivad viidata veel sellised enesetundemuutused nagu rindade<br />
valulikkus, iiveldus ja oksendamine, isu- ja meeleolumuutused.<br />
Raseduse võib kindlaks teha rasedustest (põhineb rasedushormooni<br />
määramisel hommikusest uriinist), naistearsti poolt tehtav läbivaatus ning<br />
ultraheliuuring.<br />
Millal peaks pöörduma naistearsti poole?<br />
menstruatsioon pole alanud 15. (hiljemalt 16.) eluaastaks<br />
rindade kasv pole alanud 13. eluaastaks<br />
rindade arengust 3-4 aasta jooksul pole menstruatsioon alanud<br />
menstruatsioon või rindade kasv algab enne 8. eluaastat<br />
esineb igakuine alakõhuvalu ilma menstruatsioonita<br />
menstruatsioon on väga valulik, nii et igapäevane elurütm on häiritud<br />
menstruatsioon kestab üle 7 päeva (ja/või on ebatavaliselt vererohke)<br />
menstruatsioon ilmneb tihedamalt kui 21 päeva tagant<br />
juba regulaarse tsükli korral menstruatsioon puudub 3-6 kuud ilma selge<br />
põhjuseta<br />
AMOR noorte nõustamiskeskused Eestis:<br />
TALLINN Sõle 23, tel: 666 5810<br />
Hariduse 6, tel: 697 4777<br />
Suur-Ameerika 18A, tel: 666 5123<br />
TARTU Vaksali 17, tel: 744 2086<br />
KOHTLA-JÄRVE Tervise 1, tel: 337 8728<br />
NARVA Haigla 6, tel: 357 7000<br />
PÄRNU Malmö 19, tel: 444 5362<br />
VILJANDI Pärsti vald, tel: 435 2076<br />
HAAPSALU Vaba tn 6, tel: 472 5815<br />
PAIDE Tiigi 8, tel: 384 8150<br />
RAPLA Koidu 23, tel: 485 6263<br />
ELVA Supelranna 21, tel: 745 6058<br />
PÕLVA Uus 2, tel: 799 9164<br />
VÕRU Jüri 19a, kabinet 329, tel: 782 1532<br />
KURESSAARE Kauba 19, tel: 453 3382<br />
JÕGEVA Aia tn 31-46, tel: 772 2223<br />
RAKVERE Tallinna tn 18a, II korrus, tel: 322 3232<br />
VALGA Peetri 2, II korrus tel: 766 5160<br />
<strong>Murdeiga</strong><br />
PUNAMÜTSIKE-<br />
PUNAPÜKSIKE...<br />
PUNAMÜTSIKE-<br />
PUNAPÜKSIKE...<br />
- mis minuga toimub?<br />
Muutuste aega, mil lapsest saab täiskasvanu, nimetatakse murdeeaks<br />
e. puberteediks. Sinuga sel ajal toimuv tekitab ilmselt arusaamatust ja<br />
segadust, aga ka uhkust ja rahulolu endaga, soovi ise otsustada.<br />
Teadmised sellest, kuidas Sinu keha töötab, aitavad Sul kindlasti endaga<br />
paremini toime tulla. Ehk aitab ka teadmine, et Sinu eakaaslastega toimub<br />
varem või hiljem sama. Kuigi Sa pole veel sugugi valmis ise lapsevanemaks<br />
saama, hakkab keha sind selleks ette valmistama.
Muutused Sinu kehas toimuvad 8. ja 16. eluaasta vahel,<br />
erinevatel tüdrukutel erineval ajal.<br />
Rindade kasv on esimeseks murdeea alguse tunnuseks. Sageli on üks rind<br />
teisest pisut suurem. Mõnikord kaob see erinevus aja jooksul, mõnikord aga<br />
mitte.<br />
Rindade kasvule järgneb häbemekarvade kasv ja seejärel kaenlaaluste<br />
karvade kasv. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, aja jooksul karvastik<br />
tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Kiire kasv e. kasvuspurt<br />
algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel. Kasv ei ole aga<br />
alati ühtlane, mis tähendab seda, et jalad ja käed võivad venida kiiremini kui<br />
ülejäänud keha. Murdeeas võtab keha naiselikumad vormid, sest pakseneb<br />
nahaalune rasvakiht. Nahk muutub rasusemaks, võivad tekkida vistrikud e.<br />
akne. Hakkab erituma iseloomuliku lõhnaga higi.<br />
Muutuvad ka suguelundid: tupp, emakas, munasarjad ja munajuhad.<br />
Kõik need elundid on Sul olemas juba sündides, tööle hakkavad aga alles<br />
murdeeas hormoonide toimel. Hormoonid on n-ö keemilised saadikud, mis<br />
vahendavad keha eri osade koostööd. Näiteks viivad ajuripatsi hormoonid<br />
munasarjadele murdeeas “käsu” hakata senisest enam tootma naissuguhormoone,<br />
mille toimel kujuneb naiselik kehakuju, arenevad rinnad ja suguelundid,<br />
tupes tekib valgevoolus, samuti hakkavad munasarjades igal kuul<br />
küpsema munarakud ja algavad menstruatsioonid. Naise kehas toodetakse<br />
ka vähesel hulgal meessuguhormoone – nende toime on naistel peamiselt<br />
seotud karvakasvuga ja seksuaalsusega.<br />
Sündides on munasarjades (neid on kaks, üks kummalgi pool emakat) ootamas<br />
tuhandeid munaraku algeid, elu jooksul neid enam juurde ei teki. Alates<br />
murdeeast valmib nüüd igal kuul munasarjas üks munarakk ja eraldub. Seda<br />
nimetatakse ovulatsiooniks (toimub umbes 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni).<br />
Munajuha haarab vabanenud munaraku oma narmastega ja<br />
juhib emaka poole. Selleks ajaks (jälle hormoonid!) on emaka sisemine kiht<br />
e. limaskest muutunud kohevaks ja veresoonterikkaks, lootuses, et munarakk<br />
on oma teel kohtunud meessuguraku e. spermatosoidiga (kui naine on<br />
olnud vahekorras) ja viljastunud. Kui viljastumist ei toimu (st. naine ei ole<br />
olnud vahekorras), siis munarakk hukkub (tema eluiga on 24 - 48 tundi) ja<br />
emaka limaskest vananeb ning heidetakse koos verega välja. Seda nimetataksegi<br />
menstruatsiooniks (ka mens, menses, päevad, külalised, pioneerid,<br />
kuupuhastus jne.). Menstruatsiooniveri on tume, iseloomuliku lõhnaga ega<br />
hüübi. Menstruatsioon kestab 3 - 7 päeva. Emaka limaskest hakkab nüüd<br />
uuesti paksenema, et olla valmis uue küpse munaraku vastuvõtuks. Ja ring<br />
algab jälle otsast!<br />
Esimest menstruatsiooni Sinu elus nimetatakse ladina keeles menarche’ks.<br />
Menstruatsioonid algavad 10.-16. eluaasta vahel, keskmiselt 12-13-aastaselt,<br />
ja lõpevad umbes 50 aasta vanuselt.<br />
Menstruaaltsükkel on periood alates menstruatsiooni esimesest päevast<br />
kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Tsükli pikkuseks on keskmiselt<br />
28 päeva, ent ka 21-35 päevane tsükkel on normaalne.<br />
Esialgu võivad menstruatsioonid olla ebaregulaarsed, ka mõnekuuliste vahedega.<br />
Esimesel aastal on ligikaudu pooled menstruaaltsüklitest anovulatoorsed,<br />
st. igakuist munaraku vabanemist ei toimu. Tsüklid muutuvad ovulatoorseteks<br />
ja menstruaaltsükkel regulaarseks enamasti 2 aasta jooksul. Võib<br />
võtta veidi aega, enne kui Sa harjud oma menstruatsioonidega ja usaldad<br />
end nendega toimetulekul.<br />
Kehalised muutused toovad kaasa ka uutmoodi tundeid. Võid leida ennast<br />
võrdlemas kogu ülejäänud maailmaga ja küsida: kas ma olen normaalne?<br />
Oma kehast ja selle kiirest muutumisest teadlikuks saades võib tekkida kohmetus<br />
ja häbelikkus, Sulle võib tunduda, et kõik inimesed vaatavad ainult<br />
Sind. Meeleolu kõigub üles-alla, tekib nn jojoo efekt – naeruhoole võivad<br />
järgneda pisarad. Tunnetest arusaamine ja nende kontrollimine võib olla<br />
raske. See kõik on normaalne ja on seotud suguhormoonide toimega ning<br />
arenguga.<br />
Tärkav seksuaalsus annab üha enam endast märku kehas, mõtetes ja tunnetes.<br />
Seksuaalne erutus võib tekkida spontaanselt, kuid ka eneserahuldamisel<br />
või esimeste lähedaste suhete kogemisel.<br />
Kuidas menstruatsiooni ajal toimida?<br />
Selleks, et koguda menstruaalverd, võid Sa kasutada:<br />
hügieenisidemeid - sellesse koguneb veri, mis on jõudnud emakast tupe<br />
kaudu väljuda;<br />
tampoone - imavad vere juba tupes.<br />
Sidemeid on väga erinevaid - erineva pikkuse, paksuse ja imamisvõimega.<br />
Side kinnitub liimiriba abil pükste külge, ka “tiivakesed” aitavad seda paigal<br />
hoida. Sideme sees on õhuke kile, mis ei lase verel pükse määrida. Et erituva<br />
vere hulk päevade jooksul on erinev (esimesel paaril päeval on vereeritus<br />
tugevam), muretse endale erineva suurusega sidemeid. Kui tihti sidet vahetada,<br />
sõltub sellest, kui tugev on vereeritus. Esimestel päevadel pead sidet<br />
vahetama tõenäoliselt 3-5 tunni järel, lõpupoole harvem. Mõeldud on sellelegi,<br />
et verd eritub ka öösel - öösidemed on pikemad ja paksemad. Tampoon<br />
on tihe vatirullike, millel on küljes peenike nöör (tampooni tupest eemalda-<br />
miseks). Mõnedel tampoonidel on ümber kapsel, mis kergendab paigaldamist.<br />
Kui alles alustad tampoonidega, kasuta väiksemaid (mini), neid on lihtsam<br />
tuppe viia .Tampooni paigaldamiseks tuleb Sul üles leida tupeava (võta<br />
peegel ja vaata!). Kui Sa veel suguelu elanud pole, piirab tupe sissepääsu<br />
neitsinahk e. hüümen. See on erineva suuruse ja kujuga limaskesta ringjas<br />
volt tupeava läheduses. Neitsinahk tampooni kasutamist ei takista, sest<br />
ava on küllalt suur ka paisunud tampooni eemaldamiseks. Väga harva võib<br />
neitsinahk olla väga kitsas või avauseta – sellise kahtluse korral (murdeeas<br />
igakuine kõhuvalu ilma menstruatsioonita) tuleb pöörduda naistearsti vastuvõtule.<br />
Tampoon tuleb sõrmega (käed puhtaks!) küllalt sügavale tuppe lükata.<br />
Õigesti paika saadud tampooni Sa ei tunnegi (kui tunned, pole tampoon<br />
piisavalt sügavale saanud). Vahetama pead seda nagu sidetki vastavalt vere<br />
hulgale, kuid vähemalt 6 tunni järel.<br />
Kuidas Sa aru saad, et esimene menstruatsioon on tulemas?<br />
Mõni aeg (umbes 1 aasta jooksul) enne esimest menstruatsiooni võid märgata,<br />
et tupest tuleb veidi valkjat eritist, valgevoolust. Tõenäoliselt on ka Su<br />
rinnad hakanud kasvama ning ilmunud karvad kaenla alla ja häbemekingule.<br />
Rindade arengu algusest esimese menstruatsioonini kulub keskmiselt 2,3<br />
aastat. Kasvuspurdi algusest kuni menstruatsioonide algamiseni kulub keskmiselt<br />
1 aasta. Vahetult enne menstruatsiooni võid end pisut halvasti tunda<br />
(valu alakõhus, meeleolu langus, peavalu, pingetunne rindades).<br />
Mis on valgevoolus?<br />
See on tuppe kaitsev ja niisutav<br />
valkjaskollane happeline<br />
eritis, mida eritub veidi rohkem<br />
ovulatsiooni ajal ja vahetult<br />
enne menst-ruatsiooni. Valgevoolus<br />
on oluline tupe loomuliku<br />
keskkonna säilitamisel.<br />
Vooluse hulga suurenemine<br />
või väljanägemise muutumine<br />
võib olla põletiku tunnuseks,<br />
sel juhul tuleb kindlasti lasta<br />
end naistearstil läbi vaadata.<br />
Tuppe seestpoolt pesta ei ole<br />
vaja ning normaalse valgevooluse<br />
korral pole vaja kasutada<br />
pesukaitseid.<br />
emakas munajuha<br />
munasari<br />
emakakael<br />
emaka limaskest<br />
tupp<br />
Kas Sa saad end esimeseks menstruatsiooniks ette valmistada?<br />
Kuna erituva vere hulk esimeste päevade ajal on vähene, ei maksa<br />
“katastroofi” karta. Et olla valmis võimalikeks ebameeldivusteks, kanna üht<br />
sidet endaga kaasas. Ja tegelikult ei ole vaja häbeneda, kui on vaja sidet<br />
laenata - kooliarstil, õpetajal, mõnel sõbrannal kindlasti on.<br />
Kui palju verd menstruatsiooni ajal eritub?<br />
Menstruaalvere hulka on raske hinnata ja see kõigub üsnagi suurtes piirides<br />
(keskmiselt eritub ühe 3-4 päevase menstruatsiooni jooksul 80 – 100 ml verd,<br />
võrdluseks - keskmine joogiklaas mahutab 200 ml). Murdeeas pole suguhormoonide<br />
eritumine veel tasakaalustatud ja seetõttu võivad menstruatsioonid<br />
murdeeas olla kas vähese verehulgaga (“määrivad”) või hoopis küllaltki<br />
vererohked. Kui murdeeas tekib väga rohke vereeritusega menstruatsioon,<br />
tuleb kindlasti pöörduda naistearsti vastuvõtule. Enamasti mööduvad sellised<br />
murdeea verejooksud iseenesest aja möödudes, kuid mõnikord on vajalik<br />
ka ravi.<br />
Kust ja milliseid sidemeid/tampoone osta?<br />
Apteekides ja poodides on neid päris suures valikus. Millised just Sulle kõige<br />
rohkem sobivad, selgitad ilmselt ise proovides. Kuula ka mõne hea nõuandja<br />
soovitusi! Häbenemiseks pole põhjust, kõik naised ostavad neid ju regulaarselt.<br />
Kui sageli tuleks end menstruatsiooni ajal pesta?<br />
Kuna õhu ja mikroobidega kokkupuutel hakkab menstruatsiooniveri lagunema<br />
ja tekitab ebameeldivat lõhna, on menstruatsiooniaegne suguelundite<br />
pesemine väga oluline. Tee seda võimalusel iga kord sidet vahetades, kindlasti<br />
aga hommikul ja õhtul, voolava veega eest-taha suunas.<br />
Kas menstruatsioon on valus?<br />
Menstruatsiooni esimestel päevadel võid tunda tuima valu alakõhus. See ei<br />
ole haiguslik, vaid põhjustatud emakalihase kokkutõmmetest, et verd emakast<br />
eemaldada. Valu võid leevendada, kui pikutad, soe kott kõhul. Abi võib<br />
olla ka ibuprofeeni või paratsetamooli tabletist. Tugevate valude korral otsi<br />
abi kooliarstilt või naistearstilt.<br />
Kas menstruatsiooni ajal võib ujuda, sportida?<br />
Üldiselt see sportimist ei takista. Kui Sa end siiski halvasti tunned, pea nõu<br />
treeneri või õpetajaga. Enne, kui alustad aktiivset liigutamist (trenn, tantsimine),<br />
oleks hea vahetada sidet, sest siis võib vereeritus olla tugevam. Kui<br />
kasutad tampooni, saad ka ujumas käia.<br />
Kas menstruatsiooni ajal tohib seksuaalvahekorras olla?<br />
Meditsiinilisest seisukohast siin midagi keelatut ei ole. Määravamaks on<br />
naise ja mehe enesetunne ja soov vahekorraks. Mõnel naisel võib soov seksuaaleluks<br />
olla just eriti suur menstruatsiooni ajal või vahetult enne seda.
Change language