OMANIKU REGISTREERIMISTUNNISTUS - Jeep

Edasimüüja 

tempel 

Edasimüüja allkiri 

VINkood 

Mark 

Mudel 

Registreerimistähtaeg: 

Registreerimise 

või litsentsi number 

OMANIKU REGISTREERIMISTUNNISTUS 

päev kuu aasta 

Omanik: 

Aadress: 

Telefon: 

Kodune 

Töö 

Käesolevaga tõendan, et on teostatud ja edastatud: 

EKSPLUATATSIOONI KÄSIRAAMAT 

(Sõiduki käsiraamat) 

SÕIDUK 

MÜÜGIEELNE HOOLDUS 

KLIENDI ALLKIRI: 

EDASIMÜÜJA ALLKIRI:

SISUKORD 

1 

2 

3 

4 

5 

6 

7 

8 

9 

10 

SISSEJUHATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 

MIDA TEADA ENNE SÕIDUKI KÄIVITAMIST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 

SÕIDUKI FUNKTSIOONID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 

ARMATUURLAUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105 

KÄIVITAMINE JA KASUTAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139 

MIDA TEHA OHUOLUKORRAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 179 

SÕIDUKI HOOLDAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 193 

HOOLDUSKAVAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221 

KUI VAJATE KLIENDITUGE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 241 

REGISTER . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 253 

1

SISSEJUHATUS 

• SISSEJUHATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 

• ÜMBERPAISKUMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 

• TÄHTIS MÄRKUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 

• KUIDAS JUHENDIT KASUTADA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 

• HOIATUSED JA ETTEVAATUSABINÕUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 

• SÕIDUKI TEHASETÄHIS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 

• SÕIDUKI MODIFITSEERIMINE/MUUTMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 

1 

3

SISSEJUHATUS 

Täname, et valisite endale uue Chrysler 

Group LLC sõiduvahendi - Jeep. Võite 

olla kindel, et see sõiduk kehastab kõiki 

meie sõidukitele tavapäraseks saanud 

ja olulisi omadusi: täppistööd, silmatorkavat 

stiili ja kvaliteeti. 

Enne sõidukiga sõitma asumist tutvuge 

põhjalikult käesoleva kasutusjuhendi 

ja selle lisadega. Tutvuge sõiduki kõigi 

juhtseadmetega, eelkõige pidurdamise, 

roolimise ning käikude vahetamisega. 

Õppige tundma, kuidas sõiduk erinevatel 

teekatetel käitub. Teie sõiduoskused 

parenevad kogemustega, kuid nagu 

iga sõiduvahendi puhul, alustage rahulikult. 

Järgige kohalikke liikluseeskirju, 

ükskõik, kus te ka ei sõida. 

MÄRKUS. 

Kui olete kasutusjuhendi läbi lugenud, 

hoiustage seda sõidukis, edasimüümisel 

andke uuele omanikule ka 

käesolev kasutusjuhend. 

Sõiduki vale kasutamise tagajärjeks 

võivad olla juhitavuse kaotamine või 

avarii. 

4 

Liiga kiiresti või ebakaines olekus sõitmise 

tagajärjeks võivad olla juhitavuse 

kaotamine, kokkupõrge muu sõiduki 

või objektiga, teelt välja sõitmine või 

ümberpaiskumine ja kõik need võivad 

lõppeda tõsiste vigastuste või surmaga. 

Turvavööde mitte kasutamisel seavad 

juht ja reisijad end ohtu ning selle tagajärjeks 

võivad avarii korral olla tõsised 

vigastused või surm. 

Sõiduki sõidukorras hoidmiseks laske 

seda soovitatud intervallide järel volitatud 

ja kvalifitseeritud, eritööriistade ja 

seadmetega edasimüüjal hooldada. 

Tootja ja tema edasimüüja jaoks on teie 

rahulolu väga oluline. Kui satute hooldus- 

või garantiiprobleemile, mida pole 

teie jaoks rahuldavalt kõrvaldatud, arutage 

seda volitatud edasimüüjaga. 

Volitatud edasimüüja aitab teid suurima 

heameelega kõigi teie sõidukit puudutavate 

küsimuste osas. 

ÜMBERPAISKUMINE 

Seda tüüpi sõidukite ümberpaiskumisoht 

on suurem, kui teist tüüpi sõidukitel. 

Sõiduki kõrgus maapinnast on 

suurem ja raskuskese kõrgemal, kui 

paljudel tavaautodel. Seetõttu on sõiduki 

sooritusvõime erinevatel maastikel 

parem. Ohtliku sõidumaneeri kasutamisel 

kaotavad kõik sõidukid juhitavuse. 

Kõrgema raskuskeskme tõttu võib see 

sõiduk ümber paiskuda juhtudel, kus 

teised sõidukid seda ei tee. 

Ärge võtke järske kurve, tehke äkilisi 

manöövreid ega kasutage muid ebaturvalisi 

sõiduvõtteid, mille tõttu võite kontrolli 

sõiduki üle kaotada. Sõiduki ebaturvalise 

kasutamise tagajärjeks võib olla 

avarii, sõiduki ümberpaiskumine ning 

nendest tulenevad tõsised või surmaga 

lõppevad vigastused. Sõitke ettevaatlikult. 

Ümberpaiskumisohu silt

Juhi ja reisijate turvavööde mitte 

kasutamise tagajärjeks võivad olla 

tõsised või surmaga lõppevad vigastused. 

Ümberpaiskumisel saab turvavööta 

inimene tõenäolisemalt surma, kui inimene, 

kes kannab turvavööd. Kinnitage 

turvavöö alati. 

TÄHTIS MÄRKUS 

KOGU SELLES VÄLJAANDES SISALDUV 

MATERJAL PÕHINEB VÄLJAANDE 

HEAKS KIITMISE AJAL SAADAVAL 

OLNUD KÕIGE UUEMAL TEABEL. 

TOOTJA JÄTAB ENDALE ÕIGUSE 

PARANDUSTE AVALDAMISEKS. 

Käesolev kasutusjuhend on valmistatud 

ette hooldus- ja tehnikaspetsialistide 

kaasabil ning on mõeldud, et tutvustada 

teid oma uue sõiduki kasutamise ja 

hooldamisega. Dokumendi lisade hulka 

kuuluvad garantii teabeleht ning erinevad 

kliendile suunatud dokumendid. 

Soovitame teil tungivalt nendega tutvuda. 

Kasutusjuhendis toodud juhiste 

ja soovituste järgimine aitab tagada sõiduki 

turvalise ja nauditava töökorra. 

Kui olete kasutusjuhendi läbi lugenud, 

hoiustage seda sõidukis, edasimüümisel 

andke uuele omanikule ka käesolev 

kasutusjuhend. 

Tootja jätab endale õiguse teha muudatusi 

disainis ja tehnilistes andmetes 

ja/või lisada täiendusi või parendada 

toodet kohustuseta varustada nendega 

varem toodetud sõidukid. 

Kasutusjuhendis on illustreeritud ja kirjeldatud 

standardfunktsioone ja funktsioone, 

mis on saadaval lisadena. 

Seega ei pruugi teie sõiduk olla varustatud 

kõigi selles kasutusjuhendis kirjeldatud 

seadmete või tarvikutega. 

MÄRKUS. 

Tutvuge kasutusjuhendiga enne 

sõitma asumist ja enne osade/tarvikute 

paigaldamist või sõiduki muul 

moel modifitseerimist. 

Kuna müügil on paljude erinevate tootjate 

varuosad ja tarvikud, ei saa tootja 

tagada, et selliste osade paigaldamine 

või kasutamine ei muuda sõiduki sõiduturvalisust. 

Isegi kui sellistele osadele 

on antud ametlik heakskiit (näiteks 

üldine kasutusluba või koostati 

osa ametlikult heaks kiidetud projekti 

alusel), või kui sõidukile anti pärast 

sellise osa paigaldamist individuaalne 

kasutusluba, ei saa tingimusteta väita, 

et sõiduki sõiduohutus pole muutunud. 

Seega ei saa eksperte ega ametnikke 

vastutusele võtta. Tootja võtab vastutuse 

ainult tootja poolt volitatud või soovitatud 

osade eest, kui need paigaldab 

volitatud edasimüüja. Sama kehtib olukorras, 

kui tootja sõidukit modifitseeritakse. 

Garantii ei kata ühtki osa, mida tootja 

pole paigaldanud. Samuti ei kata 

garantii remont- või reguleerimistööde 

kulusid, mille põhjuseks võivad olla mittetootja 

osade, komponentide, seadmete, 

materjalide või tarvikute kasutamine. 

Samuti ei kata garantii tootja 

spetsifikatsioonidele mittevastavatest 

muudatustest tingitud remontkulusid. 

5

Volitatud edasimüüja pakub Mopar ® 

originaal osasi ja tarvikuid ning muid 

tootja poolt heaks kiidetud tooteid, sh 

spetsialistide nõuandeid. 

Sõiduki hooldamisel pidage meeles, et 

kõige paremini tunneb teie sõidukit volitatud 

edasimüüja, tema käsutuses on 

tehases väljaõppe saanud tehnikud ning 

originaalsed Mopar ® varuosad, lisaks on 

tema huvides ka teie rahulolu. 

Autorikaitse © 2010 Chrysler International. 

6 

KUIDAS JUHENDIT KASUTADA 

Uurige sisukorda ja leidke jaotis, mis 

sisaldab teile huvi pakkuvat teavet. 

Kuna sõiduki tehnilised andmed sõltuvad 

tellitud varustusest, võivad teatud 

kirjeldused ja joonised erineda teie sõidukist. 

Kasutusjuhendi lõpus olevas indeksis 

on loetletud kõik teemad. 

Järgmisest tabelist leiate sõidukis või 

kasutusjuhendis kasutatud sümbolite 

kirjeldused.

HOIATUSED JA 

ETTEVAATUSABINÕUD 

Kasutusjuhend sisaldab HOIATUSI selliste 

toimingute eest, mille tagajärjeks võivad 

olla avarii või kehavigastused. Lisaks sisaldab 

see ETTEVAATUSNÕUDEID, mille 

mittejärgimisel võite kahjustada oma sõidukit. 

Tutvuge terve juhendiga, et oluline 

teave tähelepanuta ei jääks. Järgige kõiki 

hoiatus- ja ettevaatusnõudeid. 

8 

SÕIDUKI TEHASETÄHIS 

Sõiduki tehasetähise (VIN) leiate armatuurlaua 

vasakus nurgas. See number 

on stantsitud ka istme eesmisele parempoolsele 

risttalale vaiba all, samuti on 

see toodud sõiduki registreerimisandmetes. 

Sõiduki tehasetähis 

SÕIDUKI MODIFITSEERIMINE/ 

MUUTMINE 

HOIATUS! 

Sõiduki modifitseerimine või muutmine 

võib mõjutada selle sõidukõlbulikkust 

ja turvalisust ning selle tagajärjeks 

võivad olla avariist tingitud 

tõsised vigastused või surm.

MIDA TEADA ENNE SÕIDUKI KÄIVITAMIST 

• VÕTMETEST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 

• Süütevõtme eemaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 

• Uste lukustamine võtmega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

• Võtme meeldetuletussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

• ROOLILUKK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

• Rooli käsitsi lukustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

• Roolilukustuse avamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

• IMMOBILISAATOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

• Asendusvõtmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 

• Kliendi võtme programmeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 

• Üldteave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 

• SÕIDUKI TURVA-ALARM SÜSTEEM — KUI KUULUB VARUSTUSSE 15 

• Süsteemi sisselülitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 

• Süsteemi väljalülitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 

• Sõiduki alarmi käsitsi vabastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 

2 

9

• SÕIDUKI TURVA-ALARMSÜSTEEM — KUI KUULUB VARUSTUSSE 16 

• Süsteemi sisselülitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 

• Süsteemi väljalülitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 

• Sõiduki alarmi käsitsi vabastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 

• KAUGJUHTIMISPULDIGA SISENEMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 

• Uste ja tagaluugi avamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 

• Puldiga avamine, juhiuks/kõik uksed ühe vajutusega . . . . . . . . 17 

• Valgustatud lähenemine — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . 18 

• Uste ja tagaluugi sulgemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 

• Tulede vilgutamine kaugjuhtimispuldi kasutamisel . . . . . . . . . . 18 

• Täiendavate kaugjuhtimispultide programmeerimine . . . . . . . . 19 

• Patareide vahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 

• Üldteave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 

• UKSELUKUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

• Käsitsi lukustatavad uksed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

• Kesklukusüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

• Lastelukud — tagauksed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 

• ELEKTRILISED AKNAD — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . 22 

• Elektriakende lülitid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 

• Automaatne langetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 

• Akende lukustuslüliti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 

10

• TAGALUUK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 

• REISIJATE TURVASÜSTEEMID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 

• Turvavööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 

• Turvavöö reguleeritav ülemine kinnitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 

• Teise istmerea keskmise istme turvavööde kasutusjuhised . . . . . . 28 

• Turvavööde sirgendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 

• Reisijate turvavööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 

• Automaatse lukustusmehhanismi režiim (ALR) — 

kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 

• Turvavööde eelpingutid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 

• Täiendavad aktiivpeatoed (AHR) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 

• Täiustatud turvavöö meeledetuletussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 

• Energiahaldusfunktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 

• Turvavööd ja lapseootel naised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 

• Täiendavad turvasüsteemid (SRS) — turvapadjad . . . . . . . . . . . . . . 34 

• Eesmise turvapadja omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 

• Turvapadja vallandumisandurid ja juhtseadmed . . . . . . . . . . . . . . . . 38 

• Sündmuste salvestaja (EDR) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 

• Turvatoolid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 

• SOOVITUSED MOOTORI SISSESÕITMISEKS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 

• Diiselmootorite täiendavad nõuded — kui kuulub varustusse . . . 50 

11

• OHUTUSNÕUANDED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 

• Reisijatevedu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 

• Heitgaasid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 

• Sõidukis läbiviidavad turvakontrollid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 

• Sõidukist väljaspool perioodiliselt läbiviidavad turvakontrollid 52 

12

VÕTMETEST 

Volitatud edasimüüjal on teie sõiduki lukkude 

võtmekoodid. Neid koode saate 

kasutada võtmeduplikaatide tellimiseks. 

Küsige need koodid volitatud edasimüüjalt 

ja hoidke neid turvalises kohas. 

Sõiduki võti 

Süütevõtme eemaldamine 

1. Lülitage käigukang parkasendisse 

(kui sõiduk on varustatud automaatkäigukastiga). 

2. Keerake süüde asendisse ACC. 

3. Lükake võtit ja lukusüdamikku sissepoole 

ja keerake võti asendisse LOCK. 

4. Eemaldage võti lukusüdamikust. 

Süüteluku asendid 

1 — LOCK 

2 — ACC (TARVIKUD) 

3 — ON/RUN 

4 — START 

MÄRKUS. 

Kui üritate võtme eemaldada enne, 

kui olete käiguhoova parkasendisse 

viinud, võib võti ajutiselt süütelukku 

lukustuda. Sellisel juhul keerake võtit 

kergelt paremale, seejärel eemaldage 

võti, nagu eelnevalt kirjeldatud. Tõrke 

korral võib võti süütelukku lukustuda, 

mis annab märku turvafunktsiooni 

tõrkumisest. Saate mootori käivitada 

ja peatada, kuid võtit ei saa enne 

probleemi lahendamist eemaldada. 

HOIATUS! 

• Ärge jätke lapsi üksinda autosse. 

Laste järelvalveta autosse jätmine 

on mitmel põhjusel ohtlik. Laps või 

teised isikud võivad saada tõsiseid 

või surmavaid vigastusi. Ärge jätke 

võtmeid süütelukku. Sellisel juhul 

saab laps elektrilisi aknaid ja muid 

juhtseadmeid kasutada või sõiduki 

liikuma panna. 

• Ärge jätke lapsi ega loomi kuuma 

ilma korral pargitud sõidukisse. 

Temperatuuritõus võib põhjustada 

tõsiseid vigastusi või isegi surma. 

ETTEVAATUST! 

Sõiduki järelvalveta jätmisel eemaldage 

võti süütelukust ja lukustage 

kõik uksed. 

13

Uste lukustamine võtmega 

Võtme saab lukuauku sisestada mõlemat 

pidi. Ukse lukustamiseks keerake 

võtit tahapoole. Ukse avamiseks keerake 

võtit ettepoole. Luku määrimise 

kohta leiate lisateavet jaotises “Sõiduki 

hooldamine”. 

Võtme meeldetuletussüsteem 

Kui avate juhiukse ja võti on süütelukus 

ning süütelukk LOCK- või ACC-asendis, 

kõlab signaal, mis tuletab meelde 

võtme eemaldamist. 

MÄRKUS. 

Kui juhiuks on avatud ja võti on 

süütelukus, ei lukusta kesklukk uksi 

ning kaugjuhtimispult (RKE) ei tööta. 

ROOLILUKK — 

KUI KUULUB VARUSTUSSE 

Sõiduk võib olla varustatud automaatse 

roolilukuga. See lukk takistab rooliratta 

keeramist, kui võti pole süütelukus. Kui 

liigutate rooliratast pool pööret emmaskummas 

suunas ning võti ei asu süütelukus, 

rooliratas lukustub. 

14 

Rooli käsitsi lukustamine 

Keerake rooliratast mootori töötades 

pool pööret, seejärel seisake mootor 

ja eemaldage võti. Keerake rooliratast 

pisut suvalises suunas ning lukk rakendub. 

Roolilukustuse avamine 

Sisestage võti süütelukku ja käivitage 

mootor. Kui võtit on raske keerata, liigutage 

rooliratast pisut suvalises suunas. 

MÄRKUS. 

Kui keerasite rooliratast lukustamiseks 

paremale, peate seda avamiseks 

samuti paremale keerama. Kui 

keerasite rooliratast lukustamiseks 

vasakule, peate seda avamiseks 

samuti vasakule keerama. 

IMMOBILISAATOR 

Immobilisaator blokeerib mootori töö ja 

kaitseb nii sõidukit volitamata käivitamise 

eest. Süsteemi ei pea sisse lülitama 

ega aktiveerima. Süsteemi töö on automaatne, 

hoolimata sellest, kas sõiduk on 

lukustatud või avatud. 

Sõiduki volitamata kasutamise takistamiseks 

kasutab süsteem elektroonilise 

kiibiga (transponder) võtit. Sõiduki käivitamiseks 

ja kasutamiseks saab kasutada 

vaid sõiduki jaoks programmeeritud 

võtmeid. Kui mootori käivitamiseks 

kasutatakse vale võtit, lülitab süsteem 

mootori kahe sekundi jooksul välja. 

MÄRKUS. 

Programmeerimata võtit peetakse 

samuti kehtetuks, isegi juhul, kui see 

sobitub süütelukku. 

Tavakasutuse ajal pärast süütelüliti ON/ 

RUN-asendisse keeramist süttib kolmeks 

sekundiks sõiduki turvatuli ning sooritatakse 

enesetest. Kui tuli jääb põlema ka 

pärast testi sooritamist, märgib see elektroonikaprobleeme. 

Kui tuli hakkab pärast 

enesetesti sooritamist vilkuma, märgib 

see, et mootori käivitamiseks kasutati 

vale võtit. Kõigil sellistel juhtudel lülitub 

mootor kahe sekundi möödumisel välja.

Kui sõiduki turvatuli süttib sõiduki tavakasutamise 

ajal (mootor on töötanud 

kauem kui 10 sekundit), märgib see 

elektroonikaprobleeme. Sellisel juhul 

laske sõidukit võimalikult kiiresti volitatud 

edasimüüjal kontrollida. 

ETTEVAATUST! 

Immobilisaatori süsteem ei ühildu 

kõigi järelturu kaugkäivitussüsteemidega. 

Selliste süsteemide kasutamise 

tagajärjeks võivad olla sõiduki 

käivitusprobleemid või turvalisuse 

vähenemine. 

Kõik sõiduki müügikomplekti kuuluvad 

võtmed on sõiduki elektroonika jaoks 

programmeeritud. Kui vajate täiendavaid 

võtmeid, võtke ühendust volitatud 

edasimüüjaga. 

Asendusvõtmed 

MÄRKUS. 

Sõiduki käivitamiseks ja kasutamiseks 

saab kasutada vaid sõiduki 

elektroonika jaoks programmeeritud 

võtmeid. Kui võti on sõiduki jaoks 

programmeeritud, ei saa seda muu 

sõiduki jaoks programmeerida. 

ETTEVAATUST! 

Sõiduki järelvalveta jätmisel eemaldage 

võtmed süütelukust ja lukustage 

kõik uksed. 

Sõiduki ostmisel antakse uuele omanikule 

neljakohaline PIN-kood. Hoidke 

seda PIN-koodi turvalises kohas. Vajate 

seda numbrit võtmete asendamiseks. 

Võtme duplitseerimiseks programmeeritakse 

uus võti sõiduki elektroonika jaoks. 

Kui vajate täiendavaid võtmeid, võtke 

ühendust volitatud edasimüüjaga. 

MÄRKUS. 

Kui lasete immobilisaatorit hooldada, 

andke volitatud edasimüüjale kõik 

süütevõtmed. 

Kliendi võtme programmeerimine 

Kui vajate täiendavaid võtmeid, võtke 


Üldteave 

Immobilisaator kasutab sagedust 

433,92 MHz. Seda kasutatakse järgmistes 

Euroopa riikides ja see vastab direktiivile 

1999/5/EÜ: Austria, Belgia, Tšehhi 

vabariik, Taani, Soome, Prantsusmaa, 

Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, 

Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, 

Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, 

Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits ja 

Ühendkuningriigid. 

• Seade ei tohi põhjustada kahjulikke 

häireid. 

• Seade peab võtma vastu häireid, sh 

ebasoovitavat tööd põhjustavaid häireid. 

SÕIDUKI TURVA-ALARM- 

SÜSTEEM — KUI KUULUB 

VARUSTUSSE 

Sõiduki alarmsüsteem seirab uksi, 

kapotti, tagaluuki ja süütelukku volitamata 

kasutamise eest. 

Kui miski vallandab alarmsüsteemi, 

kostab 29 sekundi vältel signaal, tuled 

lõpetavad vilkumise täiendava 31 sekundi 

pärast. 

15

Kui seadet ei deaktiveerita, hakkab 

signaal viie sekundi möödumisel uuesti 

kõlama. Kui seade jääb aktiivseks, korratakse 

tsüklit kuni viis minutit. 

Süsteemi sisselülitamine 

1. Eemaldage võti süütelukust ja lahkuge 

sõidukist. 

2. Lukustage uks lülitist uksepaneelil või 

kaugjuhtimispuldi abil ja sulgege kõik 

uksed. 

3. Näidikupaneelil vilgub 16 sekundi 

vältel sõiduki turvatuli. See näitab, et 

süsteem lülitub sisse. Kui avate selle 

perioodi vältel ukse või keerate süüte 

asendisse ON/RUN või avatakse kesklukk, 

lülitub turvasüsteem automaatselt 

välja. Ligikaudu 16 sekundi möödumisel 

hakkab turvatuli aeglaselt vilkuma. 

See näitab, et süsteem on sisse lülitatud. 

16 

Süsteemi väljalülitamine 

Vajutage saatja avamisnuppu või sisestage 

võti süütelukku ning keerake see 

asendisse ON/RUN. 

Sõiduki alarmi käsitsi 

vabastamine 

Sõiduki alarm ei lülitu sisse, kui lukustate 

uksed käsitsi. 

SÕIDUKI TURVA- 

ALARMSÜSTEEM — 


Sõiduki alarmsüsteem seirab uksi, 

kapotti, tagaluuki ja süütelukku volitamata 

kasutamise eest. 

Kui miski süsteemi vallandab, kostab 30 

sekundi vältel helisignaal, tuled vilguvad 

60 sekundit. Kui seadet ei deaktiveerita, 

hakkab signaal viie sekundi möödumisel 

uuesti kõlama. Kui seade jääb aktiivseks, 

korratakse tsüklit kuni viis minutit. 

Kui sissetungiandur on rakendatud, 

käivitab süsteem helisignaali 29 sekundiks. 

Kui alarmi see osa on rakendatud, 

käivitab alarmi liikumine sõiduki sees. 

Süsteemi sisselülitamine 

1. Eemaldage võti süütelukust ja lahkuge 

sõidukist. 

2. Lukustage uks kaugjuhtimispuldist 

või kesklukulülitiga uksepaneelil ja sulgege 

kõik uksed. 

3. Näidikupaneelil vilgub 16 sekundi 

vältel sõiduki turvatuli. See näitab, et 

süsteem lülitub sisse. 16 sekundi möödumisel 

jääb turvatuli aeglaselt vilkuma. 

See näitab, et süsteem on sisse lülitatud. 

MÄRKUS. 

Sõiduki alarmi sisselülitamisel jääb 

sissetungiandur (liikumisandur) 

sõidukit seirama. Kui seda ei soovi, 

võite sissetungianduri turvaalarmi 

käivitamisel välja lülitada. 

Sissetungianduri blokeerimiseks aktiveerige 

kaugjuhtimispuldiga lukustamisel 

alarmi sisselülitamisel kolm korda. 

Sissetungiandur aktiveeritakse alarmi 

järjekordsel rakendamisel automaatselt.

Süsteemi väljalülitamine 

Vajutage kaugjuhtimispuldi avamisnuppu 

või sisestage võti süütelukku ning keerake 

see asendisse ON/RUN. 

MÄRKUS. 

• Auto aku lahti ühendamine ei lülita 

turvaalarmi välja. 

• Ukse võtmega avamisel avanevad 

vaid lukud. 

• Pärast turvaalarmi rakendamist 

uste avamiseks vajutage saatja 

avamisnuppu. Uksed saate avada 

ka võtmega keerates, kuid sellisel 

juhul kostab alarm. Sellisel juhul 

sisestage võti süütelukku ja 

keerake see asendisse ON/RUN. 

Kui alarm on eelnevalt vallandunud, 

vilgub turvatuli kaks korda iga kahe 

sekundi järel. 

Sõiduki alarmi käsitsi 

vabastamine 

Sõiduki alarm ei lülitu sisse, kui lukustate 

uksed käsitsi. 

KAUGJUHTIMISPULDIGA 

SISENEMINE 

See süsteem võimaldab uksi või tagaluuki 

kaugjuhtimispuldiga avada kuni 

10 meetri kauguselt. Kaugjuhtimispulti 

ei pea süsteemi aktiveerimiseks sõiduki 

poole suunama. 

RKE saatja koos integreeritud võtmega 

MÄRKUS. 

Signaali saatmist ei tohi metallobjektidega 

blokeerida. 

Uste ja tagaluugi avamine 

Juhiukse avamiseks vajutage kaugjuhtimispuldi 

avamisnuppu üks kord, kõigi 

uste ja tagaluugi avamiseks vajutage 

nuppu viie sekundi jooksul kaks korda. 

Suunatuled vilguvad avamissignaali 

kinnitamiseks. Ka sisenemisvalgustus 

süttib. 

Puldiga avamine, juhiuks/kõik 

uksed ühe vajutusega 

See funktsioon võimaldab programmeerida 

kaugjuhtimispuldi avamisnupu 

avama esimese vajutusega kas juhiukse 

või kõik uksed. Kehtivate sätete muutmiseks 

toimige järgmiselt. 

• EVIC-süsteemiga sõidukite puhul leiate 

lisateavet jaotise “Armatuurlaud” lõigus 

"Sõiduki elektrooniline teabekeskus 

(EVIC)/personaalsed sätted (kliendi 

programmeeritavad funktsioonid)”. 

17

• EVIC-ekraanita sõidukite puhul toimige 

järgmiselt. 

1. Hoidke RKE-saatja lukustusnuppu 

vähemalt 4 sekundit all, kuid mitte 

kauem kui 10 sekundit. Seejärel vajutage 

ka avamisnuppu, hoides samas 

lukustusnuppu ikka all. 

2. Vabastage mõlemad nupud korraga. 

3. Testige funktsiooni sõidukist väljas 

olles, vajutage RKE-saatja lukustus-/ 

avamisnuppu, kui süüde on keeratud 

asendisse LOCK ja võti on eemaldatud. 

4. Korrake samme, kui soovite taastada 

funktsiooni eelneva sätte. 

MÄRKUS. 

Kui vajutate RKE-saatja lukustusnuppu 

sõidukis olles, aktiveerite 

turvaalarmi. Ukse avamisel siis, kui 

turvaalarm on aktiveeritud, kostab 

helisignaal. Turvaalarmi tühistamiseks 

vajutage avamisnuppu. 

18 

Valgustatud lähenemine — 

kui kuulub varustusse 

See funktsioon aktiveerib esituled kuni 90 

sekundiks, kui uksed kaugjuhtimispuldiga 

avatakse. Funktsiooni aeg on programmeeritav 

EVIC-süsteemiga sõidukites. 

Lisateavet leiate jaotise “Armatuurlaud” 

lõigus "Sõiduki elektrooniline teabekeskus 



Uste ja tagaluugi sulgemine 

Kõigi uste ja tagaluugi lukustamiseks 

vajutage kaugjuhtimispuldi nuppu 

LOCK. Suunatuled vilguvad signaali 

kinnitamiseks. 

Tulede vilgutamine 

kaugjuhtimispuldi kasutamisel 

See funktsioon vilgutab puldiga uste 

avamisel või sulgemisel suunatulesid. 

Funktsiooni saab sisse või välja lülitada. 

Kehtivate sätete muutmiseks toimige 

järgmiselt. 

• EVIC-süsteemiga sõidukite puhul 

leiate lisateavet jaotise “Armatuurlaud” 

lõigus "Sõiduki elektrooniline 

teabekeskus (EVIC)/personaalsed 

sätted (kliendi programmeeritavad 

funktsioonid)”. 


järgmiselt. 

1. Hoidke RKE-saatja avamisnuppu 

vähemalt 4 sekundit all, kuid mitte 

kauem kui 10 sekundit. Seejärel vajutage 

ka lukustusnuppu, hoides samas 

avamisnuppu ikka all. 

2. Vabastage mõlemad nupud korraga. 

3. Testige funktsiooni sõidukist väljas 

olles, vajutage RKE-saatja lukustus-/ 

avamisnuppu, kui süüde on keeratud 

asendisse LOCK ja võti on eemaldatud. 



MÄRKUS. 

Kui vajutate RKE-saatja lukustusnuppu 

sõidukis olles, aktiveerite 

turvaalarmi. Ukse avamisel siis, kui 

turvaalarm on aktiveeritud, kostab 

helisignaal.

Täiendavate 

kaugjuhtimispultide 

programmeerimine 

Vaadake lõiku “Kliendi võtme programmeerimine”. 

Kui teil pole programmeeritud 

RKE-saatjat, võtke ühendust volitatud 


Patareide vahetamine 

Soovitame kasutada vahetuspatareina 

CR2032 patareid. 

MÄRKUS. 

Perkloraatmaterjal — võib vajada 

spetsiaalset käsitsemist. 

1. Kui saatja kaas on kinnitatud kruviga, 

eemaldage see. Kui saatja nupud on 

allapoole suunatud, kangutage saatja 

kaks poolt lamekruvikeerajaga lahti. 

Veenduge, et te ei kahjusta toimingu 

käigus tihendit. 

Saatja poolte lahutamine 

2. Eemaldage ja vahetage patarei. Vältige 

uue patarei näppudega puudutamist. 

Naharasvad võivad patareid kahjustada. 

Kui olete patareid puudutanud, 

puhastage seda alkoholiga. 

3. Kaugjuhtimispuldi kokkumonteerimiseks 

lukustage kaks poolt omavahel. 

MÄRKUS. 

Kui saatja kinnitatakse kruviga, paigaldage 

see tagasi ja keerake kruvi kinni. 

Üldteave 

Kaugjuhtimissüsteemi saatja ja vastuvõtjad 

töötavad vastavalt EEC regulatsioonidele 

sagedusel 433.92 MHz. 

Need seadmed peavad igas riigis vastavalt 

kindlatele nõuetele sertifitseeritud 

olema. Täidetud peavad olema kaks 

regulatsiooni: ETS (Euroopa telesidestandard) 

300–220, mida kasutavad 

enamus riike, ja Saksamaa BZT riiklik 

regulatsioon 225Z125, mis põhineb ETS 

300–220 regulatsioonil, kuid mis esitab 

täiendavad nõuded. Muud määratletud 

nõuded on toodud komitee direktiivi 

95/56/EC lisas VI. Süsteemi kasutamine 

allub järgmistele tingimustele. 

• Seade ei põhjusta kahjulikke häireid. 

• Seade peab võtma vastu häireid, 

sh ebasoovitavat tööd põhjustavaid 

häireid. 

Kui kaugjuhtimispult ei tööta tavakauguselt, 

kontrollige järgmist. 

1. Kas saatja patarei hakkab tühjaks 

saama. Patarei minimaalne eeldatav 

kasutusaeg on kolm aastat. 

2. Lähedus raadiosaatjatele, nagu raadiotornid, 

lennujaama saatjad ja mõned 

mobiilid või CB-raadiod. 

19

UKSELUKUD 

Käsitsi lukustatavad uksed 

Uste seestpoolt lukustamiseks kasutage 

ukseluku nuppu. Kui lukustusnupp 

on ukse sulgedes all, uks lukustub. 

Seega veenduge enne ukse sulgemist, 

et võti pole sõidukis. 

20 

Manuaalne ukseluku nupp 

HOIATUS! 

• Turvalisuse ja ohutuse tagamiseks 

lukustage uksed sõites ning sõiduki 

parkimisel sellest väljudes. 

• Sõidukist lahkudes eemaldage 

alati võti sõiduki süütelukust ja 

lukustage uksed. Ärge jätke lapsi 

järelvalveta sõidukisse ega võimaldage 

nendele ligipääsu avatud 

sõidukisse. Sõiduki järelvalveta 

kasutamine võib põhjustada tõsiseid 

vigastusi või isegi surma. 

ETTEVAATUST! 

Lukustamata sõidukit on hõlbus varastada. 

Sõiduki järelvalveta jätmisel 

eemaldage võti süütelukust ja lukustage 

kõik uksed. 

Kesklukusüsteem 

Kesklukusüsteemi lüliti paikneb juhi ja 

eesmise kaasreisija uksepaneelil. Uste 

ja tagaluugi lukustamiseks või avamiseks 

vajutage lülitit. 

MÄRKUS. 

Et vältida võtme sõidukisse lukustamist 

ei tööta keskluku lüliti, kui võti 

on süütelukus ja emb-kumb esiuks 

on avatud. Võtme eemaldamise meeldetuletuseks 

kostab helisignaal. 

Juhipoolne kesklukusüsteemi lüliti 

1 – avamine 2 – lukustamine 

Automaatsed ukselukud — 

kui kuuluvad varustusse 

Kesklukusüsteemiga sõidukite kõik uksed 

lukustuvad automaatselt, kui täidetud on 

järgmised tingimused.

1. Automaatlukufunktsioon on aktiveeritud. 

2. Käik on sees. 

3. Kõik uksed on suletud. 

4. Gaasipedaal on allapoole vajutatud. 

5. Sõiduki kiirus on suurem kui 24 km/h. 

6. Uksed polnud eelnevalt keskluku lüliti 

või RKE-saatjaga lukustatud. 

Kesklukusüsteemi programmeerimine 

Kesklukusüsteemi saab aktiveerida või 

desaktiveerida järgmiselt. 

• EVIC-süsteemiga sõidukite puhul 

leiate lisateavet jaotise “Armatuurlaud” 

lõigus “Sõiduki elektrooniline 

teabekeskus (EVIC)/personaalsed 

sätted (kliendi programmeeritavad 

funktsioonid)”. 


järgmiselt. 

1. Sulgege kõik uksed ja sisestage võti 

süütelukku. 

2. Keerake võtit 15 sekundi jooksul neli 

korda asendist LOCK asendisse ON/ 

RUN ja tagasi asendisse LOCK (ärge 

käivitage mootorit). 

3. Vajutage 30 sekundi jooksul keskluku 

lukustuslülitit ja lukustage uksed. 

4. Programmeerimise lõpetamisest annab 

märku üksik helisignaal. 



MÄRKUS. 

• Kui te helisignaali ei kuule, ei sisenenud 

süsteem programmeerimisrežiimi 

ja peate samme kordama. 

• Kasutage kesklukufunktsiooni vastavuses 

kohalike seadustega. 

Uste automaatne avamine väljumisel 

Uksed avanevad automaatselt järgmistel 

tingimustel. 

1. Kui uste automaatne avamisfunktsioon 

väljumisel on aktiveeritud. 

2. Käik oli sees ja sõiduki liikumiskiiruseks 

tuvastati 0 km/h. 

3. Käik on neutraal- või parkasendis. 

4. Juhiuks avati. 

5. Uksed polnud eelnevalt lukust avatud. 

Uste automaatse avamisfunktsiooni 

programmeerimine 

Uste automaatse avamisfunktsiooni saab 

aktiveerida või desaktiveerida järgmiselt. 

• EVIC-süsteemiga sõidukite puhul leiate 

lisateavet jaotise “Armatuurlaud” lõigus 

“Sõiduki elektrooniline teabekeskus 




järgmiselt. 

1. Sulgege kõik uksed ja sisestage võti 

süütelukku. 

2. Keerake võtit 15 sekundi jooksul neli 

korda asendist LOCK asendisse ON/ 

RUN ja tagasi asendisse LOCK (ärge 

käivitage mootorit). 

3. Vajutage 30 sekundi jooksul keskluku 

avamislülitit ja avage uksed. 

4. Programmeerimise lõpetamisest annab 

märku üksik helisignaal. 



21

MÄRKUS. 

• Kui te helisignaali ei kuule, ei sisenenud 

süsteem programmeerimisrežiimi 

ja peate samme kordama. 

• Kasutage kesklukufunktsiooni vastavuses 

kohalike seadustega. 

Lastelukud — tagauksed 

Tagaistmetel reisivate väikelaste turvalisuse 

tagamiseks on tagauksed varustatud 

lastelukusüsteemiga. 

Lastelukusüsteemi aktiveerimine ja 

deaktiveerimine 

1. Avage tagauks. 

2. Sisestage süütevõti lukku ja keerake 

see asendisse LOCK või UNLOCK. 

22 

3. Korrake sammu 1 ja 2 ka vastasuksega. 

Lasteluku asukoht 

Lasteluku funktsioon 

HOIATUS! 

Vältige isikute lukustamist sõidukisse 

avarii korral. Pidage meeles, et kui 

lastelukusüsteem on aktiivne, saab 

tagauksi vaid väljast avada. 

MÄRKUS. 

Avariiväljapääsu tagamiseks, kui 

süsteem on rakendatud, tõstke lukustusnupp 

ülespoole (avatud asendisse), 

keerake aken lahti ja avage uks 

väljastpoolt. 

ELEKTRIAKNAD — 


Elektriakende lülitid 

Juhi uksepaneelil paiknevad akende 

juhtseadmed juhivad kõigi uste aknaid. 

Iga reisija uksepaneelil paikneb veel 

lüliti vastava akna avamiseks ja sulgemiseks. 

Akende lülitid toimivad vaid 

siis, kui süütevõti on asendis ON/RUN 

või ACC.

MÄRKUS. 

• Elektroonilise teabekeskuseta sõidukitel 

jäävad elektriakende lülitid 45 

sekundiks aktiivseks ka pärast süüte 

asendisse LOCK keeramist. Emmakumma 

esiukse avamine tühistab 

funktsiooni. 

• Elektroonilise teabekeskusega 

sõidukitel jäävad elektriakende lülitid 

kuni 10 minutiks aktiivseks ka pärast 

süüte asendisse LOCK keeramist. 

Emma-kumma esiukse avamine 

tühistab funktsiooni. Funktsiooni 

aeg on programmeeritav. Lisateavet 

leiate jaotise “Armatuurlaud” lõigus 

"Sõiduki elektrooniline teabekeskus 



HOIATUS! 

Ärge jätke lapsi järelvalveta sõidukisse, 

kui võti on süütelukus. Sõidukis 

olevad isikud, eelkõige järelvalveta 

lapsed võivad elektriaknaid kasutades 

sinna vahele kinni jääda. Selline 

õnnetus võib lõppeda vigastuste või 

isegi surmaga. 

Elektriakende lüliti asukoht Akende lukustuslüliti 

Automaatne langetamine 

Juhiukse akna lülitil on ka automaatne 

langetusfunktsioon. Kui vajutate aknalüliti 

teise astmeni ja lasete lüliti seejärel lahti, 

avaneb aken automaatselt. Automaatse 

langetusfunktsiooni tühistamiseks liigutage 

lülitit emmas-kummas suunas ja 

laske see seejärel lahti. 

Akende lukustuslüliti 

Juhiukse paneelil paikneva akna lukustusnupuga 

saate muude uste akende lülitid 

blokeerida. Muude uste akende lülitite 

blokeerimiseks vajutage akna lukustusnuppu. 

Akende lülitite uuesti aktiveerimiseks 

vajutage lukustusnuppu veel kord. 

TAGALUUK 

MÄRKUS. 

Sõiduki käivitamiseks kasutatavat võtit 

kasutatakse ka uste lukustamiseks ja 

avamiseks ning tagaluugi avamiseks. 

Tagaluugi avamiseks sisestage võti 

lukku ja keerake seda paremale. Tagaluugi 

saab avada ka RKE-saatjaga või 

esiuste paneelidel paikneva keskluku 

lülitiga. Keskluku lukustamis-/avamisfunktsiooni 

saab aktiveerida ka tagaluugi 

lukuga. 

Kui see on lukust avatud, saab tagaluugi 

avada või sulgeda võtit kasutamata. 

Tagaluugi avamiseks vajutage avamis 

linki ja tõmmake tagaluuk ühe sujuva liigutusega 

lahti. 

23

MÄRKUS. 

• Toite tõrke korral või kui RKE-saatja 

ei tööta, sisestage võti tagaluugi 

lukusüdamikku ja keerake seda 

paremale. Tõmmake tagaluuk ühe 

sujuva liigutusega lahti. 

• Kui tagaluuk pole varustatud 

sisemise avamismehhanismiga, 

sisaldab tagaluugi paneel eemaldatava 

kattega avaust, kust saab 

elektrisüsteemi tõrke korral tagaluugi 

avada. 

24 

Tagaluugi lingi asukoht 

HOIATUS! 

• Kui sõidate avatud tagaluugiga, 

võivad mürgised heitgaasid salongi 

tungida. Need aurud võivad 

kahjustada teie ja reisijate tervist. 

Sõidukit kasutades hoidke tagaluuk 

suletuna. 

• Kui peate siiski sõitma avatud tagaluugiga, 

veenduge, et kõik aknad 

on suletud ja ventilaator täisvõimsusel 

tööle seatud. Ärge kasutage 

õhu retsirkulatsioonirežiimi. 

Õhusurvel töötavad amortisaatorid hoiavad 

tagaluugi avatuna. Kuna õhusurve 

temperatuuriga langeb, võib tagaluuk 

vajada külma ilma korral abitugesid. 

REISIJATE TURVASÜSTEEMID 

Turvasüsteemid on sõiduki ühed kõige 

olulisemad süsteemid. 

• Kolmepunktiline turvavöö kõigile istmekohtadele 

• Täiustatud eesmised turvapadjad 

juhile ja eesmisele kaasreisijale 

• Täiendavad aktiivsed peatoed (AHR) 

eesmistel istmetel (peatugedesse 

integreeritud) 

• Täiendavad külgmised turvakardinad 

(SABIC) juhile ja akna all istuvatele 

kaasreisijatele 

• Täiendavad istmesse ehitatud külgmised 

turvapadjad – kui kuuluvad 

varustusse 

• Energiat neelav roolisammas ja rooliratas 

• Eesistujate põlvekaitsmed 

• Eesmised turvavööd sisaldavad eelpinguteid, 

mis parendavad reisija 

kaitset kokkupõrke korral

• Kõik turvavöösüsteemid (v.a juhi oma) 

sisaldavad automaatset lukustustaandurit 

(ALR), mis lukustavad turvavöö, 

tõmmates selle täielikult välja ja reguleerides 

vööd seejärel soovitud pikkusele 

lastetooli või suurema objekti toolile 

kinnitamiseks — kui kuulub varustusse. 

Kui transpordite last, kes on turvavööga 

kinnitamiseks liiga väike, saab imiku- või 

lapsehälli kinnitamiseks kasutada ka turvavööd 

või ISOFIX-funktsiooni. Täpsema 

teabe leiate jaotisest „ISOFIX — lapsetooli 

ankurdussüsteem”. 

MÄRKUS. 

Täiustatud eesmiste turvapatjade 

täitumissüsteem on mitmefaasiline. 

See võimaldab turvapadjal rakenduda 

erineva täitumisastmega, mis 

sõltub avarii tõsidusest. 

Pöörake selles lõigus toodud teabele 

suuremat tähelepanu. Siin selgitatakse 

turvasüsteemide õiget kasutamist, et 

tagada teie ja teie reisijate maksimaalne 

turvalisus. 

HOIATUS! 

Kui te pole turvavööga korralikult 

kinnitatud, võite õnnetuse korral 

saada suuremaid vigastusi. Võite 

tabada sõiduki salongi või kaasreisijaid 

või isegi sõidukist välja lennata. 

Veenduge alati, et teie ja kaasreisijad 

on korralikult turvavöödega kinnitatud. 

Kinnitage turvavöö isegi juhul, kui olete 

kogenud juht ning ka lühikeste sõitude 

korral. Õnnetuse võivad põhjustada 

kaasliiklejad. Õnnetus võib juhtuda 

kodunt kaugel ja ka kodutänaval. 

Uuringud on näidanud, et turvavööd 

päästavad elusid ja vähendavad õnnetuste 

korral vigastuste tõsidust. Kõige 

suuremad vigastused juhtuvad sõidukist 

välja lendavate isikutega. Turvavööd 

vähendavad väljalendamise ja 

muude vigastuste ohtu. Kõik mootorsõidukis 

reisijad peavad olema turvavöödega 

kinnitatud. 

Turvavööd 

Kõik istekohad on varustatud turvavöödega. 

Turvavööd on projekteeritud äkilise 

peatumise või õnnetuse korral lukustuma. 

See funktsioon võimaldab tavatingimustes 

vöö õlaosal vabalt liikuda. Õnnetuse 

korral vöö lukustub ja vähendab objektide 

tabamise sõidukis või sõidukist välja 

lendamise ohtu. 

HOIATUS! 

• Pagasiruumis reisimine on ohtlik, 

seda nii sõidukis kui sõidukist väljas. 

Õnnetuse korral saavad sellistes 

kohtades reisivad inimesed tõenäolisemalt 

vigastada või isegi surma. 

• Ärge lubage inimestel reisida sõidukis 

istmeteta ja turvavöödeta kohtades. 

• Veenduge, et kõik reisijad on turvavöö 

kinnitanud. 

• Turvavöö valesti kandmine on ohtlik. 

Turvavööd on projekteeritud paiknema 

üle suuremate luude. Need 

on keha kõige tugevamad osad 

ning taluvad õnnetuses rakenduvaid 

jõude kõige paremini. 

(Jätkub) 

25

HOIATUS! (Jätkub) 

• Turvavöö ebaõigel kinnitamisel 

võivad õnnetusega kaasnevad 

vigastused olla veelgi suuremad. 

Võite saada sisemisi vigastusi või 

turvavöö alt välja libiseda. Järgige 

turvavöö kasutamise juhiseid ja 

kaitske nii end kui ka kaasreisijaid. 

26 

• Turvavööd ei tohi kasutada kahe 

inimese kinnitamiseks. Ühe vööga 

kinnitatud inimesed põrkuvad 

õnnetuse korral kokku ja tekitavad 

üksteisele tõsiseid vigastusi. Ärge 

kinnitage ühe turvavööga rohkem 

kui ühte inimest, hoolimata inimese 

suurusest. 

Turvavööde kasutusjuhised 

1. Sisenege sõidukisse ja sulgege uks. 

Istuge ja reguleerige iste. 

2. Turvavöö pannal paikneb istme seljatoe 

kohal. Haarake pandlast ja tõmmake 

vöö välja. Libistage pannal koos 

vööga üle süle. 

Turvavöö pandla väljatõmbamine 

3. Kui vöö on piisavalt pikk, sisestage 

pannal lukustisse, kuni kuulete klõpsu. 

Pandla lukusti sisestamine 

HOIATUS! 

• Valesse lukustisse kinnitatud vöö 

ei kaitse teid piisavalt. Vöö süleosa 

võib tõusta liiga kõrgele ja põhjustada 

õnnetuse korral sisemisi 

vigastusi. Kinnitage turvavöö alati 

kõige lähemasse lukustisse. 

• Liiga lõtv turvavöö ei kaitse teid 

piisavalt. Äkilise peatumise korral 

võite liiga kaugele ette liikuda ja 

viga saada. Kandke turvavööd tihedalt 

ümber enda. 

(Jätkub)


• Käe alt ümber keha tõmmatud 

turvavöö on ohtlik. Õnnetuse korral 

võib keha sõiduki sisemust tabada, 

suurendades niiviisi pea- ja kaelavigastuste 

ohtu. Käe alt ümber 

keha tõmmatud turvavöö võib tekitada 

sisemisi vigastusi. Ribid pole 

nii tugevad kui õlaluud. Kandke 

turvavööd üle õla ja õnnetuse 

korral võtavad löögi vastu kõige 

tugevamad luud. 

• Selja tagant tõmmatud õlavöö ei 

kaitse teid õnnetuse korral vigastuste 

eest. Turvavööd mitte kandes 

on pea äralöömise oht õnnetuse 

korral suurem. Süle- ja õlavööd 

peab alati koos kasutama. 

4. Tõmmake sülevöö üle reite ja kõhu 

alt. Vöö süleosa lõtku eemaldamiseks 

tõmmake õlavööst. Liiga pingul oleva 

sülevöö lõdvendamiseks kallutage 

pannalt ja tõmmake sülevööd. Tihedalt 

ümber keha tõmmatud vöö vähendab 

välja libisemise ohtu õnnetuse korral. 

Turvavöö süleosa paigutamine 

HOIATUS! 

• Liiga kõrgel kantav vöö suurendab 

sisemiste vigastuste ohtu õnnetuse 

korral. Vööle rakenduvad 

jõud ei suunata tugevatele puusa- 

ja vaagnaluudele vaid üle kõhu. 

Kandke vöö süleosa alati võimalikult 

madalal ja tihedalt. 

• Väändunud turvavöö ei kaitse teid 

korralikult. Õnnetuse korral võib 

see isegi sisse lõigata. Veenduge, 

et vöö on sirge. Kui te ei saa vööd 

sõidukis sirgeks tõmmata, viige 

sõiduk volitatud edasimüüjale ning 

laske probleem kõrvaldada. 

5. Asetage õlavöö mugavalt üle rinna 

nii, et see ei toetu vastu kaela. Tagasitõmbamismehhanism 

kõrvaldab vöö 

lõtku. 

6. Vöö vabastamiseks vajutage lukusti 

punast nuppu. Rihm tõmbub automaatselt 

tagasi algasendisse. Vajadusel libistage 

pannalt mööda vööd alla, et võimaldada 

sel täielikult tagasi tõmbuda. 

27

HOIATUS! 

Kulunud või rebenenud turvavöö võib 

õnnetuse korral puruneda ning teid 

kaitseta jätta. Kontrollige perioodiliselt, 

kas turvavööd narmendavad, on 

kulunud või lahti. Kahjustatud osad 

tuleb viivitamatult välja vahetada. 

Ärge monteerige süsteemi lahti ega 

modifitseerige seda. Kui need on 

õnnetuse käigus kahjustada saanud 

(sissetõmbamismehhanism on väändunud, 

vöö rebenenud jne), tuleb 

turvavöösüsteem välja vahetada. 

Turvavöö reguleeritav 

ülemine kinnitus 

Eesistmete õlaturvavööd saab üles- või 

allapoole reguleerida, et see ei toetuks 

vastu kaela. Vajutage vabastusnuppu 

ning vabastage ankur, seejärel liigutage 

seda üles või alla, kuni saavutate soovitud 

tulemuse. 

MÄRKUS. 

Reguleeritav ülemise turvavöö ankur 

on varustatud funktsiooniga selle 

hõlpsaks ülespoole reguleerimiseks. 

Funktsioon võimaldab ankrupunkti 

ülespoole liigutada vajaduseta vabas- 

28 

tusnuppu vajutada. Et veenduda ankrupunkti 

lukustuses, tõmmake seda 

allapoole, kuni see paika lukustub. 

Reguleeritav ankur 

Kui olete keskmisest inimesest lühem, 

eelistate madalamat asendit, kui olete 

pikem, kõrgemat asendit. Ankru vabastamisel 

proovige seda alla liigutada ja 

veenduge, et see on paika lukustatud. 

Tagaistmel liikuge vöö kaelalt eemaldamiseks 

keskmise istme poole. 

Teise istmerea keskmise istme 

turvavööde kasutusjuhised 

Teise istmerea keskmise istme turvavöö 

on minipandla ja lukustiga kolmepunktiline 

turvavöö, mis võimaldab turvavöö 

õlaosa alumisest ankrust lahutada, kui 

iste kokku klapitakse. Minipandla ja 

turvavöö õlaosa saab seejärel parempoolse 

laepaneeli alla paigutada. 

1. Eemaldage minipannal ja lukusti hoiukohast 

parempoolse paneeli taga. 

Minipandla hoiukoht

2. Haarake minipandlast ja tõmmake vöö 

üle istme. 

3. Suunake vöö õlaosa parempoolse 

peatoe seestpoolt. 

Tagumise keskmise turvavöö suunamine 

4. Kui vöö on piisavalt pikk, sisestage minipannal 

lukustisse, kuni kuulete klõpsu. 

5. Toetuge vastu seljatuge. Libistage 

tavaline pannal mööda vööd üles, kuni 

võimaldate vööl üle süle liikuda. 

6. Kui vöö on piisavalt pikk, sisestage 

pannal lukustisse, kuni kuulete klõpsu. 

Minipandla lukustisse ühendamine 

7. Tõmmake sülevöö üle reite ja kõhu 

alt. Vöö süleosa lõtku eemaldamiseks 

tõmmake õlavööst. Liiga pingul oleva 

sülevöö lõdvendamiseks tõmmake 

sülevööd. Tihedalt ümber keha tõmmatud 

vöö vähendab välja libisemise ohtu 

õnnetuse korral. 

Lukustatud tagumine keskmine turvavöö 

8. Asetage õlavöö mugavalt üle rinna 

nii, et see ei toetu vastu kaela. Tagasitõmbamismehhanism 

kõrvaldab vöö 

lõtku. 

29

9. Vöö vabastamiseks vajutage lukusti 

punast nuppu. 

30 

Minipandla ja lukusti eraldamine 

10. Minipandla eraldamiseks talletamise 

eesmärgil sisestage tavaline pannal 

minipandla peal olevasse musta nuppu. 

Rihm tõmbub automaatselt tagasi puhkeasendisse. 

Vajadusel libistage pannalt 

mööda vööd alla, et võimaldada 

sel täielikult tagasi tõmbuda. Sisestage 

minipannal paneelis olevasse pilusse. 

Turvavööde sirgendamine 

Turvavööde sirgendamiseks kasutage 

järgmist toimingut. 

1. Asetage pannal ankrupunktile võimalikult 

lähedale. 

2. Haarake vööst ligikaudu 15 kuni 30 

cm kauguselt pandlast ja väänake vööd 

180 kraadi, et luua volt, mis algab kohe 

pandla juurest. 

3. Libistage pannal üles üle volditud 

vööosa. Vöö volditud osa peab sisenema 

pandlas olevasse pilusse. 

4. Libistage pannalt edasi, kuni see 

ületab vöö volditud osa. 

Reisijate turvavööd 

Reisijate turvavööd on varustatud automaatse 

lukustusmehhanismiga (ALR), 

mida kasutatakse laste turvasüsteemide 

kinnitamiseks. Täiendavat teavet 

leiate jaotise “Turvatoolid” lõigus “Turvatooli 

turvavööga kinnitamine”. Järgnev 

tabel kirjeldab iga istekoha funktsioone. 

Esimene 

rida 

Juht 

Keskmine 

iste 

Reisija 

N/A N/A ALR 

Teine rida ALR ALR ALR 

• N/A — ei rakendu 

• ALR — automaatne lukustusmehhanism 

Kui reisija iste on varustatud ALR-funktsiooniga 

ning seda kasutatakse tavaolukorras, 


Tõmmake turvavööd välja vaid nii palju, 

et sellest piisab ümber reisija tõmbamiseks, 

nii ei aktiveerita ALR-funktsiooni. 

Kui ALR-funktsiooni ei aktiveerida, kuulete 

vöö tagasi tõmbudes lõgisevat heli. 

Sellisel juhul võimaldage vööl täielikult 

tagasi tõmbuda ning tõmmake seda 

välja vaid nii palju, et see mugavalt 

ümber reisija ulatub. Libistage pannal 

lukustisse, kuni kuulete klõpsu.

Automaatse 

lukustusmehhanismi režiim 

(ALR) — kui kuulub varustusse 

Selles režiimis eel-lukustub ülemine 

turvavöö automaatselt. Lõtku eemaldamiseks 

tõmbub vöö siiski tagasi sissepoole. 

Kasutage automaatset lukustusrežiimi 

siis, kui selle funktsiooniga istekohale 

on asetatud laste turvatool. Kuni 

12-aastased lapsed tuleb alati tagaistmele 

kinnitada. 

Automaatse lukustusrežiimi aktiveerimine 

1. Kinnitage süle- ja õlaturvavöö. 

2. Haarake vöö õlaosast ning tõmmake 

allapoole, kuni terve rihm on välja tõmmatud. 

3. Võimaldage rihmal tagasi tõmbuda. 

Rihma tagasi tõmbudes kuulete klõpsu. 

See märgib, et turvavöö on nüüd automaatses 

lukustusrežiimis. 

Automaatse lukustusrežiimi deaktiveerimine 

Vabastage turvavöö ja võimaldage sel 

automaatse lukustusrežiimi deaktiveerimiseks 

ning sõiduki tundliku (avarii-) 

lukustusrežiimi aktiveerimiseks täielikult 

tagasi tõmbuda. 

HOIATUS! 

• Turvavöö ja sissetõmbamismehhanism 

tuleb välja vahetada, kui 

automaatne lukustusmehhanism 

(ALR) või mõni muu vöö funktsioon 

ei tööta korralikult, nagu hooldusjuhendis 

märgitud. 

• Kui jätate rihma ja mehhanismi 

vahetamata, suurendate vigastuste 

ohtu õnnetuse korral. 

Turvavööde eelpingutid 

Mõlemad eesistmed on varustatud eelpingutusseadmetega, 

mis kõrvaldavad 

vöö lõtku õnnetuse korral. Need seadmed 

parendavad turvavöö sooritusvõimet 

tagades selle pingsuse reisija 

ümber õnnetuse esimestel hetkedel. 

Eelpingutid töötavad igat kasvu isikute 

puhul, ka turvatoolis istuvate laste 

puhul. 

MÄRKUS. 

Need seadmed ei asenda turvavöö 

korralikult paiknemist ümber reisija. 

Turvavööd tuleb siiski tihedalt ja 

õigesti kasutada. 

Eelpingutid vallandavad reisijate turvasüsteemi 

kontrollsüsteem (ORC). 

Nagu turvapadjad, on ka eelpingutid 

ühekordselt kasutatavad seadmed. Vallandunud 

eelpinguti või turvapadi tuleb 

asendada. 

Täiendavad aktiivpeatoed (AHR) 

Need peatoed on passiivsed, aktiveeritud 

komponendid ning nendega varustatud 

sõidukeid ei saa mingite tähiste 

abil tuvastada, vaid nende olemasolu 

tuleb visuaalselt kontrollida. Peatugi on 

jaotatud kaheks, millest eesmine osa on 

pehmest vahtkummist ning tagumine 

osa plastikust. 

31

Kuidas aktiivpeatoed (AHR) töötavad 

Reisijate turvasüsteemi kontrollsüsteem 

(ORC) määrab kas tagant otsasõidu 

raskus või tüüp nõuab aktiivpeatoe 

rakendumist. Kui tagant otsasõit nõuab 

rakendumist, rakenduvad mõlema eesistuja 

aktiivpeatoed. 

Aktiivpeatoe rakendumisel liigub 

peatoe esiosa ettepoole, et vähendada 

vahet reisija pea ja aktiivpeatoe vahel. 

See süsteem aitab vältida või vähendada 

juhi ja eesmise kaasreisija vigastuste 

ulatust teatud tüüpi tagant otsasõitude 

korral. 

MÄRKUS. 

Aktiivpeatoed ei pruugi rakenduda 

laup- või külgkokkupõrke korral. Kui 

aga pärast laupkokkupõrget leiab 

aset tagant otsasõit, võib aktiivpeatugi 

rakenduda sõltuvalt kokkupõrke 

raskusest ja tüübist. 

32 

Aktiivpeatoe komponendid 

1 — Peatoe esiosa (pehmest vahtkummist) 

2 — Seljatugi 

3 — Peatoe tagaosa (dekoratiivne plastikkate) 

4 — Peatoe juhikud 

ETTEVAATUST! 

Ükski reisija, sh juht, ei tohi sõidukit 

kasutada või istmele istuda enne, kui 

peatoed on õnnetuse korral kaelavigastuste 

minimeerimiseks õigesse 

asendisse paigutatud. 

MÄRKUS. 

Lisateavet peatoe reguleerimise 

ja paigutamise kohta leiate jaotise 

“Sõiduki funktsioonid” lõigus “Aktiivpeatugede 

reguleerimine”. 

Aktiivpeatugede lähtestamine 

Kui aktiivpeatoed õnnetuse korral vallanduvad, 

tuleb need lähtestada. Aktiivpeatoed 

liiguvad vallandumisel ettepoole 

(nagu näidatud lähtestustoimingu 

kolmandas sammus). 

1. Haarake vallandunud aktiivpeatoest 

tagaistmel. 

Käte asukohad aktiivpeatoel

2. Asetage käed mugavalt vallandunud 

aktiivpeatoele. 

3. Lukustusmehhanismi rakendamiseks 

tõmmake alla ja tahapoole ja seejärel 

alla. 

1 — Allapoole liigutamine 

2 — Tahapoole liigutamine 

3 – Lõplik allapoole liigutamine lukustusmehhanismi 

rakendamiseks 

4. Aktiivpeatoe eesmine pehme vahtkummist 

osa peab dekoratiivsesse 

plastikkattesse lukustuma. 

Aktiivpeatugi lähtestatud asendis 

MÄRKUS. 

• Kui teil on aktiivpeatugede lähtestamisega 

raskusi, võtke ühendust 

volitatud edasimüüjaga. 

• Ohutuse kaalutlustel laske aktiivpeatugesid 

volitatud edasimüüjal 

kontrollida. 

Täiustatud turvavöö meeldetuletussüsteem 

(BeltAlert ® ) 

BeltAlert ® -funktsioon tuletab juhile 

meelde kinnitada turvavöö. Funktsioon 

on aktiivne, kui süüde on sisse lülitatud. 

Kui juht pole turvavööd kinnitanud, 

süttib turvavöö meeldetuletustuli ja jääb 

põlema, kuni turvavöö on kinnitatud. 

Turvavöö meeldetuletussüsteem vallandub 

60 sekundi jooksul, kui sõiduk 

liigub kiiremini kui 8 km/h. Meeldetuletusjada 

kestab 96 sekundit või seni, 

kuni vastavad turvavööd on kinnitatud. 

Pärast jada lõppu jääb turvavöö meeldetuletustuli 

põlema seniks, kuni juht 

turvavöö kinnitab. Juht peab paluma 

reisijatel turvavööd kinnitada. Kui juhi 

turvavöö avatakse siis, kui sõiduk liigub 

kiiremini kui 5 mph (8 km/h), annab 

BeltAlert ® ühe helisignaali ja meeldetuletustuli 

süttib, seejärel aktiveerub süsteemi 

96 sekundi pikkune tsükkel. 

33

MÄRKUS. 

• Turvavöö meeldetuletussüsteemi 

saab volitatud edasimüüja juures 

aktiveerida või blokeerida. 

• Chrysler Group LLC ei soovita meeldetuletussüsteemi 

deaktiveerida. 

Kuigi meeldetuletussüsteem on 

deaktiveeritud, jääb turvavöö meeldetuletustuli 

siiski põlema, kui juht 

turvavööd ei kinnita. 

Energiahaldusfunktsioon 

Sõiduki esiistmed on varustatud energiahaldusfunktsiooniga 

turvavööde süsteemiga, 

mis vähendab vigastuste ohtu 

laupkokkupõrke korral. Turvavöö on 

varustatud mehhanismiga, mis vabastab 

vöö kontrollitud meetodil. Funktsioon 

aitab vähendada rihma survet vastu reisija 

rinda. 

34 

HOIATUS! 

• Turvavöö ja sissetõmbamismehhanism 

tuleb välja vahetada, kui 

automaatne lukustusmehhanism 

(ALR) või mõni muu vöö funktsioon 

ei tööta korralikult, nagu hooldusjuhendis 

märgitud. 

• Kui jätate rihma ja mehhanismi 

vahetamata, suurendate vigastuste 

ohtu õnnetuse korral. 

Turvavööd ja lapseootel 

naised 

Soovitame lapseootel naistel turvavööd 

terve raseduse vältel kasutada. Lapse 

turvalisuse tagab ema turvalisus. 

Lapseootel naised peaksid vöö süleosa 

kandma üle reite, võimalikult tihedalt 

vastu puusasid. Hoidke vööd madalal, 

et see ei asetuks üle kõhu. Sellisel juhul 

kandub õnnetusel rakenduv jõud tugevatele 

puusaluudele. 

Täiendavad turvasüsteemid 

(SRS) — turvapadjad 

Lisaks turvavöödele on sõiduki juhi 

iste ja eesmise kaasreisija iste varustatud 

täiustatud turvapatjadega. Juhi 

turvapadi on paigaldatud roolirattasse. 

Reisija turvapadi on paigaldatud armatuurlauda 

kindalaeka kohal. Turvapatjade 

katetele on trükitud sõnad SRS 

AIRBAG. 

Täiustatud eesmise turvapadja ja 

põlvepadjandi asukohad 

1 — Juhi ja kaasreisija täiustatud turvapadjad 

2 — Põlvepadjand

MÄRKUS. 

Need turvapadjad on sertifitseeritud 

vastavalt täiustatud turvapatjadele 

kehtestatud nõuetele. 

Täiustatud eesmiste turvapatjade täitumissüsteem 

on mitmefaasiline. See võimaldab 

turvapadjal rakenduda erineva 

täitumisastmega, mis sõltub avarii tõsidusest 

ja tüübist. 

Sõiduk võib olla varustatud juhi ja/või 

eesmise kaasreisija turvavöö lukusti lülitiga, 

mis tuvastab, kas juhi või kaasreisija 

turvavöö on kinnitatud. Turvavöö lukusti 

lüliti võib mõjutada eesmiste täiustatud 

turvapatjade täitumismäära. 

Sõiduk on varustatud täiendavate 

külgmiste turvakardinatega (SABIC), 

et kaitsta juhti, eesmiste ja tagumiste 

akende all istuvaid kaasreisijaid. Turvakardinad 

paiknevad küljeakende kohal. 

Külgmiste turvapatjade paneel on tähistatud 

sõnadega SRS AIRBAG. 

Sõiduk võib olla varustatud ka istmete 

sisse ehitatud külgmiste turvapatjadega 

(SAB). Istmesse paigaldatud külgmised 

turvapadjad kaitsevad teid külgkokkupõrgete 

korral. Kui sõiduk on varustatud 

külgmiste turvapatjadega, on see märgitud 

eesistmete külgedele õmmeldud turvapadja 

sildiga. 

MÄRKUS. 

• Turvapatjade katted ei pruugi salongis 

eristuda, kuid need avanevad turvapatjade 

vallandumisel. 

• Pärast õnnetust tuleb sõiduk viivitamatult 

volitatud edasimüüja juurde 

toimetada. 

Turvapadjasüsteemi komponendid 

Sõiduk võib olla varustatud järgmiste 

turvapadjasüsteemi komponentidega. 

• Reisijate turvasüsteemi kontrollsüsteem 

(ORC) 

• Turvapadja hoiatustuli 

• Rooliratas ja -sammas 

• Armatuurlaud 

• Põlvepadjandid 

• Juhi täiustatud turvapadi 

• Kaasreisija täiustatud turvapadi 

• Täiendavad istmesse paigaldatud 

külgmised turvapadjad (SAB) 

• Täiendavad külgmised turvakardinad 

(SABIC) 

• Eesmised ja külgmised kokkupõrkeandurid 

• Eesmiste turvavööde eelpingutid ja 

turvavöö pandlalüliti 

• Juhi ja eesmise kaasreisija aktiivpeatoed 

Eesmise turvapadja omadused 

Täiustatud eesmiste turvapatjade süsteem 

sisaldab juhi ja kaasreisija mitmefaasilisi 

turvapatjasid. Süsteemi väljundvõimsus 

sõltub avarii tugevusest ja 

tüübist, mille määrab reisijate turvasüsteemi 

kontrollsüsteem (ORC), mis saab 

omakorda teavet eesmistest avariianduritest. 

Turvapatjade vallandumist nõudva avarii 

korral käivitub viivitamatult esimene faas. 

Seda madalat võimsust kasutatakse kergemate 

avariide korral. Raskemate avariide 

korral kasutatakse suuremat võimsust. 

35

HOIATUS! 

• Armatuurlauale turvapatjade lähedusse 

ei tohi asetada ühtki eset, 

kuna sellised esemed võivad avarii 

korral turvapadja vallandumisel 

tõsiseid vigastusi tekitada. 

36 

• Ärge paigaldage midagi turvapatjadele 

ega nende lähedusse, samuti 

ärge üritage turvapadja katteid käsitsi 

avada. Võite turvapatju kahjustada 

ning end seetõttu suuremasse ohtu 

seada. Turvapatjade kaitsekatted on 

projekteeritud avanema vaid turvapatjade 

täitumisel. 

• Ärge puurige, lõigake ega muul 

moel muutke põlvepadjandit. 

• Ärge paigaldage põlvepadjandile 

tarvikuid, nagu näiteks häiretuled, 

stereod, raadiod jne. 

Täiendavad istmesse paigaldatud 

külgmised turvapadjad (SAB) – kui 

kuuluvad varustusse 

Istmesse paigaldatud külgmised turvapadjad 

kaitsevad teid külgkokkupõrgete 

korral. Külgmised turvapadjad on 

märgitud eesistmete külgedele õmmeldud 

turvapadja sildiga. 

Täiendava istmesse paigaldatud 

külgmise turvapadja silt 

Turvapadja vallandumisel avab see 

õmbluse istme eesmise ja külgmise osa 

ilukatte vahel. Iga turvapadi vallandub 

iseseisvalt, st vasakpoolne külgavarii 

vallandab vaid vasakpoolse turvapadja 

jne. 

Täiendavad külgmised turvakardinad 

(SABIC) 

Turvakardinad kaitsevad ees ja taga 

akende all istuvaid reisijaid külgkokkupõrke 

ja sõiduki ümberpaiskumise 

korral. Igal turvapadjal on täispuhutav 

kamber, mis paikneb iga akna all istuva 

reisija pea kõrval, et vähendada peavigastusi 

külgkokkupõrke korral. Need turvakardinad 

avanevad allapoole, kattes 

mõlemad aknad külgkokkupõrke korral. 

Külgmise turvakardina sildi asukoht 

MÄRKUS. 

• Kui sõiduk peaks ümber paiskuma, 

võivad rakenduda mõlema poole 

eelpingutid ja/või SAB ja SABIC 

turvapadjad. 

• Turvapatjade katted ei pruugi salongis 

eristuda, kuid need avanevad turvapatjade 

vallandumisel. 

• Kui olete SAB või SABIC turvapadja 

vallandumisel sellele liiga lähedal, 

võite tõsiselt viga või isegi surma 

saada.

Süsteem sisaldab ees- ja tagaistmete 

kõrvale paigaldatud külgkokkupõrkeandureid, 

mis on kalibreeritud vallandama 

piisavalt tugeva külgkokkupõrke korral 

külgmised turvapadjad. 

HOIATUS! 

• Kui sõiduk on varustatud vasak- ja 

parempoole turvakardinaga (SABIC), 

ärge asetage pagasit piisavalt 

kõrgesse virna, et blokeerida turvakardinate 

asukoht. Turvakardinate ala 

peab jääma takistustevabaks. 

• Ärge kasutage istmekatteid ega 

asetage enda ja külgturvapatjade 

vahele objekte, vastasel juhul võite 

sooritusvõimet pärssida ning võite 

õnnetuse korral tõsiselt viga saada. 

Põlvepadjandid 

Põlvepadjandid kaitsevad juhi ja eesmise 

kaasreisija põlvi ja aitavad eesistujaid 

paremini turvapadjaga kaitsta. 

Täiustatud turvapadjad koos turvavööde 

ja eelpingutite ning põlvepadjanditega 

tagavad juhi ja eesmise kaasreisija 

parema kaitse. Lisaks kaitsevad 

koos turvavöödega reisijaid ka külgmised 

turvapadjad. 

Järgmisena on toodud mõned lihtsad 

sammud, et vähendada turvapatjade 

vallandumisest tingitud ohte. 

1. Kuni 12-aastased lapsed tuleb alati 

tagaistmele kinnitada. 

HOIATUS! 

Imikuid tahapoole suunatud turvatoolis 

ei tohi asetada reisijapoolse 

turvapadjaga sõidukites eesistmele. 

Turvapadja vallandumine võib sinna 

asetatud imikuid tõsiselt vigastada 

või isegi tappa. 

Lapsed, kes pole turvavöö kandmiseks 

piisavalt suured (vt lõiku „Turvatoolid”), 

tuleb panna tagaistmel istuma turvatooli 

või istmekõrgendusele. Vanemad 

lapsed, kes ei kasuta enam turvatooli 

või istmekõrgendust, tuleb korralikult 

turvavööga kinnitada. Ärge lubage 

lapsel libistada turvavööd selja taha või 

käe alla. 

Tutvuge turvatooli kasutusjuhendiga. 

2. Kõik reisijad peavad olema korralikult 

turvavööga kinnitatud. 

3. Juht ja kaasreisija peavad turvapadjale 

vallandumiseks ruumi jätmiseks 

istmed võimalikult taha lükkama. 

4. Ärge toetuge vastu ust või akent. 

Kui sõiduk on varustatud külgmiste 

turvapatjadega ja need vallanduvad, 

täidavad need teie ja ukse vahel oleva 

ruumi. 

5. Kui sõiduki turvapadjasüsteemi 

tuleb invaliidi jaoks modifitseerida, 

võtke ühendust kliendikeskusega. 

Telefoninumbrid leiate jaotisest Kui 

vajate kliendituge 

37

HOIATUS! 

• Ainult turvapatjadele lootmise 

tagajärjeks avarii korral võivad olla 

tõsised vigastused. Turvapadjad 

töötavad koos turvavöödega. 

Teatud avariide korral turvapadjad 

ei avanegi. Kandke alati turvavööd, 

hoolimata sellest, et sõiduk 

on varustatud turvapatjadega. 

38 

• Kui olete turvapadja vallandumisel 

roolirattale või armatuurlauale liiga 

lähedal, võite saada tõsiselt viga või 

isegi surma. Turvapadjad vajavad 

vallandumiseks ruumi. Toetuge 

vastu seljatuge ja haarake kätega 

mugavalt roolirattast või armatuurlauast. 

• Külgmised turvapadjad vajavad 

vallandumiseks ruumi. Ärge toetuge 

vastu ust või akent. Keskmisel 

istmel istuge sirgelt. 

Turvapadja 

vallandumisandurid ja 

juhtseadmed 

Reisijate turvasüsteemi kontrollsüsteem 

(ORC) 

ORC on osa sõiduki nõutavast turvasüsteemist. 

ORC määrab eesmiste ja/või külgmiste 

turvapatjade vallandumisvajaduse laupvõi 

külgkokkupõrke korral. Põhinedes 

kokkupõrkeanduritel, vallandab ORC 

eesmised täiustatud turvapadjad, turvakardinad, 

külgmised turvapadjad ja eesistmete 

turvavööde eelpingutid vastavalt 

kokkupõrke tõsidusele ja tüübile. 

Eesmised täiustatud turvapadjad pakuvad 

lisaks turvavöödele täiendavat 

kaitset teatud tüüpi laupkokkupõrgete 

korral. Eesmised täiustatud turvapadjad 

ei vähenda vigastuste ohtu, mis 

tulenevad külg- või tagant kokkupõrgetest 

või sõiduki ümber paiskumisest. 

Eesmised täiustatud turvapadjad ei vallandu 

kõigi laupkokkupõrgete korral, sh 

selliste kokkupõrgete korral, mis ei kahjusta 

sõidukit piisavalt, näiteks vastu 

posti sõites, veoki alla sõites või nurkkokkupõrgete 

korral. Teisalt, sõltuvalt 

avarii raskusest ja tüübist, võivad ees- 

mised turvapadjad vallanduda avarii 

korral, kus sõiduki esiosa saab vähe 

viga, kuid mille puhul on aeglustus piisavalt 

tõsine. 

Külgmised turvapadjad ei vallandu 

kõigi külgkokkupõrgete korral. Külgmiste 

turvapatjade vallandumine sõltub 

avarii raskusest ja tüübist. 

Kuna turvapatjade andurid mõõdavad 

sõiduki aeglustust aja vältel, pole sõiduki 

kiirus ja kahjustused piisavad argumendid 

turvapadja vallandumiseks. 

Turvavööd kaitsevad teid igasuguste 

avariide korral ning hoiavad teid vallanduvast 

turvapadjast eemal. ORC seirab 

turvapadjasüsteemi elektrooniliste komponentide 

valmidust, kui süütevõti on 

asendis START või ON/RUN. Kui võti on 

asendis OFF, ACC või pole üldse süütelukus, 

pole turvapatjade süsteem sisse 

lülitatud ja turvapadjad ei vallandu. 

ORC sisaldab varutoitesüsteemi, mis 

võib turvapadja vallandada isegi akutoite 

kadumisel või kui toide kaob enne 

vallandamist.

Lisaks lülitab ORC turvapadja 

hoiatustule armatuurlaual 

neljaks kuni kaheksaks 

sekundiks sisse enesetesti 

sooritamiseks. Pärast enesetesti sooritamist 

turvapadja hoiatustuli kustub. Kui 

ORC tuvastab süsteemis tõrke, lülitab 

see turvapadja hoiatustule korraks või 

jäädavalt sisse. Kui tuli pärast käivitamist 

uuesti süttib, kostab üksik helisignaal. 

See hõlmab ka diagnostikat, mis kuvab 

armatuurlaual teate “Airbag Warning 

Light”, kui tõrge võib turvapadja süsteemi 

mõjutada. Diagnostika salvestab 

ka tõrke sisu. 

HOIATUS! 

Kui eirate turvapadja hoiatustuld, ei 

pruugi turvapadjad kokkupõrke korral 

vallanduda. Kui tuli enesetesti sooritamiseks 

ei sütti, jääb pärast sõiduki 

käivitamist põlema või süttib sõidu 

ajal, laske turvapadjasüsteemi viivitamatult 

volitatud edasimüüjal kontrollida. 

Juhi ja kaasreisija täiustatud turvapatjade 

täitumise koht 

Juhi ja kaasreisija turvapatjade täitumise 

laengud paiknevad roolirattas ja 

armatuurlaua paremal poolel. Kui ORC 

tuvastab turvapatjade vallandumist 

nõudva avarii, annab see signaali täitumise 

laengutele. Turvapadjad täituvad 

mittemürgise gaasiga. Avarii tõsidus 

ja tüüp määravad turvapadja täitumismäära. 

Rooliratta südamiku kate 

ja armatuurlaua parempoolne paneel 

eralduvad ja volditakse turvapadja avamiseks 

eemale. Turvapadjad täituvad 

täielikult ligikaudu 50 kuni 70 millisekundiga. 

See on poole kiirem kui silma 

pilgutamine. Seejärel tühjenevad turvapadjad 

kiiresti, aidates samas juhti ja 

kaasreisijat toetada. 

Turvapadja gaas ventileeritakse turvapadja 

külgedel olevate avauste kaudu 

välja. Nii ei sega turvapadjad sõiduki 

juhtseadmeid. 

Täiendavad istmesse paigaldatud 

külgmiste turvapatjade (SAB) 

täitumise kohad – kui kuuluvad 

varustusse 

Istmesse paigaldatud külgmised turvapadjad 

vallanduvad vaid teatud tüüpi 

külgkokkupõrgete korral. 

ORC määrab avarii tõsiduse ja tüübi 

alusel, kas külgkokkupõrge nõuab külgmiste 

turvapatjade vallandumist. 

Põhinedes avarii tõsidusel ja tüübil, võidakse 

avariipoole turvapadjad täita mittemürgise 

gaasiga. Vallanduv turvapadi 

väljub läbi istme õmbluse ja täidab reisija 

ja ukse vahelise ala. Külgmised turvapadjad 

täituvad täielikult ligikaudu 10 

millisekundiga. Külgmine turvapadi vallandub 

äärmiselt kiiresti ja sellise jõuga, 

et võib teid vigastada, kui te ei istu korralikult 

või kui olete enda ja turvapadja 

vahele paigutanud esemeid. Eriti kehtib 

see laste kohta. 

39

Täiendavate külgmiste turvakardinate 

(SABIC) täitumise kohad 

Avarii korral, kui kokkupõrge toimub 

teatud alaga autost, võib ORC sõltuvalt 

avarii tõsidusest ja tüübist vallandada turvakardinad. 

Sellisel juhul vallandab ORC 

vaid avariipoolse külje turvakardinad. 

Turvakardin täitub mittemürgise gaasiga. 

Turvakardin lükkab liistu eest ning 

katab terve akna. Turvapadi täitub ligikaudu 

30 millisekundiga (üks veerandik 

ajast, mis kulub silma pilgutamisele) ja 

sellise jõuga, et kui te pole korralikult 

turvavööga kinnitatud või olete turvapadja 

ja enda vahele mõne objekti asetanud, 

võite viga saada. Eriti kehtib see 

laste kohta. Täitunud turvakardin on ligikaudu 

9 cm paksune. 

Kuna turvapatjade andurid hindavad 

sõiduki aeglustust aja vältel, pole sõiduki 

kiirus ja kahjustused piisavad argumendid 

turvapadja vallandumiseks. 

MÄRKUS. 

Kui sõiduk peaks ümber paiskuma, 

võivad rakenduda mõlema poole 

eelpingutid ja/või SAB ja SABIC turvapadjad. 

40 

Eesmised ja külgmised kokkupõrkeandurid 

Laup- ja külgkokkupõrgete korral aitavad 

kokkupõrkeandurid ORC-l määrata 

reaktsiooni avariile. 

Täiustatud avariivastussüsteem 

Kui avarii põhjustab turvapadja vallandumise, 

sidevõrk ja toitesüsteem jäävad 

terveks, määrab ORC sündmuse loomu 

alusel, kas täiustatud avariivastussüsteem 

peab sooritama järgmised toimingud. 

• Katkestama kütusevoolu mootorisse. 

• Vilgutama ohutulesid, kuni aku tühjaks 

saab või süüde välja lülitatakse. 

• Lülitama salongituled sisse, mis 

jäävad põlema kuni aku tühjenemise 

või süütevõtme eemaldamiseni. 

• Automaatselt uksed lukust avama. 

Turvapatjade vallandumisel 

Eesmised turvapadjad on projekteeritud 

kohe pärast vallandumist ka tühjenema. 

MÄRKUS. 

Eesmised ja/või külgmised turvapadjad 

ei vallandu iga kokkupõrke 

korral. See ei tähenda turvapadjasüsteemi 

tõrkumist. 

Kui kokkupõrke korral turvapadjad vallanduvad, 

võivad leida aset järgmised 

sündmused. 

• Turvapadja nailonist materjal võib 

põhjustada marrastusi. Need sarnanevad 

“köiepõletustele”, mida võite 

olla kogenud vaibal või võimla põrandal 

libisemisel. Neid ei põhjusta kokkupuude 

kemikaalidega. Need pole 

jäädavad vigastused ja paranevad 

tavaliselt kiiresti. Kui need nähud 

pole aga paari päeva jooksul paranenud 

või on marrastused asendunud 

villidega, võtke viivitamatult ühendust 

arstiga.

• Turvapatjade tühjenedes võite märgata 

suitsusarnaseid osakesi. Need 

osakesed on turvapadja täitmisel 

kasutatava mittemürgise gaasi kõrvaltoode. 

Need lenduvad osakesed 

võivad ärritada nahka, silmi, nina või 

kurku. Ärrituse korral loputage silmi 

või nahka külma veega. Nina või 

kurgu ärrituse korral minge värske 

õhu kätte. Kui ärritus ei kao, võtke 

ühendust arstiga. Kui need osakesed 

ladestuvad rõivastele, järgige rõivaste 

puhastamiseks vastava tootja 

juhiseid. 

Ärge sõite sõidukiga, kui turvapadjad 

on vallandunud. Kui satute järgmisesse 

avariisse, pole sõiduk enam turvapatjadega 

varustatud. 

HOIATUS! 

Vallandunud turvapadjad ja turvavöö 

eelpingutid ei kaitse teid järgmises 

avariis. Laske turvapadjad, turvavöö 

eelpingutid ning eesistmete turvavööde 

mehhanismid volitatud edasimüüjal 

viivitamatult vahetada. Lisaks 

laske hooldada ka reisijate turvasüsteemi 

kontrollsüsteem (ORC). 

Turvapadjasüsteemi hooldamine 

HOIATUS! 

• Turvapadjasüsteemi modifitseerimine 

võib selle rikkuda. Kaitsva turvapadjasüsteemita 

võite viga saada. 

Ärge modifitseerige komponente või 

juhtmestikku, sh ärge lisage roolirattale 

ega armatuurlaua parempoolsele 

osale kleebiseid või märke. Ärge 

modifitseerige eesmist põrkerauda, 

sõiduki kerestruktuuri, samuti ärge 

lisage täiendavaid astmelaudasid. 

• Turvapadjasüsteemi ise parandamine 

on ohtlik. Mainige sõiduki 

hooldajale, et see sisaldab turvapadjasüsteemi. 

(Jätkub) 


• Ärge üritage turvapadjasüsteemi 

osasid modifitseerida. Turvapadi 

võib ootamatult vallanduda või 

pärast modifitseerimist korralikult 

mitte töötada. Turvapadja hooldamiseks 

viige sõiduk volitatud edasimüüja 

juurde. Kui iste, sh selle kattematerjal 

ja padi vajavad hooldamist 

(sh ühenduspoltide eemaldamist 

või vabastamist/pingutamist), laske 

seda teha volitatud edasimüüjal. 

Kasutada tohib vaid tootja heakskiiduga 

tarvikuid. Kui turvapadjasüsteemi 

tuleb invaliidi jaoks modifitseerida, 

võtke ühendust volitatud 


41

Turvapadja hoiatustuli 

Turvapadjad peavad olema 

avarii korral valmis vallanduma. 


seirab sisemist elektriskeemi 

ning turvapadja süsteemiga seotud 

elektriliste komponentide juhtmestikku. 

Kuigi turvapadjasüsteem on projekteeritud 

hooldusvabana, laske seda järgmiste 

olukordade ilmnedes volitatud 

edasimüüjal viivitamatult hooldada. 

• Turvapadja hoiatustuli ei sütti neljaks 

kuni kaheksaks sekundiks, kui süüde 

sisse lülitatakse. 

• Turvapadja hoiatustuli jääb pärast 

seda nelja kuni kaheksa sekundi pikkust 

intervalli põlema. 

• Turvapadja hoiatustuli hakkab sõitmise 

ajal vilkuma või jääb põlema. 

MÄRKUS. 

Kui spidomeeter, tahhomeeter või 

mõni muu mootoriga seotud mõõdik 

ei tööta, võib ka ORC-süsteem 

tõrkuda. Turvapadjad ei pruugi vajadusel 

vallanduda. Veenduge, et 

sulavkaitsmed pole läbi põlenud. 

Turvapadja sulavkaitsmete asukohad 

leiate kaitsmekarbi kaane siseküljelt. 

42 

Kui kaitse on terve, võtke ühendust 


Sündmuste salvestaja (EDR) 

Sõiduk on varustatud sündmuste salvestajaga 

(EDR). EDR-i peamine funktsioon 

on salvestada avarii või avariisarnase 

olukorra puhul selliseid andmeid, 

nagu turvapadja vallandumine 

või takistuse tabamine, andmeid, mis 

aitavad mõista, kuidas sõiduki süsteem 

olukorras käitus. EDR on mõeldud salvestama 

sõiduki dünaamika ja turvasüsteemidega 

seotud andmeid kuni 30 

sekundi vältel. Sõiduki EDR salvestab 

järgmiseid andmeid. 

• Kuidas sõiduki erinevad süsteemid 

töötasid. 

• Kas juhi ja reisijate turvavööd olid kinnitatud. 

• Kui palju (kui üldse) juht gaasi ja/või 

piduripedaali vajutas. 

• Kui kiiresti sõiduk liikus. 

Need andmed aitavad mõista avariiolukorda 

ja tekkinud vigastusi. 

MÄRKUS. 

EDR-andmed salvestatakse vaid 

avariiolukorras; tavatingimustes 

neid andmeid ei salvestata, samuti 

ei salvestata isiklikke andmeid (nagu 

nimi, sugu, vanus ja avariikoht). 

Siiski võivad muud osapooled, nagu 

politsei, siduda EDR-andmed isikutuvastusandmetega, 

mida rutiinselt 

avarii uurimise käigus kogutakse. 

EDR-i salvestatud andmete lugemiseks 

on vaja eriseadmeid ning ligipääsu 

sõidukile või EDR-ile. Lisaks sõiduki 

tootjale võivad neid andmeid lugeda 

ka muud vastavaid seadmeid omavad 

osapooled, nagu politsei.

Turvatoolid 

Kõik sõidukis reisijad peavad olema 

turvavöödega kinnitatud, ka imikud ja 

lapsed. 

Kuni 12-aastased lapsed tuleb alati 

tagaistmele kinnitada. Vastavalt avariistatistikale 

on tagaistmele kinnitatud 

lapsed ohutumas kohas, kui esiistmel. 

HOIATUS! 

Avarii korral võib sõidukis kinnitamata 

laps pidurdamatu jõuga liikuma 

hakata. Jõud, mida vajate kinnitamata 

lapse süles hoidmiseks, võib 

muutuda liiga suureks. Laps ja teised 

isikud võivad tõsiselt viga saada. Kõik 

autos reisivad lapsed tuleb korralikult 

kinnitada. 

Imiku- ja turvatoolid 

Saadaval on erineva suuruse ja tüübiga 

turvatoole, mis sobivad imikutele, kuni 

peaaegu vaid turvavööga kinnitatavatele 

lastele. Tutvuge turvatooli kasutusjuhendiga 

ja veenduge, et kasutate 

lapse jaoks õiget tooli. Kasutage vaid 

lapsele sobivat turvatooli. 

• Turvaeksperdid soovitavad vähemalt 

ühe-aastaste ja vähemalt 9 kg kaaluvate 

laste kinnitamiseks kasutada tahapoole 

suunatud turvatooli. Kasutada 

saab kahte tüüpi turvatoole: tahapoole 

suunatud imikutoolid ja muudetavad 

turvatoolid. 

• Imikukätkit saab sõidukis kasutada 

vaid tahapoole suunatuna. Seda soovitatakse 

kasutada laste puhul, kes 

kaaluvad kuni 9 kg. Muudetavat turvatooli 

saab kasutada kas taha- või 

ettepoole suunatuna. Muudetavate 

turvatoolide kaalurühm on tavaliselt 

suurem, kui kätkitel, seega saab neid 

tahapoole suunatuna kasutada ka 

laste korral, kes kaaluvad rohkem kui 

9 kg, kuid on nooremad kui üks aasta. 

Mõlemat tüüpi turvatool kinnitatakse sõidukisse 

turvavöö või ISOFIX turvatooli 

ankurdussüsteemiga. Vt lõiku „ISOFIX — 

turvatooli ankurdussüsteem”. 

• Lapsed, kes kaaluvad rohkem kui 

9 kg ja on üle ühe aasta vanused, 

võivad sõita ettepoole suunatud turvatoolis. 

Ettepoole suunatud turvatoole 

ja muudetavaid turvatoole võib 

kasutada laste jaoks, kes kaaluvad 

9 kuni 18 kg ning on vanemad kui 

üks aasta. Mõlemat tüüpi turvatool 

kinnitatakse sõidukisse turvavöö või 

ISOFIX turvatooli ankurdussüsteemiga. 

Vt lõiku „ISOFIX — turvatooli 


• Istmekõrgendus asetatakse lastele, 

kes kaaluvad rohkem kui 18m kg, 

kuid kes on veel lihtsalt turvavööga 

kinnitamiseks liiga väikesed. Kui laps 

ei saa istuda üle istmepadja kõverdatud 

põlvedega, toetades samal 

ajal selga vastu seljatuge, peab selline 

laps kasutama istmekõrgendust. 

Laps ja istmekõrgendus kinnitatakse 

turvavööga. 

43

HOIATUS! 

• Eesmise turvapadjaga sõidukisse 

ei tohi esiistmele paigaldada tahapoole 

suunatud turvatooli. Turvapadja 

vallandumine võib sinna 

asetatud imikuid tõsiselt vigastada 

või isegi tappa. 

44 

• Vale paigaldamise korral võib imiku- 

või turvatool liikuma hakata. Avarii 

korral võib see lahti tulla. Laps võib 

tõsiselt viga või isegi surma saada. 

Imiku- või turvatooli paigaldamisel 

järgige tootja juhiseid. 

• Tahapoole suunatud turvatooli tohib 

kasutada vaid tagaistmel. Vallanduv 

turvapadi võib ette paigaldatud 

turvatooli tabada ning imikut tõsiselt 

vigastada. 

Vanemad lapsed ja turvatoolid 

Lapsed, kes kaaluvad rohkem kui 9 kg 

ja on üle ühe aasta vanused, võivad 

sõita ettepoole suunatud turvatoolis. 

Ettepoole suunatud turvatoole ja muudetavaid 

turvatoole võib kasutada laste 

jaoks, kes kaaluvad 9 kuni 18 kg ning 

on vanemad kui üks aasta. Mõlemat 

tüüpi turvatool kinnitatakse sõidukisse 

turvavöö või ISOFIX turvatooli ankurdussüsteemiga. 

Vt lõiku „ISOFIX — turvatooli 


Istmekõrgendus asetatakse lastele, kes 

kaaluvad rohkem kui 18 kg, kuid kes on 

veel lihtsalt turvavööga kinnitamiseks 

liiga väikesed. Kui laps ei saa istuda üle 

istmepadja kõverdatud põlvedega, toetades 

samal ajal selga vastu seljatuge, 

peab selline laps kasutama istmekõrgendust. 

Laps ja istmekõrgendus kinnitatakse 

turvavööga. 

Istmekõrgenduse jaoks liiga suured 

lapsed 

Kui laps on turvavöö mugavaks kandmiseks 

piisavalt suur ja lapse jalad ulatuvad 

üle istmepadja, tuleb ta turvavööga 

tagaistmele kinnitada. 

• Veenduge, et laps istub sirge seljaga. 

• Vöö süleosa peab tihedalt üle puusade 

ulatuma. 

• Kontrollige turvavööd perioodiliselt. 

Nihelev laps võib turvavöö asendist 

välja nihkuda. 

• Kui vöö õlaosa puutub vastu nägu või 

kaela, liigutage laps rohkem sõiduki 

keskele. Ärge lubage lapsel vööd käe 

alla või selja taha paigutada. 

HOIATUS! 

• Vale paigaldamise korral võib imiku- 

või turvatool liikuma hakata. Avarii 

korral võib see lahti tulla. Laps võib 

tõsiselt viga või isegi surma saada. 

Imiku- või turvatooli paigaldamisel 

järgige tootja juhiseid. 

• Tahapoole suunatud turvatooli 

tohib kasutada vaid tagaistmel. 

Vallanduv turvapadi võib ette 

paigaldatud turvatooli tabada ning 

imikut tõsiselt vigastada.

Järgmisena on toodud mõned 

kasulikud juhised turvatooli kasutamiseks. 

• Enne turvatoolisüsteemi ostmist veenduge, 

et see vastab kõigile rakenduvatele 

ohutusstandarditele. Chrysler 

Group LLC soovitab enne turvatooli 

ostmist kontrollida, kas seda saab 

korralikult vastavale istmele kinnitada. 

• Turvatool peab vastama lapse kaalu- 

ja vanuserühmale. Vanuse ja pikkuse 

piirangud leiate turvatooli sildilt. 

• Järgige turvatooli komplekti kuuluvaid 

juhiseid. Kui paigaldate turvatooli 

valesti, ei pruugi see vajaduse 

korral töötada. 

• Kinnitage laps turvatooli vastavalt 

tootja juhistele. 

Turvatooli kinnitamine turvavöödega 

Reisijate turvavööd on varustatud automaatse 

lukustusmehhanismiga (ALR), 

mida kasutatakse laste turvasüsteemide 

(CRS - Child Restraint System) kinnitamiseks. 

Mõlemat tüüpi turvavööd on 

mõeldud hoidma vöö süleosa tihedalt 

ümber turvatooli, seega ei pea lukustusklambrit 

kasutama. ALR-süsteemist 

kostab lõgin, kui tõmbate turvavöö mehhanismist 

tervenisti välja ja lasete sel 

seejärel tagasi sisse liikuda. Lisateavet 

leiate lõigus Automaatne lukustusrežiim. 

Allpool toodud tabelis on näidatud automaatse 

lukustusmehhanismi või pandlaga 

varustatud istekohad. 

Esimene 

rida 

Juht 

CRSlukk 

Keskmine 

iste 

CRS-lukk 

Reisija 

CRSlukk 

N/A N/A ALR 

Teine rida ALR ALR ALR 

• N/A — ei rakendu 

• ALR — automaatne lukustusmehhanism 

Turvatooli kinnitamine ALR-süsteemiga. 

1. Turvatooli ALR-süsteemiga kinnitamiseks 

tõmmake esmalt turvavöö piisavalt 

välja, et see läbi turvatooli kinnitusaasade 

suunata. Libistage pannal 

lukustisse, kuni kuulete klõpsu. Järgmiseks 

tõmmake turvavöö tervenisti välja, 

seejärel võimaldage sel tagasi mehhanismi 

liikuda. Rihma tagasi tõmbudes 

kuulete lõginat. See märgib, et turvavöö 

on nüüd automaatses lukustusrežiimis. 

2. Lõpuks tõmmake vööst, et vöö süleosa 

turvatooli ümber pingule tõmmata. 

Kõik turvavöösüsteemid muutuvad aja 

jooksul lõdvemaks, seetõttu tõmmake 

see piisavalt pingule. 

• Tagaistmel võib turvavöö pingutamine 

olla problemaatiline, kuna lukusti või 

pannal paikneb turvatooli vööavale 

liiga lähedal. Lahutage pannal lukustist 

ja väänake lõksupoolset vööotsa 

paar korda selle lühendamiseks. 

Sisestage pannal lukustisse, mille 

vabastusnupp on väljapoole suunatud. 

45

• Kui vööd ei saa ikka pingutada või 

kui tõmbamine ja lükkamine vöö 

vabastab, eraldage pannal lukustist, 

pöörake lukusti ümber ja sisestage 

pannal uuesti lukustisse. Kui turvatooli 

ei saa ikka kindlalt kinnitada, 

proovige muud asukohta. 

• Kinnitage laps turvatooli vastavalt 

tootja juhistele. 

Universaalse turvatooli paigutustabel 

46 

Vanuserühm 

Vähem kui 10 kg 

(0 kuni 9 kuud) 

Vähem kui 13 kg 


9 kuni 18 kg 


15 kuni 36 kg 

(4 kuni 12 aastat) 

HOIATUS! 

Kui turvatooli ei kasutata, kinnitage 

see turvavööga või eemaldage see 

sõidukist. Ärge jätke seda lahtisena 

sõidukisse. Äkilise pidurduse või 

avarii korral võib see lennata vastu 

reisijad või eesistuja seljatuge ning 

põhjustada tõsiseid vigastusi. 

Istumiskoht 

Eesmine kaasreisija Tagumine kaasreisija Tagumine keskmine kaasreisija 

X U U 

X U U 

X U U 

X U U 

Tabelis kasutatud koodi tähendused. 

U = sobib universaalse kategooria turvatoolidele, mis on kiidetud heaks vastava kaalurühmaga kasutamiseks. 

X = istme asukoht ei sobi sellesse kaalurühma jäävale lapsele.

Kaalurühm Suurusklass Armatuur 

Kandekätki 

0 — kuni 10 kg 

0+ — kuni 13 kg 

I – 9 kuni 18 kg 

Eesmine 

kaasreisija 

Sõiduki ISOFIX asukohatabel 

Tagumine 

aknaalune koht 

Tagumine 

keskmine 

kaasreisija 

Keskmine 

aknaalune 

koht 

Keskmise rea 

keskmine koht 

Muud kohad 

F ISO/L1 X X X X X X 

G ISO/L2 X X X X X X 

(1) X X X X X X 

E ISO/R1 X 1UF X X X X 

(1) X X X X X X 

E ISO/R1 X 1UF X X X X 

D ISO/R2 X 1UF X X X X 

C ISO/R3 X *1UF X X X X 

(1) X X X X X X 

D ISO/R2 X 1UF X X X X 

C ISO/R3 X *1UF X X X X 

B ISO/F2 X 1UF X X X X 

B1 ISO/F2X X 1UF X X X X 

A ISO/F3 X 1UF X X X X 

(1) X X X X X X 

II – 15 kuni 25 kg (1) X X X X X X 

III – 22 kuni 36 kg (1) X X X X X X 

47

Tabelis kasutatud koodi tähendused. 

(1) CRS-ile, mis pole varustatud ISO/XX 

suurusklassi tuvastussildiga (A kuni G), 

kehtivale kaalurühmale, määrab autotootja 

ISOFIX turvatoolisüsteemide soovitatud 

asukohad. 

1UF = sobib universaalsesse kategooriasse 

kuuluva ettepoole suunatud 

ISOFIX turvatoolile, mis kuulub heakskiidetud 

kaalurühma. 

IL = sobib spetsiaalsetele manustatud 

loendis toodud ISOFIX turvatoolisüsteemidega 

kasutamiseks. Need ISOFIX 

turvatoolisüsteemid kuuluvad kategooriatesse 

“spetsiaalne sõiduk”, “piiratud” 

või “pooluniversaalne”. 

X = ISOFIX asukohad, mis ei sobi sellesse 

vanuse-/kaalurühma kuuluvate 

ISOFIX turvatoolide kasutamiseks. 

* Esiiste tuleb paigutada keskmisesse 

asendisse või sellest asendist ettepoole, 

seljatugi peab olema vertikaalses asendis. 

48 

ISOFIX — turvatooli ankurdussüsteem 

Sõiduk on varustatud turvatooli ankurdussüsteemiga 

ISOFIX. ISOFIX-süsteem 

võimaldab paigaldada turvatooli 

sõiduki turvavöid kasutamata. Kõik 

kolm tagumist istekohta on varustatud 

alumiste ankrupunktidega, mis võimaldavad 

kinnitada ISOFIX-ühilduva turvatooli. 

Fikseeritud alumiste kinnituspunktidega 

turvatoolid tuleb paigaldada 

aknaalusele istekohale. Hoolimata 

alumise ühenduse tüübist, ärge paigaldage 

ISOFIX-ühilduvaid turvatoole 

nii, et ühendate kaks tooli sama ankrupunkti 

külge. Kui paigaldate ISOFIXühilduvad 

turvatoolid kõrvuti istmetele, 

võite aknaaluse turvatooli kinnitamiseks 

kasutada ISOFIX ankrupunkti või turvavööd, 

kuid keskmisele istmele tuleb 

turvatool kinnitada turvavöö abil. Kui 

turvatool pole ISOFIX-ühilduv, saate turvatooli 

vaid turvavööga kinnitada. Tüüpilised 

paigaldusjuhised leiate lõigus 

“Turvatooli paigaldamine”. 

Tagumise istme ISOFIX ankrupunktid 

Nüüd on saadaval ka turvatoolisüsteemid, 

mille kinnituspunktid on mõeldud 

ühendamiseks alumiste ankrupunktidega. 

Rihmade ja konksudega varustatud 

turvatoolid on juba mõnda aega 

saadaval olnud. Paljud turvatoolide 

tootjad pakuvad rihmakomplekte mõnedele 

vanematele toodetele. Rihmakomplektid 

on saadaval ka suuremale 

osale vanematele sõidukitele. 

Kuna sõidukit varustatakse alumiste 

ankrupunktidega aastate jooksul, on 

turvatoolid jätkuvalt varustatud ka kinnitusaasadega 

turvavööde kasutamiseks.

Need on varustatud ka rihmadega, seetõttu 

kasutage kõiki turvatooli ühenduspunkte. 

MÄRKUS. 

Kui kasutate turvatooli kinnitamiseks 

ISOFIX kinnitussüsteemi, veenduge, et 

kõik kasutamata turvavööd on lastele 

kättesaamatusse kohta paigaldatud. 

Soovitame enne turvatooli paigaldamist 

turvavöö pandlaga kinnitada, 

et turvavöö paikneks turvatooli taga 

ja seega lapse ulatusest väljas. Kui 

kinnitatud turvavöö takistab turvatooli 

paigaldamist, suunake see hoopis läbi 

turvatooli kinnitusaasade ja lukustage 

alles siis lõksu. Nii jääb see uudishimuliku 

lapse ulatusest välja. Tuletage 

lastele meelde, et turvavööd pole 

mänguasjad, ärge jätke järelvalveta 

last sõidukisse. 

Turvatooli paigaldamine 

Soovitame tungivalt järgida turvatooli 

tootja paigaldusjuhiseid. Paljud turvatoolid 

on varustatud eraldi rihmadega 

mõlemal küljel, mis on omakorda varustatud 

konksu või ühendusega ning 

rihma pingsuse reguleerijatega. Ettepoole 

suunatud imikukätkid ja mõned 

tahapoole suunatud imikutoolid on 

samuti varustatud rihmade, konksudega 

ja rihma pingsuse reguleerijatega. 

Üldiselt peate esmalt lõdvendama alumiste 

rihmade regulaatoreid, et saaksite 

konksu või ühenduse alumiste ankrupunktidega 

hõlpsamini ühendada. 

Rihm tuleb suunata peatoe keskelt ja 

ühendada rihmaankruga seljatoe taga. 

Seejärel pingutage kõiki kolme rihma 

turvatooli taha- ja allapoole lükates. 

Tagumise istme rihmaankrud 

Kõiki turvatoolisüsteeme ei paigalda 

nii, nagu siin kirjeldatud. Veel kord, 

järgige turvatooli tootja juhiseid. 

MÄRKUS. 

Kui turvatool pole ISOFIX-ühilduv, 

kasutage tooli kinnitamiseks turvavööd. 

49

HOIATUS! 

Valesti ankurdatud rihm võib suurendada 

pea liikumist ja last vigastada. 

Turvatooli ülemise rihmaga ühendamiseks 

kasutage vaid otse turvatooli 

taga paiknevat ankrupunkti. 

Lemmikloomade transportimine 

Vallanduvad turvapadjad võivad lemmikloomi 

vigastada. Kinnitamata lemmikloom 

võib avarii korral viga saada või äkkpidurduse 

ja avarii korral reisijaid vigastada. 

Lemmikloomad tuleb tagaistmel turvarakmetega 

kinnitada või lemmikloomapuuri 

asetada. 

SOOVITUSED MOOTORI 

SISSESÕITMISEKS 

Sõiduki mootor ja ülekandesüsteem 

(käigukast ja veoteljed) ei vaja pikka 

sissesõitmisperioodi. 

Sõitke mõõdukalt esimese 500 km jooksul. 

Pärast esimest 100 km soovitame 

kasutada kiiruseid 80 kuni 90 km/h. 

Sõites soovitame aeg-ajalt liikluseeskirju 

täites täisgaasiga kiirendada, see aitab 

sissesõitmisele kaasa. Madala käiguga 

täisgaasi andmist tuleks siiski vältida. 

50 

Tehases paigaldatud mootoriõli on kvaliteetne 

määrdeõli. Õli tuleb vahetada 

vastavalt kasutustingimustele. Soovitatavad 

viskoossus- ja kvaliteedinõuded 

leiate jaotise “Sõiduki hooldamine” lõigus 

“Hooldustoimingud”. ÄRGE KASUTAGE 

MITTEPUHASTAVAID VÕI MINERAALÕ- 

LISID. 

Uus mootor võib esimese paari tuhande 

kilomeetri jooksul rohkem õli tarbida. 

See on tavaline sissesõitmisperioodi 

osa. 

Diiselmootorite täiendavad 

nõuded — kui kuulub varustusse 

Vältige esimese 1500 km jooksul täisgaasiga 

sõitmist. Ärge ületage 2/3 

mootori maksimaalsest pööretevahemikust. 

Vahetage käike õigeaegselt. Ärge 

pidurdage käikudega. 

OHUTUSNÕUANDED 

Reisijatevedu 

ÄRGE TRANSPORTIGE REISIJAID 

PAGASIRUUMIS. 

HOIATUS! 

• Ärge jätke lapsi ega loomi kuuma 

ilma korral pargitud sõidukisse. 

Temperatuuritõus võib põhjustada 


• Pagasiruumis reisimine on äärmiselt 

ohtlik, seda nii sõidukis kui 

sõidukist väljas. Õnnetuse korral 

saavad sellistes kohtades reisivad 

inimesed tõenäolisemalt vigastada 

või isegi surma. 

• Ärge lubage inimestel reisida 

sõidukis istmeteta ja turvavöödeta 

kohtades. 

• Veenduge, et kõik reisijad on 

turvavöö kinnitanud.

Heitgaasid 

HOIATUS! 

Heitgaasid võivad tervist kahjustada 

või isegi surmavad olla. Heitgaasid 

sisaldavad värvitut ja lõhnatut süsinikoksiidi 

(CO). Selle sissehingamisel 

võite kaotada teadvuse ja saada 

mürgistuse. Heitgaaside sissehingamise 

vältimiseks järgige järgmiseid 

nõuandeid. 

Ärge laske mootoril töötada suletud 

garaažis kauem, kui seda on vaja sõidukiga 

välja sõitmiseks. 

Kui peate istuma töötava mootoriga 

seisvas sõidukis, reguleerige ventilatsiooni 

nii, et sõidukisse suunatakse 

välisõhku. Pange puhur suurel kiirusel 

tööle. 

Kui peate sõitma avatud tagaluugiga, 

veenduge, et kõik aknad on suletud ja 

ventilaator täisvõimsusel tööle seatud. 

ÄRGE kasutage õhu retsirkulatsioonirežiimi. 

Parim kaitse heitgaaside salongi sisenemise 

eest on korralikult hooldatud 

heitgaasisüsteem. 

Kui tuvastate muutuse heitgaasisüsteemi 

helis, tuvastate heitgaasiaure 

salongis või on sõiduki põhi kahjustada 

saanud, laske kvalifitseeritud tehnikult 

heitgaasisüsteemi ja kerekahjustusi 

kontrollida. Avatud või lahtised ühendused 

võivad lubada heitgaasidel salongi 

tungida. Lisaks kontrollige heitgaasisüsteemi 

igal õlivahetuskorral või sõiduki 

üles tõstmisel. Vajadusel vahetage 

see välja. 

Sõidukis läbiviidavad 

turvakontrollid 

Turvavööd 

Kontrollige perioodiliselt, kas turvavööd 

narmendavad, on kulunud või lahti. Kahjustatud 

osad tuleb viivitamatult välja 

vahetada. Ärge monteerige süsteemi 

lahti ega modifitseerige seda. 

Eesmised turvavööd tuleb pärast avariid 

asendada. Kui need on õnnetuse 

käigus kahjustada saanud (sissetõmbamismehhanism 

on väändunud, vöö 

rebenenud jne), tuleb tagumised turvavööd 

välja vahetada. Kui kahtlete turvavöö 

või sissetõmbamismehhanismi 

seisukorras, vahetage see välja. 


Kui süüde keeratakse asendisse ON, 

peab tuli süttima ja enesetesti ajaks neljaks 

kuni kaheksaks sekundiks põlema 

jääma. Kui tuli käivitamisel ei sütti, võtke 

ühendust volitatud edasimüüjaga. Kui 

tuli jääb põlema, vilgub või süttib sõidu 

ajal, laske süsteemi volitatud edasimüüjal 

kontrollida. 

Soojendi 

Töökorra kontrollimiseks valige soojendusrežiim 

ja lülitage puhur täisvõimsusel 

tööle. Peaksite tundma vastu tuuleklaasi 

suunatud õhuvoolu. Kui soojendi 

ei tööta, võtke ühendust volitatud edasimüüjaga. 

Põrandamati ohutusteave 

Kasutage teie sõiduki jaoks valmistatud 

põrandamatte. Kasutage selliseid 

põrandamatte, mis ei sega pedaalide 

liikumist, ei libise paigalt ära ega takista 

mingil muul moel sõiduki juhtimist. 

51

HOIATUS! 

Kui pedaalid ei saa vabalt liikuda, 

võite sõiduki üle kontrolli kaotada ja 

õnnetuse põhjustada. 

• Veenduge, et põrandamatid on 

korralikult kinnitatud. 

• Ärge paigaldage sõidukisse muid 

põrandakatteid, mida ei saa korralikult 

kinnitada või mis takistavad 

pedaalide liikumist. 

52 

• Ärge asetage põrandamatte juba 

paigaldatud põrandamattide peale. 

Täiendavad põrandamatid vähendavad 

pedaalide liikumisala ja 

võivad nende liikumist takistada. 

• Kontrollige mattide kinnitusi regulaarselt. 

Kui eemaldasite põrandamatid 

puhastamiseks, paigaldage need 

õigesti tagasi ja kinnitage. 

(Jätkub) 


• Veenduge, et objektid ei saa sõitmise 

ajal juhi jalge ette kukkuda. 

Objektid võivad piduri- ja gaasipedaali 

alla kinni jääda ja võite 

kaotada kontrolli sõiduki üle. 

• Vajadusel tuleb kinnitused korralikult 

paigaldada, kui neid pole tehases 

paigaldatud. 

Põrandamati paigaldamise või kinnitamise 

nõuete eiramise tagajärjel võib 

piduri- ja gaasipedaali liikumine olla 

takistatud, mis omakorda võib põhjustada 

kontrolli kao sõiduki üle. 

Sõidukist väljaspool 

perioodiliselt läbiviidavad 

turvakontrollid 

Rehvid 

Veenduge, et rehvid pole liigselt või 

ebaühtlaselt kulunud. Veenduge, et 

mustri vahele pole jäänud kive, naelasid, 

klaasikilde vms. Veenduge, et 

rehvis pole sisselõikeid ega pragusid. 

Kontrollige rattamutrite kinnitustugevust. 

Veenduge, et rehvid on õige õhurõhuga 

täidetud (sh varurehv). 

Tuled 

Kontrollige kõigi tulede töökorda. Veenduge, 

et näidikupaneelil süttivad suuna- 

ja kaugtulede märgutuled. 

Ukselukud 

Veenduge, et uksed sulguvad ja lukustuvad. 

Vedelikulekked 

Kui sõiduk on pikemat aega seisnud, 

veenduge, et ei leki kütust, jahutusvedelikku, 

õli või muud vedelikku. Kui tuvastate 

bensiiniaure või kahtlustate kütuse, 

roolivõimendi vedeliku või pidurivedeliku 

lekkimist, tuleb põhjus viivitamatult 

tuvastada ja parandada.

SÕIDUKI FUNKTSIOONID 

• PEEGLID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 

• Sisepeegli päeva-/ööasend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 

• Isetumenev peegel — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . 58 

• Küljepeeglid — juhipoolne külg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 

• Küljepeeglid — reisijapoolne külg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 

• Elektrilised peeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 

• Peeglisoojendi — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 

• Meikimispeegel — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 

• Päikesesirm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 

• Uconnect-telefon — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . . 60 

• Ühilduvad telefonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 

• Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 

• Telefoni helistamisfunktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 

• Uconnect-telefoni funktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 

• Täiustatud telefoni ühenduvus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 

• Mida Uconnect-telefonist teada . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 

3 

53

• HÄÄLKÄSKLUSED — KUI KUULUVAD VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . 78 

• Häälkäskluste süsteemi kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 

• Käsklused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 

• Häältreening . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 

• ISTMED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 

• Elektrilised istmed — kui kuuluvad varustusse . . . . . . . . . . . . . . 81 

• Istmesoojendid — kui kuuluvad varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . 82 

• Eesmise istme käsitsi ette-/tahapoole reguleerimine . . . . . . . . . 82 

• Istme kõrguse käsitsi reguleerimine — kui kuulub varustusse 83 

• Nimmepiirkonna käsitsi reguleerimine — kui kuulub varustusse 83 

• Juhiistme seljatoe kallutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 

• Alla klapitav eesmine reisija iste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 

• Peatoed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 

• Alla klapitava seljatoega tagaiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 

• Kallutatava seljatoega tagaiste – kui kuulub varustusse . . . . . . 87 

• KAPOTI AVAMINE JA SULGEMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 

• TULED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 

• Multifunktsionaalne hoob . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 

• Esi- ja gabariidituled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 

• Tulede meeldetuletus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 

• Eesmised udutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 

54

• Tagumised udutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 

• Suunatuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 

• Reavahetusabi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 

• Kaug-/lähitulede lüliti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 

• Tulede vilgutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 

• Näidikupaneeli taustavalgustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 

• Esitulede kõrguse reguleerimine — kui kuulub varustusse . . . . . . 90 

• Kaardi-/lugemistuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 

• KLAASIPUHASTID JA -PESURID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 

• Klaasipuhasti kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 

• Reguleeritava intervalliga klaasipuhastisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . 92 

• Esiklaasi klaasipesurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 

• Esiklaasi puhastus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 

• REGULEERITAV ROOLISAMMAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93 

• ELEKTROONILINE KIIRUSEHOIDJA – KUI KUULUB VARUSTUSSE 93 

• Aktiveerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 

• Soovitud kiiruse määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 

• Deaktiveerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 

• Kiiruse taastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 

• Kiirussätte muutmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 

• Möödumiseks kiirendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 

55

• ELEKTRILINE KATUSELUUK — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . 95 

• Katuseluugi avamine — kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 

• Katuseluugi avamine — manuaalselt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 

• Katuseluugi sulgemine — kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 

• Katuseluugi sulgemine — manuaalselt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 

• Muljumise vastane kaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 

• Ventilatsiooniava — kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 

• Päikesevarju kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 

• Tuulerõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 

• Katuseluugi hooldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 

• Välja lülitatud süütega kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 

• PISTIKUPESAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 

• TOPSIHOIDIKUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 

• PANIPAIGAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 

• Kinda- ja hoiulaegas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 

• Ukselaegas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 

• KONSOOLI FUNKTSIOONID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 

• PAGASIALA FUNKTSIOONID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 

• Pagasiala tuli/eemaldatav iselaadiv taskulamp . . . . . . . . . . . . . . . 100 

• Pagasiala kate . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 

• Eemaldatav põrand . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101 

56

• Pagasi kinnituskonksud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 

• Alla klapitavad kõlarid — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . 102 

• TAGAKLAASI FUNKTSIOONID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 

• Tagaklaasi klaasipuhasti/-pesur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 

• Tagaklaasisoojendi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 

57

PEEGLID 

Sisepeegli päeva-/ööasend 

Kahepunktiline pöördsüsteem võimaldab 

peegleid horisontaalselt ja vertikaalselt 

reguleerida. Peegel tuleb reguleerida 

nii, et see on vastavalt juhile 

tagaakna keskele suunatud. 

Tagant lähenevate sõidukite tuledehelgi 

vähendamiseks liigutage peegli 

all paiknev juhtseade ööasendisse 

(sõiduki tagaotsa poole). Peegli asend 

tuleb reguleerida päevaasendis (esiklaasi 

poole). 

58 

Tahavaatepeegli aktiveerimine 

Isetumenev peegel — 


Peeglit reguleeritakse automaatselt, et 

vähendada tagant lähenevate sõidukite 

tuledehelki. Funktsiooni saab peegli 

põhjal paikneva nupuga sisse või välja 

lülitada. Kui isetumenemisfunktsioon on 

aktiivne, põleb nupust vasakule jääv 

tuli. Nupust paremale jääv andur ei sütti. 

Isetumenev peegel 

ETTEVAATUST! 

Puhastamisel peegli kahjustamise 

vältimiseks ärge pihustage puhastusvahendit 

otse peegliklaasile. Pihustage 

puhastusvahendit lapile ja pühkige 

sellega peegel puhtaks. 

Küljepeeglid — 

juhipoolne külg 

Reguleerige lamedat küljepeeglit nii, 

et näete peegli sõidukipoolsest osast 

napilt veel sõiduki külge. 

Küljepeeglid — 

reisijapoolne külg 

Reguleerige kumerat küljepeeglit nii, 

et näete peegli sõidukipoolsest osast 

napilt veel sõiduki külge.

HOIATUS! 

Reisijapoole küljepeegli kumerpeeglist 

paistvad objektid näivad väiksemad 

ja kaugemal, kui need seda tegelikult 

on. Vaid reisijapoolsele kumerpeeglile 

lootes võite põhjustada avarii. Kumerpeeglist 

nähtava sõiduki suuruse või 

vahemaa paremaks hindamiseks 

kasutage sisemist tahavaatepeeglit. 

Elektrilised peeglid 

Elektripeeglite juhtseadmed paiknevad 

juhiukse paneelil. 

Elektripeegli juhtseade 

Peegli reguleerimiseks keerake juhthooba 

vasaku või parema peegli poole. 

Kallutage juhthooba suunas, milles soovite 

peeglit liigutada. 

Peegli liikumissuunad 

Kui olete peegli reguleerimise lõpetanud, 

lülitage juhthoob tagasi keskmisesse 

asendisse, et vältida peegli tahtmatut 

nihutamist. 

HOIATUS! 

Reisijapoole küljepeegli kumerpeeglist 

paistvad objektid näivad väiksemad 

ja kaugemal, kui need seda tegelikult 

on. Vaid reisijapoolsele kumerpeeglile 

lootes võite põhjustada avarii. Kumerpeeglist 

nähtava sõiduki suuruse või 

vahemaa paremaks hindamiseks 

kasutage sisemist tahavaatepeeglit. 

Peeglisoojendi — 


Need peeglid sulatavad jäite 

või jää. Funktsioon aktiveeritakse, 

kui lülitate tagaklaasisoojendi 

sisse. Lisateavet leiate jaotise 

“Sõiduki funktsioonid” lõigus “Tagaklaasi 

funktsioonid”. 

59

Meikimispeegel — 


Meikimispeegli kasutamiseks keerake 

päikesesirm alla ja lükake peeglikate 

üles. 

60 

Meikimispeegel 

Päikesesirm 

Päikesesirmi saab küljeakna paremaks 

katmiseks pikendada. 

Uconnect-telefon — 


MÄRKUS. 

Navigeerimisrežiimi või multimeediaraadioga 

Uconnect-telefoni 

kohta leiate teavet kasutusjuhendi 

(eraldi voldik) Uconnect-telefoni 

jaotisest. 

Uconnect-telefon on häälaktiveeritav, 

sõidukisisene käed vabad sidesüsteem. 

Uconnect-telefon võimaldab 

teie mobiiltelefoniga* häälkäskluse (nt 

“Call”_“Jim”_ “Work” või “Dial”_“151- 

1234 -5555”) abil telefoninumbri valida. 

Mobiiltelefoni audio edastatakse läbi 

sõiduki audiosüsteemi; Uconnecttelefoni 

kasutamisel vaigistab süsteem 

raadio automaatselt. 

Uconnect-telefon võimaldab edastada 

kõnesid Uconnect-telefoni ja teie 

mobiiltelefoni vahel sõidukisse sisenedes 

või sealt väljudes ja võimaldab vaigistada 

Uconnect-telefoni mikrofoni 

eravestluste pidamiseks. 

Uconnect-telefoni juhitakse Bluetooth ® - 

mobiiltelefoni käed vabad profiili kaudu. 

Uconnect-telefon on varustatud 

Bluetooth ® -tehnoloogiaga – globaalne 

standard, mis võimaldab juhtmevabalt 

või dokkimisaluseta ühendada erinevaid 

elektroonilisi seadmeid, mistõttu 

töötab Uconnect-telefon ka siis, kui 

olete mobiiltelefoni ära pannud (kotti, 

taskusse jne), kuid seni, kuni telefon on 

sisse lülitatud ja sõiduki Uconnecttelefoniga 

seotud. Uconnect-telefon 

võimaldab süsteemiga ühendada kuni 

seitse mobiiltelefoni. Korraga saab kasu- 

tada ainult ühte Uconnect-telefoniga 

seotud mobiiltelefoni. Uconnect-telefon 

on kasutatav inglise, hollandi, prantsuse, 

saksa, itaalia või hispaania keeles (vastavalt 

varustusele). 

HOIATUS! 

Häälkäsklustega süsteemi tohib kasutada 

ainult ohututes sõidutingimustes, 

vastavalt kohalikele seadustele ja telefoni 

kasutusreeglitele. Juhi kogu tähelepanu 

peab olema suunatud liiklusele. 

Nõude eiramise tagajärjeks võivad olla 

tõsised vigastused või isegi surm. 

Uconnect-telefoni nupp 

Raadio või rooliratta juhtseadmete 

(kui kuulub 

varustusse) hulka kuuluvad 

ka kaks juhtnuppu 

(Uconnect-telefoni nupp ja hääl- 

käskluste nupp 

), mis võimalda- 

vad süsteemi kasutada. Nupu vajutamisel 

kuulete sõna Uconnect, millele 

järgneb piiks. Piiks on märguanne häälkäskluse 

andmiseks.

Häälkäskluse nupp 

Nupu tegelik asukoht sõltub 

raadiost. Nuppu ennast on 

kirjeldatud jaotises “Kasutamine”. 

Uconnect-telefoni saab kasutada sertifitseeritud 

Bluetooth-mobiiltelefoni käed 

vabad profiiliga. Kõik telefonid ei toeta 

kõiki Uconnect-telefoni funktsioone. 

Lisateavet uurige oma mobiilside teenusepakkujalt 

või telefoni tootjalt. 

Uconnect-telefon on täielikult sõiduki 

audiosüsteemiga integreeritud. 

Uconnect-telefoni helitugevust saab 

reguleerida raadio helitugevusnupu või 

rooliratta raadio juhtnupust. 

Teatud raadiote ekraani kasutatakse 

Uconnect-telefoni visuaalfunktsioonide 

kuvamiseks, nagu kärjeinfo või helistajatunnus. 

Ühilduvad telefonid 

* Uconnect-telefoni kasutamiseks 

vajate Bluetooth ® -käed vabad profiili 

versiooniga 1.0 või uuema versiooniga 

mobiiltelefoni. 

Toetatud telefonid leiate Uconnect 

veebilehelt. 

• www.chrysler.com/uconnect 

• www.dodge.com/uconnect 

• www.jeep.com/uconnect 

Ühilduvate telefonide loendi leidmiseks 

sirvige järgmiseid menüüsid. 

• Valige sõiduki mudeli aasta 

• Valige sõiduki tüüp 

• Alustamise nupust valige ühilduvad 

telefonid 

Kasutamine 

Uconnect-telefoni kasutamiseks ning 

Uconnect-telefoni menüüstruktuuris 

liikumiseks saab kasutada häälkäskluseid. 

Suurem osa Uconnect-telefoni 

funktsioone vajab häälkäskluste kasutamist. 

Teilt palutakse kindlat käsku ja 

seejärel juhendatakse teid kasutatavate 

valikute osas. 

• Enne häälkäskluse esitamist oodake, 

kuni kostab piiks, millele järgneb funktsioon 

“Ready” või mõni muu valik. 

• Teatud toimingute sooritamiseks 

saab kasutada liitkäskluseid. Näiteks 

selles asemel, et lausuda “Setup” ja 

seejärel “Phone Pairing”, võite lausuda 

järgmise liitkäskluse: 

“Setup Phone Pairing”. 

• Iga selles lõigus toodud funktsiooni 

selgituse kohta on toodud vaid liitkäsklus. 

Käsklused saab ka osadeks 

lahutada ning vajadusel saate käskluse 

iga osa eraldi lausuda. Näiteks, 

võite lausuda liitkäskluse “Phonebook 

New Entry” või lahutada selle osadeks 

ning lausuda käskluse kahes osas: 

“Phonebook” ja “New Entry”. Pidage 

meeles, et Uconnect-telefon töötab 

kõige paremini, kui kasutada tavalist 

vestlustooni, justkui kõneleksite kellegagi, 

kes istub teist vaid paari meetri 

kaugusel. 

Häälkäskluste puu 

Vaadake lõiku “Häälkäskluste puu”. 

61

Abikäsklus 

Kui vajate abi või soovite teada antud 

juhul kasutatavaid valikuid, lausuge 

piiksu järel “Help”. Uconnect-telefon 

esitab abi küsimisel kõik viibaga kasutatavad 

valikud. 

Uconnect-telefoni ooterežiimist äratamiseks 

vajutage nuppu ja oodake 

esitatavat funktsiooni. Uconnecttelefoni 

seansid algavad raadio juhtpaneelil 

paikneva nupu vajutamisega. 

Tühistuskäsklus 

Iga päringu saate pärast piiksu tühistada, 

lausudes selleks “Cancel”, ja 

teid suunatakse tagasi põhimenüüsse. 

Teatud juhtudel viib süsteem teid tagasi 

eelmisele menüütasemele. 

Uconnect-telefoni mobiiltelefoniga 

sidumine 

Uconnect-telefoni kasutamiseks peate 

selle esmalt siduma Bluetooth ® -ühilduva 

mobiiltelefoniga (kasutatavate telefonide 

kohta leiate teavet lõigus “Ühilduvad 

telefonid”). 

Sidumistoimingu lõpetamiseks peate 

lugema mobiiltelefoni kasutusjuhendit. 

Teavet sidumise kohta võite leida ka 

Uconnect veebilehelt. 

62 

Järgnevalt on toodud üldised Uconnecttelefoni 

sidumisjuhised. 

• Alustamiseks vajutage nuppu . 

• Pärast valikut “Ready” ja piiksu lausuge 


• Pärast piiksu lausuge “Pair a Phone” 

ja järgige kõlavaid käskluseid. 

• Teil palutakse lausuda neljanumbriline 

PIN-kood, mida vajate hiljem 

mobiiltelefoni kasutamiseks. Võite 

sisestada suvalise neljakohalise PINkoodi. 

Pärast esmakordset sidumistoimingut 

ei pea te seda PIN-koodi 

meeles pidama. 

• Tuvastamiseks palutakse teil anda 

mobiiltelefonile Uconnect-telefoni 

nimi. Igale seotud mobiiltelefonile 

tuleb anda unikaalne nimi. 

• Seejärel palutakse teil anda mobiiltelefonile 

prioriteetsustase vahemikus 1 

kuni 7. Uconnect-telefoniga saate 

siduda kuni seitse mobiiltelefoni. Korraga 

saab Uconnect-süsteemiga 

kasutada siiski vaid ühte mobiiltelefoni. 

Telefonile antud prioriteetsus 

võimaldab Uconnect-telefonil 

määrata, millist mobiiltelefoni kasutada, 

kui sõidukis on üheaegselt mitu 

mobiiltelefoni. Kui sõidukis on näiteks 

mobiiltelefonid prioriteeditasemega 

3 ja 5, kasutab Uconnect-telefoni 

kõne tegemiseks 3. tasemega telefoni. 

Võite iga hetk valida kasutamiseks 

madalama prioriteeditasemega 

telefoni (vt lõiku “Täiustatud telefoni 

ühenduvus”). 

Numbri valimine lausumise teel 



“Dial”. 

• Süsteem palub teil lausuda telefoninumber, 

millele helistada. 

• Näiteks lausuge “151-1234-5555.” 

• Uconnect-telefon kinnitab numbri 

ja valib seejärel numbri. Number 

kuvatakse teatud raadiote ekraanil.

Nime lausumisega helistamine 



“Call”. 

• Süsteem palub teil lausuda isiku nimi, 

kellele soovite helistada. 

• Pärast valikut “Ready” ja sellele järgnevat 

piiksu lausuge isiku nimi, kellele 

soovite helistada. Näiteks lausuge 

“John Doe”, kus John Doe on eelnevalt 

salvestatud kirje Uconnecttelefoniraamatus 

või allalaaditud 

telefoniraamatus. Telefoniraamatusse 

nime salvestamise kohta teabe saamiseks 

vaadake lõiku “Nimede lisamine 

Uconnect-telefoniraamatusse”. 

• Uconnect-telefon kinnitab nime ja 

valib seejärel vastava telefoninumbri, 

mida võidakse kuvada teatud raadiote 

ekraanil. 

Nimede lisamine Uconnecttelefoniraamatusse 

MÄRKUS. 

Soovitame nimesid Uconnecttelefoniraamatusse 

lisada vaid siis, 

kui olete autoga peatunud. 



“Phonebook New Entry”. 

• Kui seda palutakse, lausuge uue kontaktkirje 

nimi. Soovitame kasutada 

täisnimesid, kuna see aitab häälkäskluste 

kasutamisele kaasa. Näiteks 

lausuge “Robert Smith” või “Robert”, 

mitte “Bob”. 

• Kui seda palutakse, sisestage numbri 

tüüp (nt, “Home”, “Work”, “Mobile” või 

“Other”). Nii saate igale kontaktkirjele 

vajadusel mitu numbrit salvestada. 

• Kui seda palutakse lausuge lisatava 

kontaktkirje telefoninumber. Kui olete 

kirje sisestamise lõpetanud, antakse 

teile võimalus lisada kehtivale kirjele 

veel telefoninumbreid või naasta 

põhimenüüsse. Uconnect-telefon 

võimaldab sisestada telefoniraamatusse 

kuni 32 nime, igale nimele saab 

sisestada kuni neli telefoninumbrit. 

Igal keelevalikul on eraldi 32 nimega 

telefoniraamat, mis on avatav vaid 

selles keeles. Lisaks, kui telefon seda 

toetab, laadib Uconnect-telefon 

automaatselt teie telefoni telefoniraamatu 

kontaktkirjed. 

Telefoniraamatu allalaadimine – 

telefoniraamatu automaatne edastamine 

mobiiltelefonist 

Kui teie telefon seda toetab, laadib 

Uconnect-telefon automaatselt mobiiltelefoni 

telefoniraamatu nimed ja numbrid. 

Funktsiooni võivad toetada spetsiaalsed 

telefoniraamatu pääsuprofiiliga 

Bluetooth ® -telefonid. Toetatud telefonid 

leiate Uconnect veebilehelt. 

• Allalaaditud (või Uconnect-) telefoniraamatust 

helistamiseks järgige 

lõigus “Nime lausumisega helistamine” 

toodud juhiseid. 

• Automaatne allalaadimine ja uuendamine 

algab kohe, kui Uconnecttelefoniga 

on loodud juhtmevaba 

Bluetooth ® -ühendus. Näiteks pärast 

sõiduki käivitamist. 

63

• Laaditakse maksimaalselt 1000 kirjet 

telefoni kohta ning neid uuendatakse 

iga kord, kui telefon Uconnecttelefoniga 

ühendatakse. 

• Sõltuvalt allalaaditud kirjete maksimaalsest 

arvust võib kõige hiljem 

laaditud nimede kasutamiseni natuke 

aega kuluda. Seni saate kasutada 

eelnevalt allalaaditud telefoniraamatut. 

• Kasutada saab vaid hetkel ühendatud 

telefoni telefoniraamatut. 

• Korraga laaditakse vaid ühe mobiiltelefoni 

telefoniraamat. SIM-kaardi telefoniraamat 

pole mobiiltelefoni telefoniraamatu 

osa. 

• Allalaaditud telefoniraamatut ei saa 

Uconnect-telefoniga muuta ega 

kustutada. Neid kirjeid saab muuta 

vaid mobiiltelefonis. Muudatused 

edastatakse Uconnect-telefoni järjekordse 

ühenduse loomisel. 

64 

Telefoniraamatu allalaadimine — 

üksik kirje 

Kui teie telefon seda toetab, võimaldab 

Uconnect-telefon kasutajal ka kirjeid 

Bluetoothi vahendusel üks haaval laadida. 

Funktsiooni kasutamiseks vajutage 

nuppu ja lausuge “Phonebook 

Download.” Süsteem esitab teate 

“Ready to accept “V” card entry via 

Bluetooth ® …”. Nüüd on süsteem valmis 

telefonist Bluetooth ® -objektivahetusprofiili 

(OBEX) kaudu üksiku kirje laadima. 

Täpsemat teavet kirjete telefonist saatmise 

kohta leiate telefoni kasutusjuhendist. 

MÄRKUS. 

• Funktsiooni kasutamiseks peab 

telefon toetama Bluetooth ® OBEX 

telefoniraamatu edastusviisi. 

• Kõik telefonid ei saa kirjeid saata, kui 

need on juba süsteemiga Bluetooth ® - 

ühenduses ning telefoni ekraanil 

võidakse kuvada Bluetooth ® -ühenduse 

hõivatust märkiv teade. 

Sellisel juhul peab kasutaja esmalt 

Bluetooth ® -ühenduse Uconnecttelefoniga 

katkestama ning telefoniraamatu 

kirje Bluetooth ® -ühenduse 

kaudu edastama. Täpsemat teavet 

Bluetooth ® -ühenduse katkestamise 

kohta leiate telefoni kasutusjuhendist. 

• Kui telefoniraamatu kirje on pikem 

kui 24 tähemärki, kasutatakse vaid 

esimest 24 tähemärki. 

Uconnect-telefoniraamatu kirjete 

muutmine 

Soovitame nimesid Uconnecttelefoniraamatus 

muuta vaid siis, kui 

olete autoga peatunud. Automaatselt 

laaditud telefoniraamatu kirjeid ei saa 

kustutada ega muuta. 



“Phonebook Edit”. 

• Teil palutakse esitada kontaktkirje, 

mida soovite muuta. 

• Järgmiseks valige numbri tüüp (kodu, 

töö, mobiil või muu), mida soovite 

muuta. 

• Kui seda palutakse lausuge muudetava 

kontaktkirje uus telefoninumber.

Kui olete kirje muutmise lõpetanud, 

antakse teile võimalus muuta telefoniraamatus 

teist kirjet või naasta põhimenüüsse. 

Käsku “Phonebook Edit” saab kasutada 

juba olemasolevale kirjele täiendava 

numbri lisamiseks. Näiteks võib kirjele 

John Doe olla lisatud mobiili ja kodunumber, 

nüüd saate käskluse “Phonebook 

Edit” abil lisada ka John Doe töönumbri. 

MÄRKUS. 

Soovitame nimesid telefoniraamatus 

muuta vaid siis, kui olete autoga 

peatunud. 

Uconnect-telefoniraamatu kirjete 

kustutamine 



“Phonebook Delete”. 

• Kui olete sisenenud kustutusmenüüsse, 

palutakse teil lausuda kirje 

nimi, mille soovite kustutada. Võite 

lausuda telefoniraamatust kustutatava 

kirje nime või lausuda “List 

Names” ja kuulda telefoniraamatu 

kõiki kirjeid ning nende seast õige 

valida. Loendist kirje valimiseks vajutage 

nuppu siis, kui Uconnecttelefon 

esitab soovitud kirje ja lausuge 

“Delete”. 

• Kui olete nime sisestanud, küsib 

Uconnect-telefon, millise numbri 

tüübi soovite kustutada; kodu, töö, 

mobiili, muu või kõik numbrid. Lausuge 

number, mille soovite kustutada. 

• Pidage meeles, et kustutatakse vaid 

kehtiva keele telefoniraamatu kirje. 

• Automaatselt laaditud telefoniraamatu 

kirjeid ei saa kustutada ega 

muuta. 

Kõigi Uconnect-telefoniraamatu 

kirjete kustutamine 



“Phonebook Erase All”. 

• Uconnect-telefon palub teil kinnitada 

soov kustutada telefoniraamatust 

kõik kirjed. 

• Telefoniraamatu kirjed kustutatakse 

pärast kinnituse saamist. 

• Pidage meeles, et kustutatakse vaid 

kehtiva keele telefoniraamatu kirjed. 

• Automaatselt laaditud telefoniraamatu 

kirjeid ei saa kustutada ega 

muuta. 

Loenda kõik Uconnecttelefoniraamatu 

nimed 



“Phonebook List Names”. 

• Uconnect-telefon esitab kõik telefoniraamatu 

kirjed, sh allalaaditud telefoniraamatu 

kirjed. 

• Loendis sisalduvale nimele helistamiseks 

vajutage nuppu soovitud 

nime esitamise ajal ja lausuge “Call”. 

MÄRKUS. 

Kasutaja saab sel hetkel kasutada ka 

käske “Edit” või “Delete”. 

• Uconnect-telefon palub lausuda 

numbri tüüp, millele helistada. 

• Helistatakse valitud numbrile. 

65

Telefoni 

helistamisfunktsioonid 

Uconnect-telefon võimaldab järgmiste 

funktsioonide kasutamist, kui need 

funktsioonid on mobiiltelefonis kasutatavad. 

Näiteks, kui mobiiltelefon võimaldab 

kolmepoolse kõne tegemist, saab 

selle funktsiooni avada ka Uconnecttelefonis. 

Kasutatavaid funktsioone kontrollige 

oma teenusepakkujalt. 

Saabuva kõne vastuvõtmine või 

kõnest keeldumine – teist kõnet 

pooleli ei ole 

Kui mobiiltelefonile saabub kõne, vaigistab 

Uconnect-telefon sõiduki sisselülitatud 

audiosüsteemi ja küsib, kas 

soovite kõnele vastata. Kõnele vastamiseks 

vajutage nuppu . Kõnest keeldumiseks 

hoidke nuppu all, kuni 

kõnest keeldumisest antakse ühe piiksuga 

märku. 

66 

Saabuva kõne vastuvõtmine või 

kõnest keeldumine – teine kõne on 

pooleli 

Kui teil on kõne pooleli ja saabub uus 

kõne, kuulete sama koputustooni, mida 

ka tavaliselt mobiiltelefoni kasutades. 

Vajutage nuppu , et pooleliolev kõne 

ootele panna ja vastake saabuvale 

kõnele. 

MÄRKUS. 

Uconnect-telefoniga ühilduvad 

telefonid ei toeta veel pooleli oleva 

kõne ajal saabuvast kõnest keeldumist. 

Seega saab kasutaja vaid 

kõnele vastata või seda eirata. 

Pooleli oleva kõne ajal teise kõne 

tegemine 

Pooleli oleva kõne ajal uue kõne tege 

miseks vajutage nuppu 

ja lau- 

suge “Dial” või “Call” ning seejärel kontaktkirje 

telefoninumber, kellele soovite 

helistada. Esimene kõne pannakse 

selleks ajaks ootele. Esimesele kõnele 

naasmiseks vaadake lõiku “Kõnede 

vahetamine”. Kahe kõne sidumiseks 

vaadake lõiku “Konverentskõne”. 

Kõne ootele panek/ootelt võtmine 

Kõne ootele panemiseks vajutage nuppu 

, kuni kuulete piiksu. See märgib, et 

kõne on ootel. Kõne ootelt võtmiseks 

hoidke nuppu all, kuni kuulete piiksu. 

Kõnede vahetamine 

Kui pooleli on kaks kõnet (üks aktiivne ja 

teine ootel), hoidke nuppu all, kuni 

kuulete piiksu, mis märgib, et aktiivne ja 

ootel olev kõne on vahetunud. Korraga 

saab ootele panna vaid ühe kõne. 

Konverentskõne 

Kui kaks kõnet on pooleli (üks aktiivne ja 

teine ootel), hoidke nuppu all, kuni 

kuulete kahte piiksu, mis märgib, et kaks 

kõnet on konverentskõneks liidetud. 

Kolmesuunaline helistamine 

Kolmesuunalise kõne algatamiseks 

vajutage nuppu , kui kõne on pooleli 

ja valige uus telefoninumber, nagu 

kirjeldatud lõigus “Pooleli oleva kõne ajal 

teise kõne tegemine”. Kui ka teine kõne 

on loodud, hoidke nuppu all, kuni 

kuulete kahte piiksu, mis märgib, et kaks 

kõnet on konverentskõneks liidetud.

Kõne lõpetamine 

Pooleli oleva kõne lõpetamiseks vajutage 

korraks nuppu . Lõpetatakse 

vaid aktiivne kõne, ootel olev kõne 

muutub aktiivseks. Kui aktiivse kõne 

lõpetab teine osapool, ei pruugi ootel 

olev kõne automaatselt aktiivseks muutuda. 

See sõltub telefonist. Kõne ootelt 

võtmiseks hoidke nuppu all, kuni 

kuulete piiksu. 

Kordusvalimine 



“Redial”. 

• Uconnect-telefon helistab viimati 

valitud numbrile. 

MÄRKUS. 

See ei pruugi olla viimane Uconnecttelefoniga 

valitud number. 

Kõne jätkamine 

Kõne jätkamine on Uconnect-telefoni 

kõne jätkamine pärast süüte väljakeeramist. 

Sõidukis võib saadaval olla kolm 

kõne jätkamise funktsiooni. 

• Kui süüde on välja keeratud, saab 

kõnet Uconnect-telefoniga jätkata, 

kuni kõne lõpetatakse, möödub 

määratud aeg või määrab sõiduki 

aku kõne lõpetamise Uconnecttelefonis 

ja suunab selle edasi mobiiltelefoni. 

• Kui süüde on välja keeratud, saab 

kõne jätkuda Uconnect-telefonis 

määratud aja vältel, pärast mida 

suunatakse kõne automaatselt 

Uconnect-telefonist mobiiltelefoni. 

• Aktiivne kõne suunatakse pärast 

süüte väljakeeramist automaatselt 

mobiiltelefoni. 

Uconnect-telefoni 

funktsioonid 

Keele valimine 

Uconnect-telefoni kasutuskeele muutmiseks 




piiksu lausuge keel, millele soovite 

vahetuda (inglise, hollandi, prantsuse, 

saksa, itaalia või hispaania). 

• Keelevaliku lõpetamiseks järgige esitatavaid 

käskluseid. 

Pärast keele valimist esitatakse kõik 

viibad ja häälkäsklused vastavas keeles. 

MÄRKUS. 

Pärast Uconnect-telefoni keele 

vahetamist on saadaval vaid vastava 

keele kuni 32 nimega telefoniraamat. 

Seotud telefoni nimi pole keelepõhine 

ja seda saab kasutada kõigis keeltes. 

Käskluste tõlgete ja toetatava keele 

käskluste kohta vaadake lõiku “Käskluste 

tõlked”. 

67

Hädaabi — kui kuulub varustusse 

Kui olete hädaolukorras ja mobiiltelefon 

on kättesaadav, toimige järgmiselt. 

• Haarake telefon ja valige hädaabinumber 

käsitsi. 

Kui telefon on kasutatav ja Uconnecttelefon 

töökorras, võite valida hädaabinumbri 

järgmiselt. 



piiksu lausuge “Emergency” 

ning Uconnect-telefon juhendab 

seotud mobiiltelefoni hädaabinumbrile 

helistama. 

MÄRKUS. 

• Vaikenumber on 112. Valitud number 

ei pruugi kehtida kasutatava mobiilsideteenuse 

ja piirkonnaga. 

• Kui seda toetatakse, võib see 

number olla mõnes süsteemis 

programmeeritav. Selleks vajutage 

nuppu ja lausuge “Setup” ning 

“Emergency”. 

• Uconnect-telefoni võimalused 

telefonikõne tegemiseks on natuke 

kehvemad kui otse mobiiltelefoniga. 

68 

HOIATUS! 

Uconnect-telefonisüsteemi hädaolukorras 

kasutamiseks peab mobiiltelefon 

olema: 

• sisse lülitatud; 

• Uconnect-süsteemiga seotud; 

• võrgu levipiirkonnas. 

Avariiteenus — 


Kui vajate avariiteenust, toimige järgmiselt. 



“Breakdown service”. 

MÄRKUS. 

Avariiteenuse number tuleb enne 

kasutamist seadistada. Seadistamiseks 

vajutage nuppu , lausuge 

“Setup, Breakdown Service” ning 

järgige käskluseid. 

Piipamine 

Piipamise kohta leiate teavet lõigus 

“Automatiseeritud süsteemide kasutamine”. 

Piipamine töötab korralikult, 

v.a teatud ettevõtete piiparitega, mille 

ajalõpp saabub Uconnect-telefoniga 

korralikult töötamiseks liiga vara. 

Kõneposti helistamine 

Kõneposti kohta leiate teavet lõigus 

“Automatiseeritud süsteemide kasutamine”. 

Automatiseeritud süsteemide kasutamine 

Seda meetodit kasutatakse olukordades, 

kus automatiseeritud telefonisüsteemi 

kasutamisel tuleb mobiiltelefonil 

numbriklahve vajutada. 

Uconnect-telefoni saate kasutada 

kõnepostisüsteemi või automatiseeritud 

teenuse, nagu piipamisteenuse 

või automatiseeritud klienditeeninduse 

kasutamiseks. Mõned teenused vajavad 

kohest vastamist. Teatud juhtudel 

võib see olla Uconnect-telefoni kasutamiseks 

liiga kiire. 

Uconnect-telefoniga numbrile helistamisel, 

mis vajab toonijada sisestamist 

mobiiltelefoni klahvistikul, võite vajutada

nuppu , lausuda sisestatava jada 

ning seejärel lausuda “Send”. Kui peate 

näiteks sisestama PIN-koodi, millele 

järgneb trellide märk (3 7 4 6 #), vaju 

tage nuppu 

ja lausuge “3 7 4 6 # 

Send”. Lausudes numbri või numbrijada 

ja seejärel sõna “Send”, kasutatakse 

ka automatiseeritud klienditeeninduse 

menüüstruktuuris liikumiseks ning piiparile 

numbri jätmiseks. 

Kõneposti ja piiparikirjete kiireks ja lihtsaks 

avamiseks saate toonidena saata 

ka Uconnect-telefoniraamatusse sisestatud 

kirjeid. Funktsiooni kasutamiseks 

valige soovitav number, vajutage nuppu 

ja lausuge “Send”. Süsteem palub 

sisestada nime või numbri ja lausuda 

telefoniraamatu kontaktkirje, millele soovite 

saata. Uconnect-telefon saadab 

vastava telefoninumbri telefoni vahendusel 

toonidena. 

MÄRKUS. 

• Tänu mobiiltelefoni võrgukonfiguratsioonidele 

ei pruugi te kõiki 

toone kuulda; see on tavaline. 

• Teatud piipamise ja kõneposti 

teenusesüsteemide ajalõpu sätted 

on liiga lühikesed ja ei võimalda 

seda funktsiooni kasutada. 

Käskluste vabastamine 

Nuppu “Voice Command” saab kasutada, 

kui soovite osa käsklusest vahele 

jätta ja anda häälkäskluse viivitamatult. 

Näiteks, kui teilt küsitakse “Would you 

like to pair a phone, clear a_,” võite 

vajutada nuppu 

ja lausuda “Pair a 

Phone”, et valida see valik teisi valikuid 

kuulamata. 

Kinnitusfunktsioonide sisse-/väljalülitamine 

Kinnitusfunktsioonide väljalülitamisel ei 

kinnita süsteem teie valikuid (nt ei korda 

Uconnect-telefon telefoninumbrit enne 

selle valimist). 


• Pärast valikut “Ready” ja piiksu lausuge: 

− “Setup Confirmations Prompts On” 

− “Setup Confirmations Prompts Off” 

Telefoni- ja võrguoleku tähised 

Kui see on raadiol ja/või armatuurlaual 

kasutatav ning mobiiltelefon seda 

toetab, annab Uconnect-telefon teavitusi 

telefoni ja võrgu olekute kohta, kui 

üritate Uconnect-telefoniga helistada. 

Teavitatakse võrgusignaali tugevusest, 

telefoni aku laetuse tasemest jne. 

Mobiiltelefoni klahvistikuga valimine 

Saate valida telefoninumbri mobiiltelefoni 

klahvistikult ja ikka kasutada 

Uconnect-telefoni (mobiiltelefoni klahvistikult 

numbri valimisel olge hoolikas ja 

võtke kasutusele kõik ettevaatusmeetmed). 

Seotud Bluetooth-mobiiltelefonilt 

numbri valimisel esitatakse heli läbi sõiduki 

audiosüsteemi. Uconnect-telefon 

töötab, justkui oleksite valinud numbri 

häälkäskluse alusel. 

MÄRKUS. 

Teatud mobiiltelefoni mudelid ei saada 

valimistooni Uconnect-telefoni, 

et seda läbi audiosüsteemi esitada; 

sellisel juhul te valimistooni ei kuule. 

Sellises olukorras võib kasutaja 

pärast numbri edukat valimist arvata, 

et kõne ei läinud läbi hoolimata sellest, 

et kõne valimine on pooleli. Kui kõnele 

vastatakse, kuulete ka heli. 

69

Vaigistamine/vaigistamise tühistamine 

Kui vaigistate Uconnect-telefoni, kuulete 

ikka teise osapoole vestlust, kuid 

teine osapool ei kuule teid. Uconnecttelefoni 

vaigistamiseks toimige järgmiselt. 

• Vajutage nuppu . 

• Piiksu järel lausuge “Mute”. 

Uconnect-telefoni vaigistamise tühistamiseks 



• Piiksu järel lausuge “Mute off”. 

Täiustatud telefoni ühenduvus 

Kõne suunamine mobiiltelefoni ja 

vastupidi 

Uconnect-telefon võimaldab pooleli 

olevad kõned mobiiltelefoni ja mobiiltelefonist 

Uconnect-telefoni suunata 

kõnet lõpetamata. Pooleli oleva kõne 

Uconnect-telefonist mobiiltelefoni 

edastamiseks, või vastupidi, vajutage 

nuppu ja lausuge “Transfer Call”. 

70 

Uconnect-telefoni ja mobiiltelefoni 

ühendamine ja lahutamine 

Mobiiltelefoni saab paljude elektrooniliste 

seadmetega siduda, kuid korraga 

saab see aktiivses ühenduses olla vaid 

ühe seadmega. 

Kui soovite Uconnect-telefoni ja seotud 

mobiiltelefoni Bluetooth ® -ühenduse luua 

või katkestada, järgige mobiiltelefoni 

kasutusjuhendis toodud juhiseid. 

Loenda seotud mobiiltelefonide 

nimed 




• Kui seda palutakse, lausuge “List 

Phones”. 

• Uconnect-telefon esitab kõigi 

seotud mobiiltelefoni nimed, alustades 

prioriteedijärjekorrast esimese 

telefoniga. Seotud ja esitatava telefoni 

valimiseks või kustutamiseks 

vajutage nuppu ja lausuge 

“Select” või “Delete”. Vaadake ka 

järgmist kahte lõiku seotud telefonide 

valimise ja kustutamise kohta. 

Teise mobiiltelefoni valimine 

See funktsioon võimaldab valida teise 

Uconnect-telefoniga seotud telefoni. 



“Setup Select Phone” ning järgige 

korraldusi. 

• Lisaks saate loendi esitamise ajal 

vajutada nuppu ja valida telefoni. 

• Järgmise kõne tegemiseks kasutatakse 

valitud telefoni. Kui valitud 

telefoni ei saa kasutada, naaseb 

Uconnect-telefon sõidukile kõige 

lähema kõrgeima prioriteediga telefoni 

kasutamisele (ligikaudu kuni 9 

meetri kaugusel sõidukist).

Uconnect-telefoniga seotud 

mobiiltelefonide kustutamine 




• Järgmise viiba ajal lausuge “Delete” 

ja järgige korraldusi. 

• Lisaks saate loendi esitamise ajal 

vajutada nuppu ja valida kustutatava 

telefoni. 

Mida Uconnect-telefonist 

teada 

Uconnect-telefoni kasutusõpetus 

Uconnect-telefoni funktsioonide lühitutvustuse 

kuulamiseks vajutage nuppu 

ja lausuge “Uconnect Tutorial”. 

Häältreening 

Kui kogete, et Uconnect-telefonil 

on raskusi häälkäsklustest või numbritest 

arusaamisega, võite kasutada 

Uconnect-telefoni häältreeningu funktsiooni. 

Treeningrežiimi sisenemiseks järgige 

ühte järgmisest kahest toimingust. 

Väljaspool Uconnect-telefoni režiimi 

(nt raadiorežiimis): 

• hoidke nuppu viis sekundit all, 

kuni seanss algab või; 

• vajutage nuppu ja lausuge 

käsklus “Voice Training, System Training 

või Start Voice Training”. 

Tehasesätete taastamiseks vajutage kas 

Uconnect-telefoni nuppu või korrake 

sõnu ja lauseid, kui Uconnect-telefon 

nende esitamiseks korralduse annab. 

Parima tulemuse saavutamiseks tuleb 

häältreening viia läbi siis, kui töötava 

mootoriga sõiduk on pargitud, kõik aknad 

suletud ja ventilaator välja lülitatud. 

Uus kasutaja võib toimingut korrata. 

Süsteem kasutab vaid viimati treenitud 

häält. 

Lähtestamine 



“Setup”, seejärel “Reset”. Sellega 

kustutatakse kõik seotud telefonid, 

telefoniraamatu kirjed ja muud 

sätted kõigis keelerežiimides. Enne 

tehasesätete taastamist palub süsteem 

kinnitust. 

Häälkäsklus 

• Parima tulemuse saavutamiseks 

reguleerige tahavaatepeeglit nii, et 

laekonsooli ja peegli vahele jääb 

vähemalt 1 cm vaba ruumi. 

• Enne kõnelemist oodake piiksu. 

• Kõnelege normaalsel toonil ja pausideta, 

justkui vestleksite isikuga paari 

meetri kaugusel. 

• Veenduge, et seansi ajal kõnelete 

vaid teie. 

• Parima tulemuse saavutate, kui: 

• ventilaator töötab aeglasel kiirusel; 

• mootori pöörded on madalad; 

• teemüra on väike; 

• teepind on sile; 

• aknad on täielikult suletud; 

• ilmastikutingimused on kuivad. 

71

• Kuigi süsteem on mõeldud kasutajatele, 

kes räägivad inglise, hollandi, 

prantsuse, saksa, itaalia või prantsuse 

keeles, ei pruugi süsteem kõiki 

aktsente tunda. 

• Automatiseeritud süsteemis navigeerimisel, 

nagu kõnepost või piipariteate 

saatmine. Lausuge numbrijada 

lõpus kindlasti “Send”. 

• Soovitame nimesid telefoniraamatusse 

talletada vaid siis, kui olete 

autoga peatunud. 

• Me ei soovita talletada Uconnecttelefoniraamatuse 

sarnase kõlaga 

nimesid. 

• Telefoniraamatu (allalaaditud ja 

Uconnect-telefoniraamat) tuvastusjõudlus 

on parim, kui kirjed pole sarnased. 

• Numbrid tuleb lausuda üks haaval. 

“800” tuleb lausuda kui “eight-zerozero”, 

mitte “eight hundred”. 

• Nulli jaoks võite lausuda ka “O” (täht 

“O”). 

• Kuigi toetatakse suurema osa rahvusvaheliste 

kõnede tegemist, ei 

pruugita toetada kõiki numbrivalimiskombinatsioonide 

otseteid. 

72 

Kõne teise poole audio sooritusvõime 

• Audio kvaliteet on maksimaalne, kui: 

• ventilaator töötab aeglasel kiirusel; 

• mootori pöörded on madalad; 

• teemüra on väike; 

• teepind on sile; 

• aknad on täielikult suletud; 

• ilmastikutingimused on kuivad ja 

• lausute käskluseid juhiistmelt. 

• Sooritusvõime, nagu heli selgus, kaja 

ja valjus sõltuvad telefonist ja kasutatavast 

võrgust, mitte Uconnecttelefonist. 

• Kaja saab vähendada sõiduki helitugevuse 

vähendamisega. 

Viimati valitud numbrid 

Kui telefon toetab funktsiooni “Telefoniraamatu 

automaatne allalaadimine”, 

saab Uconnect-telefon loetleda 

kõik väljuvad, saabuvad ja vastamata 

kõned. 

SMS 

Uconnect-telefon võib lugeda ette või 

saata uusi sõnumeid. 

Sõnumite lugemine 

Kui võtate vastu uue tekstisõnumi siis, 

kui telefon on Uconnect-telefoniga 

ühendatud, antakse saabunud tekstisõnumist 

märku. Kui soovite tekstisõnumit 

kuulata, toimige järgmiselt. 



“SMS Read” või “Read Messages”. 

• Uconnect-telefon loeb uue tekstisõnumi 

ette. 

Pärast sõnumi ettelugemist saate sõnumile 

vastata või selle edasi saata.

Sõnumite saatmine 

Saate Uconnect-telefoniga sõnumeid 

saata. Uue sõnumi saatmiseks toimige 

järgmiselt. 



“SMS Send” või “Send Messages”. 

• Võite lausuda saadetava sõnumi või 

lausuda “List Messages.” Telefonis 

on 20 eelkirjutatud sõnumit. 

Sõnumi saatmiseks saatmiseks vajutage vajutage nuppu 

, kui süsteem sõnumeid ette ütleb 

ja lausuge “Send.” 

Uconnect-telefon palub lausuda isiku 

nime või numbri, kellele soovite sõnumi 

saata. 

Eelkirjutatud sõnumid on järgmised. 

1. Yes 

2. No 

3. Where are you? 

4. I need more direction. 

5. L O L 

6. Why 

7. I love you 

8. Call me 

9. Call me later 

10. Thanks 

11. See You in 15 minutes 

12. I am on my way 

13. I’ll be late 

14. Are you there yet? 

15. Where are we meeting? 

16. Can this wait? 

17. Bye for now 

18. When can we meet 

19. Send number to call 

20. Start without me 

Saabuva sõnumi teavituse sisse-/väljalülitamine 

Saabuva sõnumi teavituse väljalülitamisel 

ei teavita süsteem saabuvatest 

sõnumitest. 



piiksu lausuge “Setup, Incoming 

Message Announcement”, seejärel 

antakse teile võimalus seda muuta. 

Bluetooth ® -ühendus 

Mobiiltelefon võib ühenduse Uconnecttelefoniga 

kaotada. Sellisel juhul saab 

tavaliselt ühenduse taastada, kui telefoni 

välja ja uuesti sisse lülitate. Soovitame 

hoida mobiiltelefoni sisse lülitatud 

Bluetooth ® -režiimis. 

Käivitamine 

Pärast süüte asendist OFF asendisse 

ON või ACC lülitamist või pärast keelerežiimi 

vahetamist, oodake enne süsteemi 

käivitamist vähemalt 15 sekundit. 

73

Häälkäskluste puu 

74 

Pidage meeles, et kasutatavad häälkäsklused on toodud rasvases kirjas ja allajoonitult.

Häälkäskluste puu – 

telefoniraamat 

Pidage meeles, et kasutatavad häälkäsklused on toodud rasvases kirjas ja allajoonitult. 

75

Häälkäskluste puu – 

seadistamine 

76 

Pidage meeles, et kasutatavad häälkäsklused on toodud rasvases kirjas ja allajoonitult.

Voice Commands 

Primary Alternate(s) 

zero 

one 

two 

three 

four 

five 

six 

seven 

eight 

nine 

asterisk (*) star 

plus (+) 

hash (#) 

all all of them 

Breakdown service 

call 

cancel 

confirmation prompts. confirmation 

continue 

delete 

dial 



download 

Dutch Nederlands 

edit 

emergency 

English 

delete all erase all 

Espanol 

Francais 

German Deutsch 

help 

home 

Italian Italiano 

language 

list names 

list phones 

main menu. return to main menu 

mobile 

mute on 

mute off 

new entry 

no 



other other 

pair a phone 

phone pairing pairing 

phonebook phonebook 

previous 

redial 

select phone select 

send 

set up phone settings or 

phone set up 

transfer call 

Uconnect Tutorial 

try again 

voice training system training 

work 

yes 

77

HÄÄLKÄSKLUSED — 

KUI KUULUVAD VARUSTUSSE 

Häälkäskluste süsteemi 

kasutamine 

Häälkäskluste süsteem võimaldab 

juhtida AM-, FMraadiot, 

plaadimängijat ja 

memosalvestit. 

MÄRKUS. 

Kõnelege hääl-liidessüsteemi võimalikult 

rahulikul ja tavalisel toonil. 

Kiiresti või kõrgendatud hääletoonil 

kõnelemine võib negatiivselt 

mõjutada hääl-liidessüsteemi võimet 

kasutaja häälkäsklusi tuvastada. 

HOIATUS! 

Häälkäsklustega süsteemi tohib kasutada 

ainult ohututes sõidutingimustes, 

vastavalt kohalikele seadustele. Juhi 

kogu tähelepanu peab olema suunatud 

liiklusele. Nõude eiramise tagajärjeks 

võivad olla tõsised vigastused või isegi 

surm. 

78 

Häälkäskluste nuppu vajutades 

kuulete piiksu. Piiks on märguanne häälkäskluse 

andmiseks. 

MÄRKUS. 

Kui te ei lausu häälkäsklust mõne 

sekundi jooksul, esitab süsteem teile 

valikute loendi. 

Kui soovite süsteemi valikute loendi 

ajal katkestada, vajutage häälkäskluse 

nuppu , kuulake piiksu ja lausuge 

käsklus. 

Häälkäskluste nupu vajutamist 

siis, kui süsteem kõneleb, nimetatakse 

vabastamiseks. Süsteem katkestatakse 

ja pärast piiksu saate käskluse lisada 

või selle muuta. Sellest on rohkem abi, 

kui olete valikuid tundma õppinud. 

MÄRKUS. 

Igal ajal saate lausuda käsklused 

“Cancel”, “Help” või “Main Menu”. 

Need käsklused on universaalsed ning 

neid saab kasutada kõikjal menüüs. 

Kõik muud käsklused sõltuvad aktiivsest 

rakendusest. 

Süsteemi kasutades peaksite kõnelema 

selgel ja tavaliselt toonil. 

Süsteem tunneb kõne ära kõige paremini 

suletud akendega ning kui kütteseadme/kliimaseadme 

ventilaator töötab 

aeglasel kiirusel. 

Kui süsteem ei tunne käsklust ära, palutakse 

teil seda korrata. 

Esimese kasutatava menüü kuulami- 

seks vajutage häälkäskluste nuppu 

ja lausuge “Help” või “Main Menu”. 

Käsklused 

Häälkäskluste süsteem mõistab kahte 

tüüpi käskluseid. Universaalsed käsklused 

on kasutatavad kogu aeg. Kohalikud 

käsklused on kasutatavad siis, kui 

vastav raadiorežiim on aktiivne.

Helitugevuse muutmine 

1. Dialoogi alustamiseks vajutage hääl 

käskluste nuppu . 

2. Lausuge käsklus (nt “Help”). 

3. Kuni häälkäskluste süsteem kõneleb, 

kasutage helitugevuse reguleerimiseks 

helitugevuse nuppu. Pidage meeles, 

et häälkäskluste helitugevussäte erineb 

audiosüsteemi sättest. 

Põhimenüü 

Dialoogi alustamiseks vajutage hääl 

käskluste nuppu . Põhimenüüsse 

lülitumiseks lausuge “Main Menu”. 

Selles režiimis saate lausuda järgmiseid 

käskluseid. 

• “Radio” (raadiorežiimi lülitumiseks) 

• “Disc” 

(plaadimängijarežiimi lülitumiseks) 

• “Memo” 

(memosalvestile lülitumiseks) 

• “Setup” 

(süsteemi seadistamisele lülitumiseks) 

AM-raadio (pikklaineraadio või 

keskmise lainepikkusega raadio — 

kui kuulub varustusse) 

AM-raadiole lülitumiseks lausuge “AM” 

või “Radio AM”. Selles režiimis saate 

lausuda järgmiseid käskluseid. 

• “Frequency #” 

(sageduse muutmiseks) 

• “Next Station” 

(järgmise raadiojaama valimiseks) 

• “Previous Station” 

(eelmise raadiojaama valimiseks) 

• “Menu Radio” 

(raadiomenüüsse lülitumiseks) 

• “Main Menu” 

(põhimenüüsse lülitumiseks) 

FM-raadio 

FM-raadiole lülitumiseks lausuge “FM” 

või “Radio FM”. Selles režiimis saate 

lausuda järgmiseid käskluseid. 

• “Frequency #” 

(sageduse muutmiseks) 

• “Next Station” 

(järgmise raadiojaama valimiseks) 

• “Previous Station” 

(eelmise raadiojaama valimiseks) 

• “Menu Radio” 

(raadiomenüüsse lülitumiseks) 



Plaadimängija 

Plaadimängijarežiimi lülitumiseks lausuge 

“Disc”. Selles režiimis saate lausuda 

järgmiseid käskluseid. 

• “Track” (#) (pala vahetamiseks) 

• “Next Track” (järgmise pala esitamiseks) 

• “Previous Track” 

(eelmise pala esitamiseks) 



Memo 

Häälsalvestirežiimi lülitumiseks lausuge 

“Memo”. Selles režiimis saate lausuda 

järgmiseid käskluseid. 

• “New Memo” 

(uue memo salvestamiseks). 

Salvestamise lõpetamiseks vajutage 

häälkäskluse nuppu 

. Jätkamiseks 

lausuge üks järgmistest käsklustest. 

− “Save” (memo salvestamiseks) 

− “Continue” (salvestamise jätkamiseks) 

− “Delete” (salvestise kustutamiseks) 

79

• “Play Memos” (eelnevalt salvestatud 

memode esitamiseks) — esitamise 

peatamiseks vajutage häälkäskluse 

nuppu . Jätkamiseks lausuge 

üks järgmistest käsklustest. 

− “Repeat” (memo kordamiseks) 

− “Next” (järgmise memo esitamiseks) 

− “Previous” 

(eelmise memo esitamiseks) 

− “Delete” (memo kustutamiseks) 

• “Delete All” (kõigi memode kustutamiseks) 

Süsteemi seadistamine 

Süsteemi seadistamisele lülitumiseks 

lausuge üks järgmistest käsklustest. 

• “Change to system setup” 

• “Main menu system setup” 

• “Switch to system setup” 

• “Change to setup” 

• “Main menu setup” või 

• “Switch to setup” 

80 

Selles režiimis saate lausuda järgmiseid 

käskluseid. 

• “Language English” 

• “Language French” 

• “Language Spanish” 

• “Language Dutch” 

• “Language Deutsch” 

• “Language Italian” 

• “Tutorial” 

• “Voice Training” 

MÄRKUS. 

Pidage meeles, et enne käskluste 

vabastamist peate vajutama vajutama hääl 

käskluste nuppu ja ootama 

piiksu. 

Häältreening 

Kui kogete, et süsteem ei tunnista häälkäsklusi 

või numbreid, võite kasutada 

Uconnect-telefoni häältreeningu funktsiooni. 

1. Vajutage häälkäskluste nuppu 

, lausuge “System Setup” ning kui olete 

menüüsse sisenenud, lausuge “Voice Training.” 

Nii treenite süsteemi oma häälega 

ning parendate käsklustest arusaamist. 

2. Kui Uconnect-häälesüsteem seda 

palub, korrake sõnu ja fraase. Parima 

tulemuse saavutamiseks tuleb häältreening 

viia läbi siis, kui töötava mootoriga 

sõiduk on pargitud, kõik aknad suletud 

ja ventilaator välja lülitatud. Uus kasutaja 

võib toimingut korrata. Süsteem 

kasutab vaid viimati treenitud häält. 

ISTMED 

Istmed on osa sõiduki reisijate turvasüsteemist. 

HOIATUS! 

• Pagasiruumis reisimine on ohtlik, 

seda nii sõidukis kui sõidukist väljas. 

Õnnetuse korral saavad sellistes 

kohtades reisivad inimesed tõenäolisemalt 

vigastada või isegi surma. 

• Ärge lubage inimestel reisida 

sõidukis istmeteta ja turvavöödeta 

kohtades. Õnnetuse korral saavad 

sellistes kohtades reisivad inimesed 

tõenäolisemalt vigastada või isegi 

surma. 

• Veenduge, et kõik reisijad on 

turvavöö kinnitanud.

Elektrilised istmed — 


Mõned mudelid on varustatud elektrilise 

juhiistmega. Elektriistmete lüliti paikneb 

istme välisküljel põranda lähedal. 

Kasutage lülitit istme üles, alla, edasi ja 

tagasi liigutamiseks ning kallutamiseks. 

Elektrilise istme lüliti 

HOIATUS! 

• Sõidu ajal istme reguleerimine võib 

olla ohtlik. 

Kui liigutate istet sõidu ajal, võite 

sõiduki üle kontrolli kaotada ning 

põhjustada vigastuste või surmaga 

lõppeva avarii. 

• Istmeid tuleb reguleerida enne 

turvavöö kinnitamist ja siis, kui 

sõiduk on pargitud. Kehvasti reguleeritud 

turvavöö võib põhjustada 


ETTEVAATUST! 

Ärge asetage elektrilise istme alla 

esemeid, samuti ärge takistage selle 

liikumisvõimet; vastasel juhul võite 

juhtseadmeid kahjustada. Istme liikumist 

võivad piirata selle teele jäävad 

takistused. 

Istme ette- ja tahapoole reguleerimine 

Istet saab nii ette- kui ka tahapoole liigutada. 

Vajutage lülitit ette- või tahapoole 

ning iste liigub vastavas suunas. 

Kui olete saavutanud soovitud asendi, 

vabastage lüliti. 

Istme üles- või allapoole reguleerimine 

Istme kõrgust saab üles- või allapoole 

reguleerida. Tõmmake istmelülitit ülespoole 

või lükake seda allapoole ning 

iste liigub soovitud suunas. Kui olete 

saavutanud soovitud asendi, vabastage 

lüliti. 

81

Istme üles või alla kallutamine 

Istmepadja nurka saab neljas suunas 

reguleerida. Tõmmake istmelüliti eesmist 

või tagumist osa ülespoole või 

lükake seda allapoole ning istmepadi 

liigub soovitud suunas. Kui olete saavutanud 

soovitud asendi, vabastage lüliti. 

Istmesoojendid — 


Mõnede mudelite juhi ja eesmise kaasreisija 

istmed on varustatud nii istmepadja 

kui ka seljatoe soojenditega. Eesmiste 

soojendusega istmete juhtseadmed 

paiknevad armatuurlaua keskosal. 

Saate valida sätete HIGH, LOW või OFF 

vahel. Valitud sätet märgib lüliti kollane 

märgutuli. Sätte HIGH korral põlevad 

kaks märgutuld, sätte LOW korral üks ja 

sätte OFF korral ei põle ükski märgutuli. 

82 

Sätte HIGH valimiseks vajutage 

lülitit üks kord. Sätte 

LOW valimiseks vajutage lülitit 

veel üks kord. Kütteelemendi 

väljalülitamiseks vajutage lülitit 

kolmas kord. 

Kui olete valinud sätte HIGH, lülitub 

süsteem kuni 60 minutilise pideva töö 

järel sättele LOW ja lülitab ühe märgutuledest 

välja. Järgmise kuni 45 minuti 

pikkuse töö järel lülitab süsteem istmesoojenduse 

välja. Kui olete valinud sätte 

LOW, lülitub süsteem kuni 45 minutilise 

pideva töö järel välja. 

MÄRKUS. 

Kui olete küttesätte valinud, hakkate 

kahe kuni viie minuti möödumisel 

sooja tundma. 

HOIATUS! 

• Isikud, kes ei tunne east, kroonilisest 

haigusest, suhkrutõvest, selgroovigastusest, 

ravimitest, alkoholist, 

väsimusest või muust füüsilisest 

olukorrast tingitult nahavalusid, 

peaksid istmesoojendi kasutamisel 

ettevaatlikult käituma. See võib 

põhjustada põletushaavasid ka 

madalatel temperatuuridel, eriti pika 

aja vältel kasutamisel. 

(Jätkub) 


• Ärge asetage istmele soojust 

isoleerivaid materjale, nagu tekke 

või patju. Vastasel juhul võib 

soojendi üle kuumeneda. Ülekuumenenud 

istmel istumine võib 

põhjustada tõsiseid põletushaavasid. 

ETTEVAATUST! 

Istme korduv ülekuumenemine võib 

kahjustada kütteelementi ja/või istmematerjali. 

Eesmise istme käsitsi ette-/ 

tahapoole reguleerimine 

Käsitsi reguleeritavate istmetega mudelite 

istme reguleerimislatt paikneb istmete 

ees, põranda lähedal. Istmel 

istudes tõstke latti üles ja liigutage istet 

ette- või tahapoole. Kui olete saavutanud 

soovitud asendi, vabastage latt. 

Seejärel suruge keharaskusega ette- 

või tahapoole ja veenduge, et iste on 

paika lukustunud.

Esiistme reguleerimislatt 

HOIATUS! 

• Sõidu ajal istme reguleerimine 

võib olla ohtlik. Kui liigutate istet 

sõidu ajal, võite sõiduki üle kontrolli 

kaotada ning põhjustada vigastuste 

või surmaga lõppeva avarii. 

• Istmeid tuleb reguleerida enne 

turvavöö kinnitamist ja siis, kui 

sõiduk on pargitud. Kehvasti reguleeritud 

turvavöö võib põhjustada 


Istme kõrguse käsitsi 

reguleerimine — 


Juhi istet saab vastava istme välisküljel 

paikneva hoovaga tõsta või langetada. 

Istme tõstmiseks tõmmake hooba üles, 

langetamiseks lükake hooba alla. 

Istme kõrguse reguleerimishoob 

Nimmepiirkonna 

käsitsi reguleerimine — 


Nimmepiirkonna reguleerimishoob paikneb 

juhi seljatoe välimisel küljel. Nimmepiirkonna 

toe suurendamiseks keerake 

valitsat allapoole, vähendamiseks aga 

ülespoole. 

Nimmepiirkonna reguleerimishoob 

83

Juhiistme seljatoe kallutamine 

Seljatoe kallutamiseks tõstke istme välimisel 

küljel paiknev hoob üles, toetuge 

tahapoole ja vabastage hoob soovitud 

asendis. Seljatoe tagasi ülespoole tõstmiseks 

tõstke hoob, naalduge ettepoole 

ja vabastage hoob. 

HOIATUS! 

Ärge juhtige sõidukit nii taha kallutatud 

istmelt, et turvavöö ülemine osa 

ei toetu enam vastu rindkeret. Avarii 

korral võite turvavöö alt välja libiseda 

ning saada tõsiseid vigastusi või isegi 

surma. 

84 

Seljatoe kallutamishoob 

Alla klapitav eesmise reisija 

iste 

Eesmise kaasreisija istme alla klappimiseks 

tõstke seljatoe hoob täiesti üles 

ja lükake seljatuge ettepoole, kuni see 

toetub vastu istmepatja. 

Alla klapitav eesmine reisija iste 

Alla klapitud eesmise reisija iste 

Peatoed 

Peatoed on mõeldud vähendama 

kaelavigastuste ohtu, milleks piiratakse 

pea liikumist tagant otsasõidu 

korral. Peatugi tuleb reguleerida nii, et 

peatoe ülemine osa ulatub teie kõrvadest 

natuke kõrgemale.

HOIATUS! 

Enne sõidukiga sõitma asumist või 

istmele istumist tuleb kõigi reisijate 

peatoed vastavalt reisijale reguleerida. 

Peatugesid ei tohi reguleerida 

sõidu ajal. Valesti reguleeritud või 

eemaldatud peatugedega sõitmise 

tagajärjeks võivad avarii korral olla 

tõsised vigastused või isegi surm. 

Aktiivpeatoed — esiistmed 

Aktiivpeatoed on passiivsed, vallanduvad 

komponendid ning nendega varustatud 

sõidukeid ei saa mingite tähiste 

abil tuvastada, vaid nende olemasolu 

tuleb visuaalselt kontrollida. Peatugi on 

jaotatud kaheks, millest eesmine osa on 

pehmest vahtkummist ning tagumine 

osa plastikust. 

Aktiivpeatoe rakendumisel liigub peatoe 

esiosa ettepoole, et vähendada vahet 

reisija pea ja aktiivpeatoe vahel. See 

süsteem aitab vältida või vähendada juhi 

ja eesmise kaasreisija vigastuste ulatust 

teatud tüüpi tagant otsasõitude korral. 

Lisateavet saate jaotise “Mida teada 

enne sõiduki käivitamist” lõigus “Reisijate 

turvasüsteemid”. 

Peatoe tõstmiseks tõmmake peatuge 

ülespoole. Peatoe langetamiseks vajutage 

peatoe põhjal paiknevat nuppu ja 

lükake peatuge allapoole. 

Nupp 

Mugavamaks kasutamiseks saab aktiivpeatuge 

ette- ja tahapoole kallutada. 

Peatoe kuklale lähemale kallutamiseks 

tõmmake peatuge põhjalt ettepoole. 

Peatoe kuklast eemale lükkamiseks 

lükake peatuge põhjalt tahapoole. 

Aktiivpeatugi (normaalasend) 

Aktiivpeatugi (kallutatud asend) 

85

MÄRKUS. 

• Peatuge tohivad eemaldada vaid 

kvalifitseeritud tehnikud ja ainult 

hooldamise eesmärgil. Kui peatugi 

tuleb eemaldada, võtke ühendust 


• Aktiivpeatoe vallandumisel saate 

lisateavet jaotise “Mida teada enne 

sõiduki käivitamist” lõigus “Reisijate 

turvasüsteemid/aktiivpeatugede 

lähtestamine”. 

HOIATUS! 

• Ärge asetage aktiivpeatugedele 

esemeid, nagu mantlid, istmekatted 

või kaasas kantavad DVDmängijad. 

Need esemed võivad 

avarii korral aktiivpeatoe vallandamist 

takistada ja põhjustada tõsiseid 


86 

(Jätkub) 


• Aktiivpeatoed võivad tugevama 

löögi peale vallanduda, näiteks 

käe- või jalalöök, lahtine pagas. 

Aktiivpeatoe tahtmatu vallandumise 

vältimiseks veenduge, et 

pagas on kinnitatud, kuna lahtine 

pagas võib järsu pidurdamise 

korral aktiivpeatuge tabada. Hoiatuse 

eiramise tagajärjeks võivad 

olla aktiivpeatoe vallandumisest 

tingitud vigastused. 

Tagumiste istmete peatoed 

Tagumised istmed on varustatud reguleeritavate 

peatugedega. Peatoe tõstmiseks 

tõmmake peatuge ülespoole. 

Peatoe langetamiseks vajutage peatoe 

põhjal paiknevat nuppu ja lükake peatuge 

allapoole. 

MÄRKUS. 


enne sõiduki käivitamist” lõigus 

“Reisijate turvasüsteemid”. 

HOIATUS! 

Valesti reguleeritud või eemaldatud 

peatugedega sõitmise tagajärjeks 

võivad avarii korral olla tõsised vigastused 

või isegi surm. Peatugesid 

tuleb enne sõidukiga sõitma asumist 

kontrollida, sõitmise ajal ei tohi neid 

reguleerida. 

Alla klapitav tagumine iste 

Pagasiruumi suurendamiseks saab 

kõigi tagaistmete seljatoed ettepoole 

klappida. Istme ettepoole liigutamiseks 

tõmmake rihmast. 

Alla klapitav tagumine iste

Tagumised alla klapitud istmed 

Seljatoe tõstmiseks tõmmake rihmast ja 

tõstke seljatugi tagasi üles. 

HOIATUS! 

Veenduge, et seljatugi on kindlalt 

paika lukustatud. Kui seljatugi pole 

kinnitatud, ei taga iste turvatooli ja/ 

või reisijate turvalisust. Valesti lukustatud 

iste võib põhjustada tõsiseid 

vigastusi. 

Kallutatava seljatoega tagaiste – 


Suurema mugavuse tagamiseks tõmmake 

rihmast piisavalt, et seljatugi 

vabastada. Seejärel kallutage seljatuge, 

maksimaalselt 35 kraadi, ja vabastage 

rihm. 

HOIATUS! 

Ärge sõitke sõidukis nii taha kallutatud 

istmelt, et turvavöö ülemine 

osa ei toetu enam vastu rindkeret. 

Avarii korral võite turvavöö alt välja 

libiseda ja tõsiselt või isegi surmavalt 

viga saada. Kallutage seljatuge vaid 

seisva sõiduki korral. 

KAPOTI AVAMINE JA 

SULGEMINE 

Kapoti avamiseks tuleb avada kaks riivi. 

1. Tõmmake kapoti päästikut vasakpoolse 

paneeli all. 

Kapoti vabastuskang 

2. Liigutage kapoti esiserva all paiknev 

turvariiv keskele ja tõstke kapott üles. 

Turvariiv 

87

Tõstke mootorist paremale jääv kapoti 

tugivarras üles ja kinnitage kapott 

avatud asendis. Asetage tugivarras 

kapoti sisepinnal märgitud kohta. 

ETTEVAATUST! 

Võimalike kahjude vältimiseks ärge 

lööge kapotti kinni. Langetage kapotti, 

kuni see paikneb ligikaudu 20 cm 

kõrgusel, seejärel laske sel kukkuda. 

Sellest peaks kapoti sulgemiseks 

piisama. Ärge sõitke sõidukiga, kui 

kapott pole täielikult sulgunud. 

HOIATUS! 

Enne sõidukiga sõitma asumist veenduge, 

et kapott on kindlalt suletud. 

Kui kapott pole täielikult suletud, võib 

see sõidu ajal avaneda ja vaatevälja 

blokeerida. Nõude eiramise tagajärjeks 

võivad olla tõsised vigastused 

või isegi surm. 

88 

TULED 

Multifunktsionaalne hoob 

Multifunktsionaalne hoob juhib esitulesid, 

eesmisi gabariittulesid, küljetulesid, 

suunatulesid, lähi- ja kaugtulesid, 

näidikupaneeli taustavalgustust, salongitulesid 

ja udutulesid. Hoob paikneb 

roolisamba vasakul küljel. 

Multifunktsionaalne hoob 

Esi- ja gabariidituled 

Gabariittulede sisselülitamiseks keerake 

multifunktsionaalne hoob esimesse 

asendisse. Esitulede kasutamiseks 

keerake hoob teise asendisse. 

Esitulede juhthoob 

Tulede meeldetuletus 

Kui esituled või gabariittuled jäävad 

pärast süüte välja keeramist põlema, 

kostab juhiukse avamisel helisignaal.

Eesmised udutuled 

Eesmiste udutulede lüliti 

paikneb multifunktsionaalsel 

hooval. Eesmiste udutulede 

sisselülitamiseks lülitage sisse gabariittuled 

või lähi-/kaugtuled ning tõmmake 

multifunktsionaalse hoova ots välja. 

Eesmiste udutulede juhtseade 

Tagumised udutuled 

Tagumisi udutulesid võib kasutada 

halva nähtavuse korral 

(udu). Tagumiste udutulede 

sisselülitamiseks lülitage sisse 

eesmised gabariidi- või esituled, tõmmake 

multifunktsionaalse hoova ots välja ja keerake 

hoob viimasesse asendisse. 

Suunatuled 

Suunatulede kasutamiseks liigutage 

multifunktsionaalset hooba üles või alla; 

armatuurlaual vilkuvad nooled tähistavad 

eesmiste ja tagumiste suunatulede 

tööd. 

Suunatulede juhtseade 

Kui märgutuli jääb põlema või vilgub 

väga kiiresti, kontrollige, kas suunatule 

pirn on katkine. Kui märgutuli hoova 

liigutamisel ei sütti, on märgutule pirn 

katkine. 

Reavahetusabi 

Lükake hooba korraks üles või alla, kuid 

ärge liigutage seda lukustusasendisse, 

ja suunatuli (vasak või parem) vilgub 

kolm korda ja lülitub seejärel automaatselt 

välja. 

Kaug-/lähitulede lüliti 

Kaugtulede süütamiseks lükake multifunktsionaalset 

hooba endast eemale. 

Tagasi lähitulede lülitumiseks tõmmake 

hoob tagasi enda poole. 

Tulede vilgutamine 

Multifunktsionaalset hooba enda poole 

tõmmates saate teistele sõidukitele esituledega 

märku anda. Kaugtuled põlevad, 

kuni hoova vabastate. 

MÄRKUS. 

Kui hoiate multifunktsionaalset hooba 

selles asendis kauem kui 15 sekundit, 

lülituvad kaugtuled välja. Sellisel juhul 

peate tuledega uuesti vilgutamiseks 

30 sekundit ootama. 

89

Näidikupaneeli 

taustavalgustus 

Näidikupaneeli valgustuse täielikult tuhmistamiseks 

keerake hoova keskmine 

osa täiesti alla, selles asendis ei sütti 

ukse avamisel ka salongituled. 

Näidikupaneeli valgustuse tugevamaks 

reguleerimiseks keerake hoova keskmist 

osa ülespoole, kui park- või esituled 

põlevad. 

Kui park- või esituled on sisse lülitatud, 

keerake hoova keskmist osa üles järgmisesse 

asendisse, et valgustada odomeeter 

ja raadio. 

Salongitulede süütamiseks keerake hoova 

keskmine osa üles viimasesse asendisse. 

90 

Valgusregulaator 

Esitulede kõrguse 

reguleerimine — kui kuulub 

varustusse 

See süsteem võimaldab juhil säilitada 

esitulede valgusvihu õige kõrguse sõiduki 

koormast hoolimata. 

Esitulede kõrguse regulaatori lüliti paikneb 

näidikupaneelil raadio all. 

0 

Kasutamiseks toimige järgmiselt. 

Vajutage esitulede kõrguse 

regulaatori lülitit, kuni kuvatakse 

number, mis vastab järgmises 

tabelis toodud kaalule. 

Ainult juht või juht ja üks kaasreisija. 

1 Kõik istekohad on hõivatud. 

2 

3 

Kõik istekohad on hõivatud, 

lisaks ühtlaselt jaotatud pagas 

pagasiruumis. Pagasi ja reisijate 

kogukaal ei tohi ületada sõiduki 

maksimaalset koormust. 

Juht ja ühtlaselt jaotatud pagas 

pagasiruumis. Pagasi ja juhi 

kogukaal ei tohi ületada sõiduki 

maksimaalset koormust. 

Arvutustel on reisija keskmiseks kaaluks 

võetud 75 kg. 

Kaardi-/lugemistuled 

Need tuled paiknevad päikesesirmi ja 

tahavaatepeegli vahel. Iga tuli süttib, kui 

vajutada lampi ennast või selle kõrval 

paiknevat nuppu (kui kuulub varustusse). 

Tulede kustutamiseks vajutage 

veel kord. 

Kaardi-/lugemistuled 

Tuled süttivad ka ukse avamisel ja kui valgusregulaator 

on täiesti üles keeratud.

MÄRKUS. 

Tuled jäävad põlema seni, kuni vajutate 

neid veel kord, seega veenduge enne 

sõidukist lahkumist, et tuled on välja 

lülitatud. Need ei lülitu automaatselt 

välja. 

KLAASIPUHASTID JA -PESURID 

Klaasipuhastite/-pesurite juhthoob 

paikneb roolisamba paremal küljel. 

Eesmiste klaasipuhastite aktiveerimiseks 

keerake hoova otsas 

paiknevat lülitit. Lisateavet 

tagumiste klaasipuhastite/pesurite 

kohta leiate jaotise “Sõiduki 

funktsioonid” lõigus “Tagaklaasi funktsioonid”. 

Klaasipuhasti/-pesuri juhthoob 

ETTEVAATUST! 

• Kui sõidate automaatpesulasse, lülitage 

klaasipuhastid välja. Vastasel 

juhul võite neid kahjustada. 

(Jätkub) 

ETTEVAATUST! (Jätkub) 

• Külma ilma korral lülitage klaasipuhastid 

enne mootori seiskamist alati 

välja ja võimaldage neil puhkeasendisse 

naasta. Kui jätate klaasipuhastid 

sisse ja klaasipuhastid akna 

külge jäätuvad, võite klaasipuhastite 

mootorit sõiduki taaskäivitamisel 

kahjustada. 

• Eemaldage alati kogunenud lumi, mis 

takistab klaasipuhastitel puhkeasendisse 

naasmast. Kui klaasipuhastid 

välja lülitatakse ning klaasipuhastid 

ei saa puhkeasendisse naasta, võite 

kahjustada puhastite mootorit. 

91

Klaasipuhasti kasutamine 

Klaasipuhastite aeglase kiirusega tööle 

seadmiseks liigutage juhthoob üle intervallasendi 

teise asendisse. 

Klaasipuhastite suure kiirusega tööle 

seadmiseks liigutage juhthoob üle intervallasendi 

kolmandasse asendisse. 

92 

Klaasipuhastite hoob 

Reguleeritava intervalliga 

klaasipuhastisüsteem 

Kui ilmastikutingimused seda soosivad, 

lülitage klaasipuhastid intervalltööle. 

Intervalli valimiseks keerake juhthoova 

otsa. Intervalli vähendamiseks keerake 

hoova otsa üles (päripäeva), suurendamiseks 

keerake alla (vastupäeva). Intervalli 

sätteks saab määrata maksimaalset 18 

sekundit, kõige kiiremas intervallasendis 

töötavad klaasipuhastid iga sekundi järel. 

MÄRKUS. 

Klaasipuhastite intervall sõltub sõiduki 

liikumiskiirusest. Kui liigute aeglasemalt 

kui 16 km/h, on viivitusajad kaks 

korda pikemad. 

Esiklaasi klaasipesur 

Pesuri kasutamiseks tõmmake hooba 

endapoole ja hoidke seda pesuvedeliku 

klaasile piserdamiseks. Kui tõmbate 

hooba siis, kui klaasipuhastid on 

intervalltööle seatud, lülituvad puhastid 

aeglasele tööle ja töötavad pärast hoova 

vabastamist kaks tsüklit enne, kui naasevad 

eelnevalt määratud intervalltööle. 

Kui tõmbate hooba siis, kui klaasipuhastid 

on välja lülitatud, lülituvad puhastid 

kaheks tsükliks tööle. 

HOIATUS! 

Nähtavuse äkiline kadumine võib 

põhjustada avarii. Te ei pruugi näha 

teisi sõidukeid või muid takistusi. Külma 

ilmaga tuuleklaasi jäätumise vältimiseks 

lülitage klaasisoojendi sisse enne 

ja pärast pesuri kasutamist. 

Esiklaasi puhastus 

Tuuleklaasilt udu või veepiiskade eemaldamiseks 

vajutage hooba, et puhastid 

üheks töötsükliks tööle lülitada. Puhastid 

töötavad seni, kuni hooba vajutate. 

Udufunktsiooni asend

REGULEERITAV 

ROOLISAMMAS 

Funktsioon võimaldab roolisammast ülesvõi 

allapoole reguleerida. Roolisamba 

reguleerhoob paikneb roolisamba vasakul 

küljel suunatulede hoova all. 

Roolisamba vabastamiseks lükake hooba 

alla. Üks käsi rooliratast hoidmas liigutage 

roolisammast üles või alla. Roolisamba 

lukustamiseks lükake hoob tagasi üles. 

Roolisamba reguleerimine 

HOIATUS! 

Ärge reguleerige roolisammast sõidu 

ajal. Sõidu ajal roolisamba reguleerimine 

või avatud roolisambaga sõitmisel 

võite kaotada kontrolli sõiduki 

üle. Enne sõidukiga sõitma asumist 

veenduge, et roolisammas on kindlalt 

lukustatud. Nõude eiramise tagajärjeks 

võivad olla tõsised vigastused 

või isegi surm. 

ELEKTROONILINE 

KIIRUSEHOIDJA – 


Rakendatuna võtab elektrooniline kiirusehoidja 

gaasipedaali töö üle suurematel 

liikumiskiirustel kui 40 km/h. 

Elektroonilise kiirusehoidja juhtnupud 

paiknevad rooliratta paremal küljel. 

1 — SEES/VÄLJAS 

2 — RES + 

3 — SET - 

4 — TÜHISTA 

MÄRKUS. 

Korraliku töö tagamiseks on elektrooniline 

kiirusehoidja projekteeritud 

välja lülituma, kui korraga kasutatakse 

mitut kiirusehoidja funktsiooni. 

Sellisel juhul saab elektroonilise 

kiirusehoidja uuesti aktiveerida, kui 

vajutate elektroonilise kiirusehoidja 

sisse-/väljalülitusnuppu ja määrata 

soovitud liikumiskiiruse uuesti. 

93

Aktiveerimine 

Vajutage sisse-/väljalülitusnuppu. Armatuurlaual 

süttib kiirusehoidja märgutuli. 

Süsteemi väljalülitamiseks vajutage 

nuppu uuesti. Kiirusehoidja märgutuli 

kustub. Kui te süsteemi ei kasuta, lülitage 

see välja. 

HOIATUS! 

Elektroonilise kiirusehoidja süsteemi 

töölejätmine on ohtlik. Võite süsteemi 

tahtmatult käivitada või põhjustada 

soovitust suurema kiiruse määramise. 

Võite kaotada sõiduki üle kontrolli 

ja põhjustada avarii. Kui te seda 

ei kasuta, lülitage süsteem alati välja. 

Soovitud kiiruse määramine 

Lülitage elektrooniline kiirusehoidja 

sisse. Kui sõiduk on saavutanud soovitud 

kiiruse, vajutage nuppu SET (-) 

ja vabastage see. Vabastage gaasipedaal 

ja sõiduk hoiab kiirust. 

MÄRKUS. 

Enne nupu SET (-) vajutamist peab 

sõiduk liikuma ühtlasel kiirusel ja 

tasasel pinnasel. 

94 

Deaktiveerimine 

Kerge piduripedaali puudutus, nupu 

CANCEL vajutamine või pidurite normaalne 

kasutamine liikumiskiiruse 

vähendamiseks deaktiveerivad elektroonilise 

kiirusehoidja, määratud kiirusmälu 

kustutamata. Kui vajutate sisse-/ 

väljalülitusnuppu või keerate süüte 

välja, kiirusemälu kustutatakse. 

Kiiruse taastamine 

Eelnevalt määratud kiiruse taastamiseks 

vajutage nuppu RES (+) ja vabastage 

see. Taastamisfunktsiooni saab 

kasutada suuremal kiirusel kui 32 km/h. 

Kiirussätte muutmine 

Kui elektrooniline kiirusehoidja on rakendatud, 

saate kiirust suurendada nupu 

RES (+) vajutamisega. Kui hoiate nuppu 

all, kiirus kasvab, kuni nupu vabastate. 

Kui vajutate nuppu RES (+) ühe korra, suureneb 

kiirus 2 km/h võrra. Iga järgmine 

nupuvajutus suurendab kiirust 2 km/h 

võrra. 

Elektroonilise kiirusehoidjaga kiiruse 

vähendamiseks vajutage nuppu SET 

(-). Kui hoiate nuppu SET (-) alla, vähendatakse 

kiirust seni, kuni nuppu vabastate. 

Vabastage nupp, kui olete saavutanud 

soovitud kiiruse. 

Kui vajutate nuppu SET (-) ühe korra, 

väheneb kiirus 2 km/h võrra. Iga järgmine 

nupuvajutus vähendab kiirust 2 km/h 

võrra. 

Möödumiseks kiirendamine 

Vajutage gaasipedaali nagu tavaliselt. 

Kui pedaali vabastate, taastatakse kiirusehoidjaga 

määratud kiirus. 

Elektroonilise kiirusehoidja tõusul 

kasutamine 

Sõiduki kiiruse hoidmiseks võib automaatkäigukast 

tõusul käike allapoole 

vahetada.

MÄRKUS. 

Elektrooniline kiirusehoidja säilitab 

kiirust nii mäkke sõites kui sealt 

laskudes. Keskmise kõrgusega mägede 

korral on väike muutus liikumiskiiruses 

normaalne. 

Järsematel mägedel võib kiirust rohkem 

väheneda, seetõttu soovitame sellistel 

puhkudel sõita elektroonilise kiirusehoidjata. 

HOIATUS! 

Olukordades, kus elektrooniline kiirusehoidja 

ei saa püsikiirust hoida, 

võib selle kasutamine ohtlik olla. 

Sõiduk võib sõidutingimuste jaoks 

liiga kiiresti liikuda ning võite sõiduki 

üle kontrolli kaotada ja avarii põhjustada. 

Ärge kasutage elektroonilist 

kiirusehoidjat tiheda liikluse korral või 

tuulistel, jäistel, lumistel ja libedatel 

teedel. 

ELEKTRILINE KATUSELUUK — 


Elektrilise katuseluugi lüliti paikneb 

lugemistule kõrval. 

Elektrilise katuseluugi lüliti 

HOIATUS! 

• Ärge jätke lapsi järelvalveta sõidukisse, 

kui võti on süütelukus. Sõidukis 

olevad isikud, eelkõige järelvalveta 

lapsed võivad elektrilist katuseluuki 

kasutades sinna vahele kinni jääda. 

Selline õnnetus võib lõppeda vigastuste 

või isegi surmaga. 

(Jätkub) 


• Avarii korral on suurem oht lennata 

välja avatud katuseluugiga sõidukist. 

Võite saada tõsiseid vigastusi 

või isegi surma. Kinnitage alati 

turvavöö, samuti veenduge, et kõik 

kaasreisijad on korralikult kinnitatud. 

• Ärge lubage väikelastel katuseluugiga 

mängida. Ärge sirutage käsi või 

muid kehaosasid läbi katuseluugi 

avause. Vastasel juhul võite end 

vigastada. 

Katuseluugi avamine — kiire 

Vajutage lülitit tahapoole ja vabastage 

see pooleteise sekundi jooksul ning 

katuseluuk avaneb automaatselt suvalisest 

asendist. Katuseluuk avaneb 

täielikult ja seiskub automaatselt. Seda 

nimetatakse kiiravamiseks. Kiiravamisel 

peatab katuseluugi lüliti kasutamine 

katuseluugi liikumise. 

95

Katuseluugi avamine — 

manuaalselt 

Katuseluugi avamiseks vajutage lülitit 

tahapoole ja hoidke seda selles asendis. 

Kui lüliti vabastate, peatub katuseluugi 

avanemine ja see jääb osaliselt avatuks. 

Katuseluugi sulgemine — kiire 

Vajutage lülitit ettepoole ja vabastage 

see pooleteise sekundi jooksul ning 

katuseluuk sulgub automaatselt suvalisest 

asendist. Katuseluuk sulgub täielikult. 

Seda nimetatakse kiirsulgemiseks. 

Kiirsulgemisel peatab katuseluugi lüliti 

kasutamine katuseluugi liikumise. 

Katuseluugi sulgemine — 

manuaalselt 

Katuseluugi sulgemiseks lükake lüliti 

ettepoole ja hoidke seda selles asendis. 

Kui lüliti vabastate, peatub katuseluugi 

sulgemine ja see jääb osaliselt suletuks. 

Muljumise vastane kaitse 

See funktsioon tuvastab takistuse avas 

katuseluugi kiirsulgemisel. Kui katuseluugi 

liikumisteel tuvastatakse takistus, hakkab 

katuseluuk automaatselt uuesti avanema. 

Sellisel juhul eemaldage takistus. Seejärel 

vajutage lülitit ettepoole ja sulgege 

katuseluuk. 

96 

MÄRKUS. 

Lüliti allhoidmisel on muljumise 

vastane kaitse blokeeritud. 

Ventileerimiseava — kiire 

Vajutage nuppu “Vent” ja katuseluuk 

avaneb ventileerimisasendisse. Seda 

nimetatakse kiirventileerimiseks ning 

see ei sõltu katuseluugi asendist. Kiirventileerimisel 

peatab lüliti kasutamine 

katuseluugi liikumise. 

Päikesevarju kasutamine 

Päikesevarju saab käsitsi avada. Katuseluugi 

avanemisel avaneb päikesevari 

automaatselt. 

MÄRKUS. 

Kui katuseluuk on avatud, ei saa päikesevarju 

sulgeda. 

Tuulerõhk 

Tuulerõhku võib kirjeldada kui kõrvade 

lukustumist või helikopterlikku 

heli kõrvus. Võite tajuda tuulerõhku kui 

aknad on avatud või katuseluuk (kui 

kuulub varustusse) on teatud avatud või 

osaliselt avatud asendis. Seda ilmingut 

saab minimeerida. Kui ilming leiab aset 

siis, kui tagaaknad on avatud, avage 

tuulerõhu minimeerimiseks nii eesmi- 

sed kui tagumised aknad koos. Kui 

ilming leiab aset siis, kui katuseluuk 

on avatud, reguleerige avaust efekti 

vähendamiseks või avage mõni aken. 

Katuseluugi hooldamine 

Kasutage klaaspaneeli puhastamiseks 

ainult mitteabrasiivset puhastusvahendit 

ja pehmet lappi. 

Välja lülitatud süütega 

kasutamine 

Elektroonilise teabekeskuseta sõidukitel 

jääb elektrilise katuseluugi lüliti 45 

sekundiks aktiivseks ka pärast süüte 


esiukse avamine tühistab funktsiooni. 

Elektroonilise teabekeskusega sõidukitel 

jääb elektrilise katuseluugi lüliti kuni 

10 minutiks aktiivseks ka pärast süüte 


esiukse avamine tühistab funktsiooni. 

Aeg on programmeeritav. 

Lisateavet leiate jaotise “Armatuurlaud” 

lõigus “Sõiduki elektrooniline teabekeskus 


programmeeritavad funktsioonid)”.

PISTIKUPESAD 

Armatuurlaud on varustatud standardse 

12 voldise (13 amprise) pistikupesaga. 

Sellesse pistikupessa saate ühendada 

mobiiltelefone ja muid madala voolutarbimisega 

elektroonikaseadmeid. 

12 voldine pistikupesa 

Pistikupesast saab toidet, kui süüde 

on keeratud asendisse ON või ACC. 

Sisestage väljundisse sigaretisüütaja 

või tarviku pistik. Kütteelemendi säästmiseks 

ärge hoidke sigaretisüütajat 

kuumutusasendis. 

MÄRKUS. 

Korraliku töö tagamiseks kasutage 

MOPAR ® sigaretisüütaja elementi. 

ETTEVAATUST! 

• Ärge ületage 12 voldise pinge juures 

160 vatist (13 amprist) võimsust. 

160 vati (13 ampri) ületamisel tuleb 

süsteemi kaitse välja vahetada. 

• Pistikupesad on mõeldud vaid tarvikutega 

kasutamiseks. Ärge sisestage 

sinna muid objekte, vastasel 

juhul võite pistikupesa kahjustada 

ja kaitsme läbi põletada. Garantii ei 

kata pistikupesa valest kasutamisest 

tingitud kahjusid. 

Pistikupesa kaitsme asukoht 

HOIATUS! 

Tõsiste vigastuste ja surma vältimiseks 


• Ühendage pistikupessa vaid seda 

tüüpi pistikupesaga kasutatavaid 

seadmeid. 

• Ärge puudutage pistikupesa 

märgade kätega. 

• Kui pistikupesa ei kasutata, sulgege 

kate. 

• Valel kasutamisel võite saada elektrilöögi 

või pistikupesa lühistada. 

97

ETTEVAATUST! 

• Paljud pistikupessa ühendatud 

tarvikud tarbivad voolu ka siis, kui 

neid ei kasutata (nt mobiiltelefonid 

jne). Kui sellist seadet piisavalt kaua 

pistikupesas ühendatuna hoida, 

laetakse akut nii palju tühjemaks, et 

see lühendab aku kasutusiga ja/või 

takistab sõiduki käivitamist. 

98 

• Rohkem voolu tarbivad seadmed 

(nt jahutid, tolmuimejad jne) tühjendavad 

akut veelgi kiiremini. Kasutage 

selliseid seadmeid vahelduvalt 

ja suurema ettevaatusega. 

• Kui olete kasutanud palju voolu 

tarbivat seadet või pole sõidukit 

pika aja vältel käivitanud (tarvikud 

on olnud pistikupessa ühendatud), 

tuleb sõidukiga sõita piisava aja 

vältel, et võimaldada generaatoril 

akut laadida. 

TOPSIHOIDIKUD 

Sõiduk on varustatud nelja topsihoidikuga. 

Sõiduki esiosas paiknevad kaks 

valgustatud topsihoidikut. 

Eesmised valgustatud topsihoidikud 

Sõiduki tagaosas paikneb kaks topsihoidikut 

kaasreisijatele. 

Tagumised topsihoidikud 

PANIPAIGAD 

Kinda- ja hoiulaegas 

Armatuurlaua reisijapoolsel küljel paiknevad 

ülemine hoiulaegas ja alumine 

kindalaegas. 

1 — Ülemine hoiulaegas 

2 — Alumine kindalaegas

Kindalaeka avamiseks tõmmake sanga 

väljapoole. 

Kindalaegas 

Ukselaegas 

Sisemised uksepaneelid on varustatud 

hoiulaegastega. 

Esiukse hoiulaegas 

Tagaukse hoiulaegas 

KONSOOLI FUNKTSIOONID 

Põrandakonsool sisaldab ülemist ja alumist 

panipaika. 

Ülemise panipaiga avamiseks vajutage 

ülemist linki allapoole ja tõstke kate 

üles. 

Ülemine panipaik 

99

Alumise panipaiga avamiseks tõstke 

alumist linki üles ja avage kate. 

HOIATUS! 

Ärge sõitke sõidukiga, kui konsooli 

panipaiga kate on avatud. Mobiiltelefonid, 

muusikamängijad ja muud pihu 

elektroonikaseadmed tuleb sõitmise 

ajaks hoiule panna. Sõidu ajal selliste 

seadmete kasutamine võib põhjustada 

avarii. 

100 

Alumine panipaik 

PAGASIALA FUNKTSIOONID 

Pagasiala tuli/eemaldatav 

iselaadiv taskulamp 

Topeltfunktsiooniga tuli on paigaldatud 

pagasiala kohale. See tuli valgustab 

pagasiala ja vajadusel saab selle taskulambina 

kasutamiseks eemaldada. Taskulamp 

on varustatud kahe LED-pirniga 

ning see saab toidet korduvlaetavatest 

liitiumakudest, mida laetakse, kui taskulamp 

on hoiukohta kinnitatud. 

Taskulambi vabastamiseks lükake seda 

sissepoole. 

Vajutage ja vabastage 

Tugeva valgusvihu suunamiseks vajutage 

lülitit üks kord, nõrgema valgusvihu 

suunamiseks kaks korda, uuesti 

väljalülitamiseks vajutage lülitit kolmandat 

korda. 

Kolmeastmeline lüliti 

Pagasiala kate 

Pagasiala paneelid on varustatud kahe 

soonega, kuhu saab kinnitada pagasiruumi 

katte. 

Pagasiruumi katte paigaldamiseks sisestage 

katte emb-kumb ots ühte kahest 

soonest. Kui katte üks ots on paigaldatud, 

lükake sisse ka teine ots.

Tagumised sooned Pagasikatte juhikud 

Tõmmake kate pidemest välja ja asetage 

katte tagumised nagad paneelide vastavatesse 

pesadesse. 

HOIATUS! 

Avarii korral võib lahtine pagasiruumi 

kate põhjustada vigastusi. See võib 

äkilise peatumise korral paigalt liikuda 

ja sõidukis olevaid isikuid tabada. 

Ärge hoiustage pagasiruumi katet 

pagasiruumi põrandal või salongis. 

Eemaldage eraldatud pagasiruumi 

kate sõidukist. Ärge jätke seda lahtisena 

sõidukisse. 

Eemaldatav põrand 

Pagasiala põranda saab õrna seebi ja 

veega puhastamiseks eemaldada. 

Pagasiruumi põrand 

101

Pagasi kinnituskonksud 

Pagasi kinnitamiseks on pagasiruumis 

neli kinnitusaasa. 

102 

Kinnitusaasad 

HOIATUS! 

• Pagasi kinnituskonksud pole turvalised 

ankrupunktid turvatooli kinnitamiseks. 

Järsu pidurdamise või avarii 

korral võivad konksud ja turvatool 

lahti pääseda. Niiviisi võib laps tõsiselt 

viga saada. Kasutage ainult 

turvatooli kinnitamiseks mõeldud 

kinnitusrihmasid. 

(Jätkub) 


• Pagasi ja reisijate raskus ja asend 

võivad mõjutada sõiduki raskuskeset 

ja seega ka käitumist. Juhitavuse 

kaotamise vältimiseks järgige 

sõiduki pagasiga laadimisel järgmiseid 

nõuandeid. 

• Laadige pagas ühtlaselt pagasiruumi 

põrandale. Asetage raskemad 

esemed madalamale ja võimalikult 

ette. 

• Paigaldage võimalikult palju pagasit 

tagateljest ettepoole. Liiga raske 

pagas või valesti tagateljele paigaldatud 

pagas võib põhjustada sõiduki 

tagaosa looklemist. 

• Ärge kuhjake pagasit seljatugedest 

kõrgemale. Vastasel juhul takistavad 

need vaatevälja ja võivad 

äkilise peatumise või avarii korral 

ohtlikuks muutuda. 

• Vigastuste vältimiseks ei tohi reisijad 

pagasiruumis transportida. Tagumine 

pagasiruum on mõeldud vaid pagasi, 

mitte reisijate transportimiseks. 

Reisijad peavad reisima istmetel ning 

olema turvavöödega kinnitatud. 

Alla klapitavad kõlarid — 


Kui tagaluuk on avatud, saab kõlarid 

paneeli küljest vabastada ja tahapoole 

suunata. 

Alla klapitavad kõlarid

TAGAKLAASI FUNKTSIOONID 

Tagaklaasi klaasipuhasti/pesur 

Tagaklaasi klaasipuhastit/-pesurit juhitakse 

juhthoova keskmise osa keeratava 

lülitiga. Juhthoob paikneb roolisamba 

paremal küljel. 

Tagaklaasi klaasipuhasti/-pesuri 

kasutamine 

Tagaklaasi puhasti kasutamiseks 


osa üles esimesse asendisse. 

MÄRKUS. 

Tagaklaasi puhasti töötab vaid intervallrežiimis. 

Tagaklaasi pesuri aktiveerimiseks 


osa üle esimese asendi. Pesuri 

pump ja klaasipuhasti töötavad seni, 

kuni lülitit all hoitakse (maksimaalselt 

kümme sekundit). Vabastamisel töötab 

puhasti veel kaks töötsüklit ja naaseb 

siis puhkeasendisse. 

Kui kasutate tagaklaasi klaasipuhastit 

siis, kui süüde on välja lülitatud, naaseb 

klaasipuhasti automaatselt puhkeasendisse, 

kui elektritarviku ajaviive on 

aktiivne. Elektritarviku ajaviibe saab 

tühistada ukse avamisega, sellisel juhul 

seiskub tagaklaasi puhasti kehtivas 

asendis ja ei naase puhkeasendisse. 

Tagaklaasisoojendi 

Tagaklaasisoojendi nupp paikneb 

puhuri juhtnupu all ja paremal. 

Tagaklaasisoojendi ja soojendusega 

küljepeeglite (kui kuuluvad 

komplekti) aktiveerimiseks vajutage 

nuppu. Tagaklaasisoojendi töö tähistamiseks 

süttib nupu märgutuli. Tagaklaasisoojendi 

lülitub kümne minuti möödumisel 

automaatselt välja. Klaasisoojendi 

täiendavaks viieks minutiks sisselülitamiseks 

vajutage nuppu veel kord. 

MÄRKUS. 

Aku tühjenemise vältimiseks saab 

tagaklaasisoojendit kasutada vaid 

töötava mootoriga. 

ETTEVAATUST! 

Järgmiste ettevaatusabinõude eiramise 

tagajärjeks võib olla kütteelementide 

kahjustamine. 

• Olge tagaklaasi seestpoolt puhastamisel 

ettevaatlik. Ärge kasutage 

klaasi sisekülje puhastamiseks 

abrasiivseid aknapuhastusvahendeid. 

Kasutage pehmet lappi ja 

kerget puhastuslahust ning pühkige 

kütteelementidega paralleelselt. 

Sildid saab pärast sooja veega 

niisutamist maha koorida. 

• Ärge kasutage klaasi sisekülje 

puhastamiseks kraabitsat, teravaid 

esemeid ega abrasiivseid aknapuhastusvahendeid. 

• Hoidke kõik objektid aknaklaasist 

ohutus kauguses. 

103

ARMATUURLAUD 

• ARMATUURLAUA FUNKTSIOONID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 

• NÄIDIKUPANEEL — BENSIINIMOOTOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108 

• NÄIDIKUPANEEL — DIISELMOOTOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 

• NÄIDIKUPANEELI KIRJELDUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

• PARDAARVUTI — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . . . . . 117 

• Juhtnupud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 

• SÕIDUKI ELEKTROONILINE TEABEKESKUS (EVIC) – 

KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 

• Mootoriõli vahetamise märgusüsteem – kui kuulub varustusse 119 

• Kompass/temperatuur/audio . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120 

• Keskmine kütusekulu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120 

• Vahemaa tühjenemiseni (DTE) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120 

• Rehvirõhu seiramine (TPM) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120 

• Sõidule kulunud aeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120 

• Personaalsed sätted (kliendi programmeeritavad funktsioonid) 121 

• HELISÜSTEEMID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124 

4 

105

• iPod ® -i/USB/MP3 JUHTSEADMED — KUI KUULUB VARUSTUSSE 124 

• iPod ® -i või välise USB-seadme ühendamine . . . . . . . . . . . . . . . . 125 

• Funktsiooni kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125 

• iPod ® -i või välise USB-seadme kasutamine raadionuppudega 125 

• Esitusrežiim . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125 

• Loendi- või sirvimisrežiim . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 126 

• Bluetoothiga heli voogesitamine (BTSA) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 127 

• NAVIGEERIMISSÜSTEEM — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . 128 

• ROOLIRATTA AUDIO JUHTSEADMED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128 

• Raadio kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128 

• CD-mängija . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128 

• CD-/DVD-PLAADI HOOLDAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 

• RAADIO KASUTAMINE JA MOBIILTELEFONID . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 

• KLIIMASEADME JUHTSEADMED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 

• Kütte- ja kliimaseadme käsitsi juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 

• Temperatuuri automaatjuhtimine (ATC) — 

kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132 

• Nõuanded kasutamiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136 

106

ARMATUURLAUA FUNKTSIOONID 

1 — Õhuava 

2 — Soojendusavad 

3 — Näidikupaneel 

4 — Raadio 

5 — Hoiulaegas 

6 — Kindalaegas 

7 — Kliimaseadme juhtseadmed 

8 — Pistikupesa 

9 — Istmesoojenduse lüliti – kui kuulub varustusse 

10 — Ohutuled 

11 — ESC väljalülituslüliti – kui kuulub varustusse 

12 — Istmesoojenduse lüliti – kui kuulub varustusse 

13 — Esitulede kõrguse reguleerlüliti 

107

NÄIDIKUPANEEL — BENSIINIMOOTOR 

108

NÄIDIKUPANEEL — DIISELMOOTOR 

109

NÄIDIKUPANEELI 

KIRJELDUSED 

1. Kütusemõõdik/kütusemahuti 

luugi asukoht 

Kui süüde on asendis ON/RUN, 

näitab osuti kütuse kogust 

kütusemahutis. Kütusetankuri 

sümbol näitab sõiduki küljele, 

kus paikneb kütusemahuti luuk. 

2. Laadimissüsteemi märgutuli 

Tuli märgib elektrilise laadimissüsteemi 

olekut. Kui süüde 

keeratakse asendisse ON/ 

RUN, peab tuli süttima ja enesetesti ajaks 

põlema jääma. Kui laadimissüsteemi tuli 

jääb põlema või süttib sõidu ajal, sõiduki 

laadimissüsteem tõrgub. HOOLDAGE 

VIIVITAMATULT. Võtke ühendust volitatud 


Kui peate kasutama käivitusabi, vaadake 

jaotise “Mida teha ohuolukorras” lõiku 

“Käivitusabitoimingud”. 

110 

3. Elektroonilise seguklapi märgutuli 

(ETC) 

Tuli märgib probleemi elektroonilise 

seguklapi süsteemis 

(ETC). Probleemi tuvastamisel 

süttib tuli ka siis, kui mootor 

töötab. Keerake süüde välja ja sisse, 

kui sõiduk seisab paigal ja käiguhoob 

on neutraalasendis. Tuli peaks kustuma. 

Kui tuli jääb töötava mootoriga 

põlema, saab sõidukiga üldjuhul sõita, 

kuid soovitame siiski võimalikult kiiresti 

volitatud edasimüüja poole pöörduda. 

Kui tuli hakkab vilkuma, vajab süsteem 

viivitamatut hooldamist ning sõiduki 

jõudlus väheneb või võib mootor seiskuda, 

mille järel vajab see pukseerimist. 

Kui süüde keeratakse asendisse 

ON/RUN, peab tuli süttima ja enesetesti 

ajaks põlema jääma. Kui tuli käivitamisel 

ei sütti, laske süsteemi volitatud 

edasimüüjal kontrollida. 

4. Õlirõhu hoiatustuli 

See tuli märgib madalat õlirõhku. 

Tuli peab korraks süttima 

mootori käivitamisel. Kui 

tuli süttib sõidu ajal, peatage sõiduk ja seisake 

mootor võimalikult ruttu. Tule süttides 

kostab nelja minuti jooksul helisignaal. 

Ärge kasutage sõidukit enne, kui probleem 

on lahendatud. Märgutuli ei näita, 

kui palju õli mootoris on. Mootori õlitaset 

tuleb kontrollida kapoti alt. 

5. Madala kütusetaseme märgutuli 

Kui mahutis on kütust alles ligikaudu 

7,8 liitrit, süttib see tuli ja 

jääb põlema, kuni kütuse lisamiseni. 

6. Spidomeeter 

Näitab sõiduki liikumiskiirust. 

7. Turvapadja hoiatustuli 

Tuli süttib süüte asendisse 

ON/RUN keeramisel enesetesti 

läbiviimiseks neljaks kuni 

kaheksaks sekundiks. Kui tuli 

käivitamisel ei sütti, jääb põlema või 

süttib sõidu ajal, laske süsteemi võimalikult 

kiiresti volitatud edasimüüjal kontrollida. 

Lisateavet saate jaotise “Mida 

teada enne sõiduki käivitamist” lõigus 

“Reisijate turvasüsteemid”.

8. Suunatule märgutuled 

Suunatulede hoova kasutamisel 

hakkavad märgutuled koos 

suunatuledega vilkuma. 

Kui sõiduki elektroonika tuvastab, et 

sõiduk on töötava suunatulega liikunud 

ligikaudu 1,6 km, antakse helisignaal 

ja juhile meenutatakse, et suunatuled 

tuleks välja lülitada. Kui märgutuli vilgub 

kiiresti, otsige vigast suunatuld. 

9. Kaugtulede märgutuli 

Märgutuli märgib kaugtulede 

kasutamist. Kaug- või lähitulede 

sisse lülitamiseks lükake 

suunatulede hooba roolirattast eemale. 

10. Blokeerimisvastase pidurisüsteemi 

(ABS) tuli – kui kuulub 

varustusse 

See tuli seirab ABS-süsteemi. 

Tuli süttib, kui süüde asendisse 

ON/RUN keerata ja jääb 

põlema kuni neljaks sekundiks. 

Kui ABS-i tuli jääb põlema või süttib sõidu 

ajal, ei tööta süsteemi blokeerumisvastane 

osa ning seda tuleb hooldada. Tavalised 

pidurid töötavad siiski edasi, v.a juhul, 

kui pidurite hoiatustuli põleb. Kui ABS-i 

tuli põleb, tuleb süsteemi blokeerumisvastase 

pidurisüsteemi kasutamiseks 

võimalikult ruttu hooldada. Kui ABS-i tuli 

süüte asendisse ON/RUN keeramisel ei 

sütti, laske märgutuld volitatud edasimüüjal 

kontrollida. 

11. Turvavöö meeldetuletustuli 

Tuli süttib süüte asendisse 

ON/RUN keeramisel enesetesti 

läbiviimiseks neljaks kuni 

kaheksaks sekundiks. Kui juhi turvavöö 

on enesetesti sooritamisel avatud, 

kostab helisignaal. Kui juhi turvavöö 

jääb avatuks ka pärast enesetesti sooritamist 

või sõitmise ajal, süttib turvavöö 

meeldetuletustuli ja kostab helisignaal. 


enne sõiduki käivitamist” lõigus “Reisijate 

turvasüsteemid”. 

12. Tahhomeeter 

Skaala kuvab igas käiguvahemikus 

mootori maksimaalsed lubatud pöörded 

minutis (RPM x 1000). Mootori kahjustamise 

vältimiseks ärge lubage osutil 

punasele alale liikuda. 

13. Mootoritemperatuuri hoiatustuli 

Tuli annab märku ülekuumenenud 

mootorist. Kui temperatuur 

tõuseb ja osuti jõuab märgini 

H, süttib see märgutuli ja 

kostab helisignaal. Kui mootor kuumeneb 

veelgi ja temperatuurinäidik ületab 

märgi H, hakkab märgutuli vilkuma ja 

helisignaal kostab seni, kuni mootor 

maha jahtub. 

Kui tuli süttib sõidu ajal, peatage sõiduk 

ja seisake mootor. Kui kliimasüsteem 

on sees, lülitage see välja. Lülitage 

käiguhoob neutraalasendisse ja laske 

mootoril tühikäigul töötada. Kui temperatuurinäit 

ei naase normaalvahemikku, 

seisake mootor viivitamatult ja võtke 

ühendust teenindusega. Lisateavet 

leiate jaotise “Mida teha ohuolukorras” 

lõigus “Kui mootor üle kuumeneb”. 

111

14. Pidurite hoiatustuli 

Märgutulega seiratakse pidurite 

erinevaid funktsioone, sh 

pidurivedeliku taset ning seisupiduri 

kasutamist. Kui pidurituli süttib, võib see 

märkida rakendatud seisupidurit, pidurivedeliku 

madalat taset või lukustumisvastase 

pidurisüsteemi anuma tõrget. 

Kui tuli jääb põlema ka pärast seisupiduri 

vabastamist ning vedelikutase on põhianumas 

normipiires, tähistab see pidurite 

hüdraulikasüsteemi võimalikku tõrget või 

tuvastas ABS/elektrooniline stabiilsussüsteem 

(ESC) pidurivõimendi tõrke. Sellisel 

juhul jääb tuli põlema probleemi lahendamiseni. 

Kui probleem on tingitud pidurivõimendist, 

hakkab ABS-pump pidurite 

kasutamisel töötama ning võite igal pidurdamisel 

tunda piduripedaali pulseerimist. 

Tõrke korral pakub duaalne pidurisüsteem 

pidurdamisvõimet hüdraulikasüsteemi 

osalise kasutamisega. Duaalse 

pidurisüsteemi leket märgitakse pidurite 

hoiatustulega, mis süttib, kui vedeliku 

tase peasilindris on langenud allapoole 

määratud taset. 

Tuli jääb põlema, kuni probleem lahendatakse. 

112 

MÄRKUS. 

Tuli võib korraks vilkuda järskudel 

manöövritel, kui vedelikutase anumas 

muutub. Sellisel juhul tuleb sõidukit 

hooldada ning pidurivedeliku taset 

kontrollida. 

Pidurite tõrkumisel hooldage süsteemi 

viivitamatult. 

HOIATUS! 

Põleva piduritulega sõitmine on ohtlik. 

Pidurisüsteem ei pruugi korralikult 

töötada. Sõiduki pidurdusteekond on 

pikem. Võite põhjustada avarii. Laske 

sõidukit viivitamatult hooldada. 

Blokeerumisvastase pidurisüsteemiga 

(ABS) varustatud sõidukid on varustatud 

ka pidurdamisjõu elektroonilise jaotussüsteemiga 

(EBD). EBD tõrke korral 

süttib koos ABS-i tulega ka pidurite 

hoiatustuli. ABS-süsteem vajab viivitamatut 

hooldamist. 

Pidurite hoiatustule tööd saab kontrollida, 

kui keerate süüte asendist OFF 

asendisse ON/RUN. Tuli peab ligikaudu 

kaheks sekundiks süttima. Kui seisupidur 

pole rakendatud või pole tuvastatud 

tõrget süsteemis, peab tuli kustuma. 

Kui tuli ei sütti, laske seda volitatud edasimüüjal 

kontrollida. 

Tuli süttib ka siis, kui seisupidur on süüte 

ON/RUN asendisse keerates rakendatud. 

MÄRKUS. 

Tuli märgib vaid seda, et seisupidur 

on rakendatud. See ei näita pidurite 

rakendusmäära. 

15. Automaatkäigukasti temperatuuri 

hoiatustuli 

Suure kiirusega sõitmisel või 

haagise kuuma ilmaga pikalt 

ülesmäge vedamisel võib automaatkäigukasti 

õli liiga tuliseks 

muutuda. 

Kui süttib käigukasti ülekuumenemise 

hoiatustuli, väheneb sõiduki võimsus, 

kuni automaatkäigukast maha jahtub. 

Kui käigukast on maha jahtunud ja tuli 

välja lülitub, võite sõitmist normaalselt 

jätkata. Kui hoiate suurt kiirust, võib käigukast 

uuesti üle kuumeneda. 

Kui käigukast uuesti üle kuumeneb, 

peatage sõiduk ja laske mootoril töötada 

tühikäigul (käigukast neutraalasendis), 

kuni tuli kustub.

ETTEVAATUST! 

Kui jätkate sõitmist, võite ülekandemehhanismi 

tugevalt kahjustada. 

HOIATUS! 

Kui käigukasti temperatuuri hoiatustuli 

põleb ja jätkate sõitmist, võib 

käigukasti vedelik teatud juhtudel 

keema minna, puutuda vastu tulist 

mootorit või heitgaasisüsteemi ning 

põhjustada tulekahju. 

16. Sõiduki turvatuli — kui kuulub 

varustusse 

Sõiduki alarmi aktiveerimisel 

vilgub see tuli kiiresti ligikaudu 

16 sekundit, seejärel jääb see 

aeglaselt vilkuma, kuni alarm 

deaktiveeritakse. 

17. Temperatuurimõõdik 

Kui osuti tõuseb märgini H (punane), 

annab näidikupaneel helisignaali. Tõmmake 

teeserva ja peatage sõiduk. Laske 

mootoril tühikäigul ja välja lülitatud kliimaseadmega 

töötada, kuni osuti langeb 

uuesti normaalvahemikku. Kui osuti jääb 

vahemikku H (punane), seisake mootor 

viivitamatult ja võtke ühendust hoolduskeskusega. 

Ülekuumenemise vältimiseks saate sooritada 

järgmised sammud. Kui kliimaseade 

on sees, lülitage see välja. Kliimaseade 

soojendab mootori jahutussüsteemi ning 

kliimaseadme väljalülitamine võib probleemi 

lahendada. Lisaks võite temperatuuri 

maksimaalsele soojussättele seada, 

suunata režiimi õhku põrandale suunama 

ja seada ventilaatori täisvõimsusel tööle. 

Sellisel juhul töötab küttesüsteem radiaatori 

abina ning aitab eemaldada soojust 

mootori jahutussüsteemist. 

18. Kiirusehoidja märgutuli — kui 

kuulub varustusse 

See märgutuli näitab, et 

elektrooniline kiirusehoidja 

on sisse lülitatud. 

19. 4WD märgutuli — kui kuulub 

varustusse 

See märgutuli näitab, et 

sõiduk on lülitatud nelikveo 

režiimi. Nelikveo korral suunatakse 

mootorist jõumoment 

kõigile ratastele üheaegselt. 

20. Käiguhoova märgutuli 

Käiguhoova märgutuli on osa näidikupaneelist. 

See kuvab automaatkäigukasti 

valitud käigu. 

113

21. Odomeeter/reisiodomeetri 

lähtestusnupp 

Vajutage nuppu ja kuvage emmakumma 

reisiodomeetri sätted. Odomeetri 

režiimis kuvatakse kas “Trip A” 

või “Trip B”. Reisiodomeetri lähtestamiseks 

hoidke nuppu kaks sekundit all. 

Lähtestamiseks peab odomeeter olema 

režiimis “Trip”. 

22. Rehvirõhu seiresüsteemi 

märgutuli — kui kuulub varustusse 

Iga rehvi, sh varurehvi tuleb 

igakuiselt külmalt kontrollida 

ja täita õhurõhuga vastavalt 

tootja soovitustele, mis on 

toodud sõiduki andmeplaadil või rehvirõhkude 

tabelis. (Kui kasutate sõidukiga 

muu suurusega rehve, kui andmeplaadil 

või tabelis toodud, peate määrama 

nende rehvide õige õhurõhu.) 

Täiendava ohutusfunktsioonina on 

sõiduk varustatud rehvirõhu seiresüsteemiga 

(TPMS), mis süütab madala 

rehvirõhu märgutule, kui üks või enam 

rehvi on märgatavalt tühjenenud. Kui 

süttib madala rehvirõhu märgutuli, seisake 

sõiduk võimalikult kiiresti, kontrollige 

rehve ja täitke need õige õhurõhuga. 

Tühja rehviga sõitmine põhjustab 

114 

rehvi ülekuumenemist ja purunemist. 

Tühjad rehvid mõjutavad ka kütusekulu 

ja rehvide kasutusaega, samuti võivad 

need mõjutada sõiduki käitumist ning 

pidurdusteekonda. 

Pidage meeles, et TPMS ei asenda rehvide 

korralikku hooldamist ning õigete 

rehvirõhkude kasutamise eest vastutab 

vaid juht, isegi juhul, kui rehvirõhk pole 

piisav TPMS märgutule süütamiseks. 

Sõiduk on varustatud ka TPMS tõrke 

märgutulega, mis süttib, kui süsteem 

ei tööta korralikult. TPMS tõrke märgutuli 

on madala rehvirõhu märgutulega 

ühendatud. Kui süsteem tuvastab tõrke, 

vilgub märgutuli ligikaudu ühe minuti 

vältel ja jääb siis põlema. Seda jada korratakse 

sõiduki käivitamisel kuni tõrke 

parandamiseni. Kui tõrke märgutuli 

süttib, ei pruugi süsteem madalat rehvirõhku 

tuvastada või märkida. TPMS 

tõrkel võib olla mitu põhjust, sh vahetus- 

või alternatiivrehvide või –velgede 

paigaldamine, mis takistavad TPMS-il 

korralikult töötamast. Pärast rehvide või 

velgede vahetamist kontrollige TPMS-i 

tõrketuld ja veenduge, et need rehvid 

või veljed võimaldavad TPMS-il korralikult 

töötada. 

ETTEVAATUST! 

TPMS on optimeeritud originaalrehvidele 

ja -velgedele. TPMS-i rõhud 

ja hoiatused on kalibreeritud vastavalt 

teie sõiduki rehvisuurustele. Kui 

kasutate vale suuruse, tüübi ja/või 

stiiliga rehve/velgesid, võib süsteem 

tõrkuda, samuti võite kahjustada 

andureid. Järelturul müüdavad 

veljed võivad andureid kahjustada. 

Kui sõiduk on varustatud TPMSsüsteemiga, 

ärge kasutage järelturu 

rehvitihendusmassi ega tasakaalustamisgraanuleid, 

vastasel juhul võite 

andureid kahjustada.

23. Odomeetri ekraan/reisiodomeetri 

ekraan 

Sellel ekraanil kuvatakse kogu sõidukiga 

läbitud vahemaa. 

Sõiduki odomeetri teated 

Vastava olukorra olemasolul kuvab odomeeter 

järgmiseid teateid. 

door . . . . . . . . . . . . . . . . . . Uks on lahti 

gate . . . . . . . . . . . . . . Tagaluuk on lahti 

gASCAP . . . . Kütusemahuti korgi tõrge 

CHAngE OIL . . . . . . . . . . Vahetage õli 

MÄRKUS. 

Kui sõiduk on varustatud valikulise 

elektroonilise teabeekraaniga, kuvatakse 

kõik hoiatused sh teated “Door 

Ajar” ning “Gate Ajar” ainult EVICekraanil. 

Lisateavet leiate jaotises 

“Sõiduki elektrooniline teabekeskus 

(EVIC)”. 

gASCAP 

Kui sõiduki diagnostikasüsteem tuvastab 

lahtise, valesti paigaldatud või kahjustatud 

kütusekorgi, kuvatakse odomeetri 

ekraanil teade „gASCAP”. Keerake 

kütusekork kinni ja vajutage teate 

kustutamiseks reisiodomeetri nuppu. 

Kui probleem püsib, kuvatakse teade 

sõiduki järjekordsel käivitamisel uuesti. 

Lahtine, valesti paigaldatud või kahjustatud 

kütusekork võib süüdata ka tõrke 

märgutule (MIL). 

Teade “CHAngE OIL” 

Sõiduk on varustatud mootoriõli vahetamise 

märgusüsteemiga. Pärast üksikut 

helisignaali kuvatakse näidikupaneelil 

kümne sekundi vältel teade “CHAngE 

OIL”, mis märgib, et õlivahetusintervall 

on käes. Mootoriõli vahetamise märgusüsteem 

on tööpõhine, mis tähendab, 

et mootoriõli vahetusintervall võib sõltuvalt 

teie sõidustiilist kõikuda. Kui seda 

ei lähtestata, kuvatakse teade iga kord, 

kui süüte asendisse ON/RUN keerate. 

Teate ajutiseks väljalülitamiseks vajutage 

näidikupaneelil reisiodomeetri 

nuppu. Õlivahetuse märgusüsteemi 

lähtestamiseks (hooldusjärgselt) vaadake 


1. Keerake süüde asendisse ON/RUN 

(ärge käivitage mootorit). 

2. Vajutage gaasipedaal kümne sekundi 

jooksul kolm korda aeglaselt täiesti põhja. 

3. Keerake süüde asendisse OFF/LOCK. 

MÄRKUS. 

Kui teade kuvatakse mootori käivitamisel, 

süsteem ei lähtestunud. Vajadusel 

korrake toimingut. 

24. Tõrke märgutuli (MIL) 

Tõrke märgutuli (MIL) on osa 

OBD II diagnostikasüsteemist, 

mis seirab heitgaase, 

mootorit ja automaatkäigukasti 

süsteemi. Tuli süttib, kui võti on 

enne mootori käivitamist asendit ON/ 

RUN. Kui tuli ei sütti, kui keerate süüte 

asendist OFF asendisse ON/RUN, laske 

süsteemi viivitamatult kontrollida. 

Teatud tingimused, nagu lahtine või 

puuduv kütusekork, kehva kvaliteediga 

kütus jne võivad süüdata tule pärast 

mootori käivitamist. Kui tuli jääb tüüpilise 

sõidu ajal põlema, laske sõidukit 

hooldada. Enamjaolt saab sõidukiga 

siiski sõita ja seda ei pea pukseerima. 

115

ETTEVAATUST! 

Kui MIL tuli põleb ja jätkate sõitmist 

veel pikalt, võite kahjustada mootori 

juhtsüsteemi. Lisaks võib see mõjutada 

kütusekulu ja sõiduomadusi. 

Kui MIL tuli vilgub, on katalüsaator 

tugevasti kahjustatud ning hakkate 

märkama võimsuse kadu. Hooldage 

sõidukit viivitamatult. 

HOIATUS! 

Tõrkuv katalüsaator võib saavutada 

kõrgema temperatuuri kui tavatingimustes 

töötades. See võib põhjustada 

aeglaselt üle kergesti süttivate 

materjalide sõites või selliste materjalide 

kohal parkides tulekahju, mis 

omakorda võib põhjustada tõsiseid 


116 

25. Eesmiste udutulede märgutuli — 


Märgutuli süttib udutulede süütamisel. 

26. Elektroonilise stabiilsuskontrolli 

(ESC) väljalülituse märgutuli — 


Märgutuli näitab, et juht on 

elektroonilise stabiilsuskontrollsüsteemi 

(ESC) välja lülitanud. 

27. Elektroonilise stabiilsuskontrolli 

(ESC) tõrke märgutuli — kui kuulub 

varustusse 

ESC tõrke märgutuli süttib 

näidikupaneelil siis, kui 

süüde keeratakse asendisse 

ON/ RUN. Mootori käivitudes 

peab see tuli kustuma. 

Kui ESC tõrke märgutuli süttib mootori 

töötamise ajal, tuvastati ESC-süsteemis 

tõrge. Kui tuli jääb põlema ka pärast 

mitut käivitamiskorda ning sõidukiga on 

läbitud kilomeetreid suuremal kiirusel kui 

48 km/h, võtke probleemi diagnoosimiseks 

ja lahendamiseks võimalikult kiiresti 


MÄRKUS. 

• ESC väljalülituse märgutuli ja ESC 

tõrke märgutuli süttivad korraks 

iga kord, kui süüte asendisse ON/ 

RUN keerate. 

• Süüte asendisse ON/ RUN keerates 

lülitub ESC-süsteem sisse ka juhul, 

kui see oli eelnevalt välja lülitatud. 

• ESC-süsteem esitab aktiivsena 

sumisevaid ja klõpsuvaid helisid. 

See on tavaline ja helid lõppevad, 

kui ESC pärast selle aktiveerumist 

nõudnud manöövrit uuesti desaktiveeritakse.

28. 4WD! tõrke märgutuli 

See tuli seirab nelikveo (4WD) 

süsteemi. Tuli süttib enesetestiks, 

kui süüde asendisse ON/ 

RUN keerata ja jääb põlema 

kuni kolmeks sekundiks. 

Kui tuli põleb: on 4WD-süsteemis tõrge. 

4WD töötab madalama jõudlusega. 

Hooldage 4WD-süsteemi võimalikult 

ruttu. 

Kui tuli vilgub: on 4WD-süsteem ülekoormuse 

tõttu ajutiselt blokeeritud. 

29. Sõiduki elektroonilise teabekeskuse 

(EVIC) ekraan – kui kuulub 

varustusse 

Kui vastavad tingimused on täidetud, 

kuvatakse sellel ekraanil EVIC-süsteemi 

teated. 

Lisateavet leiate jaotises “Sõiduki elektrooniline 

teabekeskus (EVIC)”. 

30. Tagumiste udutulede märgutuli 

Märgutuli süttib tagumiste udutulede 

süütamisel. Lisateavet 

leiate jaotise “Sõiduki funktsioonid” 

lõigus “Tuled”. 

31. Eelsüüte küünalde tuli — ainult 

diiselmootor 

Eelsüüte küünalde tuli süttib, 

kui süüde keeratakse asendisse 

ON. Enne sõiduki käivitamist 

oodake, kuni tuli kustub. 

PARDAARVUTI — 


Pardaarvuti on osa näidikupaneelist 

ning sisaldab interaktiivset reisiteavet ja 

välistemperatuuri. 

MÄRKUS. 

Sõiduki käivitamisel kuvatakse 

viimati teada olnud välistemperatuur 

ning õige näidu kuvamiseks 

peate mõned minutid sõitma. Välistemperatuuri 

näitu võib mõjutada 

ka mootori temperatuur, seega ei 

uuendata temperatuurinäite siis, kui 

sõiduk seisab paigal. 

Juhtnupud 

Pardaarvuti juhtnupud 

Nupp STEP 

Alammenüüde sirvimiseks (Temperature, 

Trip Functions, Odometer, Trip A, 

Trip B) vajutage roolirattal nuppu STEP. 

Nupp RESET 

Kuvatava ekraani lähtestamiseks keerake 

süüde asendisse ON ja hoidke 

roolirattal paiknevat nuppu RESET all. 

Lähtestada või vahetada saab järgmiseid 

kuvasid. 

• Trip A 

• Trip B 

117

Reisiodomeeter (ODO) 

Sellel ekraanil kuvatakse viimasest 

lähtestamisest läbitud vahemaa. Odomeetri, 

valiku Trip A ja Trip B vahetamiseks 

vajutage näidikupaneeli nuppu 

STEP. 

Trip A 

Kuvab kogu läbitud Trip A vahemaa 

alates viimasest lähtestamisest. 

Trip B 

Kuvab kogu läbitud Trip B vahemaa 

alates viimasest lähtestamisest. 

118 

SÕIDUKI ELEKTROONILINE 

TEABEKESKUS (EVIC) – 


Sõiduki elektrooniline teabekeskus 

(EVIC) 

EVIC sisaldab interaktiivset ekraani. 

See paikneb näidikupaneelil. EVIC 

koosneb järgmistest osadest. 

• Süsteemi olek 

• Sõiduki teabe- ja hoiatusteadete 

ekraanid 

• Personaalsed sätted (kliendi programmeeritavad 

funktsioonid) 

• Kompass 

• Välistemperatuuri ekraan 

• Vahemaa funktsioonid 

• Audiorežiimi ekraan 

• Rehvirõhu seiramine (TPM) 

Vastava olukorra olemasolul kuvab EVIC 

järgmiseid teateid. 

• Turn Signal On/Suunatuli sees (pideva 

helisignaaliga, kui olete sõitnud vilkuva 

suunatulega rohkem kui 1,6 km) 

• Left Front Turn Signal Lamp Out/Vasak 

esimene suunatuli väljas (üksiku helisignaaliga) 

• Left Rear Turn Signal Lamp Out/Vasak 

tagumine suunatuli väljas (üksiku helisignaaliga) 

• Right Front Turn Signal Lamp Out/ 

Parem esimene suunatuli väljas (üksiku 

helisignaaliga) 

• Right Rear Turn Signal Lamp Out/ 

Parem tagumine suunatuli väljas 

(üksiku helisignaaliga) 

• RKE Battery Low/Kaugjuhtimispuldi 

aku tühjeneb (üksiku helisignaaliga) 

• Personal Settings Not Available/Personaalseid 

sätteid ei saa kasutada – 

sõiduk pole parkasendis (automaatkäigukast) 

või liigub (manuaalkäigukast).

• Left/Right Front Door Ajar/Vasak/parem 

esiuks irvakil (üks või rohkem, üksik 

helisignaal, kui liikumiskiirus on suurem 

kui 1 km/h) 

• Left/Right Rear Door Ajar/Vasak/ 

parem tagauks irvakil (üks või rohkem, 

üksik helisignaal, kui liikumiskiirus on 

suurem kui 1 km/h) 

• Door (S) Ajar/Uks(ed) irvakil (üksiku 

helisignaaliga, kui sõiduk liigub) 

• Gate Ajar/Tagaluuk irvakil (üksiku 

helisignaaliga) 

• Headlamps On/Esituled sees 

• Key In Ignition/Võti süütelukus 

• Check TPM System/Kontrollige TPMsüsteemi 

• Oil Change Required/Õlivahetus vajalik 

– kui kuulub varustusse. 

Süsteem võimaldab juhil valida teavet 

järgmiste roolirattal paiknevate nuppudega. 

Rooliratta EVIC nupud 

Nupp MENU 

Vajutage nuppu MENU 

põhimenüüdes sirvimiseks 

(Fuel Economy, Warnings, 

Timer, Units, System, Personal 

Settings) või alammenüüdest 

väljumiseks. 

Kompassinupp 

Vajutage kompassinuppu 

kompassinäidu ja välistemperatuuri 

kuvamiseks või 

alammenüüdest väljumiseks 

Valimisnupp 

Vajutage valimisnuppu põhimenüüde, 

alammenüüde või seadistusmenüüs 

personaalsete sätete 

valimiseks. 

Allanupp 

Kasutage allanuppu alammenüüdes 

allapoole liikumiseks. 

Mootoriõli vahetamise 

märgusüsteem – kui kuulub 

varustusse 

Vahetage õli (Oil Change Required) 

Sõiduk on varustatud mootoriõli vahetamise 

märgusüsteemiga. Pärast üksikut 

helisignaali kuvatakse EVIC-ekraanil 

kümne sekundi vältel teade “Oil Change 

Required”, mis märgib, et õlivahetusintervall 

on käes. Mootoriõli vahetamise 

märgusüsteem on tööpõhine, mis 

tähendab, et mootoriõli vahetusintervall 

võib sõltuvalt teie sõidustiilist kõikuda. 

119

Kui seda ei lähtestata, kuvatakse teade 

iga kord, kui süüte asendisse ON/RUN 

keerate. Teate ajutiseks väljalülitamiseks 

vajutage näidikupaneelil reisiodomeetri 

nuppu. Õlivahetuse märgusüsteemi 

lähtestamiseks (hooldusjärgselt) 

vaadake järgmist toimingut. 

1. Keerake süüde asendisse ON. 

Ärge käivitage mootorit. 

2. Vajutage gaasipedaal kümne sekundi 

jooksul kolm korda aeglaselt täiesti alla. 

3. Keerake süüde asendisse OFF/LOCK. 

MÄRKUS. 

Kui teade kuvatakse mootori käivitamisel, 

süsteem ei lähtestunud. Vajadusel 

korrake toimingut. 

Kompass/temperatuur/audio 

Kompassinäidu, välistemperatuuri ja 

valitud raadiojaama kuvamiseks vajutage 

kompassi nuppu. 

Täiendavat teavet kompassi kohta leiate 

lõigus “Personaalsed sätted” (kliendi 

programmeeritavad funktsioonid). 

120 

Keskmine kütusekulu 

Kuvab keskmise kütusekulu alates 

viimasest lähtestamisest. Kui kütusekulu 

lähtestatakse, kuvatakse ekraanil 

kahe sekundi jooksul “RESET” või kaks 

kriipsu. Seejärel ajalooteave kustutatakse 

ning keskmist kulu hakatakse 

arvutama viimasest lähtestuseelsest 

näidust. 

Vahemaa tühjenemiseni (DTE) 

Kuvab hinnangulise vahemaa, mille 

paagis oleva kütusega läbida saate. 

See hinnanguline vahemaa arvutatakse 

hetkelise ja keskmise kütusekulu alusel 

vastavalt paagis olevale kütuse hulgale. 

See pole lähtestatav. 

MÄRKUS. 

Tegelikku läbitavat vahemaad mõjutavad 

märkimisväärsed muutused 

sõidumaneerides või sõiduki koorem 

ja seda hoolimata DTE kuvatavast 

väärtusest. 

Kui DTE kuvatav hinnanguline läbitav 

vahemaa on väiksem kui 48 km, kuvab 

DTE teate “LOW FUEL”. Teadet kuvatakse, 

kuni kütus otsa saab. Kui lisate 

sõidukisse märkimisväärse koguse 

kütust, teade LOW FUEL kustutatakse 

ja kuvatakse uus DTE väärtus, mis põhineb 

DTE kehtivatel arvutusväärtustel ja 

kütuse kogusel. 

Rehvirõhu seiramine (TPM) 

Süsteemi kasutusteavet leiate jaotise 

“Käivitamine ja kasutamine” lõigus 

“Rehvirõhu seiresüsteem (TPMS)”. 

Elapsed Time 

Kuvab kogu vahemaa läbimisele kulunud 

aja alates viimasest lähtestamisest, 

mil süüde oli asendis ACC. Kulunud 

aeg hakkab kasvama siis, kui süüde on 

asendis ON või START.

Personaalsed sätted 

(kliendi programmeeritavad 

funktsioonid) 

Võimaldab juhil määrata ja taastada 

funktsioone, kui käigukast on parkasendisse 

lülitatud (automaatkäigukast) või 

kui sõiduk on peatatud (manuaalkäigukast). 

Vajutage üles- või allanuppu, kuni EVICekraanil 

kuvatakse valik “Personal Settings”, 

seejärel vajutage valimisnuppu. 

Kasutage valimisnuppu ja kuvage üks 

järgmistest valikutest. 

Language 

Sellel kuval saate valida kuvakeele. Kuval 

EVIC-nuppu vajutades valite kasutuskeeleks 

English, Espanol, Deutsch, Italiano, 

Francais või NL. Jätkates kuvatakse edasine 

teave valitud keeles. 

Auto Lock Doors at 15 mph (24 km/h) 

Kui valite sätteks ON, lukustuvad kõik 

uksed automaatselt, kui sõiduki liikumiskiiruseks 

saavutatakse 24 km/h. Hoidke 

valimisnuppu all, kuni kuvatakse valik 

“ON” või “OFF”, seejärel tehke oma valik. 

Auto Unlock On Exit 

Kui valite sätteks ON, avanevad juhiukse 

avamisel kõik uksed automaatselt, kui 

sõiduk on peatunud (manuaalkäigukast) 

või kui sõiduk on peatunud ja käigukast 

on lülitatud park- või neutraalasendisse 

(automaatkäigukast). Hoidke valimisnuppu 

all, kuni kuvatakse valik “ON” või 

“OFF”, seejärel tehke oma valik. 

RKE Unlock Driver’s Door 1st 

Kui olete valinud sätte “Driver’s Door 

1st”, avaneb RKE-saatja avamisnupu 

vajutamisel vaid juhiuks, ülejäänud uste 

avamiseks peate nuppu veel kord vajutama. 

Kui olete valinud sätte “Remote 

Unlock All Doors”, avanevad RKEsaatja 

avamisnupu vajutamisel kõik 

uksed. Hoidke valimisnuppu all, kuni 

kuvatakse valik “Driver’s Door 1st” või 

“All Doors”, seejärel tehke oma valik. 

Flash Lights with Lock 

Kui valiku sätteks on „ON”, vilguvad 

eesmised ja tagumised suunatuled, kui 

uksed kaugjuhtimispuldiga avatakse 

või lukustatakse. Hoidke valimisnuppu 

all, kuni kuvatakse valik “ON” või “OFF”, 

seejärel tehke oma valik. 

Headlamp Off Delay 

Kui valitud on see funktsioon, saab juht 

määrata, kui kauaks esituled sõidukist 

väljumisel põlema jäävad (valikud on: 0, 

30, 60 või 90 sekundit). Hoidke valimisnuppu 

all, kuni kuvatakse valik 0, 30, 60 

või 90, seejärel tehke oma valik. 

Key-Off Power Delay 

Selle funktsiooni valimisel jäävad elektriakende 

lülitid, raadio, Uconnecttelefon, 

elektriline katuseluuk ja pistikupesad 

pärast süüte välja lülitamist 

veel kuni kümneks minutiks aktiivseks. 

Emma-kumma esiukse avamine tühistab 

funktsiooni. Hoidke valimisnuppu 

all, kuni kuvatakse valik “Off”, “45 sec.”, 

“5 min.” või “10 min.” , seejärel tehke 

oma valik. 

121

Turn Headlamps on with Remote Key 

Unlock 

Kui valitud on see funktsioon ja uksed 

avatakse kaugjuhtimispuldiga, esituled 

aktiveeritakse ja need jäävad kuni 

90 sekundiks põlema. Hoidke valimisnuppu 

all, kuni kuvatakse valik “Off”, 

“30 sec.”, “60 sec.” või “90 sec.” , seejärel 

tehke oma valik. 

Illuminated Approach 

Kui valitud on see funktsioon ja uksed 

avatakse kaugjuhtimispuldiga, esituled 

aktiveeritakse ja need jäävad kuni 

90 sekundiks põlema. Hoidke valimisnuppu 

all, kuni kuvatakse valik “Off”, 

“30 sec.”, “60 sec.” või “90 sec.” , seejärel 


Hill Start Assist (HSA) — kui kuulub 

varustusse 

Funktsiooni valimisel aktiveerite HSAsüsteemi. 

Süsteemi funktsiooni ja kasutusteabe 

saamiseks vaadake jaotise 

“Käivitamine ja kasutamine” lõiku “Pidurite 

elektrooniline juhtsüsteem”. Valiku 

tegemiseks vajutage valikunuppu, kuni 

kuvatakse “On” või “Off”. 

122 

Display Units In 

EVIC-ekraani, odomeetri ja Uconnectnavigeerimissüsteemi 

mõõtühikuid 

saab kuvada tolli- või meetermõõdustikus. 

Hoidke valimisnuppu all, kuni kuvatakse 

valik “ENGLISH” või “METRIC”, seejärel 


Kompassi automaatne kalibreerimine 

Kui sõiduk on veel uus, võib kompassi 

näit olla ekslev ning EVIC kuvab teate 

„CAL” seni, kuni kompass kalibreeritakse. 

Võite kompassi kalibreerimisele 

kaasa aidata, milleks tehke üks või 

enam 360-kraadist pööret (piirkonnas, 

kus pole suuri metallist esemeid või 

objekte), kuni ekraanil ei kuvata enam 

teadet „CAL”. Pärast seda töötab kompass 

normaalselt. 

MÄRKUS. 

Kalibreerimine vajab ühetasast pinnast 

ja keskkonda, kus pole suuri metallist 

objekte, nagu hooned, sillad, maaalused 

kaablid, raudteerööpaid jne. 

Kompassihälve 

Kompassihälve on erinevus magnetilise 

põhja ja geograafilise põhja vahel. 

Erinevuste kompenseerimiseks tuleb 

hälve seadistada vööndi jaoks, kus sõidukit 

kasutate. Kui see on seadistatud, 

kompenseerib kompass erinevused 

automaatselt ja annab kõige täpsema 

kompassinäidu. 

MÄRKUS. 

Magnetilised ja akutoitel töötavad 

seadmed (nagu mobiiltelefonid, 

iPod-id, radarituvastajad, PDA-d ja sülearvutid) 

tuleb armatuurlaua ülaosast 

eemal hoida. Siin paikneb kompassi 

moodul ja sellised seadmed võivad 

anda vale kompassi näidu.

Kompassihälvete kaart 

123

1. Lülitage süüde sisse. 

2. Hoidke kompassinuppu ligikaudu kaks 

sekundit all. 

3. Vajutage allanuppu, kuni kuvatakse 

teade “Compass Variance” ning EVICekraanil 

kuvatakse viimase hälbevööndi 

number. 

4. Vajutage valimisnuppu, kuni vastavalt 

kaardile kuvatakse õige hälbevöönd. 

5. Väljumiseks vajutage kompassinuppu. 

MÄRKUS. 

Tehases on vaikimisi vööndiks 

määratud 8. Programmeerimisel 

liiguvad vööndiväärtused 15-lt 1-le. 

Kompassi käsitsi kalibreerimine 

Kui kompassi näit on ekslev ja EVICekraanil 

ei kuvata teadet „CAL”, peate 

kompassi ise kalibreerimisrežiimi viima, 

milleks toimige järgmiselt. 

1. Käivitage mootor. EVIC-ekraani programmeerimismenüüdesse 

sisenemiseks 

jätke käigukang parkasendisse. 

2. Vajutage nuppu MENU, kuni EVICekraanil 

kuvatakse personaalsete sätete 

menu (kliendi programmeeritavad funktsioonid). 

124 

3. Vajutage allanuppu, kuni EVIC-ekraanil 

kuvatakse “Calibrate Compass”. 

4. Kalibreerimise alustamiseks vajutage 

valimisnuppu. EVIC-ekraanil kuvatakse 

“CAL”. 

5. Sooritage üks või enam 360-kraadist 

pööret (piirkonnas, kus pole suuri metallist 

objekte), kuni teadet “CAL” enam ei 

kuvata. Pärast seda töötab kompass 

normaalselt. 

HELISÜSTEEMID 

Vaadake helisüsteemi juhendit. 

iPod ® -i/USB/MP3 

JUHTSEADMED — KUI 

KUULUB VARUSTUSSE 

MÄRKUS. 

Selles lõigus kirjeldatakse vaid 

müügikoodiga RES ja REQ/REL/ 

RET raadioid, mis on varustatud 

Uconnect-süsteemiga. Müügikoodiga 

RBZ/RHB, RHR, RHP, RHW või 

RB2 puutetundliku ekraaniga raadio, 

iPod ® -i/USB/MP3 juhtfunktsioonid 

leiate eraldiseisvast RBZ/ RHB, RHR, 

RHP, RHW või RB2 seadme kasutusjuhendist. 

iPod ® -/USB-/MP3-seadet 

saate juhtida vaid siis, kui see kuulub 

raadio valikkomplekti. 

Funktsioon võimaldab ühendada iPod ® - 

või välise USB-seadme keskmisel konsoolil 

või kindalaekal paiknevasse USBporti. 

iPod ® toetab Mini-, 4G-, Photo-, Nano-, 

5G iPod ® - iPhone ® -seadmete kasutamist. 

Kõik iPod ® -i tarkvaraversioonid ei 

toeta iPod ® -funktsioone täielikult. Tarkvarauuendused 

leiate Apple’i veebilehelt. 

MÄRKUS. 

• Kui raadio on varustatud USBpordiga, 

leiate iPod ® -i või välise 

USB-seadme toetusteabe vastavast 

Uconnect multimeediumraadio 

kasutusjuhendist. 

• Kui ühendate iPod ® -i või muu elektroonilise 

audioseadme raadio AUXpessa, 

saate meediumit esitada, 

kuid iPod ® -/MP3 -funktsioone ei 

saa ühendatud seadme juhtimiseks 

kasutada.

iPod ® -i või välise USB-seadme 

ühendamine 

Kasutage iPod ® -i või välise USB-seadme 

sõiduki USB-/AUX-pessa ühendamiseks 

vastavat ühenduskaablit. 

USB-/AUX-pesa 

Kui audioseade on ühendatud ja sõiduki 

iPod ® -/USB-/MP3-süsteemiga sünkroonitud 

(iPod ® - või välise USB-seadme ühendamisele 

võib kuluda paar minutit), hakatakse 

audioseadet laadima ning saate 

seda raadio nuppudega kasutada. 

MÄRKUS. 

Kui audioseadme aku on täiesti tühi, ei 

pruugi see iPod ® -/USB-/MP3-süsteemiga 

suhelda enne, kui seda on 

laetud. Kui jätate audioseadme iPod ® -/ 

USB-/MP3-süsteemiga ühendatuks, 

laetakse see nõutud tasemele. 

Funktsiooni kasutamine 

Kui ühendate USB-porti iPod-kaabli või 

välise USB-seadme: 

• saate seadme audiofaile sõiduki 

helisüsteemi vahendusel esitada ja 

raadio ekraanil metaandmeid kuvada 

(esitaja, pala nimi, album jne); 

• saate audioseadet raadio nuppudega 

juhtida iPod ® -seadme sisu 

esitamiseks, sirvimiseks ja loendamiseks; 

• laadida USB-/AUX-pessa ühendatud 

audioseadme akut (kui vastav audioseade 

seda toetab). 

iPod ® -i või välise USB-seadme 

kasutamine raadionuppudega 

iPod ® -i või välise USB-seadme kasutamiseks 

ja ühendatud audioseadme avamiseks 

vajutage raadiopaneelil nuppu 

“AUX” või vajutage nuppu VR ja lausuge 

USB või Switch to USB. Kui olete 

iPod ® -/USB-/MP3-režiimis, hakatakse 

palasid esitama sõiduki audiosüsteemi 

vahendusel (kui need on seadmes 

kasutatavad). 

Esitusrežiim 

Kui olete iPod ® -/USB-/MP3-režiimi lülitunud, 

käivitab iPod ® või väline USB-seade 

esitusrežiimi automaatselt. Esitusrežiimis 

saate iPod ® -i või välise USB-seadme juhtimiseks 

ja andmete kuvamiseks kasutada 

järgmiseid raadiopaneeli nuppe. 

• Järgmise või eelmise pala valimiseks 

kasutage nuppu TUNE. 

• Kui keerate seda pala esitamise 

ajal ühe klõpsu võrra päripäeva, 

hakatakse esitama järgmist pala, 

või vajutage nuppu VR ja lausuge 

Next Track. 

125

126 

• Kui keerate nuppu ühe klõpsu 

võrra vastupäeva, hüpatakse eelmisele 

palale, või vajutage nuppu 

VR ja lausuge Previous Track. 

• Esitatavas palas tagasi liikumiseks 

hoidke nuppu all. 

• Kui vajutate nuppu > ühe korra, hüpatakse esitatavas 

palas viis sekundit tagasi või edasi. 

• Eelmisele või järgmisele palale liikumiseks 

kasutage nuppe >. Kui vajutate nuppu SEEK 

>> esitusrežiimis, hüpatakse loendis 

järgmisele palale, või vajutage nuppu 

VR ja lausuge Next või Previous Track. 

• Kui vajutate pala esitamise ajal nuppu 

INFO, kuvatakse vastava pala metaandmed 

(esitaja, pala nimi, album 

jne). Kui vajutate nuppu INFO veel 

kord, hüpatakse esitatava pala andmete 

järgmisele lehele. Kui olete kõik 

lehed üle vaadanud, viib nupu INFO 

järjekordne vajutus teid tagasi raadio 

esitusrežiimi kuvale. 

• Kui vajutate nuppu REPEAT, hakkab 

audioseade esitatavat pala kordama, 

või vajutage nuppu VR ja lausuge 

Repeat ON või Repeat Off. 

• iPod ® -/USB-/MP3-seadme otsingurežiimi 

kasutamiseks vajutage nuppu 

SCAN, mille järel esitatakse loendis 

iga pala esimesed kümme sekundit. 

Otsingurežiimi peatamiseks ja 

soovitud pala esitamiseks vajutage 

veel kord nuppu SCAN. Kui vajutate 

otsingurežiimis nuppu >, valitakse eelmine või järgmine 

pala. 

• RND nupp (kasutatav vaid müügikoodiga 

RES raadiotega). Vajutades 

seda nuppu vahetatakse iPod ® -i või 

välise USB-seadme režiime Shuffle 

ON ja Shuffle OFF, või vajutage nuppu 

VR ja lausuge Shuffle ON või Shuffle 

Off. Kui raadio ekraanil kuvatakse 

RND ikoon, on režiim sisse lülitatud. 

Loendi- või sirvimisrežiim 

Kui vajutate esitusrežiimis allpool kirjeldatud 

nuppe, kuvatakse loendirežiim. 

Loendirežiimis saate sirvida audioseadme 

menüüsid ja palasid. 

• Juhtnupp TUNE: juhtnupu TUNE 

funktsioonid sarnanevad välise USBseadme 

kerimisratta funktsioonidele. 

• Keerates nuppu päri- või vastupäeva, 

saate sirvida loendeid ja 

kuvada pala andmeid. Kui raadio 

ekraanil on esitatav pala esile tõstetud, 

vajutage pala valimiseks 

ja esitamise käivitamiseks nuppu 

TUNE. Kui keerate nuppu TUNE 

kiiremini, keritakse ka loendit kiiremini. 

Kiirkerimise ajal võite märgata 

väikest viivitust raadio ekraanil 

teabe uuendamisel. 

• Loendirežiimis kuvatakse iPod ® -i 

loendid “mässitud” kujul. Kui pala 

asub loendi lõpus, keerake ratast 

vastupäeva.

• Loendirežiimis kasutatakse raadio 

PRESET nuppe iPod ® -i või välise 

USB-seadme loendite otseteedena. 

• Preset 1 – esitusloendid 

• Preset 2 – esitajad 

• Preset 3 – albumid 

• Preset 4 – žanrid 

• Preset 5 – audioraamatud 

• Preset 6 – netisaated 

• Kui vajutate nuppu PRESET, kuvatakse 

ülemisel real valitud loend 

ning teisel real loendi esimene element. 

• Loendirežiimist pala valimata väljumiseks 

vajutage uuesti sama 

PRESET nuppu ja naaske esitusrežiimi. 

• Nupp LIST: see nupp kuvab iPod ® -i 

või välise USB-seadme kõige esimese 

menüü. Esitage nupuga TUNE kõige 

ülemine menüüelement ja vajutage 

nuppu selle valimiseks. Kuvatakse 

audioseadme järgmine alammenüü 

element, seejärel korrake sammu 

soovitud pala valimiseks. Kõik iPod ® -i 

või välise USB-seadme alammenüüd 

pole süsteemis kasutatavad. 

• Nupp MUSIC TYPE: Nupp MUSIC 

TYPE on veel üks otseteenupp audioseadme 

žanriloendi avamiseks. 

ETTEVAATUST! 

• Kui jätate iPod ® -i või välise USBseadme 

(või muu toetatava seadme) 

kuuma või külma ilmaga sõidukisse, 

võite seadet kahjustada. Järgige 

tootja juhiseid. 

• Kui paigutate esemeid iPod ® - või 

USB-seadmele või ühendustele, 

võite seadmeid ja/või ühendusi 

kahjustada. 

HOIATUS! 

Ärge ühendage ega eraldage iPod ® - 

või USB-seadet sõidu ajal. Hoiatuse 

eiramise tagajärjeks võib olla avarii. 

Bluetoothiga heli 

voogesitamine (BTSA) 

Muusikat saab mobiiltelefonist 

Uconnect-telefonisüsteemi voogedastada. 

BTSA juhtimine raadio nuppudega 

BTSA-režiimi pääsemiseks vajutage 

kas raadio “AUX” nuppu või vajutage 

nuppu VR ja lausuge “Bluetooth Streaming 

Audio”. 

Esitusrežiim 

Kui olete BTSA-režiimi lülitunud, hakkavad 

mõned audioseadmed muusikat sõiduki 

audiosüsteemi vahendusel esitama, kuid 

teatud seadmed vajavad muusikapala 

käivitamist seadmes, misjärel voogedastatakse 

see Uconnect-telefonisüsteemi. 

Uconnect-telefonisüsteemiga saab 

siduda seitse seadet, kuid korraga 

saab kasutada vaid ühte. 

Muu audioseadme valimine 

1. Alustamiseks vajutage nuppu PHONE. 

2. Pärast valikut “Ready” ja piiksu lausuge 

“Setup”, seejärel “Select Audio Devices”. 

3. Lausuge audioseadme nimi või paluge 

Uconnect-telefonisüsteemil esitada 

audioseadmete loend. 

127

Järgmine pala 

Kasutage nuppu SEEK UP või vajutage 

nuppu VR ja lausuge “Next Track”, et 

järgmisele muusikapalale liikuda. 

Eelmine pala 

Kasutage nuppu SEEK DOWN või vajutage 

nuppu VR ja lausuge “Previous 

Track”, et eelmisele muusikapalale liikuda. 

Sirvimine 

BTSA-seadmes pole sirvimine võimalik. 

Esitatakse vaid esitatava pala teave. 

NAVIGEERIMISSÜSTEEM — 


Vaadake navigeerimisseadme kasutusjuhendit. 

ROOLIRATTA AUDIO 

JUHTSEADMED 

Audiosüsteemi kaugjuhtimisseadmed 

paiknevad rooliratta tagaküljel. Lülitite 

kasutamiseks sirutage rooli taha. 

128 

Helisüsteemi kaugjuhtimisseadmed 

(vaade rooliratta tagant) 

Parempoolne juhtseade on klahvlüliti, 

mille keskel paikneb nupp; seda kasutatakse 

audiosüsteemi helitugevuse ja 

režiimi juhtimiseks. 

Kui vajutate lüliti ülemist osa, helitugevus 

suureneb, alumise osa vajutamisel helitugevus 

väheneb. Kui vajutate keskmist 

nuppu, vahetatakse raadio režiime (AM/ 

FM/SAT/CD/HDD/AUX/VES, jne). 

Ka vasakpoolne juhtseade on nupuga 

klahvlüliti. Vasakpoolse juhtseadme funktsioonid 

sõltuvad kasutatavast režiimist. 

Järgmisena kirjeldatakse vasakpoolse 

juhtseadme kasutamist erinevates režiimides. 

Raadio kasutamine 

Kui vajutate lüliti ülemist osa, otsitakse 

järgmine raadiojaam, alumise osa vajutamisel 

otsitakse eelmine raadiojaam. 

Keskmise nupuga valitakse järgmine 

eelprogrammeeritud raadiojaam. 

CD-mängija 

Kui vajutate ülemist osa, valitakse CDplaadilt 

järgmine pala. Kui vajutate alumist 

osa, liigutakse esitatava pala algusesse 

või eelmise pala algusesse, kui 

vajutate lülitit pala esitamise esimese 

sekundi jooksul. 

Kui vajutate ülemist või alumist osa kaks 

korda, esitatakse teine pala, kui vajutate 

lülitit kolm korda, esitatakse kolmas 

pala jne. 

Vasakpoolse klahvlüliti keskmisel nupul 

puudub ühe plaadiga CD-mängija funktsioon. 

Kui sõiduk on varustatud mitme 

plaadiga CD-mängijaga, valib keskmine 

nupp järgmise CD-mängijas oleva 

plaadi.

CD-/DVD-PLAADI HOOLDAMINE 

CD-/DVD-plaadi hoidmiseks järgige 

järgmiseid ettevaatusabinõusid. 

1. Käsitsege plaati vaid servadest, vältige 

plaadipinna puudutamist. 

2. Kui plaat on must, puhastage selle 

pinda pehme lapiga keskelt väljapoole 

pühkides. 

3. Ärge kleepige plaadile paberit ega 

teipi, vältige selle kriimustamist. 

4. Ärge kasutage lahusteid, nagu benseen, 

lahjendit, puhastusaineid või 

antistaatilisi pihusteid. 

5. Pärast plaadi esitamist hoiustage 

seda korpuses. 

6. Ärge jätke plaati otsese päikesevalguse 

kätte. 

7. Ärge hoiustage plaati kohas, kus 

temperatuurid väga kõrgeks võivad 

muutuda. 

MÄRKUS. 

Kui kogete teatud plaadi esitamisel 

raskusi, võib see olla kahjustatud 

(st kriimustatud, selle peegelkate on 

eemaldatud, plaadil on juuksekarv 

või niiskust), see on liiga suur või on 

andmed kaitstud. Enne plaadimängija 

hooldamist katsetage muu plaadiga. 

RAADIO KASUTAMINE JA 

MOBIILTELEFONID 

Teatud tingimustes võib sõidukis paiknev 

mobiiltelefon häirida raadio tööd. 

Sellise olukorra saab kõrvaldada mobiiltelefoni 

antenni mujale suunamisega. 

See pole raadiole kahjulik. Kui raadiost 

ei kosta ikka rahuldavalt puhast 

heli, soovitame mobiiltelefoni kasutamisel 

raadio helitugevust vähendada 

või selle välja lülitada, kui te ei kasuta 

Uconnect-telefoni (kui see kuulub 

varustusse). 

KLIIMASEADME 

JUHTSEADMED 

Kliima- ja küttesüsteem on mõeldud sõidumugavuse 

tagamiseks iga ilma korral. 

Kütte- ja kliimaseadme käsitsi 

juhtimine 

Temperatuuri juhtseadmed hõlmavad 

mitut välimist keeratavat valitsat ja 

sisemist nuppu. 

Puhuri juhtseade 

Keerake juhtseadet ja 

reguleerige läbi ventilatsioonisüsteemisuunatava 

õhuvoolu hulka. 

Puhuri kiirus suureneb, 

kui juhtseadet asendist 

“O” (OFF) paremale 

keerata. Saadaval on 

seitse puhuri kiirussätet. 

129

MÄRKUS. 

Kaugkäivitusega sõidukite kliimaseadme 

juhtseadmed ei tööta kaugkäivitamise 

ajal, kui puhuri sätteks on 

jäetud “O” (väljas). 

Temperatuuri juhtseadmed 

Salongi temperatuuri 

reguleerimiseks keerake 

seda juhtseaded. Sinine 

ala märgib jahedamaid 

temperatuure, punane 

ala seevastu soojemaid 

temperatuure. 

MÄRKUS. 

Kui kliimaseadme jõudlus näib 

oodatust madalam, veenduge, et 

radiaatori ees paiknev kliimaseadme 

kondensaatorile pole kogunenud 

mustust ega putukaid. Puhastamiseks 

pihustage õrna veejoaga radiaatori 

poolt läbi kondensaatori. Kangast 

esipaneeli kaitse võib vähendada 

õhuvoolu kondensaatorisse, vähendades 

seega kliimaseadme jõudlust. 

130 

Režiim juhtimine (õhuvoolu suund) 

Keerake juhtseadet ja 

valige õhujaotusmuster. 

Saate valida kahe põhirežiimi 

(sümbolitega 

tähistatud) või nende 

režiimide kombinatsioonide 

vahel. Mida lähemal 

säte vastavale sümbolile on, seda 

enam õhku selles režiimis jaotatakse. 

Paneel 

Õhku suunatakse läbi armatuurlaua 

ventilatsiooniavade. Neid avasid 

saab õhuvoolu suunamiseks reguleerida. 

MÄRKUS. 

Armatuurlaua keskmisi ventilatsiooniavasid 

saab reguleerida nii, et 

maksimaalne õhuvool on suunatud 

tagumistele istmetele. 

Kahetasemeline 

Õhuvoolu suunatakse läbi armatuurlaua 

ja põranda ventilatsiooniavade. 

MÄRKUS. 

Kui täisjahe ja täissoe säte välja jätta, 

on ülemiste ja alumiste ventilatsiooniavade 

temperatuurid erinevad. 

Soojem õhk suunatakse põrandalt. See 

funktsioon tagab suurema mugavuse 

päikesepaistelise kuid jaheda ilma 

korral. 

Põrand 

Õhuvool suunatakse läbi põranda 

ventilatsiooniavade, väike hulk 

õhku suunatakse ka läbi küljeklaaside 

soojendusavade. 

Sega 

Õhku suunatakse läbi põranda, 

esiklaasi ja küljeklaaside soojendusavade. 

See säte tagab 

suurema mugavuse külmades 

või lumistes tingimustes, kus 

tuuleklaas vajab suuremat soojust. 

Sobib hästi sõidumugavuse tagamiseks, 

vähendades samas tuuleklaasilt 

niiskust.

Esiklaas 

Õhku suunatakse tuuleklaasile ja 

küljeklaasidele. Kasutage seda 

režiimi tuule- ja küljeklaaside soojendamiseks. 

MÄRKUS. 

Kliimaseadme kompressor töötab 

segu- ja soojendusrežiimis või nende 

kombinatsioonis ka juhul, kui kliimaseadme 

(A/C) nuppu pole vajutatud. 

Funktsioon eemaldab õhust niiskust 

ja aitab tuuleklaasi kuivatada. Kütusekulu 

parendamiseks kasutage 

režiime vaid vajadusel. 

Retsirkulatsioon 

Seda nuppu vajutades lülitate 

sisse retsirkulatsioonirežiimi. 

Seda režiimi võib kasutada, 

kui väljast imetakse sisse 

suitsu, ebameeldivaid lõhnasid, 

tolmu või niiskust. Retsirkulatsioonirežiimi 

aktiveerimisel süttib nupu 

märgutuli. 

MÄRKUS. 

• Pidev retsirkulatsioonirežiimi kasutamine 

muudab siseõhu umbseks 

ja aknad võivad uduseks muutuda. 

Me ei soovita seda režiimi pikalt 

kasutada. 

• Kui kasutate retsirkulatsioonirežiimi 

külma või niiske ilmaga, muutuvad 

aknad seestpoolt uduseks. Niiskuse 

eemaldamiseks valige välisõhu 

asend. 

• Kui retsirkulatsioonirežiim on 

aktiivne ja töötab paneeli/kahetasemelises 

režiimis, rakendub kliimaseade 

niiskuse eemaldamiseks 

automaatselt. 

• Kliimaseadme saab käsitsi deaktiveerida 

valitud režiimi tööd häirimata. 

• Kui süüde keerakse asendisse 

LOCK, lülitub retsirkulatsioonirežiim 

välja. 

Kliimaseade 

Vajutage nuppu kliimaseadme 

käivitamiseks. 

Kui kliimaseade on käivitatud, 

süttib nupu tuli. 

Sinine ala märgib jahedamaid 

temperatuure, 

punane ala seevastu 

soojemaid temperatuure. 

MÄRKUS. 

Kliimaseadme kompressor ei rakendu 

enne, kui mootor on vähemalt kümme 

sekundit töötanud. 

• Maksimaalne kliimaseade 

Maksimaalse jahutuse tagamiseks kasutage 

kliimaseadet ja retsirkulatsiooni korraga. 

• SÄÄSTUREŽIIM 

Kui soovite kasutada säästlikumat režiimi, 

lülitage kliimaseade ja kliimaseadme 

kompressor välja. Seejärel liigutage temperatuuri 

juhtseade soovitud asendisse. 

131

Temperatuuri 

automaatjuhtimine (ATC) — 


Temperatuuri automaatsüsteem hoiab 

salongi temperatuuri automaatselt vastavalt 

juhi ja reisija valitud sätetele. 

132 

Temperatuuri automaatne juhtimine 

Automaattöö 

Süsteemi kasutamine on äärmiselt lihtne. 

1. Keerake režiimi nupp (paremal) ja 

puhuri nupp (vasakul) sättele AUTO. 

MÄRKUS. 

Säte AUTO töötab kõige paremini ees 

istujate jaoks. 

2. Valige temperatuur 

temperatuuri juhtnupuga. 

Kui olete saavutanud 

soovitud taseme, 

hoiab süsteem seda 

automaatselt. Kui valitud 

taseme säilitamine 

vajab kliimaseadme 

kasutamist, reguleerib süsteem seda 

automaatselt. 

Süsteem töötab kõige efektiivsemalt, kui 

lasete sel oma tööd automaatselt teha. 

Kui valite puhuri sätteks “O” (väljas), 

lülitub süsteem täielikult välja ja sulgeb 

välisõhu sissetõmbamise. 

Keskmise inimese jaoks jääb soovitatav 

temperatuurivahemik väärtusele 22 °C; 

see sõltub siiski inimesest. 

MÄRKUS. 

• Temperatuurisätet saab igal hetkel 

automaattööd mõjutamata reguleerida. 

• Kui vajutate automaatrežiimis kliimaseadme 

juhtnuppu, vilgub juhtnupu 

LED märgutuli kolm korda ja lülitub 

seejärel välja. Sellega märgitakse, 

et süsteem on automaatrežiimis ja 

kliimaseadme kasutamise pärimine 

pole vajalik. 

• Kui kliimaseadme jõudlus näib 

oodatust madalam, veenduge, et 

radiaatori ees paiknev kliimaseadme 

kondensaatorile pole kogunenud 

mustust ega putukaid. Puhastamiseks 

pihustage õrna veejoaga 

radiaatori poolt läbi kondensaatori. 

Kangast esipaneeli kaitse võib 

vähendada õhuvoolu kondensaatorisse, 

vähendades seega kliimaseadme 

jõudlust.

Puhuri juhtseade 

Täisautomaatse töö või 

puhuri automaatse töö 

tagamiseks keerake 

nupp asendisse AUTO. 

Manuaalrežiimis saate 

valida seitsme erineva 

kiiruse vahel. 

Käsitsi kasutamine 

Süsteem pakub manuaalseid funktsioone 

(eelistatult puhuri automaattöö, eelistatult 

režiimi automaattöö või eelistatult puhuri 

ja režiimi automaattöö). See tähendab, 

et juht saab vabastada puhuri, režiimi 

või mõlemad. Puhuri tööd saate reguleerida 

ka käsitsi. Puhuri saab vastava 

nupuga (vasakul) suvalisele fikseeritud 

kiirusele seada. 

MÄRKUS. 

Palun tutvuge temperatuuri automaatjuhtimise 

tabelis toodud üksikasjadega. 

133

134 

Temperatuuri 

automaatjuhtimine 

Süsteem... 

Kasutamine Kuidas Puhur Režiim Temperatuur Retsirkulatsioon 

Täisautomaatne 

Puhur, 

eelistatult automaatne 

Režiim, 


Puhur ja režiim, 


Lülitage puhur sättele 

AUTO. Lülitage režiim 

sättele AUTO. Määrake 

soovitud temperatuur 

Seadke puhur soovitud 

sättele (pole AUTO). Lülitage 

režiim sättele AUTO. 

Määrake soovitud temperatuur 

Seadke režiim soovitud 


puhur sättele AUTO. 

Määrake soovitud temperatuur 

Seadke režiim soovitud 


puhur soovitud sättele 

(pole AUTO). Määrake 

soovitud temperatuur 

Automaatne Automaatne Automaatne 

Kasutaja 

valib kiiruse 

Automaatne 

Kasutaja 

valib kiiruse 

Automaatne Automaatne 

Kasutaja 

valib, kuhu 

õhku suunatakse 

Kasutaja 

valib, kuhu 

õhku suunatakse 

Automaatne 

Automaatne 

Automaatne, 

kuid saab 

vabastada 

Automaatne, 

kuid saab 

vabastada 

Kasutaja valibvälisõhu 

või 

õhu retsirkuleerimise 

Kasutaja valibvälisõhu 

või 

õhu retsirkuleerimise 

Kliimaseade 

Automaatne 

Automaatne 

Kasutaja 

lülitab kliimaseadme 

sisse või 

välja 

Kasutaja 

lülitab kliimaseadme 

sisse või 

välja

Juht saab automaatrežiimi alistada, kui 

lülitab õhuvoolu jaotuse režiiminupuga 

(paremal) ühele järgmistest sätetest. 

• Paneel 

Õhku suunatakse läbi armatuurlaua 

ventilatsiooniavade. Neid 

avasid saab õhuvoolu suunamiseks 

reguleerida. 

MÄRKUS. 

Armatuurlaua keskmisi ventilatsiooniavasid 

saab reguleerida nii, et 

maksimaalne õhuvool on suunatud 

tagumistele istmetele. 

• Kahetasemeline 

Õhuvoolu suunatakse läbi armatuurlaua 

ja põranda ventilatsiooniavade. 

MÄRKUS. 

Kui täisjahe ja täissoe säte välja jätta, 

on ülemiste ja alumiste ventilatsiooniavade 

temperatuurid erinevad. 

Soojem õhk suunatakse põrandalt. 

See funktsioon tagab suurema 

mugavuse päikesepaistelise kuid 

jaheda ilma korral. 

• Põrand 

Õhuvool suunatakse läbi põranda 

ventilatsiooniavade, väike hulk 

õhku suunatakse ka läbi küljeklaaside 

soojendusavade. 

• Sega 

Õhku suunatakse läbi põranda, 

soojenduse ja küljeklaaside soojendusavade. 

See säte tagab 

suurema mugavuse külmades 

või lumistes tingimustes, kus tuuleklaas 

vajab suuremat soojust. Sobib hästi sõidumugavuse 

tagamiseks, vähendades 

samas tuuleklaasilt niiskust. 

• Esiklaasi soojendus 

Õhku suunatakse tuuleklaasile ja 

küljeklaasidele. Kasutage seda 

režiimi tuule- ja küljeklaaside 

soojendamiseks. 

• Kliimaseade 

Vajutage nuppu 

manuaalrežiimis kliimaseadme 

sisse lülitamiseks. 

Kui kliimaseade 

sisse lülitatakse, suunatakse 

läbi režiiminupuga 

valitud väljundavade 

jahedat kuiva 

õhku. Kliimaseadme väljalülitamiseks 

vajutage nuppu veel kord. Kui valitud on 

kompressori käsitsi kasutamine, süttib 

LED märgutuli. 

• Retsirkulatsioon 

Süsteem juhib õhu retsirkulatsiooni 

automaatselt. Seda 

nuppu vajutades lülitate sisse 

retsirkulatsioonirežiimi. Seda 

režiimi võib kasutada, kui väljast 

imetakse sisse suitsu, ebameeldivaid 

lõhnasid, tolmu või niiskust. Retsirkulatsioonirežiimi 

aktiveerimisel süttib 

nupu märgutuli. 

135

MÄRKUS. 

• Kui süüde keerakse asendisse 

LOCK, lülitub retsirkulatsioonirežiim 

välja. 

• Jaheda ilma korral võib retsirkulatsioonirežiim 

põhjustada klaaside 

uduseks muutumist. Retsirkulatsiooni 

ei saa kasutada esiklaasi 

soojendusrežiimis. Nende režiimide 

valimisel tühistatakse retsirkulatsioonirežiim 

automaatselt. 

• Retsirkulatsiooni pikaaegne kasutamine 

võib aknad uduseks muuta. 

Kui aknad hakkavad seestpoolt 

uduseks muutuma, lülitage retsirkulatsioon 

välja. Teatud temperatuuri-/ 

niiskustingimused kondenseerivad 

siseõhu akendele ja segavad nähtavust. 

Sel põhjusel ei saa retsirkulatsiooni 

soojendusrežiimis kasutada. 

Kui üritate retsirkulatsiooni nendes 

režiimides kasutada, vilgub LED 

kolm korda ja lülitub seejärel välja. 

• Automaatrežiimi kasutamisel võite 

süsteemi ajutiselt ka retsirkulatsioonirežiimi 

lülitada. Teatud tingimustel 

puhutakse õhku automaatrežiimis 

välja soojendusavade kaudu. Sellisel 

juhul ei saa retsirkulatsioonirežiimi 

kasutada. Kui soovite retsirkulat- 

136 

sioonirežiimi kasutada, liigutage 

režiiminupp esmalt paneeli, paneeli/ 

põranda režiimi, seejärel vajutage 

retsirkulatsiooninuppu. See funktsioon 

vähendab akende uduseks 

muutumise võimalust. 

Nõuanded kasutamiseks 

MÄRKUS. 

Soovituslikud sätted erinevate ilmastikutingimuste 

korral kasutamiseks 

leiate tabelist jaotise lõpus. 

Suvine kasutamine 

Kliimaseadmega varustatud sõidukite 

mootori jahutussüsteemi tuleb kaitsta 

kvaliteetse antifriisiga, et tagada korralik 

korrosioonitõke ning kaitse ülekuumenemise 

vastu. Soovitame kasutada 50% 

etüleenglükooli ja vee lahust. Õige jahutusvedeliku 

leiate jaotise “Sõiduki hooldamine” 

lõigus “Hooldustoimingud”. 

Talvine kasutamine 

Retsirkulatsioonirežiimi ei soovitata talvel 

kasutada (võib põhjustada akende uduseks 

muutumist). 

Sõiduki hoiustamine 

Kui sõidukit ei kasutata kauem kui kaks 

nädalat, laske kliimaseadme mootoril 

tühikäigul ja puhuril täiskiirusel viis 

minutit töötada. Nii tagate süsteemi 

määrimise, et vältida kompressori kahjustamist 

süsteemi järjekordsel käivitamisel. 

Udused aknad 

Tuuleklaasile tekkinud udu saate kiiresti 

eemaldada, kui kasutate esiklaasi soojendusrežiimi. 

Puhta esiklaasi tagamiseks 

ja salongi soojendamiseks kasutage 

esiklaasi soojendus-/põrandarežiimi. Kui 

küljeaknad muutuvad uduseks, suurendage 

puhuri töökiirust. Sõiduki aknad 

kipuvad seestpoolt uduseks muutuma 

pehme kuid vihmase või niiske ilmaga. 

MÄRKUS. 

Pikema aja vältel kasutage retsirkulatsioonirežiimi 

kliimaseadmeta.

Küljeakende soojendid 

Küljeakna soojendusava paikneb armatuurlaua 

mõlemas otsas. Need mittereguleeritavad 

õhuavad suunavad õhku 

küljeakendele, kui süsteem on lülitatud 

põranda-, segu- või soojendusrežiimi. 

Õhk suunatakse piirkonda, mida kasutate 

küljepeeglisse vaatamiseks. 

Välisõhu sissetõmbamine 

Veenduge, et esiklaasi ees paiknev õhu 

sissevõtuava on puhas. Sinna kogunenud 

lehed võivad vähendada õhuvoolu 

ning ummistada vee äravooluavad. 

Talvekuudel veenduge, et õhu sissevõtuava 

on puhas jääst, lörtsist ja lumest. 

Kliimaseadme õhufilter — kui kuulub 

varustusse 

Kliimaseadme filter takistab tolmul ja 

õietolmul salongi tungimist. Filter filtreerib 

välisõhku ning retsirkulatsioonirežiimis 

siseõhku. Kliimaseadme filtri 

hooldusteavet leiate jaotise “Sõiduki 

hooldamine” lõigus “Hooldustoimingud” 

või volitatud edasimüüjalt. Õiged 

hooldusintervallid leiate jaotisest “Hoolduskavad”. 

137

Soovitused erinevate ilmastikutingimuste korral kasutamiseks 

138 

ILM KASUTUSSSÄTTED 

KUUM ILM, SÕIDUKI SALONG 

VÄGA SOE Avage aknad, käivitage mootor ja vajutage retsirkulatsiooni välja lülitamiseks nuppu . 

Seadke ventilaator kõige suuremale töörežiimile (täiesti päripäeva). Vajutage kliimaseadme 

nuppu. Seadke režiimi juhtseade vahemikku ja . Seadke temperatuuri juhtseade 

jahedale õhule. Kui soe õhk on sõidukist välja uhutud, lülitage süsteem õhu retsirkuleerimisele 

ja keerake aknad kinni. Kui olete saavutanud mugava soojustaseme, lülitage retsirkulatsioon 

välja ja reguleerige temperatuuri. 

SOE ILM 

JAHE VÕI KÜLM JA NIISKEM ILM 

KÜLM JA KUIV ILM 

Vajutage retsirkulatsiooni välja lülitamiseks nuppu . Kui ilm on päikesepaisteline, lülitage 

süsteem vahemikule ja kliimaseade sisse. Kui ilm on pilvine või pime, lülitage süsteem 

vahemikule . 

Vajutage retsirkulatsiooni välja lülitamiseks nuppu . Kui ilm on päikesepaisteline, lülitage 

režiim sätete ja vahele ning lülitage kliimaseade sisse. Kui ilm on pilvine või pime, 

lülitage režiim sättele ja kliimaseade sisse. Kui aknad hakkavad uduseks muutuma, 

seadke režiim sätete ja vahele. 

Lülitage süsteem põrandarežiimile . Kui ilm on päikesepaisteline, võite õhuvoolu ka ülespoole 

suunata. Sellisel juhul lülitage süsteem sätete ja vahele. Väga külma ilma 

korral ja kui soovite tuuleklaasile rohkem soojust suunata, lülitage süsteem režiimile .

KÄIVITAMINE JA KASUTAMINE 

• KÄIVITAMISTOIMINGUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 

• Manuaalkäigukast — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . 143 

• Automaatkäigukast — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . 143 

• Tavaline käivitamine – bensiinimootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143 

• Äärmuslik külm (alla -29°C) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 

• Kui mootor ei käivitu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 

• Pärast käivitamist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 

• Tavaline käivitamine – diiselmootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 

• MANUAALKÄIGUKAST — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . 145 

• Käikude allavahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145 

• AUTOMAATKÄIGUKAST — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . 146 

• Automaatkäigukasti lukustussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 

• Piduri/käigukasti lukustussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 

• Käiguvahemikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 

• AUTOSTICK ® — KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 

• Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 

• Üldteave . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 

5 

139

• NELIKVEO KASUTAMINE – KUI KUULUB VARUSTUSSE . . . . . . . . 149 

• MAANTEESÕIDU NÕUANDED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 

• ROOLIVÕIMENDI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 

• Roolivõimendi vedeliku kontrollimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 

• SEISUPIDUR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 

• PIDURISÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151 

• Blokeerimisvastane pidurisüsteem (ABS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152 

• ELEKTROONILINE PIDURISÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 153 

• Blokeerimisvastane pidurisüsteem (ABS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154 

• Veojõukontroll (TCS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154 

• Pidurdusabi süsteem (BAS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154 

• Elektrooniline õõtsumisstabilisaator (ERM) . . . . . . . . . . . . . . . . 154 

• Mäel käivitamise abi (HAS) – ainult manuaalkäigukast . . . . . . 155 

• Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156 

• ESC aktiveerimise/tõrgete märgutuled ja ESC OFF märgutuli 158 

• REHVID — ÜLDTEAVE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 

• Rehvirõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 

• Rehvirõhud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 

• Rehvirõhk suurtel kiirustel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 

• Radiaalrehvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 

140

• Originaalrehvile vastav varurehv – kui kuulub varustusse . . . 160 

• Ajutine varuratas – kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161 

• Täismõõdus varuratas – kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . 161 

• Piiratud kasutamisega varuratas – kui kuulub varustusse . . . . . . 161 

• Rehvide pöörlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 

• Mustri kulumismärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 

• Rehvi kasutusaeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 

• Asendusrehvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163 

• REHVIKETID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164 

• REHVIDE ROTEERIMISSOOVITUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164 

• NÕUDED KÜTUSELE — BENSIINIMOOTOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 

• Metanool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 

• Etanool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 

• Puhta õhu kütus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 166 

• MMT kütuses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 166 

• Kütuselisandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 166 

• NÕUDED KÜTUSELE — DIISELMOOTOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 

• KÜTUSE LISAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 

• Kütusemahuti kork . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 

• Lahtise kütusemahuti korgi teade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 

141

• HAAGISE VEDAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 

• Üldised pukseerimisdefinitsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 

• Turvatrossi ühendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 169 

• Haagise pukseerimismass (haagise maksimaalne kaal) . . . . . 171 

• Haagise ja haakeseadme raskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 

• Pukseerimisnõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 

• Pukseerimissoovitused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 175 

• Haakeseadme ühenduspunktid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 176 

• SÕIDUKI PUKSEERIMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 176 

142

KÄIVITAMISTOIMINGUD 

Enne sõiduki käivitamist reguleerige 

istet, külje- ja tahavaatepeegleid ning 

kinnitage turvavöö. 

HOIATUS! 

Ärge jätke lapsi üksinda autosse. 









Manuaalkäigukast — 


Enne mootori käivitamist rakendage seisupidur, 

vajutage siduripedaal alla ning 

lülitage käigukang neutraalasendisse. 

MÄRKUS. 

Kui siduripedaal pole alla vajutatud, 

mootor ei käivitu. 

Automaatkäigukast — 


Käigukang peab enne mootori käivitamist 

olema neutraal- või parkasendis. 

Enne sõidukäigu valimist vajutage piduripedaal 

alla. 

MÄRKUS. 

Enne käigukangi parkasendist välja 

liigutamist peate piduripedaali alla 

vajutama. 

Käivitusnõuanne 

MÄRKUS. 

Külma või sooja mootori tavakäivitamine 

toimub gaasipedaali vajutamata. 

Ärge vajutage gaasipedaali. Seejärel 

keerake süüde käivitusasendisse ja 

vabastage see, kui starter rakendub. 

Starter töötab edasi ja lahutub automaatselt, 

kui mootor käivitub. Kui mootor ei 

käivitu, lahutub starter kümne sekundi 

möödumisel automaatselt. Sellisel juhul 

keerake süüde asendisse LOCK, oodake 

10-15 sekundit ja korrake tavalist käivitustoimingut. 

Tavaline käivitamine – 

bensiinimootor 

Külma või sooja mootori tavakäivitamine 

toimub gaasipedaali vajutamata. Lihtsalt 

keerake süüde käivitusasendisse 

ja vabastage see, kui mootor käivitub. 

Kui mootor ei käivitu 15 sekundi jooksul, 

keerake süüde asendisse OFF, oodake 

10-15 sekundit ja korrake tavalist käivitustoimingut. 

HOIATUS! 

Ärge üritage sõidukit käivitamiseks 

lükata või vedada. Automaatkäigukastiga 

varustatud sõidukeid ei saa 

sellisel moel käivitada. Põlemata 

kütus võib sellisel juhul mootori 

käivitumisel katalüsaatorisse siseneda 

ning katalüsaatorit või sõidukit 

kahjustada. Kui sõiduki aku on tühi, 

võib kasutada käivitamiseks abikaableid 

ja muu sõiduki akut. Selline käivitamine 

võib valesid võtteid kasutades 

ohtlik olla. Lisateavet leiate jaotise 

“Mida teha ohuolukorras” lõigus 

“Käivitusabi”. 

143

Äärmuslik külm 

(alla -29 °C) 

Et tagada mootori käivitamine ka sellistel 

temperatuuridel, soovitame kasutada 

välist elektrijõul töötavat mootori plokisoojendit 

(saadaval volitatud edasimüüjalt). 

Kui mootor ei käivitu 

Kui mootor tavalise või külma ilma käivitustoiminguid 

järgides ei käivitu, võib 

see olla üleujutatud. Vajutage gaasipedaal 

täiesti põhja ja hoidke seda seal. 

Käitage mootorit kuni 15 sekundit. Nii 

eemaldate üleujutatud mootorist liigse 

kütuse. Jätke süüde asendisse ON, 

vabastage gaasipedaal ja korrake tavalist 

käivitustoimingut. 

HOIATUS! 

Ärge pihustage mootori käivitamiseks 

gaasi õhusisselaskeavasse 

kütust või muid kergsüttivaid vedelikke. 

Võite põhjustada hetkpõlemise 

ja saada põletushaavu. 

144 

ETTEVAATUST! 

Starteri kahjustamise vältimiseks 

ärge käitage mootorit korraga kauem 

kui 15 sekundit. Enne uuesti proovimist 

oodake 10 kuni 15 sekundit. 

Pärast käivitamist 

Mootori soojenedes vähenevad mootori 

tühikäigupöörded automaatselt. 

Tavaline käivitamine – 

diiselmootor 

1. Rakendage pidur, vajutage siduripedaal 

alla, lülitage käigukang neutraalasendisse 

ja keerake süüde asendisse 

ON. 

MÄRKUS. 

Kui siduripedaal pole alla vajutatud, 

mootor ei käivitu. 

2. Vaadake eelsüüte küünalde märgutuld. 

Sõltuvalt mootori temperatuurist 

põleb see kaks kuni kümme sekundit. 

Kui eelsüüte küünalde märgutuli 

kustub, on mootor käivitamiseks valmis. 

3. Ärge vajutage gaasipedaali. Keerake 

süüde käivitusasendisse ja hoidke 

seda seal, kuni mootor käivitub. 

ETTEVAATUST! 

• Tavatingimustes ärge käitage starterit 

korraga kauem kui 15 sekundit. 

Kui temperatuuriks on -15 °C, võite 

starterit käitada korraga kuni 30 

sekundit. Pikemad käitusperioodid 

võivad kahjustada starterit või akut. 

Kui mootor ei käivitu, korrake lõigus 

“Tavaline käivitamine – diiselmootor” 

toodud käivitustoimingut. 

• Külma mootori pöörded on sõitmiseks 

vajalikust kõrgemad ja võivad 

mootori komponente kahjustada. 

Käivitamine, kui kütus on 

lõppenud 

Diiselmootori käivitamiseks, kui kütus 

on lõppenud, keerake süüde asendisse 

ACC ja oodake enne mootori käivitamist 

ligikaudu kaheksa sekundit. Vajalikuks 

võivad osutuda mitu kuni 10 sekundi 

pikkust käitamist.

MANUAALKÄIGUKAST — 


HOIATUS! 

Kui jätate sõiduki järelvalveta ja ei 

rakenda seisupidurit, võite viga saada. 

Kui lahkute sõidukist, rakendage alati 

seisupidur, seda eriti kallakul parkides. 

Enne käikude vahetamist vajutage siduripedaal 

täiesti alla. Siduripedaali vabastades 

vajutage kergelt gaasipedaali. 

Vahetusmuster (viiekäiguline) 

Vahetusmuster (kuuekäiguline) 

Kasutage käike järjekorras, ärge jätke 

käike vahele. Kohalt liikumist alustades 

veenduge, et sisse on lülitatud esimene 

käik (mitte kolmas). Kolmanda käiguga 

koha pealt alustades võite sidurit kahjustada. 

Linnas sõites võite leida, et hõlpsam on 

kasutada vaid madalaid käike. Maanteel 

ühtlase kiirusega sõites kasutage viiendat 

(viiekäiguline käigukast) või kuuendat 

(kuuekäiguline käigukast) käiku. 

Ärge hoidke jalga sõitmise ajal siduripedaalil, 

samuti ärge hoidke sõidukit 

kallakul siduripedaali osaliselt rakendades. 

See põhjustab siduri ebanormaalset 

kulumist. 

Kuukäigulise käigukasti tagurdusasendisse 

lülitamiseks tõmmake käigukangi 

nupu all paiknev rõngas üles, seejärel 

lülitage sisse tagurduskäik. 

Ärge lülitage tagurpidi käiku sisse enne 

kui sõiduk on täielikult seiskunud. 

MÄRKUS. 

Külma ilma korral võite enne käigukasti 

vedeliku soojenemist märgata, 

et käikude vahetamine on raskem. See 

on tavaline ja ei kahjusta käigukasti. 

Käikude allavahetamine 

Käikude õige allavahetamine säästab 

kütust ja pikendab mootori kasutusiga. 

ETTEVAATUST! 

Kui jätate käikude allavahetamisel 

käigu vahele või vahetate käigu alla, 

kui sõiduki liikumiskiirus on liiga suur, 

võite kahjustada mootorit, käigukasti 

või sidurit. 

Ohutu kiiruse säilitamiseks ja pidurite 

kasutusea pikendamiseks lülitage järsust 

kallakust laskudes sisse esimene 

või teine käik. 

Kurvi sisenedes või järsust kallakust 

üles sõites lülitage aegsalt sisse madalam 

käik, nii ei koorma te mootorit üle. 

145

AUTOMAATKÄIGUKAST — 


MÄRKUS. 

Variaatorkäigukast vahetab käike 

pidevalt. Vahel võib see tunduda, 

justkui sidur “libiseks”, kuid see on 

tavaline ja ei kahjusta midagi. 

ETTEVAATUST! 

Järgmiste ettevaatusabinõude eiramisel 

võite käigukasti kahjustada. 

• Lülitage käigukast parkasendisse 

alles siis, kui sõiduk on täielikult 

seiskunud. 

• Lülitage käigukast tagurdusasendisse 

või sellest välja alles siis, kui 

sõiduk on täielikult seiskunud ja 

mootor töötab tühikäigul. 

• Kui mootor töötab tühikäigupööretest 

suurematel pööretel, ärge lülitage 

käike tagurdus-, neutraal- või 

parkasendist ühtegi edaspidi liikumise 

asendisse. 

• Enne käigu vahetamist veenduge, 

et olete piduripedaali alla vajutanud. 

146 

MÄRKUS. 


liigutamist peate piduripedaali alla 

vajutama. 

HOIATUS! 

Kui pöörded on tühikäigupööretest 

kõrgemad, on käigukangi park- või 

neutraalasendist välja liigutamine 

ohtlik. Kui piduripedaal pole korralikult 

alla vajutatud, võib sõiduk kiiresti 

kiirendama hakata. Võite sõiduki üle 

kontrolli kaotada ja avarii põhjustada. 

Vahetage käike vaid siis, kui mootor 

töötab tühikäigupööretel ja piduripedaal 

on alla vajutatud. 

Automaatkäigukasti 

lukustussüsteem 

Süsteem takistab võtme süütelukust 

eemaldamist, kui käigukang pole parkasendisse 

lülitatud. Lisaks takistab see 

käigukangi parkasendist välja lülitamist, 

kui süüde pole asendis ON või START ja 

piduripedaal pole alla vajutatud. 

Piduri/käigukasti 

lukustussüsteem 

Sõiduk on varustatud käigukastilukuga 

(BTSI), mis hoiab käigukangi parkasendis, 

kui süüde on asendis ON või 

START. Käigukangi parkasendist välja 

liigutamiseks peab süüde olema keeratud 

asendisse ON või START (mootor ei 

pea töötama) ja piduripedaal alla vajutatud. 

Käiguvahemikud 

Ärge suurendage mootori pöördeid, kui 

lülitate käigukangi park- või neutraalasendist 

muusse asendisse. 

Käigukang

PARKASEND 

See vahemik lukustab käigukasti ja 

asendab seisupidurit. Mootori saab 

selles asendis käivitada. Ärge kasutage 

parkasendit sõitmise ajal. Kui jätate parkasendi 

rakendamata, rakendage seisupidur. 

Esmalt rakendage alati seisupidur, 

seejärel liigutage käigukang parkasendisse. 

HOIATUS! 

• Sõiduki tahtmatu liikumine võib 

vigastada kõrvalseisjaid. Nagu iga 

teisegi sõiduki puhul, ärge väljuge 

sellest, kui mootor töötab. Enne 

sõidukist väljumist lülitage käigukang 

alati parkasendisse, eemaldage 

süütevõti ja rakendage seisupidur. 

Kui olete süütevõtme eemaldanud, 

lukustub käigukang parkasendisse, 

tagades sellega, et sõiduk ei saa 

tahtmatult liikuda. Ärge jätke järelvalveta 

lapsi sõidukisse. 

(Jätkub) 











Käigukangi parkasendi kontrollimiseks 


• Parkasendisse lülitades lükake käigukang 

täiesti ette, kuni see lõpetab 

liikumise. 

• Vaadake, kas näidikupaneelil näidatakse, 

et käigukang on parkasendis. 

ETTEVAATUST! 


liigutamist keerake süüde asendisse 

ON, sellega vabastate rooliratta ja 

käigukangi. Vastasel juhul võite kahjustada 

roolisammast või käigukangi. Vajutage 

ka piduripedaal alla. 

TAGURDAMINE 

See vahemik on sõidukiga tagurdamiseks. 

Lülitage käik sisse alles siis, kui 

sõiduk on täielikult seiskunud. 

NEUTRAALASEND 

Seda asendit kasutatakse töötava mootoriga 

sõiduki seisuasendina. Mootori 

saab selles asendis käivitada. Kui peate 

sõidukist väljuma, rakendage seisupidur 

ja lülitage käigukang parkasendisse. 

SÕIDUASEND 

Seda vahemikku kasutatakse linnas ja 

maanteel sõitmiseks. 

147

AUTOSTICK ® — KUI KUULUB 

VARUSTUSSE 

AutoStick ® on kuue manuaalkäiguvahemikuga 

käigukast, mis pakub juhile suuremat 

käiguvahetuskontrolli. AutoStick ® 

võimaldab maksimeerida mootoriga 

pidurdamist, vältides soovimatut käikude 

üles vahetamist ja parendades sõiduki 

sooritusvõimet. Süsteem pakub juhile ka 

suuremat kontrolli sõiduki üle möödumismanöövrite 

sooritamisel, linnas, libedal 

pinnasel, mägedes sõitmisel, haagise 

vedamisel ja paljudes muudes olukordades. 

Käike vahetatakse automaatselt 

ülespoole vaid variaatorkäigukasti ja 

mootori kaitsemiseks. Käike vahetatakse 

alla vaid mootori seiskumise vältimiseks. 

148 

Kasutamine 

MÄRKUS. 

AutoStick ® ei tööta enne, kui variaatorkäigukast 

on soojenenud. 

AutoStick ® aktiveeritakse sõiduasendis 

käigukangi küljelt küljele liigutades. 

Kui liigutate käigukangi (+) poolele, aktiveeritakse 

AutoStick ® -funktsioon ja käike 

lülitakse järgmisele kõrgemale käigule, 

v.a juhul kui kasutate kiirkäiku, millisel 

juhul valitakse kuues käik. Samuti aktiveeritakse 

AutoStick ® -funktsioon käigukangi 

(-) poolele liigutades, mil valitakse 

järgmine madalam käik. Kui AutoStick ® - 

funktsioon on aktiveeritud, kuvatakse käiguvahemiku 

kuval valitud manuaalkäik 

ning käigukangi (+) või (-) poolele lükates 

lülitatakse sisse järgmine kõrgem või 

madalam käik. 

AutoStick ® -funktsioon deaktiveeritakse 

järgmiselt. 

• Hoidke käigukangi korraks (+) asendis 

• Kui lülitate käigukangi sõiduasendist 

välja 

• Kui lükkate käigukangi paremale siis, 

kui valitud on kuues käik 

• Kui süsteem tuvastab ABS-pidurite 

tugeva rakendamise 

Üldteave 

• Kui valite muu kui esimese käigu ja 

sõiduk peatatakse, valib käigukasti 

juhtsüsteem automaatselt esimese 

käiguvahemiku. 

• Kui valite madala vahemiku ja mootori 

pöördeid suurendatakse vahemiku 

piirini, valib käigukast automaatselt 

kõrgema käiguvahemiku. 

• Kui käigu allavahetamine põhjustab 

mootori pöörete liigset suurenemist, 

ei vahetata käiku enne, kui see on 

mootori jaoks ohutu. Variaatorkäigukast 

jääb siiski manuaalselt valitud 

vahemikku. 

• Kui süsteem tuvastab jõuajami ülekuumenemise, 

naaseb käigukast automaatrežiimi 

ja jääb sinna seniks, kuni 

jõuajam maha jahtub. 

• Kui süsteem tuvastab probleemi, blokeeritakse 

AutoStick ® -režiim ning käigukast 

naaseb automaatrežiimi, kuni 

probleem lahendatakse.

NELIKVEO KASUTAMINE – 


See funktsioon lülitab nõudmisel sisse 

nelikveo (4WD). 

Nelikveo lüliti 

Kui üks või enam ratast kaabivad või 

vajate täiendavat veojõudu liivas, sügavas 

lumes või lahtise pinnakattega teel, 

aktiveerige nelikveo lukk, milleks tõmmake 

lülitit korraks üles. Funktsioon 

lukustab vahekasti, võimaldades suunata 

suurema veojõu tagaratastesse. 

Näidikupaneelil süttib nelikveo märgutuli. 

Seda võib teha suvalisel liikumiskiirusel. 

Deaktiveerimiseks tõmmake lülitit 

veel kord. Nelikveo märgutuli kustub. 

MÄRKUS. 

Lisateavet leiate jaotise “Käivitamine 

ja kasutamine” lõigus “Pidurite elektrooniline 

juhtsüsteem/elektrooniline 

stabilisaator”. 

MAANTEESÕIDU NÕUANDED 

Maasturite kliirens on kõrgem ja teljevahe 

kitsam, mistõttu sobivad need 

maastikul sõitmiseks. Disainiomadused 

annavad nendele sõidukitele kõrgema 

raskuskeskme, kui tavalistel autodel. 

Kõrgem kliirens annab parema ülevaate 

teest ja eespool olevatest probleemidest. 

Sellised sõidukid pole siiski 

mõeldud läbima kurve tavalise auto 

kiirusel, täpselt nagu madalapõhjalised 

sportautod pole mõeldud maastikul 

sõitmiseks. Kui vähegi võimalik, vältige 

järskude manöövrite sooritamist. Nagu 

iga seda tüüpi sõiduki puhul, võib ka 

selle sõiduki vale kasutamise tagajärjeks 

olla juhitavuse kaotamine või avarii. 

ROOLIVÕIMENDI 

Tavaline roolivõimendi süsteem tagab 

parema tunnetuse rooli keeramisel ja 

hõlpsama manööverdamisvõime kitsastes 

olukordades. Kui roolivõimendi 

lakkab töötamast, saate siiski rooli 

mehaaniliselt keerata. 

Kui roolivõimendi süsteem mingil põhjusel 

töötamast lakkab, saate siiski sõidukit 

juhtida. Rooli keeramine on sellisel 

juhul väikestel kiirustel ja parkimisel raskendatud. 

MÄRKUS. 

• Suurenenud müratase rooliratta liikumise 

otstes on normaalne ja see ei 

märgi roolivõimendi süsteemi probleemi. 

• Külma ilmaga käivitamisel võib 

roolivõimendi pump lühikese aja 

vältel müra tekitada. Seda põhjustab 

roolisüsteemi külm ja paks vedelik. 

See müra on normaalne ei tähenda 

roolisüsteemi kahjustusi. 

149

HOIATUS! 

Pidev roolivõimendi süsteemita kasutamine 

võib olla ohtlik nii teile kui teistele. 

Hooldage süsteemi võimalikult ruttu. 

ETTEVAATUST! 

Pikk roolisüsteemi liikumisvahemiku 

lõpus kasutamine kasvatab roolisüsteemi 

vedeliku temperatuuri, võimaluse 

korral tuleks selliseid olukordi vältida. 

Võite kahjustada roolivõimendi pumpa. 

Roolivõimendi vedeliku 

kontrollimine 

Roolivõimendi vedeliku taset ei pea 

kindlate intervallide järel kontrollima. 

Kontrollige taset, kui kahtlustate lekke 

olemasolu, kuulete ebanormaalset 

müra ja/või süsteem ei tööta ootuspäraselt. 

Laske süsteemi kontrollida volitatud 

edasimüüjal. 

150 

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage roolivõimendi süsteemi 

loputamiseks kemikaale, kuna need 

võivad süsteemi komponente kahjustada. 

Selliseid kahjusid ei kaeta uue 

sõiduki garantiiga. 

HOIATUS! 

Vedeliku taset tuleb kontrollida tasasel 

pinnasel ja välja lülitatud mootoriga, 

et vältida vigastuste tekitamist ning 

tagada vedelikutaseme õige näit. Ärge 

täitke üle. Kasutage vaid tootja soovitatud 

roolivõimendi vedelikku. 

Vajadusel lisage vedelikku õige taseme 

saavutamiseks. Pühkige maha loksunud 

vedelik puhta lapiga kõigilt pindadelt. 

Lisateavet leiate jaotise “Sõiduki 

hooldamine” lõigus “Vedelikud, määrdeained 

ja originaalosad”. 

SEISUPIDUR 

Enne sõidukist väljumist veenduge, 

et seisupidur on rakendatud. Samuti 

veenduge, et automaatkäigukast on 

parkasendis, manuaalkäigukast tuleb 

lülitada tagurdusasendisse või lülitage 

sisse esimene käik. 

Seisupiduri hoob paikneb keskmisel 

konsoolil. Seisupiduri rakendamiseks 

tõmmake hoob üles. Seisupiduri vabastamiseks 

tõmmake hooba kergelt üles, 

vajutage nuppu ja langetage hoob täielikult. 

Seisupidur 

Kui seisupidur on rakendatud ja süüde 

on asendisse ON keeratud, süttib näidikupaneelil 

pidurituli.

MÄRKUS. 

• Kui seisupidur on rakendatud ja 

lülitate automaatkäigukasti käigu 

sisse, hakkab pidurituli vilkuma. 

Kui süsteem tuvastab liikumise, 

antakse ka helialarm. Enne liikuma 

asumist vabastage seisupidur. 

• Tuli märgib vaid seda, et seisupidur 

on rakendatud. See ei näita pidurite 

rakendusmäära. 

Mäel parkides keerake esirattad allamäge 

suunas äärekivi poole, ülesmäge 

suunas äärekividest eemale. Automaatkäigukastiga 

sõidukite puhul rakendage 

seisupidur enne käigukasti parkasendisse 

viimist, vastasel juhul võib 

käigukasti lukustusmehhanismi parkasendis 

vabastamine raskendatud olla. 

Kui lahkute sõidukist, rakendage alati 

seisupidur. 

HOIATUS! 





või surmavaid vigastusi. 

• Ärge jätke võtmeid süütelukku. 

Sellisel juhul saab laps elektrilisi 

aknaid ja muid juhtseadmeid kasutada 

või sõiduki liikuma panna. 

• Enne sõitma asumist veenduge, et 

seisupidur on vabastatud, vastasel 

juhul võivad pidurid üles öelda ja 

võite põhjustada avarii. 

• Sõidukist lahkudes rakendage 

alati seisupidur, vastasel juhul võib 

sõiduk veerema hakata ja õnnetuse 

põhjustada. Samuti veenduge, 

et automaatkäigukast on parkasendis, 

manuaalkäigukast tuleb 

lülitada tagurdusasendisse või lülitage 

sisse esimene käik. Vastasel 

juhul võib sõiduk veerema hakata ja 

õnnetuse põhjustada. 

ETTEVAATUST! 

Kui pidurituli jääb põlema ka seisupiduri 

vabastamisel, märgib see pidurisüsteemi 

tõrget. Laske pidurisüsteemi 

viivitamatult volitatud edasimüüja 

juures hooldada. 

PIDURISÜSTEEM 

Sõiduk on standardkorras varustatud 

pidurivõimendiga. Pidurivõimendi tõrkumisel 

(nt korduv pidurite rakendamine 

seisva mootoriga) saab pidureid 

ikka kasutada. Sõiduki pidurdamiseks 

kuluv pingutus on suurem, kui tavaliselt. 

151

HOIATUS! 

Pidurite kurnamise tagajärjeks on 

pidurite tõrkumine. Kui sõidate jalga 

piduripedaalil hoides, kuumenevad 

pidurid üle, kuluvad liigselt ja võite 

neid kahjustada. Hädaolukorras ei 

saa te enam pidurite täisvõimsusele 

loota. 

Kui üks kahest hüdraulikasüsteemist 

ei tööta korralikult, tagab pidurdamise 

teine süsteem, kuid väiksema efektiivsusega. 

Sellest annab märku piduripedaali 

pikem vajutusvahemaa ning 

pidurdamiseks kuluv suurem jõud. Kui 

tõrke põhjustab sisemine leke (vedelikutase 

peasilindris langeb), süttib pidurite 

hoiatustuli. 

152 

HOIATUS! 

Põleva piduritulega sõitmine on ohtlik. 

Pidurid ei tööta enam täisvõimsusel ja 

sõiduk võib pidurdamisel ebastabiilseks 

muutuda. Sõiduki pidurdusteekond 

pikeneb ja sõidukit on raskem 

kontrolli all hoida. Võite põhjustada 

avarii. Laske sõidukit viivitamatult 

hooldada. 

Blokeerimisvastane 

pidurisüsteem (ABS) 

ABS-pidurid suurendavad sõiduki stabiilsust 

ja pidurite sooritusvõimet enamikes 

pidurdamist nõudvates olukordades. 

Rataste lukustumise vältimiseks 

“pumpab” süsteem raskel pidurdamisel 

pidureid automaatselt. 

HOIATUS! 

• ABS-pidurite pumpamine vähendab 

nende efektiivust ja võib põhjustada 

avarii. Pidurite pumpamine muudab 

pidurdusteekonna pikemaks. Kui 

peate aeglustama või peatuma, 

vajutage piduripedaali kindlalt. 

• ABS-pidurid ei suuda takistada 

füüsikaseaduste rakendumist sõidukile, 

samuti ei suurenda see pidurdamise 

või sõiduki juhtimise efektiivsust. 

• ABS-pidurid ei suuda takistada 

õnnetusi, sh selliseid, mis on tingitud 

liigsuurest kiirusest kurvides, teisele 

sõidukile liiga lähedal sõitmisest või 

vesiliust. 

• ABS-süsteemiga varustatud sõidukitega 

ei tohi sõita hoolimatult ja 

kõrvalisi isikuid ohustavalt.

ABS-süsteemi seirab ABS-i 

hoiatustuli. Tuli süttib, kui süüde 

asendisse ON keerata ja jääb 

põlema kuni neljaks sekundiks. 

Kui ABS-i tuli jääb põlema või süttib 

sõidu ajal, ei tööta süsteemi blokeerimisvastane 

osa ning seda tuleb hooldada. 

Tavalised pidurid töötavad siiski edasi, 

v.a juhul, kui pidurite hoiatustuli põleb. 

Kui ABS-i tuli põleb, tuleb süsteemi blokeerimisvastase 

pidurisüsteemi kasutamiseks 

võimalikult ruttu hooldada. Kui 

ABS-i tuli süüte asendisse ON keeramisel 

ei sütti, laske vastava tule pirn võimalikult 

ruttu vahetada. 

Kui nii pidurite kui ka ABS-i hoiatustuli 

jäävad põlema, ei tööta ABS-i ja elektrooniliste 

pidurite jõujaotussüsteem 

(EBD). ABS-süsteem vajab viivitamatut 

hooldamist. 

Kui liigute kiiremini kui 11 km/h, võite 

kuulda kerget lõginat ja mootoriga 

seotud hääli. See märgib, et süsteem 

sooritab ABS-pidurite töökorra tagamiseks 

enesetesti. See enesetest leiab 

aset iga kord, kui sõiduki käivitate ja liikumiskiirus 

ületab 11 km/h. 

ABS aktiveerub pidurdamisel ja teatud 

tee- ning pidurdustingimustel. ABSpidurite 

rakendumise põhjustavad jää, 

lumi, kruus, teekonarused, raudtee, 

lahtine prügi või sõiduki paaniline peatamine. 

ABS-režiimis võite kogeda ka järgmist. 

• ABS-i mootor töötab (võib pärast peatumist 

veel mõni aeg töötada) 

• Solenoidklappide lõgin 

• Piduripedaali pulseerimine 

• Piduripedaali kerge langemine lõpus. 

See kõik on ABS-pidurite normaalne osa. 

HOIATUS! 

ABS-pidurid sisaldavad keerulisi 

elektroonilisi seadmeid, mida võivad 

häirida valesti paigaldatud või kõrge 

väljundsagedusega raadioseadmed. 

Sellised häiringud võivad põhjustada 

ABS-pidurite tõrkumist. Seega peaks 

selliseid seadmeid paigaldama kvalifitseeritud 

tehnik. 

Juhtplokile õigete signaalide saatmiseks 

peavad kõik sõiduki rattad ja rehvid 

olema ühte tüüpi ja sama suurusega 

ning õige õhurõhuga täidetud. 

ELEKTROONILINE 

PIDURISÜSTEEM 

Sõiduk võib olla varustatud täiustatud 

elektroonilise pidurisüsteemiga, 

mis hõlmab blokeerimisvastast pidurisüsteemi 

(ABS), veojõukontrolli (TCS), 

pidurdusabi süsteemi (BAS), elektroonilist 

õõtsumisstabilisaatorit (ERM), mäel 

startimise abisüsteemi (HSA) ja elektroonilist 

stabiilsuskontrolli (ESC). Kõik need 

süsteemid aitavad tagada sõiduki stabiilsust 

erinevates tingimustes, ühiseks 

nimetajaks on ESC. 

153

Blokeerimisvastane 

pidurisüsteem (ABS) 

Süsteem aitab juhil säilitada kontrolli 

sõiduki üle ebasoodsates pidurdustingimustes. 

Süsteem kontrollib pidurite 

hüdraulikarõhku, et takistada rataste 

blokeerumist ja vältida libisemist libedatel 

pinnastel. Lisateavet leiate jaotise 

“Käivitamine ja kasutamine” lõigus “Blokeerimisvastased 

pidurid”. 

Veojõukontroll (TCS) 

See süsteem seirab iga veoratta rataste 

läbilibisemismäära. Kui süsteem tuvastab 

rataste libisemise, rakendatakse 

libisevale rattale pidurit ning mootori 

võimsust vähendatakse, et tagada 

parem kiirendus ja stabiilsus. TCS-süsteemi 

funktsioon töötab sarnaselt piiratud 

libisemisega diferentsiaalile ning 

kontrollib veotelje rataste libisemist. Kui 

üks veotelje ratastest pöörleb kiiremini 

kui teine, rakendab süsteem libisevale 

rattale pidurit. See võimaldab suunata 

rohkem väändemomenti mitte libisevale 

rattale. Funktsioon jääb aktiivseks ka 

siis, kui TCS ja ESC on osaliselt või täielikult 

välja lülitatud režiimis. Lisateavet 

leiate selle jaotise lõigus “Elektrooniline 

stabiilsuskontroll (ESC)”. 

154 

Pidurdusabi süsteem (BAS) 

BAS on projekteeritud optimeerima 

sõiduki pidurdusvõimet avariipidurdusmanöövrite 

korral. Süsteem tuvastab 

avariipidurduse pidurite rakendusmäära 

alusel ning rõhub seejärel 

piduritele optimaalse jõuga. See aitab 

pidurdusteekonda lühendada. BAS on 

ABS-süsteemi täiendus. Kui rakendate 

pidureid väga kiiresti, abistab BASsüsteem 

pidurdamist kõige rohkem. 

Süsteemi kasutamiseks peate peatumisel 

pidevalt piduripedaalile rõhuma 

(ärge pumbake pidureid). Ärge vähendage 

survet piduripedaalile, v.a juhul, 

kui pidurdamine pole enam vajalik. Kui 

piduripedaali vabastate, BAS-süsteem 

deaktiveeritakse. 

HOIATUS! 

• BAS ei suuda takistada füüsikaseaduste 

rakendumist sõidukile, 

samuti ei suuda see parandada 

teeolude haarduvust. 

(Jätkub) 


• BAS ei suuda takistada õnnetusi, 

sh selliseid, mis on tingitud liigsuurest 

kiirusest kurvides, sõidust väga 

libedatel pinnastel või vesiliust. 

• BAS-süsteemiga varustatud sõidukitega 


kõrvalisi isikuid ohustavalt. 

Elektrooniline 

õõtsumisstabilisaator (ERM) 

Süsteem ennetab rataste potentsiaalset 

maast lahti tõusmist rooli keeramist ja liikumiskiirust 

seirates. Kui ERM tuvastab, 

et rooliratta keeramisnurk ja liikumiskiirus 

on piisavalt suured, et ratas maast 

lahti tõsta, rakendab see vastava ratta 

pidurit ja vähendab mootori võimsust, 

et vähendada ratta maast lahti tõusmise 

ohtu. ERM sekkub vaid väga äärmuslike 

manöövrite korral. ERM suudab 

vähendada rataste maast lahti tõusmise 

ohtu vaid väga äärmuslike manöövrite 

korral. 

Süsteem ei suuda takistada rataste 

maast lahti tõusmist, kui see on tingitud 

teepinnast, teelt välja sõidust, teiste 

objektide või sõidukite tabamisest.

MÄRKUS. 

Kui ESC on täiesti välja lülitatud 

režiimis, on ERM blokeeritud. Täieliku 

selgituse ESC-režiimide kohta leiate 

jaotise lõigus “Elektrooniline stabiilsuskontroll 

(ESC)”. 

HOIATUS! 

Rataste maast lahti tõusmist või sõiduki 

ümber paiskumist võivad mõjutada 

paljud tegurid, nagu sõiduki laadimisviis, 

teeolud ja sõidutingimused. ERM 

ei suuda takistada rataste maast lahti 

tõusmist või sõiduki ümberpaiskumist 

kõigil juhtudel, eriti juhul, kui selle 

põhjuseks on teelt väljasõit või muude 

objektide, sõidukite tabamine. ERMsüsteemiga 

varustatud sõidukitega 

ei tohi sõita hoolimatult ja kõrvalisi 

isikuid ohustavalt. 

Mäel startimise abi (HSA) – 

ainult manuaalkäigukast 

HSA-süsteem on mõeldud abistama 

juhti mäel startimisel. HSA säilitab lühikest 

aega juhi poolt rakendatud pidurdusjõudu 

pärast seda, kui juht jala piduripedaalilt 

tõstab. Kui juht selle lühikese 

aja vältel gaasipedaali ei vajuta, vabastab 

süsteem piduri ja sõiduk hakkab 

mäest alla veerema. Kui sõiduk hakkab 

ette nähtud suunas liikuma, vabastab 

süsteem pidurit proportsionaalselt gaasipedaali 

vajutamisega. 

HSA aktiveerimiskriteerium 

HSA aktiveerimiseks peavad olema täidetud 

järgmised tingimused. 

• Sõiduk peab paigal seisma. 

• Sõiduk peab paiknema vähemalt 7% 

kallakuga mäel. 

• Käiguvalik vastab ülesmäge liikumissuunale 

(st, kui sisse lülitatakse edasi 

liikumise suuna käik, peab sõiduk 

olema suunatud ülesmäge, kui tagurdamiskäik, 

peab sõiduk olema suunatud 

allamäge). 

HOIATUS! 

Väikese kallakuga mägedel (st kallak 

on väiksem kui 8%) on olukordi 

(sõiduk on koormatud või veab 

haagist), kui süsteem ei aktiveeru ja 

sõiduk võib hakata tagasi veerema. 

See võib põhjustada avariiolukorra. 

Pidage meeles, et sõiduki pidurdamise 

eest vastutab alati juht. 

HSA blokeerimine/aktiveerimine 

Kui soovite HSA-süsteemi sisse või 

välja lülitada, saab seda teha EVICekraani 

kliendi programmeeritavate 

funktsioonide abil. Lisateavet leiate 

jaotise “Armatuurlaud” lõigus "Sõiduki 

elektrooniline teabekeskus (EVIC)”. 

EVIC-ekraanita sõidukite puhul toimige 

järgmiselt. 

MÄRKUS. 

Sammud 1 kuni 8 tuleb sooritada 90 

sekundi jooksul. 

155

1. Seadke esirattad rooliga otseks. 

2. Lülitage käigukast neutraalasendisse. 

3. Rakendage seisupidur. 

4. Käivitage mootor. 

5. Vabastage siduripedaal. 

6. Keerake rooliratast pool pööret vasakule. 

7. Vajutage lülitit “ESC Off” (paikneb lülitirühmas 

kliimaseadme juhtseadmete 

all) 20 sekundi jooksul neli korda. ESC 

aktiveerimise/tõrke märgutuli peab kaks 

korda süttima ja kustuma. 

8. Keerake rool uuesti otseks ja seejärel 

pool pööret paremale. 

9. Lülitage süüde välja ja uuesti sisse. Kui 

toimingujada lõpetati õigesti, vilgub ESC 

aktiveerimise/tõrke märgutuli mitu korda 

ning annab märku HSA-süsteemi blokeerimisest. 



156 

Elektrooniline 

stabiilsuskontroll (ESC) 

See süsteem parendab kontrolli sõiduki 

liikumissuuna ja stabiilsuse üle erinevates 

sõidutingimustes. ESC parandab 

üle- või alajuhitavust, rakendades selleks 

vastava ratta pidurit, et abistada 

vastutegutsemist üle- või alajuhitavuse 

korral. Et aidata kaasa sõiduki liikumissuuna 

säilitamisele, võidakse vähendada 

ka mootori võimsust. ESC kasutab 

juhi kavatsetud sõidusuuna määramiseks 

sõidukisse paigaldatud andureid 

ja võrdleb andmeid sõiduki tegeliku 

liikumissuunaga. Kui tegelik liikumissuund 

ei vasta kavatsetud suunale, 

rakendab ESC vastava ratta pidurit, et 

aidata kaasa üle- või alajuhitavusele 

vastutegutsemisele. 

• Ülejuhitavus – kui sõiduk pöörab 

rohkem, kui rooliratta asendiga ette 

nähtud. 

• Alajuhitavus – kui sõiduk pöörab 

vähem, kui rooliratta asendiga ette 

nähtud. 

HOIATUS! 

• ESC ei suuda takistada füüsikaseaduste 

rakendumist sõidukile, 

samuti ei suuda see parandada 

teeolude haarduvust. 

• ESC ei suuda takistada õnnetusi, 

sh selliseid, mis on tingitud liigsuurest 

kiirusest kurvides, sõidust 

väga libedatel pinnastel või vesiliust. 

• ESC-süsteemiga varustatud sõidukitega 


kõrvalisi isikuid ohustavalt. 

ESC kasutusrežiimid 

ESC-süsteemil on kolm kasutusrežiimi 

nelikveolistele sõidukitele ja kaks kasutusrežiimi 

kaherattaveoga sõidukitele.

Full On (nelikveolised mudelid) või 

On (kaherattaveoga mudelid) 

See on ESC-süsteemi tavaline kasutusrežiim. 

Sõiduki käivitamisel on ESCsüsteem 

sisse lülitatud režiimis. Seda 

režiimi tuleks kasutada enamikes sõiduoludes. 

ESC tuleb osaliselt või täielikult 

välja lülitada vaid kindlatel juhtudel, 

nagu allpool märgitud. 

Partial Off (nelikveolised mudelid) 

või Off (kaherattaveoga mudelid) 

Sellesse režiimi sisenemiseks vajutage 

korraks ESC väljalülituslülitit. Selles režiimis 

on ESC-süsteemi TCS osa, v.a TCS-i 

lõigus kirjeldatud piiratud libisemise 

funktsioon, blokeeritud ja ESC aktiveerimise/tõrke 

märgutuli süttib. Muud ESCsüsteemi 

stabiilsusfunktsioonid töötavad 

normaalselt. Süsteem on mõeldud 

kasutamiseks sügavas lumes, liivas või 

kruusal ja rataste suurema läbilibisemismääraga, 

kui ESC seda tavaliselt haarduvuse 

tagamiseks lubaks. 

ESC uuesti sisse lülitamiseks vajutage 

korraks ESC väljalülituslülitit. Sellega 

taastub ESC normaaltöö. 

MÄRKUS. 

• Lumekette kasutades või sügavas 

lumes, liivas või kruusal sõites haarduvuse 

parandamiseks võib olla 

soovitav kasutada ESC osaliselt 

väljalülitatud režiimi. Kui olete sellistest 

oludest pääsenud, lülitage ESC 

uuesti sisse. Seda võib teha ka liikumise 

ajal. 

• Kui kasutate osaliselt välja lülitatud 

režiimi, väheneb ESC-süsteemiga 

tagatud sõiduki stabiilsus. 

Full Off (nelikveoga mudelid) 

Seda režiimi kasutage maastikul sõitmiseks, 

kui ESC stabiilsusfunktsioon võib 

sõiduki manööverdamisvõimet häirida. 

Režiimi sisenemiseks peatage sõiduk, 

jätke mootor tööle ja hoidke ESC väljalülituslülitit 

viis sekundit all. Viie sekundi 

möödumisel süttib ESC aktiveerimise/ 

tõrke märgutuli ja odomeetri ekraanil 

kuvatakse teade “ESC OFF”. 

Teate kustutamiseks vajutage näidikupaneelil 

reisiodomeetri nuppu. 

Selles režiimis on ESC ja TCS, v.a TCS 

lõigus kirjeldatud piiratud libisemise 

funktsioon, välja lülitatud seni, kuni liikumiskiiruseks 

saavutatakse 56 km/h. 

Kiirusel 56 km/h lülitub süsteem uuesti 

osaliselt välja lülitatud režiimi, nagu 

ülalpool kirjeldatud. TCS jääb välja lülitatuks. 

Kui sõiduki kiirus langeb allapoole 

48 km/h, lülitub ESC-süsteem 

välja. ESC deaktiveeritakse madalatel 

kiirustel, et see ei häiriks maastikusõitu, 

ESC-funktsioon lülitub uuesti sisse, kui 

liikumiskiirus ületab 56 km/h. Kui ESC 

on välja lülitatud, põleb ESC aktiveerimise/tõrke 

märgutuli. 

ESC uuesti sisse lülitamiseks vajutage 

korraks ESC väljalülituslülitit. Sellega 

taastub ESC normaaltöö. 

MÄRKUS. 

Kui käigukang lülitatakse muust 

asendist parkasendisse ja seejärel 

sealt uuesti välja, kuvatakse teade 

“ESC OFF” ja kostab helisignaal. See 

juhtub ka siis, kui teade eelnevalt 

kustutati. 

157

HOIATUS! 

Kui ESC on režiimis Full Off, on mootori 

pööremomendi vähendus ja stabiilsusfunktsioonid 

blokeeritud. Seega ei saa 

kasutada ESP-süsteemi pakutavat 

täiendavat stabiilsust. Hädamanöövri 

korral ei rakendu ESC-süsteem, et 

aidata tagada sõiduki stabiilsus. Režiim 

ESC Off on mõeldud kasutamiseks 

ainult maastikul sõitmiseks. 

ESC aktiveerimise/tõrgete 

märgutuled ja ESC OFF 

märgutuli 

ESC aktiveerimise/tõrke märgutuli 

süttib näidikupaneelil 

siis, kui süüde keeratakse 

asendisse ON. Mootori käivitudes 

peab see tuli kustuma. Kui ESC 

aktiveerimise/tõrke märgutuli süttib 

mootori töötamise ajal, tuvastati ESCsüsteemis 

tõrge. Kui tuli jääb põlema ka 

pärast mitut käivitamiskorda ning sõidukiga 

on läbitud kilomeetreid suuremal 

kiirusel kui 48 km/h, võtke probleemi 

diagnoosimiseks ja lahendamiseks võimalikult 

kiiresti ühendust volitatud edasimüüjaga. 

158 

Niipea, kui rattad kaotavad haarduvuse 

ja ESC-süsteem aktiveerub, hakkab 

näidikupaneelil ESC aktiveerimis/tõrke 

märgutuli vilkuma. ESC aktiveerimise/ 

tõrke märgutuli vilgub ka siis, kui TCS 

on aktiivne. Kui ESC aktiveerimise/ 

tõrke märgutuli hakkab kiirendamisel 

vilkuma, tõstke jalga gaasipedaalilt ja 

vajutage seda võimalikult vähe. Arvestage 

liikumiskiiruse valimisel kehtivate 

teeoludega. 

MÄRKUS. 

• ESC aktiveerimise/tõrke märgutuli 

ja ESC väljalülituse märgutuli 

süttivad korraks iga kord, kui süüte 

asendisse ON keerate. 

• Süüte asendisse ON keerates 

lülitub ESC-süsteem sisse ka juhul, 

kui see oli eelnevalt välja lülitatud. 

• ESC-süsteem esitab aktiivsena 

sumisevaid ja klõpsuvaid helisid. 

See on tavaline ja helid lõppevad, 

kui ESC pärast selle aktiveerumist 

nõudnud manöövrit uuesti deaktiveeritakse. 

ESC väljalülituse märgutuli näitab, 

et elektrooniline stabiilsuskontroll 

(ESC) on välja lülitatud. 

REHVID — ÜLDTEAVE 

Rehvirõhk 

Õige rehvirõhk on sõiduki rahuldava 

toimimise ja ohutuse tagamiseks äärmiselt 

oluline. Vale rehvirõhk mõjutab 

kolme peamist ala. 

Ohutus 

HOIATUS! 

• Vale õhurõhuga täidetud rehvid 

võivad põhjustada ohtlikke olukordi 

ja õnnetusi. 

• Alatäidetud rehvid on paindlikumad, 

võivad üle kuumeneda ja 

puruneda. 

• Ületäidetud rehvide löögipehmendusvõime 

on väiksem. Teel olevad 

objektid või löökaugud võivad 

rehve kahjustada. 

(Jätkub)


• Ebaühtlaselt õhuga täidetud rehvid 

põhjustavad juhitavusprobleeme. 

Võite sõiduki üle kontrolli kaotada. 

• Üle- ja alatäidetud rehvid mõjutavad 

juhitavust ja võivad puruneda. 

• Erinevate poolte erineva õhurõhuga 

täidetud rehvid põhjustavad 

sõiduki paremale või vasakule 

kaldumist. 

• Täitke rehvid alati õige õhurõhuga. 

Ökonoomsus 

Vale õhurõhuga täidetud rehvid kuluvad 

ebaühtlaselt. Need ebaühtlused 

vähendavad rehvi kasutusaega. Alatäidetud 

rehvide veeretakistus on suurem 

ja selle tulemusena on ka sõiduki kütusekulu 

suurem. 

Sõidumugavus ja sõiduki stabiilsus 

Õige õhurõhuga täidetud rehvid tagavad 

suurema sõidumugavuse. Ületäidetud 

rehvidega sõitmine on ebamugavam. 

Rehvirõhud 

Külmade rehvide õiged õhurõhud on 

toodud vasaku poole B-piilaril. 

Mõned sõidukid võivad olla varustatud 

täiendava rehvirõhuteabega, mida 

kasutada, kui sõiduk pole maksimaalselt 

koormatud. Need näidud leiate jaotise 

lõigus “Täiendav rehvirõhuteave”. 

Rehvirõhku ja rehve endid tuleb kontrollida 

vähemalt korra kuus. Rehvirõhu 

kontrollimiseks kasutage kvaliteetset 

mõõdikut. Ärge määrake rehvide 

õhurõhku vaid välise vaatlusega. 

Radiaalrehvid võivad ka alatäidetult 

näida välja, justkui oleks rehvirõhk õige. 

ETTEVAATUST! 

Pärast rehvirõhu kontrollimist ja rehvi 

õhuga täitmist paigaldage ventiilikork 

tagasi. Nii väldite niiskuse ja mustuse 

sisenemist ventiili, mis võib ventiili 

kahjustada. 

Tabelis toodud rehvirõhud on alati külmade 

rehvide õhurõhud. Külma rehvi 

rõhk on sellise rehvi rõhk, mis on vähemalt 

kolm tundi liikumatu olnud või millega 

on pärast kolmetunnist perioodi 

sõidetud vähem kui ühe miili vältel. 

Külm rehvirõhk ei tohi ületada rehviküljele 

pressitud maksimaalset väärtust. 

Kui välistemperatuurid kõiguvad, kontrollige 

rehvide rõhku sagedamini. 

Temperatuuri kõikudes muutuvad rehvide 

rõhud ligikaudu 1 psi (7 kPa) 

võrra 7 °C temperatuurimuutuse kohta. 

Pidage seda meeles rehvide rõhku 

garaažis kontrollides, seda eriti talviti. 

159

Näide. Kui garaaži sisetemperatuur on 

20 °C ja välistemperatuur on 0 °C, tuleb 

rehvirõhku 3 psi (21 kPa) võrra suurendada, 

see võrdub 1 psi (7 kPa) iga 7 °C 

temperatuurierinevuse kohta. 

Rehvirõhk võib kasutamise ajal suureneda 

väärtuselt 2 väärtusele 6 psi (13 

kuni 40 kPa). Sellisel juhul ärge vähendage 

õhurõhku, kuna vastasel juhul 

lasete rehvid liiga tühjaks. 

Rehvirõhk suurtel kiirustel 

Ohutud kiiruspiirangu piiridesse jäävad 

sõidukiirused määrab tootja. Kui kiiruspiirangud 

või tingimused võimaldavad 

sõidukiga suurtel kiirustel sõita, on õige 

rehvirõhk äärmiselt oluline. Suurtel kiirustel 

sõitmiseks peate rehvide rõhku 

suurendama ja koormust vähendama. 

Ohutud liikumiskiirused, koormused ja 

külmade rehvide õiged õhurõhud saate 

originaalseadmete või rehvide volitatud 

edasimüüjalt. 

160 

HOIATUS! 

Maksimaalselt koormatud sõidukiga 

suurel kiirusel sõitmine on ohtlik. 

Koormus rehvidele võib need purustada. 

Võite põhjustada tõsise avarii. 

Ärge sõitke maksimaalselt koormatud 

sõidukiga kiiremini kui 120 km/h. 

Radiaalrehvid 

HOIATUS! 

Kui kombineerite radiaalrehve 

muude rehvidega, on sõiduk raskesti 

juhitav. Selline ebastabiilsus võib olla 

ohtlik. Kasutage radiaalrehve alati 

neljase komplektina. Ärge kombineerige 

neid muude rehvidega. 

Radiaalrehve saab parandada vaid 

mustrialal, kuna külgsein on paindlik. 

Radiaalrehvide parandamiseks võtke 


Originaalrehvile vastav 

varurehv – kui kuulub 

varustusse 

Sõiduki varurehv on nii välimuselt kui 

funktsionaalsuselt originaalrehvidega 

identne. Seda varuratast võib kasutada 

ka sõiduki rataste roteerimisel. Kui 

sõiduk on varustatud originaalrehvidega 

identse varurehviga, leiate sõiduki 

rataste roteerimismustri jaotise “Käivitamine 

ja kasutamine” lõigus “Rehvide 

rotatsioonisoovitused”. 

Kui sõiduk pole varustatud identse 

varurehviga, võite ajutiselt kasutada 

muud rehvi. Ajutised rehvid on mõeldud 

kasutamiseks vaid selle sõidukiga. 

Sõiduk võib olla varustatud ühega järgmistest 

mitte vastavatest varurehvidest: 

ajutine varuratas, täismõõdus varuratas 

või piiratud kasutamisega varuratas. 

Ärge kasutage korraga rohkem kui ühte 

mitte vastavat ajutist varuratast.

ETTEVAATUST! 

Kuna sõiduki kliirens on väiksem, 

ärge sõitke ajutise, täismõõdus 

või piiratud kasutamisega rehviga 

automaatpesulasse. Vastasel juhul 

kahjustate sõidukit. 

Ajutine varuratas – kui kuulub 

varustusse 

Ajutine varuratas on mõeldud vaid 

hädaabinõuna kasutamiseks. Et saada 

teada, kas sõiduk on varustatud ajutise 

varurattaga, vaadake juhiukse paneelil 

paiknevat rehvi- ja koormustabelit 

või rehvi ennast. Ajutise varuratta 

mõõdu ees on tähis “T” või “S”. Näide. 

T145/80D18 103M. 

T, S = ajutine varuratas (Temporary 

Spare Tire) 

Kuna selle rehvi kasutusaeg on piiratud, 

laske originaalrehv võimalikult ruttu 

parandada (või asendada) ja tagasi 

paigaldada. 

Ärge paigaldage varurattale ilukilpi, 

samuti ärge paigaldage varuveljele 

originaalrehvi. Ärge kasutage korraga 

rohkem kui ühte ajutist varuratast. 

HOIATUS! 

Ajutine varuratas on mõeldud vaid 

hädaabinõuna kasutamiseks. Varuratast 

kasutades ärge sõitke kiiremini 

kui 80 km/h. Ajutiste varurataste 

kasutusaeg on piiratud. Kui muster 

on kulunud, tuleb varuratas välja 

vahetada. Järgige kõiki varurattale 

rakenduvaid nõudeid. Vastasel juhul 

võib varuratas puruneda ja võite 

sõiduki üle kontrolli kaotada. 

Täismõõdus varuratas – 


Täismõõdus varuratas on mõeldud vaid 

hädaabinõuna kasutamiseks. See rehv 

võib näida välja originaalrehvidega 

identne, kuid pole seda. Selle rehvi 

kasutusaeg on piiratud. Kui muster on 

kulunud, tuleb täismõõdus varuratas 

välja vahetada. Kuna see pole originaalrehviga 

identne, laske originaalrehv 

võimalikult ruttu parandada (või asendada) 

ja tagasi paigaldada. 

Piiratud kasutamisega 

varuratas – kui kuulub 

varustusse 

Piiratud kasutamisega varuratas on 

mõeldud vaid hädaabinõuna kasutamiseks. 

Vastav märge on tehtud rehvi küljele. 

Sildil on toodud rehvi kasutuspiirangud. 

See rehv võib näida välja originaalrehvidega 

identne, kuid pole seda. 

Piiratud kasutamisega rehvi kasutamine 

mõjutab sõiduki käitumist. Kuna see 

pole originaalrehviga identne, laske originaalrehv 

võimalikult ruttu parandada 

(või asendada) ja tagasi paigaldada. 

161

HOIATUS! 

Piiratud kasutamisega rehvi võib vaid 

hädaabinõuna kasutada. Piiratud kasutamisega 

rehvi kasutamine mõjutab 

sõiduki käitumist. Ärge sõitke kiiremini, 

kui rehvi sildil näidatud. Hoidke rehvis 

õiget õhurõhku. Vahetage (või parandage) 

originaalrehv esimesel võimalusel. 

Vastasel juhul võite kaotada kontrolli 

sõiduki üle. 

Rataste kaapimine 

Kui olete mutta, liiva või lumme kinni jäänud 

või olete jäisel pinnasel, ärge laske ratastel 

kaapida kiiremini kui 48 km/h pikema aja 

vältel kui 30 sekundit. 

Lisateavet leiate jaotise “Mida teha ohuolukorras” 

lõigus “Kinni jäänud sõiduki 

vabastamine”. 

162 

HOIATUS! 

Kiiresti pöörlevad rehvid on ohtlikud. 

Liigsest kiirusest tingitud jõud võivad 

rehvi kahjustada või selle purustada. 

Rehv võib lõhkeda ja vigastusi tekitada. 

Ärge laske rehvidel kaapida 

koha peal kiiremini kui 48 km/h või 

kauem kui 30 sekundit, samuti ärge 

lubage kedagi kaapiva ratta lähedusse. 

Mustri kulumismärgid 

Originaalrehvi mustri kulumismärgid 

aitavad määrata aega, mil rehvid välja 

tuleb vahetada. 

1 — Kulunud rehv 

2 — Uus rehv 

Need märgid on mustrisse märgitud. 

Märgid ilmuvad nähtavale, kui mustrisügavuseks 

on 2 mm. Kui muster on 

kulunud nende tähisteni, tuleb rehvid 

välja vahetada. 

Rehvi kasutusaeg 

Rehvi kasutusiga sõltub mitmest tegurist, 

sh järgmistest teguritest. 

• Sõidustiil 

• Rehvirõhk 

• Läbitud vahemaa

HOIATUS! 

Rehvid ja varurehvid tuleb mustrist 

hoolimata kuue aasta järel välja 

vahetada. Nõude eiramise tagajärjeks 

võib olla rehvi ootamatu purunemine. 

Võite kaotada kontrolli sõiduki 

üle ning põhjustada tõsise avarii. 

Hoidke rehve jahedas ja kuivas kohas, 

otsese päikesevalguse eest eemal. 

Kaitske rehve õli, määrdeainete ja kütuse 

eest. 

Asendusrehvid 

Uue sõiduki rehvid pakuvad mitmeid 

omadusi. Rehvide kulumist ja õiget rehvirõhku 

tuleb regulaarselt kontrollida. 

Tootja soovitab kasutada rehve, mis 

vastavad suuruselt, kvaliteedilt ja sooritusvõimelt 

originaalrehvidele. (Vt lõiku 

“Mustri kulumismärgid”). Rehvisuuruse 

leiate sildilt “Rehvi- ja koormusteave”. 

Hoolduskirjelduse ja koormusmärgid 

leiate originaalrehvidelt. Muude rehvide 

kasutamine võib mõjutada sõiduki juhitavust, 

turvalisust ja sõidumugavust. 

Rehvispetsifikatsioonide kohta saate 

teavet originaalseadmete edasimüüjalt 

või volitatud edasimüüjalt. 

HOIATUS! 

• Ärge kasutage muu suuruse või 

klassiga rehve, kui sõiduki jaoks 

määratud. Mõned heaks kiitmata 

rehvide ja rataste kombinatsioonid 

võivad muuta vedrustuse mõõte ja 

omadusi, mis omakorda muudavad 

juhitavust, käsitsemist ja pidurdamist. 

Võite rooli- ja vedrustuskomponente 

liigselt koormata. Võite 

kaotada kontrolli sõiduki üle ning 

põhjustada tõsise avarii. Kasutage 

ainult sõiduki jaoks heaks kiidetud 

suuruse ja koormusindeksiga rehve 

ja velgesid. 

• Ärge kasutage originaalrehvist väiksema 

koormusindeksiga rehve. 

Väiksema koormusindeksiga rehv 

võib puruneda. Võite kaotada sõiduki 

üle kontrolli ja põhjustada avarii. 

• Kui sõiduki rehvid pole piisava kiirusindeksiga, 

võivad need suurematel 

kiirustel puruneda. 

ETTEVAATUST! 

Kui asendate originaalrehvid erineva 

suurusega rehvidega, võivad spidomeetri 

ja odomeetri näidud valed olla. 

163

REHVIKETID 

Kasutage ainult selliseid kette või muid 

veojõuabisid, mis vastavad SAE tüübi 

S klassi spetsifikatsioonidele. Ketid 

peavad olema õige suurusega. 

MÄRKUS. 

Ärge kasutage kette ajutise varurattaga. 

ETTEVAATUST! 

Sõiduki või rehvide kahjustamise vältimiseks 

järgige järgmiseid ettevaatusabinõusid. 

• Kasutage kette ainult P215/60R17 

esirehvidel. 

• Kuna rehvide ja muude komponentide 

vaheline kliirens on kettide 

kasutamisel piiratud, on äärmiselt 

oluline kasutada vaid heas kasutuskorras 

olevaid kette. Katkised 

ketid võivad tekitada tõsiseid 

kahjustusi. Peatage sõiduk viivitamatult, 

kui kuulete müra, mis võib 

märkida keti purunemist. Enne 

kasutamise jätkamist eemaldage 

kõik keti kahjustatud osad. 

164 

(Jätkub) 


• Ärge ületage liikumiskiirust 70 km/h. 

• Sõitke ettevaatlikult ja vältige järske 

pöördeid ning kõrgeid teekonarusi, 

seda eriti koormatud sõidukiga. 

• Kinnitage ketid esiratastele võimalikult 

pingule ja pingutage iga poole 

miili järel. 

• Ärge sõitke pikalt kuival sillutisel. 

• Järgige vahendi tootja juhiseid nii 

paigaldamise, kasutamiskiiruste 

kui ka kasutustingimuste osas. Kui 

sõidukitootja soovitatud liikumiskiirus 

on teine, kasutage ketitootja 

madalamat soovituslikku liikumiskiirust. 

Kui maksimaalsed kiirused erinevad, 

kasutage ketitootja madalamat soovituslikku 

liikumiskiirust. See märkus rakendub 

kõigile veoabisüsteemidele, sh lüli- 

ja radiaalkettidele. 

REHVIDE 

ROTATSIOONISOOVITUSED 

Esi- ja tagatelgede rehvidele rakenduvad 

erinevad koormused ning nende 

hallata on erinevad juhtimis-, käsitse- 

mis- ja pidurdamisfunktsioonid. Seetõttu 

kuluvad need erineval määral. 

Sellist kulumisefekti saab vähendada 

rehvide rotatsiooniga. Rotatsiooni eelised 

avalduvad eelkõige agressiivse 

rehvimustriga rehvidel, nagu aastaringselt 

kasutatavad rehvid. Rotatsioon 

pikendab rehvi kasutusaega, aitab säilitada 

haarduvust mudas, lumes ja märgade 

ilmadega ning tagab sujuvama ja 

vaiksema sõidukogemuse. 

Õiged hooldusintervallid leiate jaotisest 

“Hoolduskavad”. Kiire ja ebaühtlase 

kulumise põhjused tuleb kõrvaldada 

enne rehvide rotatsiooni sooritamist. 

Soovitame vahetada rehve ristisuunas, 

nagu joonisel näidatud. Selline rotatsioonimuster 

ei rakendu teatud määratud 

pöörlemissuunaga rehvidele, mida 

ei tohi tagurpidi kasutada. 

Rehvide rotatsioon

NÕUDED KÜTUSELE — 

BENSIINIMOOTOR 

Kõik mootorid on valmistatud vastama 

kõigile emissiooninõuetele, tagavad 

kvaliteetse pliivaba kütuse, minimaalse 

oktaanarvuga 91 kasutamise korral 

säästlikkuse ja suurepärase jõudluse. 

Preemiumkütuse kasutamine pole õigustatud, 

kuna ei paku selle mootoriga tavalise 

kütuse üle mingeid eeliseid. 

Kerge detonatsioon madalatel pööretel 

ei kahjusta mootorit. Pidev raske detonatsioon 

suurtel kiirustel aga põhjustab 

mootorikahjustusi, sellisel juhul tuleb 

sõidukit viivitamatult hooldada. 

Kehva kvaliteediga kütus võib põhjustada 

probleeme, nagu raskelt käivitumine, 

mootori väljasuremine ning vahelejätmine. 

Selliste sümptomite ilmnemisel 

proovige enne sõiduki hooldamist 

muud kütust kasutada. 

Üle 40 autotootja on andnud välja ja kinnitanud 

heaks ühetaolise kütuse spetsifikatsioonid 

(Worldwide Fuel Charter, 

WWFC), millega määratakse kütuse omadused, 

mis annavad parema emissiooniväärtuse, 

mootori jõudluse ja vastupidavuse. 

Tootja soovitab kasutada WWFC 

spetsifikatsioonidele vastavat kütust. 

Metanool 

Metüül- või puupiiritust kasutatakse 

koos pliivaba kütusega segatuna erinevates 

kontsentratsioonides. Võite leida 

3% või suurema metanoolisisaldusega 

kütuseid koos muude alkoholkütustega 

(kaaslahused). 

Tootja ei vastuta metanoolkütuste või 

E85 etanoolsegude kasutamisest tingitud 

probleemide eest. Kuigi MTBE on 

metanoolist valmistatud hapnikuühend, 

pole sellel metanooli negatiivseid kõrvalmõjusid. 

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage metanooli või E85 

etanooli sisaldavaid kütuseid. Selliste 

segude kasutamine põhjustab käivitus- 

ja tööprobleeme ning võib kütusesüsteemi 

komponente kriitiliselt kahjustada. 

Etanool 

Tootja ei soovita kasutada selliseid kütuseid, 

mille etanoolisisaldus on suurem 

kui 10%. 

Usaldusväärsest allikast kütuse ostmisel 

vähendate riski seda 10% piiri ületada 

ja/või saada ebanormaalsete omadustega 

kütust. Samuti tuleb märkida, 

et etanoolisisaldusega kütuste kulu on 

suurem. 

Tootja ei vastuta metanoolkütuste või 

E85 etanoolsegude kasutamisest tingitud 

probleemide eest. Kuigi MTBE on 

metanoolist valmistatud hapnikuühend, 

pole sellel metanooli negatiivseid kõrvalmõjusid. 

ETTEVAATUST! 

Kui kasutate suurema kui 10% etanoolisisaldusega 

kütust, võib mootor 

tõrkuda ja käivitamine ning tööshoidmine 

raskendatud olla. Kahjulikud 

mõjud võivad mootorit jäädavalt 

kahjustada. 

165

Puhta õhu kütus 

Paljusid kütuseid segatakse puhtama 

õhu tagamiseks, seda eelkõige tugeva 

õhusaastatusega piirkondades. Need 

uued segud põletavad kütust puhtamalt. 

Autotootja toetab puhta keskkonna säilitamist. 

Neid segusid kasutades saate 

ka teie kaasa aidata. 

MMT kütuses 

MMT on mangaani sisaldav metalne 

lisand, mida segatakse kütusesse selle 

oktaanarvu tõstmiseks. MMT-ga segatud 

kütus ei anna suuremat jõudlust kui 

tavaline, MMT-ta sama oktaanarvuga 

kütus. MMT-ga segatud kütus vähendab 

süüteküünalde kasutusaega ja sõidukite 

heitgaasisüsteemi tööd. Tootja 

ei soovita sõidukiga MMT-sisaldusega 

kütuseid kasutada. Kütuse MMT-sisaldus 

ei pruugi olla kütusetankuril näidatud, 

seetõttu küsige oma kütusemüüjalt, 

kas kütus sisaldab MMT-d. 

166 

Kütuselisandid 

Peale pliivaba ja õige oktaanarvuga 

kütuse soovitatakse kasutada puhastusaineid, 

korrosiooni vähendavaid ja 

stabiliseerivaid lisandeid sisaldavaid 

kütuseid. Selliseid lisandeid sisaldavad 

kütused võivad vähendada kütusekulu, 

CO-emissioone ning säilitada sõiduki 

jõudlust. 

Vältige kütusesüsteemi puhastusainete 

valimatut kasutamist. Paljud sellised 

kummi- ja lakieemaldusvahendid 

võivad sisaldada aktiivseid lahusteid 

või sarnaseid koostisosi. Need võivad 

kahjustada kütusesüsteemi tihendeid ja 

membraane. 

HOIATUS! 

Heitgaasides sisalduv süsinikoksiid 

(CO) on surmav gaas. Süsinikoksiidi 

mürgistuse vältimiseks järgige allpool 

toodud juhiseid. 

(Jätkub) 


• Ärge hingake sisse heitgaase. 

Need sisaldavad tapvat, värvitut ja 

lõhnatut süsinikoksiid. Ärge laske 

mootoril töötada suletud ruumis, 

ärge istuge pika aja vältel pargitud 

ja töötava mootoriga sõidukis. Kui 

pargite sõiduki töötava mootoriga 

ja avatud kohas, reguleerige 

ventilatsioonisüsteem sõidukisse 

värsket õhku tõmbama. 

• Hooldage sõidukit ja kaitske salongi 

süsinikoksiidi eest. Laske heitgaasisüsteemi 

kontrollida iga kord, kui 

sõiduk üles tõstetakse. Laske kõik 

vead viivitamatult parandada. Kuni 

heitgaasisüsteem pole parandatud, 

sõitke avatud akendega. 

• Hoidke sõites tagaluuk suletuna, et 

vältida süsinikoksiidi salongi tungimist.

NÕUDED KÜTUSELE — 

DIISELMOOTOR 

Kasutage kvaliteetset diislikütust, mille 

tsetaanijärk on 50 või kõrgem (väävlisisaldus 

madalam kui 15 ppm) ja vastab 

standardile EN590. Kasutatavate kütuste 

kohta saate teavet volitatud edasimüüjalt. 

KÜTUSE LISAMINE 

Kütusemahuti kork 

Kütusemahuti kork paikneb sõiduki 

vasakul poolel kütuseava luugi taga. 

Kui mahuti kork on kadunud või kahjustatud, 

asendage see kindlasti. 

1. Lülitage mootor välja. 

2. Sisestage süütevõti kütusekorgi lukusüdamikku 

ja keerake seda veerand pööret 

paremale, seejärel keerake kütusekorki 

vasakule ja eemaldage see. 

3. Pärast kütusekorgi eemaldamist asetage 

korgi kinnitusaas üle kütuseluugil 

paikneva konksu. Nii hoiate korki eemal 

ja kaitsete sõiduki viimistluspinda. 

Kütusemahuti luuk 

4. Keerake võti tagasi vasakule ja eemaldage 

see. 

5. Korgi tagasi paigaldamiseks sisestage 

see täiteavasse ja keerake paremale, 

kuni kuulete vähemalt kolme lõksu. 

ETTEVAATUST! 

• Kui kasutate vale kütusekorki, võite 

kahjustada kütuse- või heitgaaside 

kontrollsüsteemi. 

• Kehvalt paigutuv kork võib lasta 

mustusel kütusesüsteemi siseneda. 

(Jätkub) 


• Kehvalt paigutuv kütusekork võib 

süüdata tõrke märgutule. 

• Kütuse mahaloksumise ning ületäitmise 

vältimiseks ärge tankige mahutit 

pilgeni täis. Kui kütusetankuri ots teeb 

klõpsu või lülitub välja, on mahuti täis. 

MÄRKUS. 

Kui kütusetankuri ots teeb klõpsu või 

lülitub välja, on mahuti täis. 

HOIATUS! 

• Teatud kütuste lenduvus võib 

suurendada rõhku kütusemahutis. 

Selle rõhu tulemusel võib kütust ja/ 

või aure korgi eemaldamisel mahutist 

välja paiskuda. Kui eemaldate 

korgi aeglaselt, võimaldate rõhul 

alaneda ja väldite kütuse välja 

pihustamist. 

(Jätkub) 

167


• Ärge kasutage tuld tankimise ajal 

või sõiduki läheduses, kui kütusemahuti 

kork on eemaldatud. 

• Ärge tankige töötava mootoriga. 

• Sõidukis paiknevat kanistrit kütusega 

täites võite põhjustada tulekahju. 

Võite saada põletushaavu. 

Asetage kanistrid täitmiseks alati 

maapinnale. 

Lahtise kütusemahuti korgi 

teade 

Kui sõiduki diagnostikasüsteem täheldab, 

et kütusekork on lahti või valesti 

paigaldatud, kuvatakse näidikupaneelil 

teade “gASCAP”. Lisateavet leiate 

jaotise “Armatuurlaud” lõigus “Näidikupaneeli 

kirjeldus”. Keerake kütusekork 

kinni ja vajutage teate kustutamiseks 

odomeetri/reisiodomeetri lähtestusnuppu. 

Kui probleem püsib, kuvatakse 

teade sõiduki järjekordsel käivitamisel 

uuesti. 

Lisateavet leiate jaotise “Sõiduki hooldamine” 

lõigus “Diagnostikasüsteem”. 

168 

HAAGISE VEDAMINE 

Selles lõigus leiate ohutusnõuandeid ja 

teavet sõidukiga pukseerimise kohta. 

Enne haagise vedamist lugege hoolikalt 

läbi teave koorma võimalikult efektiivse 

ja ohutu vedamise kohta. 

Garantii säilitamiseks järgige selles 

juhendis toodud juhiseid haagise vedamiseks. 

Üldised 

pukseerimisdefinitsioonid 

Teavet aitavad mõista järgmised haagise 

vedamisega seotud definitsioonid. 

Täismass 

Täismass on sõiduki maksimaalne 

lubatud kaal. See hõlmab juhi, reisijate, 

pagasi ja haagisekonksu kaalu. Koorem 

ei tohi sõiduki täismassi ületada. 

Haagise täismass 

See on haagise pluss kogu haagisel 

laaditud koorma mass. Haagise täismassi 

kaalumiseks soovitame laaditud 

haagisega autokaalule sõita. Kaal peab 

toetama tervet haagist. 

Kogu täismass 

Kogu täismass on sõiduki ja haagise 

lubatud mass koos. 

MÄRKUS. 

Kogu täismass hõlmab juhi kaalu 

(68 kg). 

Teljekoormus 

Teljekoormus on esi- ja tagatelgede 

maksimaalne kandevõime. Jaotage 

koorem ühtlaselt esi- ja tagatelgedele. 

Veenduge, et te ei ületa esi- ega tagatelje 

kandevõimet.

HOIATUS! 

Esi- või tagatelje kandevõime mitte 

ületamine on väga oluline. Emmakumma 

telje kandevõime ületamisel 

muutub sõiduki juhtimine ohtlikumaks. 

Võite sõiduki üle kontrolli 

kaotada ja õnnetuse põhjustada. 

Kaal haagisekonksule (TW) 

See on haagise poolt haakekuuli poole 

allapoole suunatav jõud. Enamikel juhtudel 

ei tohiks see olla vähem kui 5% 

ega rohkem kui 10% haagise koormusest. 

Kaal konksule ei tohi ületada 

haake sertifitseerimisjärgust või haagise 

šassiijärgust väiksemat väärtust. 

See ei tohiks olla väiksem kui 4% haagise 

koormusest, kuid mitte väiksem kui 

25 kg. Kaal konksul on osa sõidukile 

rakenduvast koormusest. 

HOIATUS! 

Valesti reguleeritud haakesüsteem 

vähendab juhitavust, stabiilsust ja pidurite 

sooritusvõimet. Lisateavet leiate 

haakeseadme või haagise tootjalt. 

Lauppindala 

Lauppindala on haagise maksimaalne 

kõrgus korrutatuna haagise maksimaalse 

frontaallaiusega. 

Turvatrossi ühendamine 

Euroopas kehtivad pidurdamisnõuded 

piduritega haagistele kuni kaaluga 3 

500 kg nõuavad sekundaarse ühenduse 

või turvatrossi kasutamist. 

Turvatrossi ühenduskoht paikneb pilus 

haakeseadme kinnituse külgseinal. 

Ühenduspunktiga 

• Eraldavata kuulliigendi korral suunake 

kaabel läbi ühenduspunkti ja haakige 

seejärel iseendaga (trossiga). 

Eraldatava haakekuuli turvatrossi 

kinnitus 

169

• Fikseeritud haakekuuli korral ühendage 

klamber otse määratud punktiga. 

Haagisetootja peab selle alternatiivi 

kasutamist lubama, sest klamber 

ei pruugi olla piisavalt tugev sellise 

kinnitusmeetodi kasutamiseks. 

170 

Fikseeritud haakekuuli turvakaabli 

kinnitus 

Ühenduspunktideta 

• Eraldatava haakekuuli korral järgige 

tootja või tarnija ühendussoovitusi. 

Eraldatava haakekuuli silmuskinnitus 

• Fikseeritud haakekuuli korral suunake 

kaabel ümber haakekuuli kaela. 

Sedaviisi paigaldamisel kasutage 

ühekordset silmust. 

Fikseeritud haakekuuli silmuskinnitus

Haagise pukseerimismass (haagise maksimaalne kaal) 

Tabelis allpool on toodud sõidukiga veetava haagise maksimaalsed massid. 

Mootor/ülekanne 

Max. GTW 

(haagise kogukaal) — 

piduriteta 

Max. GTW 

(haagise kogukaal) — 

piduritega 

Max. kaal haakeseadmele 

(vt märkust 1) 

2.4L Auto/Man (FWD) 1 000 lbs (450 kg) 2 645 lbs (1 200 kg) 165 lbs (75 kg) 

2.2L Diisel/Man (FWD) 1 000 lbs (450 kg) 2 645 lbs (1 200 kg) 220 lbs (100 kg) 

2.4L Auto/Man (4WD) 1 000 lbs (450 kg) 4 409 lbs (2 000 kg) 165 lbs (75 kg) 

2.2L Diisel/Man (4WD) 1 000 lbs (450 kg) 4 409 lbs (2 000 kg) 220 lbs (100 kg) 

Haagise maksimaalne vedamiskiirus on 100 km/h, v.a juhul, kui kohalikud seadused ei näe ette madalamat kiirust. 

Märkus1. Kaaluga haakeseadmele peab 

arvestama kui osa reisijate ja pagasi 

kaalust ning see ei tohi ületada rehvi- ja 

koormusteabes toodud kaalu. 

Haagise ja haakeseadme 

raskus 

Ratastele tasakaalustatud koorem või 

tagumises otsas raskem koorem võib 

põhjustada haagise tugevat küljelt küljele 

looklemist, mille tõttu võite kaotada 

kontrolli sõiduki ja haagise üle. Haagise 

vale koormamine on paljude haagisega 

juhtuvate õnnetuste põhjuseks. 

Ärge ületage haakeseadmele rakenduvat 

maksimaalset koormat. Sõiduki 

tagatelje koormuse arvutamisel arvestage 

järgmistega. 

• Haagise haakeühenduse raskus. 

• Muu sõidukisse laaditud koorma raskus. 

• Juhi ja reisijate kaal. 

MÄRKUS. 

Pidage meeles, et kõik haagisele 

laaditud suurendab sõiduki koormust. 

Lisaks tuleb sõiduki täismassi arvutamisel 

arvestada kõigi tehases või volitatud 

edasimüüja poolt paigaldatud 

seadmetega. Sõiduki maksimaalkoormuse 

leiate rehvi- ja koormustabelist, 

mis on toodud juhiukse piilaril. 

171

Pukseerimisnõuded 

Uue sõiduki ajamikomponentide õige 

sissetöötamise tagamiseks järgige järgmiseid 

juhiseid. 

ETTEVAATUST! 

• Ärge vedage haagiseid esimese 500 

miili (805 km) vältel. Võite kahjustada 

mootorit, telge ja muid osasid. 

• Seejärel ärge vedage esimese 

500 miili (805 km) jooksul haagist 

kiiremini kui 80 km/h, ärge tehke 

äkilisi paigaltvõtte. Nii aitate kaasa 

mootori ja sõiduki muude osade 

sissetöötamisele raskemata koormate 

vedamiseks. 

HOIATUS! 

Valed vedamisvõtted võivad põhjustada 

õnnetusi. Haagise võimalikult 

ohutuks vedamiseks järgige järgmiseid 

juhiseid. 

172 

(Jätkub) 


• Veenduge, et koorem on korralikult 

haagisele kinnitatud ja ei nihku sõitmise 

ajal paigast. Kui veate pagasit, 

mis pole täielikult kinnitatud, võib 

koorma dünaamiline nihkumine 

põhjustada kontrolli kaotuse sõiduki 

üle. Võite sõiduki üle kontrolli kaotada 

ja õnnetuse põhjustada. 

• Kõik haakeseadmed tuleb professionaalide 

poolt paigaldada. 

• Pagasit või haagist vedades ärge 

koormake sõidukit ega haagist üle. 

Ülekoormamine võib põhjustada 

kontrolli kao sõiduki üle, kahjustada 

pidureid, telge, mootorit, ülekandemehhanismi, 

roolisüsteemi, vedrustust 

ja šassiid või rehve. 

• Kasutage alati sõiduki ja haagise 

vahel turvakette. Ühendage ketid 

sõiduki haakeseadme raami või 

konksu külge. Viige ketid üle 

haagisekonksu ja jätke piisav lõtk 

kurvide läbimiseks. 

(Jätkub) 


• Haagisega varustatud sõidukeid 

ei tohi parkida kallakutele. Parkimisel 

rakendage vedava sõiduki 

seisupidur. Lülitage automaatkäigukast 

parkasendisse. Blokeerige 

haagise rattad. 

• GCWR määra ei tohi ületada. 

• Raskus tuleb jaotada ühtlaselt 

vedava sõiduki ja haagise vahel, 

pidades samas kinni järgmisest 

neljast määrast. 

1. GVWR 

2. GTW 

3. GAWR 

4. Haakeseadme raskus.

Pukseerimisnõuded – rehvid 

− Ärge vedage haagist, kui olete paigaldanud 

ajutise varuratta. 

- Õige rehvirõhk on sõiduki rahuldava 

toimimise ja ohutuse tagamiseks äärmiselt 

oluline. Lisateavet leiate jaotise 


“Rehvid – üldine teave”. 

− Veenduge enne haagise kasutamist, 

et selle rehvid on õige õhurõhuga täidetud. 

− Enne haagise kasutamist veenduge, 

et rehvid pole liigselt kulunud või 

kahjustatud. Lisateavet leiate jaotise 


“Rehvid – üldine teave”. 

− Rehvide vahetamise kohta leiate lisateavet 

jaotise “Käivitamine ja kasutamine” 

lõigus “Rehvid – üldine teave”. 

Kui asendate rehvid suurema koormusindeksiga 

rehvide vastu, ei suurene 

sellega sõiduki GVWR ja GAWR piirmäärad. 

Pukseerimisnõuded – haagise 

pidurid 

− Ärge ühendage sõiduki hüdraulilist 

pidurisüsteemi või vaakumsüsteemi 

haagise süsteemiga. See võib põhjustada 

ebapiisavat pidurdamist ja 

sellest tingitud õnnetusi. 

− Hüdrauliliste piduritega haagise vedamiseks 

pole elektroonilist kontrollerit 

vaja. 

− Pidureid soovitatakse üle 450 kg 

raskustele haagistele ning nõutakse 

haagistelt, mis kaaluvad rohkem kui 

750 kg. 

ETTEVAATUST! 

Kui haagis kaalub koormatuna üle 450 

kg, peab see olema piduritega varustatud. 

Vastasel juhul võivad pidurid 

kiiremini kuluda, pidurdamine vajab 

suuremat jõudlust ja pidurdusteekond 

on pikem. 

HOIATUS! 

• Ärge ühendage haagise pidureid 

sõiduki hüdraulilise pidurisüsteemiga. 

See võib pidurisüsteemi üle 

koormata ja põhjustada selle tõrkumise. 

Vajadusel ei pruugi pidurid 

töötada ja võite põhjustada õnnetuse. 

• Haagise vedamisel on pidurdusteekond 

pikem. Haagise vedamisel 

hoidke pikemat pikivahet. Hoiatuse 

eiramise tagajärjeks võib olla 

avarii. 

Pukseerimisnõuded – haagise tuled 

ja juhtmestik 

Haagise vedamisel peavad haagise 

stopp- ja suunatuled töökorras olema. 

Haagisekomplekti võib kuuluda 7- või 

13-kontaktiline pistikupesa. Kasutage 

tehase heaks kiiduga pistikupesa. 

MÄRKUS. 

Ärge jätkühendage juhtmeid sõiduki 

juhtmestikuga. 

173

Elektriühendused on sõiduki elektrisüsteemiga 

ühendatud, peate vaid haagise 

pistikupesaga ühendama. 

Kontakti 

number 

174 

7-kontaktiline pistikupesa 

Funktsioon 

Juhtme 

värv 

1 Vasak suunatuli Kollane 

2 

3 

4 

Tagumine 

udutuli 

Maandus/ühine 

tagasijuhe 

Parem suunatuli 

Sinine 

Valge 

Roheline 

Kontakti 

number 

5 

Funktsioon 

Tagumine 

parem gabariit, 

küljetuled ja 

tagumine 

numbrimärgi 

tuli. b 

Juhtme 

värv 

Pruun 

6 Stopptuled Punane 

7 

Tagumine 

vasak gabariit, 

küljetuled 

ja tagumine 

numbrimärgi 

tuli. b 

Must 

b Numbrituli tuleb ühendada nii, et 

seadme valgusti pole ühendatud nii 

kontaktiga 5 kui kontaktiga 7. 

Kontakti 

number 

13-kontaktiline pistikupesa 

Funktsioon 

Juhtme 

värv 

1 Vasak suunatuli Kollane 

2 

3 a 

4 

Tagumine 

udutuli 

Maandus/ühine 

tagasijuhe 

kontaktidele 

(viikudele) 1 ja 

2 ning 4 kuni 8 

Parem suunatuli 

Sinine 

Valge 

Roheline

Kontakti 

number 

5 

Funktsioon 

Tagumine 

parem gabariit, 

küljetuled ja 

tagumine 

numbrimärgi 

tuli. b 

Juhtme 

värv 

Pruun 

6 Stopptuled Punane 

7 

Tagumine 

vasak gabariit, 

küljetuled 

ja tagumine 

numbrimärgi 

tuli. b 

8 Tagurdustuled 

9 

Toiteallikas 

(+12V) 

Must 

Punane/ 

must 

Pruun/valge 

Kontakti 

number 

10 

11 a 

Funktsioon 

Süütelülitist 

juhitav 

toiteallikas 

(+12V) 

Tagasijuhe 

kontaktile 

(viigule) 10 

12 Reserv 

13 a 

Tagasijuhe 

kontaktile 

(kontaktile) 9 

Juhtme 

värv 

Punane 

Valge 

Punane/ 

sinine 

Valge 

Märkus. Kontakti 12 määrang vahetati 

ühendatud haagise kodeerimiselt reservviigule. 

a Kolm tagastussüsteemi pole haagisega 

elektriliselt ühendatud. 

b Numbrituli tuleb ühendada nii, et 

seadme valgusti pole ühendatud nii 

kontaktiga 5 kui kontaktiga 7. 

Pukseerimissoovitused 

Enne reisile asumist harjutage pööramist, 

peatumist ning haagisega tagurdamist. 

Kui kasutate haagise vedamiseks 

manuaalkäigukastiga sõidukit, peate 

siduri liigse libistamise vältimiseks võtma 

kohalt esimese käiguga. 

Elektrooniline kiirusehoidja – kui 


− Ärge kasutage künklikul maastikul ega 

rasket koormat vedades. 

− Kui kogete kiirusehoidja kasutamisel 

suuremat kui 16 km/h kiiruselangust, 

lahutage süsteem, kuni saate püsikiiruse 

uuesti rakendada. 

− Kütusekulu vähendamiseks kasutage 

püsikiirusehoidjat tasasel pinnasel ja 

kergeid koormaid vedades. 

Jahutussüsteem 

Mootori ja ülekandesüsteemi ülekuumenemise 

vältimiseks toimige järgmiselt. 

− Linnas sõitmine 

Kui peatute lühikeseks ajaks, lülitage 

sisse neutraalkäik ja laske mootoril tühikäigu 

pööretel töötada. 

175

− Maanteel sõitmine 

Vähendage kiirust. 

− Kliimaseade 

Lülitage ajutiselt välja. 

Haakeseadme ühenduspunktid 

Sõiduk vajab haagise ohutuks ja efektiivseks 

vedamiseks täiendavaid seadmeid. 

Haakeseade tuleb ühendada sõidukikere 

küljes olevate ühenduspunktidesse. 

Täpsed ühenduspunktid leiate 

järgmisest tabelist. Soovitame tungivalt 

kasutada ka muid seadmeid, nagu 

SÕIDUKI PUKSEERIMINE 

176 

haagise stabiilsuse kontrollseadmeid ja 

pidureid, haagise tasandusseadmeid ja 

madala profiiliga peegleid. 

Haakeseadme ühenduspunktid ja 

üleulatuse mõõdud 

A 

(raami põhjal ja 

küljel olevad kinnitusavad) 

B 

(võib sõltuvalt 

haagise tüübist 

erineda) 

17 tolli (427,42 mm) 

37 tolli (942 mm) 

C 21 tolli (522 mm) 

Pukseerimistingimused Rattad maast LAHTI Manuaalkäigukast Automaatkäigukast 

Pukseerimine rattad maas Puudub 

Pukseerimine üks telg üles 

tõstetud 

• Käigukast neutraalasendis 

• Süütevõti asendis ACC 

Eesmised Ei OK (ainult FWD) 

Tagumised Ei Ei 

Haagisel Kõik OK OK 

Ei

MÄRKUS. 

Manuaalkäigukastiga sõidukeid võib 

pukseerida kõigil lubatud kiirustel 

ja määramata vahemaa jooksul, kui 

käigukast on neutraalasendis ja 

süüde asendis ACC. 

ETTEVAATUST! 

• Ärge pukseerige mööda maad 

automaatkäigukastiga sõidukit. 

Vastasel juhul kahjustate ajamit. 

Kui selline sõiduk vajab pukseerimist, 

veenduge, et kõik juhtrattad 

on maast lahti. 

• Ärge tõstke esi- või tagarattaid üles. 

Kui sõiduki pukseerimisel esi- või 

tagarattad üles tõstetakse, võite 

käigu- või jaotuskasti kahjustada. 

177

MIDA TEHA OHUOLUKORRAS 

• OHUTULED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 

• KUI MOOTOR ÜLE KUUMENEB . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 

• AUTOMAATKÄIGUKASTI ÜLEKUUMENEMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . 182 

• SÕIDUKI TÕSTMINE JA REHVIVAHETUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 182 

• Tungraua asukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 182 

• Varuratta hoiukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 182 

• Ettevalmistused sõiduki tungrauaga tõstmiseks . . . . . . . . . . . . . 182 

• Tungraua kasutusjuhised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 183 

• KÄIVITUSABITOIMINGUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 186 

• Ettevalmistused käivitusabi andmiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 186 

• Käivitusabi toiming . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 187 

• KINNI JÄÄNUD SÕIDUKI VABASTAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 188 

• PUKSEERIMISKONKS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 189 

• Eesmise pukseerimiskonksu kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 189 

• Tagumise pukseerimiskonksu kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . 190 

• KÄIGUKANGI VABASTAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 190 

6 

179

• LIIKUMISVÕIMETU SÕIDUKI PUKSEERIMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . 190 

• Süütevõtmega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 190 

• Süütevõtmeta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 191 

180

OHUTULED 

Ohutulede lüliti paikneb armatuurlaual 

kliimaseadme juhtseadmete all. 

Ohutulede sisselülitamiseks 

vajutage lülitit. Kui lüliti on aktiveeritud, 

hakkavad kõik suunatuled 

kaasliiklejate hoiatamiseks 

vilkuma. Ohutulede väljalülitamiseks 

vajutage lülitit veel kord. 

See on avarii hoiatussüsteem ja seda 

ei peaks kasutama liikuva sõidukiga. 

Kasutage ohutulesid siis, kui sõiduk on 

liikumisvõimetu ja kujutab kaasliiklejatele 

ohtu. 

Kui peate sõidukist abi otsimiseks 

väljuma, jäävad ohutuled põlema ka 

pärast süüte väljalülitamist. 

MÄRKUS. 

Ohutulede pikaajaline kasutamine 

kulutab akut. 

KUI MOOTOR ÜLE 

KUUMENEB 

Järgmistes olukordades saate potentsiaalse 

ülekuumenemise vältimiseks 

võtta kasutusele vastavad meetmed. 

• Maanteel — aeglustage liikumiskiirust. 

• Linnas — kui olete peatunud, lülitage 

käigukast neutraalasendisse, kuid 

ärge suurendage mootori tühikäigu 

pöördeid. 

MÄRKUS. 

Ülekuumenemise vältimiseks saate 

sooritada järgmised sammud. 

• Kui kliimaseade on sees, lülitage see 

välja. Kliimaseade soojendab mootori 

jahutussüsteemi ning kliimaseadme 

väljalülitamine võib probleemi lahendada. 

• Lisaks võite temperatuuri maksimaalsele 

soojussättele seada, 

suunata režiimi õhku põrandale 

suunama ja seada ventilaatori täisvõimsusel 

tööle. Sellisel juhul töötab 

küttesüsteem radiaatori abina ning 

aitab eemaldada soojust mootori 

jahutussüsteemist. 

ETTEVAATUST! 

Kuuma jahutusvedelikuga sõitmine 

võib sõidukit kahjustada. Kui osuti 

tõuseb märgini H (punane), annab 

näidikupaneel helisignaali. Kui see 

on ohutu, peatage sõiduk teepervel 

ja laske mootoril tühikäigu pööretel 

töötada. Lülitage kliimaseade välja ja 

oodake, kuni osuti normaalvahemikku 

naaseb. Kui osuti jääb vahemikku H 

(punane) kauemaks kui ühe minuti, 

seisake mootor viivitamatult ja võtke 

ühendust hoolduskeskusega. 

HOIATUS! 

Kuum jahutusvedelik (antifriis) või 

radiaatori aur võivad põhjustada tõsiseid 

põletushaavasid. Kui kuulete või 

näete kapoti alt väljumas auru, ärge 

avage kapotti enne, kui radiaator on 

maha jahtunud. Ärge avage jahutussüsteemi 

rõhukorki, kui radiaator või 

jahutusvedeliku anum on tulised. 

181

AUTOMAATKÄIGUKASTI 

ÜLEKUUMENEMINE 

Suure kiirusega sõitmisel või haagise 

kuuma ilmaga pikalt ülesmäge vedamisel 

võib automaatkäigukasti õli liiga 

kuumaks muutuda. 

Sellisel juhul süttib käigukasti 

ülekuumenemist tähistav 

märgutuli ning liikumiskiirust 

aeglustatakse natuke, 

kuni automaatkäigukast maha jahtub ja 

tavakiiruse saab taastada. Kui hoiate 

suurt liikumiskiirust, võib käigukast 

uuesti üle kuumeneda. 

SÕIDUKI TÕSTMINE JA 

REHVIVAHETUS 

HOIATUS! 

• Ärge üritage vahetada sõiduki 

liikluse poolse külje rehve. Sõitke 

piisavalt tee pervele, et vältida 

otsasõitu sõiduki tungrauaga tõstmisel 

või ratta vahetamisel. 

182 

(Jätkub) 


• Tungrauaga üles tõstetud sõiduki 

alla ronimine on ohtlik. 

Sõiduk võib tungraualt maha libiseda 

ja teile peale kukkuda. Võite jääda 

sõiduki alla. Ärge sirutage kehaosi 

tungrauaga tõstetud sõiduki alla. 

• Ärge laske tungrauaga tõstetud 

sõiduki mootoril töötada. Kui peate 

sõiduki alla minema, viige sõiduk 

hoolduskeskusesse, kus see tõstukiga 

üles tõstetakse. 

• Tungraud on mõeldud kui töövahend 

rehvide vahetamiseks. Tungrauda 

ei tohiks kasutada hooldamise 

eesmärgil sõiduki tõstmiseks. 

Sõiduk tuleb tõsta üles kindlal ja 

ühetasasel pinnasel. Vältige jäiseid 

või libedaid alasid. 

Tungraua asukoht 

Tungraud ja tungraua hoob paiknevad 

pagasiruumis põranda all. 

Varuratta ja tungraua hoiukoht 

Varuratta hoiukoht 

Varuratas paikneb pagasiruumis põranda 

all. 

Varuratta eemaldamine 

Tõstke põranda kate üles ja eemaldage 

kinnitus. 

Ettevalmistused sõiduki 

tungrauaga tõstmiseks 

1. Parkige sõiduk kindlale ja ühetasasele 

pinnasele; vältige jäiseid või libedaid 

pinnaseid.

HOIATUS! 

Ärge vahetage sõiduki liikluse poolse 

külje ratast vaid parkige piisavalt 

kaugele teepeenrale, et vältida otsasõitu 

tungraua kasutamisel või ratta 

vahetamisel. 

2. Lülitage ohutuled sisse. 


4. Lülitage käigukang parkasendisse 

(automaatkäigukast) või tagurdusasendisse 

(manuaalkäigukast). 

5. Lülitage süüde välja. 

6. Blokeerige tungrauast 

diagonaalselt 

jäävad esi- ja tagarattad. 

Kui näiteks 

vahetate eesmist 

parempoolset ratast, 

blokeerige tagumine 

vasakpoolne ratas. 

MÄRKUS. 

Reisijad ei tohi sõiduki tungrauaga 

tõstmisel sõidukis olla. 

Tungraua kasutusjuhised 

HOIATUS! 

Vigastuste või sõiduki kahjustamise 

vältimiseks järgige hoolikalt järgmiseid 

hoiatusi rehvide vahetamise kohta. 

• Enne sõiduki tõstmist parkige sõiduk 

alati kindlale ja ühetasasele pinnasele 

ning teest võimalikult kaugele. 

• Lülitage ohutuled sisse. 

• Blokeerige tõstetavast poolest diagonaali 

jääv ratas. 

• Rakendage seisupidur ja lülitage 

automaatkäigukast parkasendisse; 

manuaalkäigukast lülitage tagurdusasendisse. 

• Ärge laske tungrauaga tõstetud 

sõiduki mootoril töötada. 

• Ärge lubage kedagi sõidukisse istuma. 

• Ärge ronige tungrauaga tõstetud 

sõiduki alla. 

• Kasutage tungrauda vaid märgitud 

asukohtades ja ainult rataste vahetamiseks. 

(Jätkub) 


• Kui töötate teel või selle läheduses, 

olge äärmiselt ettevaatlik. 

• Et tagada tühja või täis puhutud 

varuratta turvaline kinnitamine, 

tuleb varuratas paigaldada panipaika 

ventiiliga pool allpool. 

Tungraua hoiatussilt 

ETTEVAATUST! 

Ärge tõstke sõidukit tungrauaga kohtadest, 

kus see pole ette nähtud. 

MÄRKUS. 

Lisateavet varuratta ja selle kasutamise 

kohta leiate jaotise “Käivitamine ja 

kasutamine” lõigus “Rehvid – üldteave”. 

183

1. Eemaldage tungraud ja mutrivõti. 

Keerake tungraua kruvi vasakule ja 

vabastage mutrivõti, seejärel eemaldage 

mutrivõti tungraua küljest. 

2. Keerake rattamutrid ühe pöörde võrra 

lahti, kui ratas puutub vastu maapinda 

(ärge eemaldage neid). 

MÄRKUS. 

Sõidukikere mõlemal küljel on kohad 

sõiduki tungrauaga tõstmiseks. 

Eesmised asukohad on palistatud 

kolmnurksete sisselõigetega, tagumised 

kahe nelinurkse sisselõikega. 

184 

Eesmine tungraua paigutuskoht 

Tagumine tungraua paigutuskoht 

Plastikust lävekarbikatetega sõidukitel 

on plastikusse tungraua paigutuskohtades 

auk lõigatud. 

Ärge tõstke sõidukit enne, kui olete 

veendunud, et tungraud on korralikult 

rakendunud. 

3. Keerake tungraua kruvi vasakule, 

kuni saate tungraua sõiduki alla asetada. 

Kui olete tungraua korralikult paigutanud, 

keerake kruvi paremale, kuni 

tungraua pea rakendub tõstmiskohaga. 

HOIATUS! 

Kui tõstate sõiduki kõrgemale kui vaja, 

muutub sõiduk vähem stabiilseks. See 

võib tungraualt maha libiseda ja kõrvalseisjaid 

vigastada. Tõstke sõidukit 

piisavalt, et ratas eemaldada. 

4. Sõiduki tõstmiseks keerake tungrauda 

paremale lahti. Tõstke sõidukit 

piisavalt, et ratas õhku tõuseks ning kliirens 

võimaldab varuratta paigaldada. 

Rataste minimaalne tõstmine tagab 

maksimaalse stabiilsuse.

5. Eemaldage rattamutrid ja tõmmake 

ratas koos ilukilbiga rummult maha. Paigaldage 

varuratas, seejärel sisestage 

rattamutrid koonuses pool ees. Pingutage 

mutreid kergelt. 

HOIATUS! 

Et vältida sõiduki tungraualt maha 

surumist, ärge pingutage mutreid täielikult 

enne, kui sõiduk on maapinnale 

langetatud. Nõude eiramise tagajärjeks 

võivad olla tõsised vigastused. 

ETTEVAATUST! 

Veenduge, et paigaldate varuratta 

nii, et õhuventiil jääb väljapoole. 

Varuratta valel paigaldamisel võite 

sõidukit kahjustada. 

Varuratta paigaldamine 

HOIATUS! 

Vigastuste vältimiseks käsitsege ilukilpe 

ettevaatlikult. 

MÄRKUS. 

Ilukilp kinnitub ratta külge rattamutritega. 

Originaalratta tagasi paigaldamisel 

joondage ilukilp õhuventiiliga, 

asetage ilukilp paika ja kinnitage 

mutrid. 

6. Sõiduki langetamiseks keerake tungraua 

kruvi vasakule. 

7. Lõpetage mutrite pingutamine. Suurema 

jõuõla saamiseks suruge mutrivõtit 

allapoole. Keerake mutreid vaheldumisi, 

kuni kõiki on kaks korda pingutatud. 

Mutrite õige pingutustugevus on 

135 Nm. Kui kahtlete mutrite kinnitustugevuses, 

kontrollige seda dünamomeetrilise 

mutrivõtmega või laske seda 

teha volitatud edasimüüja juures või 

hoolduskeskuses. 

8. Eemaldage tõkiskingad ja langetage 

tungrauda, kuni see on täiesti vaba. 

Ühendage mutrivõti tagasi tungraua 

külge ja asetage see tagasi omale 

kohale. Kinnitage komplekt vastavate 

vahenditega. 

HOIATUS! 

Lahtine ratas või tungraud võivad 

järsul pidurdamisel või avarii korral 

reisijaid ohustada. Hoiustage varuratast 

ja tungrauda selleks ette nähtud 

kohas. 

9. Asetage tühi rehv pagasiruumi ja 

laske see võimalikult ruttu parandada 

või asendada. 

185

HOIATUS! 

Lahtine ratas või tungraud võivad järsul 

pidurdamisel või avarii korral reisijaid 

ohustada. Laske tühi ratas viivitamatult 

parandada või asendada. 

10. Kontrollige varuratta õhurõhku võimalikult 

varsti. Vajadusel lisage õhku. 

KÄIVITUSABITOIMINGUD 

Kui sõiduki aku on tühjaks saanud, saate 

sõiduki käivitada teise sõiduki akult või 

kaasas kantavalt abiakult. Käivitusabi 

kaablite vale kasutamine on ohtlik, seega 

järgige selles lõigus toodud juhiseid. 

MÄRKUS. 

Kui kasutate kaasas kantavat abiakut, 

järgige tootja kasutusjuhiseid ja 

nõuandeid. 

186 

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage abiakut või muud toiteallikat, 

mille toitepinge on suurem kui 

12 V, vastasel juhul võite kahjustada 

akut, starterit, generaatorit või sõiduki 

elektrisüsteemi. 

HOIATUS! 

Ärge üritage anda voolu külmunud 

akule. Jäätunud aku võib plahvatada ja 

tõsiseid vigastusi tekitada. 

Ettevalmistused käivitusabi 

andmiseks 

Sõiduki aku paikneb mootoriruumi 

eesosas õhu sissevõtu all. Akule ligi 

pääsemiseks eemaldage õhu sissevõtutoru, 

milleks vabastage kaks radiaatoritalal 

paiknevat kinnitust. 

Õhu sissevõtutoru kinnitused 

Aku plussklemm

HOIATUS! 

• Vältige radiaatori jahutusventilaatori 

puudutamist. Kui süüde on sisse 

lülitatud, võib see iga hetk käivituda. 

Liikuvad labad võivad teid vigastada. 

• Eemaldage metallist ehted, käekellad 

või käevõrud, mis võivad elektrit 

juhtida. Võite tõsiselt viga saada. 

• Akud sisaldavad väävelhapet ja 

tekitavad tule- ja plahvatusohtlikku 

vesinikgaasi. Hoidke lahtised leegid 

ja sädemed akust eemal. 

1. Rakendage seisupidur, lülitage automaatkäigukast 

parkasendisse ja süüde 

asendisse LOCK. 

2. Lülitage küte, raadio ja kõik muud 

ebavajalikud elektritarvikud välja. 

3. Kui kasutate käivitusabina muu sõiduki 

akut, parkige sõidukid lähestikku, 

rakendage seisupidur ja lülitage süüde 

välja. 

HOIATUS! 

Ärge lubage sõidukitel teineteise 

vastu puutuda, vastasel juhul võite 

elektrilöögi saada. 

Käivitusabi toiming 

HOIATUS! 

Järgmiste toimingute eiramise tagajärjeks 

võib olla akuplahvatus ja 

sellest tingitud vigastused. 

ETTEVAATUST! 

Järgmiste toimingute eiramise tagajärjena 

võite kahjustada abisõiduki või 

tühja akuga sõiduki laadimissüsteemi. 

MÄRKUS. 

Eemaldage õhu sissevõtutoru enne 

käivituabi andmist. 

1. Ühendage abikaabli plussklemm (+) 

sõiduki aku plussklemmiga (+). 

2. Ühendage abikaabli teine plussklemm 

(+) abistava sõiduki aku plussklemmiga 

(+). 

3. Ühendage abikaabli miinusklemm (-) 

abistava sõiduki miinusklemmiga (-). 

4. Ühendage abikaabli miinuskaabli 

(-) teine ots maanduspunktiga (tühja 

akuga sõiduki paljastatud metallosa), 

mis ei paikne aku ega kütuse sissepritsesüsteemi 

läheduses. 

HOIATUS! 

Ärge ühendage kaablit tühja aku 

miinusklemmiga (-). Elektrisäde võib 

panna aku plahvatama ja tekitada 

vigastusi. 

5. Käivitage abistava sõiduki mootor 

ja laske sel paar minutit tühikäigul töötada, 

seejärel käivitage tühja akuga sõiduki 

mootor. 

187

Kui mootor on käivitunud, eemaldage 

abikaablid vastupidises järjekorras. 

6. Lahutage abikaabli miinusklemm (-) 

tühja akuga sõiduki miinusklemmi (-) 

küljest. 

7. Lahutage abikaabli miinusklemm (-) 

abistava sõiduki miinusklemmist (-). 

8. Lahutage abikaabli teine plussklemm 

(+) abistava sõiduki aku plussklemmist 

(+). 

9. Lahutage abikaabli plussklemm (+) sõiduki 

plussklemmist (+). 

10. Paigaldage õhu sissevõtutoru tagasi. 

Kui peate sõiduki käivitamiseks sagedasti 

abiakut kasutama, laske volitatud 

edasimüüjal akut ja laadimissüsteemi 

kontrollida. 

188 

ETTEVAATUST! 

Paljud sõiduki pistikupesadesse 

ühendatud tarvikud tarbivad voolu ka 

siis, kui neid ei kasutata (nt mobiiltelefonid 

jne). Kui sellist seadet piisavalt 

kaua pistikupesas ühendatuna hoida, 

laetakse akut nii palju tühjemaks, et 

see lühendab aku kasutusiga ja/või 

takistab sõiduki käivitamist. 

KINNI JÄÄNUD SÕIDUKI 

VABASTAMINE 

Kui sõiduk jääb lume, liiva või muda 

sisse kinni, saab selle tavaliselt nõksutamise 

teel vabastada. Keerake rooliratast 

paremale ja vasakule, et vabastada 

esirataste ümbrus. Vahetage käike 

esimese ja tagurduskäigu vahel. Kõige 

efektiivsemalt töötab gaasipedaali minimaalne 

kasutamine, et vältida rataste 

kaapimist. 

ETTEVAATUST! 

Kõrged pöörded ja rataste koha peal 

pöörlemine võib lõppeda käigukasti 

ülekuumenemise ja kahjustamisega. 

Pärast iga viite kõigutustsüklit laske 

mootoril neutraalasendis vähemalt 

ühe minuti jooksul tühikäigul töötada. 

Nii minimeerite ülekuumenemise ja 

käigukasti kahjustamise ohtu. 

MÄRKUS. 

Kui sõiduk on varustatud veojõukontrolli 

või elektroonilise stabilisaatoriga, 

lülitage need enne sõiduki nõksutamist 

välja. 

ETTEVAATUST! 

• Sõidukit nõksutades ärge laske 

ratastel pöörelda kiiremini kui 15 

mph (24 km/h), vastasel juhul võite 

jõuajamit kahjustada. 

(Jätkub)


• Kõrged pöörded ja rataste koha 

peal kaapimine võib lõppeda käigukasti 

ülekuumenemise ja kahjustamisega. 

Lisaks kahjustab see 

rehve. Kui käik on sisse lülitatud, 

ärge laske sõiduki ratastel kaapida 

kiiremini kui 48 km/h (käiguvahetust 

ei toimu). 

HOIATUS! 

Kiiresti pöörlevad rehvid on ohtlikud. 

Rataste liigse pöörlemisega tekitatud 

jõud võivad telge ja rehve kahjustada 

või need isegi rikkuda. Rehv võib 

lõhkeda ja vigastusi tekitada. Ärge 

laske rehvidel kaapida koha peal 

kiiremini kui 30 mph (48 km/h) või 

kauem kui 30 sekundit, samuti ärge 

lubage kedagi pöörleva rehvi lähedusse. 

PUKSEERIMISKONKS 

Sõiduk on varustatud pukseerimiskonksuga, 

mida saab kasutada sõiduki vedamiseks. 

Pukseerimiskonks 

ETTEVAATUST! 

Pukseerimiskonkse tuleb kasutada 

vaid hädaabi korras, nt teele seiskunud 

sõiduki eemaldamiseks. Ärge kasutage 

pukseerimiskonkse sõiduki pukseerimiseks 

ühendamiseks või muu sõiduki 

maanteel pukseerimiseks. Võite sõidukit 

kahjustada. Sõiduki vedamiseks soovitame 

kasutada veorihmasid; ketid 

võivad sõidukit kahjustada. 

HOIATUS! 

Pukseerimiskonkse kasutades hoiduge 

sõidukist eemale. Veorihmad ja –ketid 

võivad puruneda ja vigastusi tekitada. 

Eesmise pukseerimiskonksu 

kasutamine 

Eesmise pukseerimiskonksu kinnituskoht 

paikneb esipaneeli alumises paremas 

servas. 

Pukseerimiskonksu kinnitamiseks eemaldage 

kummikork ja keerake konks pessa. 

Sisestage tungraua käepideme lame ots 

läbi aasa ja pingutage, lisateavet leiate 

lõigus “Tungrauaga tõstmine ja rehvi 

vahetamine”. Pukseerimiskonks peab 

olema täielikult pessa kinnitatud. Kui 

pukseerimiskonks pole täielikult pessa 

kinnitatud, ei tohi sõidukit pukseerida. 

Paigaldatud pukseerimiskonks 

189

Tagumise pukseerimiskonksu 

kasutamine 

Tagumine pukseerimiskonksu kinnituskoht 

paikneb tagumise põrkraua luugi 

taga. 

Pukseerimiskonksu kinnitamiseks avage 

luuk ja keerake pukseerimiskonks pessa. 

Sisestage tungraua käepideme lame ots 

läbi aasa ja pingutage, lisateavet leiate 

lõigus “Tungrauaga tõstmine ja rehvi 

vahetamine”. Pukseerimiskonks peab 

olema täielikult pessa kinnitatud. Kui 

pukseerimiskonks pole täielikult pessa 

kinnitatud, ei tohi sõidukit pukseerida. 

190 

Paigaldatud pukseerimiskonks 

KÄIGUKANGI VABASTAMINE 

Kui ilmneb tõrge ja käigukangi ei saa 

parkasendist välja liigutada, saate käigukangi 

ajutiseks liigutamiseks kasutada 



2. Eemaldage käigukangi vabastusnupu 

kate, mis paikneb käigukangi korpuse 

paremal küljel. 

Käigukangi vabastusnupu kate 

3. Keerake süüde asendisse ON/RUN 

(ärge käivitage mootorit). 

4. Vajutage piduripedaal alla. 

5. Hoidke vabastushooba väikese kruvikeeraja 

või sarnase vahendiga ettepoole 

suunatud asendis. 

6. Liigutage käigukang neutraalasendisse. 

7. Sõiduki saab seejärel neutraalasendis 

käivitada. 

8. Paigaldage käigukangi vabastusnupu 

kate tagasi. 

LIIKUMISVÕIMETU SÕIDUKI 

PUKSEERIMINE 

Süütevõtmega 

Automaatkäigukast 

• Esiveoliseid (FWD) sõidukeid saab 

vedada, kui esirattad on maast lahti 

tõstetud või veokil (kõik rattad on 

maast lahti). 

• Nelikveoga (AWD) sõidukeid peab 

vedama veokil (kõik rattad maast lahti).

ETTEVAATUST! 

ÄRGE pukseerige mööda maad automaatkäigukastiga 

sõidukit. Vastasel 

juhul kahjustate ajamit. 

Manuaalkäigukast 

• Esiveolisi (FWD) või nelikveolisi (AWD) 

sõidukeid saab mööda maad pukseerida 

(kõik rattad vastu maapinda), kui 

käigukast on neutraalasendis. 

• Esiveolisi sõidukeid saab vedada ka 

siis, kui esirattad on maast lahti tõstetud. 

• Esi- või nelikveolisi sõidukeid saab ka 

veokil vedada (kõik rattad maast lahti). 

Kõik käigukastid 

Kui peate pukseerimise ajal tarvikuid 

kasutama (klaasipuhasteid jne), tuleb 

süüde keerata asendisse ON, mitte 

ACC. Veenduge, et käigukast on neutraalasendis. 

Kui sõiduki aku on tühi, leiate juhised automaatkäigukasti 

parkasendist vabastamiseks 

lõigust “Käigukangi vabastamine” 

(jaotises “Mida teha ohuolukorras”). 

ETTEVAATUST! 

• Kui peate pukseeritavat sõidukit 

juhtima, peab süüde olema asendis 

ON/RUN või ACC, mitte LOCK. 

• Ärge kasutage pukseerimiseks lingu 

tüüpi seadmeid. Sõiduki veokile 

kinnitamisel ärge kinnitage eesmiste 

või tagumiste vedrustuskomponentide 

külge. Valed pukseerimisvõtted 

võivad sõidukit kahjustada. 

Süütevõtmeta 

Kui peate pukseerima sõidukit, mille 

süüde on asendis LOCK, olge äärmiselt 

ettevaatlik. Sellist sõidukit tohib vedada 

vaid teisel sõidukil. Sõiduki kahjustamise 

vältimiseks kasutage õigeid pukseerimisvahendeid. 

191

SÕIDUKI HOOLDAMINE 

• MOOTORIRUUM – 2.4L . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195 

• MOOTORIRUUM – 2.2L DIISELMOOTOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 196 

• PARDA DIAGNOSTIKASÜSTEEM – OBD II . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 197 

• Lahtise kütusemahuti korgi teade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 197 

• VARUOSAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 197 

• HOOLDUSTOIMINGUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 197 

• Mootoriõli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 198 

• Mootori õlifilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 

• Mootori õhupuhasti filter — bensiinimootor . . . . . . . . . . . . . . . . 200 

• Mootori õhupuhasti filter — diiselmootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 

• Hooldusvaba aku . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 

• Kliimaseadme hooldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 

• Kere määrdeainega määrimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 

• Klaasipuhastid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 

• Pesuvedeliku lisamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 203 

• Heitgaasisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 203 

• Jahutussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 204 

7 

193

• Pidurisüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 207 

• Variaatorkäigukast (CVT) — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . 208 

• Manuaalkäigukast — kui kuulub varustusse . . . . . . . . . . . . . . . . 209 

• Tagumine veotelg (RDA) – ainult AWD/4WD mudelid . . . . . . . . 209 

• Jaotuskast (PTU) – ainult AWD/4WD mudelid . . . . . . . . . . . . . . . 210 

• Välimuse hooldamine ja kaitse korrosiooni eest . . . . . . . . . . . . . 210 

• KAITSMED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 213 

• Integreeritud toitemoodul . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 213 

• SÕIDUKI HOIUSTAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 215 

• VAHETUSPIRNID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 215 

• PIRNI VAHETAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

• Esituled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

• Udutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

• Külgmised suunatuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

• Tagatuli/stopptuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

• Tagumine suunatuli ja tagurdustuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

• Numbrimärgituled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

• Keskele paigaldatud stopptuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

• VEDELIKUMAHUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217 

• VEDELIKUD, MÄÄRDEAINED JA ORIGINAALVARUOSAD . . . . . . . 218 

• Mootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 

• Šassii . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 219 

194

MOOTORIRUUM – 2.4L 

1 — Klaasipesu vedeliku anum 

2 — Mootori õlitäiteava 

3 — Õhupuhastusfilter 

4 — Pidurivedeliku anum 

5 — Integreeritud toitemoodul (kaitsmed) 

6 — Aku (katte all) 

7 — Jahutusvedeliku anuma kork 

8 — Mootori õlimõõtevarras 

9 — Mootori jahutusvedeliku anum 

195

MOOTORIRUUM – 2.2L DIISELMOOTOR 

1 — Klaasipesuvedeliku anum 

2 — Mootori õlitäiteava 

3 — Õhupuhastusfilter 

4 — Pidurivedeliku anum 

196 

5 — Integreeritud toitemoodul (kaitsmed) 

6 — Aku 

7 — Mootori õlimõõtevarras 

8 — Mootori jahutusvedeliku anum

PARDA 

DIAGNOSTIKASÜSTEEM – 

OBD II 

Sõiduk on varustatud keerulise diagnostikasüsteemiga, 

nn OBD II. See süsteem 

seirab heitgaasisüsteemi, mootori 

ja automaatkäigukasti tööd. Kui süsteemid 

töötavad korralikult, on tagatud 

suurepärane jõudlus ja kütusesäästlikkus, 

lisaks vastavad mootori heitgaasid 

kehtivatele normidele. 

Kui ühte nendest süsteemidest peab 

hooldama, süütab OBD II tõrke märgutule 

(MIL). Süsteem talletab hooldustehniku 

abistamiseks diagnostikakoodid ja 

muu teabe. Kuigi tavaliselt on sõiduk 

sellistel puhkudel sõidetav ja ei vaja 

pukseerimist, võtke siiski võimalikult kiiresti 


ETTEVAATUST! 

• Kui MIL tuli põleb ja jätkate sõitmist 

veel pikalt, võite kahjustada 

heitgaasisüsteemi. Lisaks võib see 

mõjutada kütusekulu ja sõiduomadusi. 

Enne heitgaasitestide sooritamist 

tuleb sõidukit hooldada. 

• Kui MIL tuli vilgub mootori töö ajal, 

on katalüsaator tugevasti kahjustatud 

ning hakkate märkama võimsuse 

kadu. Hooldage sõidukit viivitamatult. 

Lahtise kütusemahuti korgi 

teade 

Pärast kütuse lisamist määrab diagnostikasüsteem, 

kas kütusemahuti kork on 

lahti või valesti paigaldatud. Näidikupaneelil 

kuvatakse teade “gASCAP”. Keerake 

korki kinni kuni kuulete klõpsu. See 

märgib, et kork on korralikult kinnitatud. 

Teate kustutamiseks vajutage reisiodomeetri 

nuppu RESET. Probleemi püsimisel 

kuvatakse teade sõiduki järjekordsel 

käivitamisel uuesti. See võib märkida, et 

kork on kahjustada saanud. Kui probleem 

tuvastatakse kaks korda järjest, lülitab 

süsteem tõrke märgutule sisse. Probleemi 

lahendamisel tõrke märgutuli kustub. 

VARUOSAD 

Sõiduki tehnilise jõudluse tagamiseks 

soovitame sõiduki hooldamisel ja 

parandamisel kasutada originaalseid 

MOPAR ® varuosi. Tootja garantii ei kata 

hooldamiseks või parandamiseks mitte 

MOPAR ® varuosade kasutamisest tingitud 

kahjusid. 

HOOLDUSTOIMINGUD 

Järgmistel lehekülgedel on toodud sõiduki 

projekteerinud inseneride määratud 

sõiduki hoolduskavad. 

Lisaks fikseeritud hoolduskavas toodud 

hooldustoimingutele võivad hooldamist 

või vahetamist vajada ka muud komponendid. 

197

ETTEVAATUST! 

• Sõiduki vale hooldamise või hoolduskava 

mitte järgimise tagajärjeks 

võivad olla palju kulukamad parandustööd, 

muude komponentide 

kahjustamine jne. Laske potentsiaalseid 

tõrkeid viivitamatult volitatud 

edasimüüjal või kvalifitseeritud 

parandustöökojal kontrollida. 

• Sõiduk on projekteeritud kasutama 

vedelikke, mis kaitsevad sõiduki 

jõudlust ja vastupidavust ning võimaldavad 

hooldusintervalle pikendada. 

Ärge kasutage loputuskemikaale, 

vastasel juhul võite kahjustada 

mootorit, käigukasti, roolivõimendit 

või kliimaseadet. Selliseid kahjusid 

ei kaeta uue sõiduki garantiiga. Kui 

peate süsteemi komponendi tõrkumise 

tõttu loputama, kasutage spetsiaalset 

selleks ette nähtud loputustoimingut. 

198 

Mootoriõli 

Õlitaseme kontrollimine 

Mootori õige määrimise tagamiseks 

tuleb mootoriõli taset õigel kõrgusel 

hoida. Kontrollige õli taset regulaarselt, 

nt igal tankimisel. 

Parim aeg õlitaseme kontrollimiseks on 

ligikaudu viie minuti möödumisel pärast 

täiesti sooja mootori seiskamist. Ärge 

kontrollige õli taset enne pikalt seisnud 

mootori käivitamist. Kui kontrollite õli 

taset külma mootori korral, saate vale 

näidu. 

Kontrollige õlitaset ühetasasel pinnasel 

ja vaid siis, kui mootor on soe, kuna 

sellisel juhul on taseme näit täpsem. 

Hoidke õli taset õlimõõtevarda märkide 

vahel. Vahemiku märkideks on SAFE või 

MIN vahemiku alumises otsas ja MAX 

vahemiku ülemises otsas. Kui lisate 

liitri õli siis, kui näit jääb minimaalsesse 

vahemikku, tõuseb õlitase maksimaalsesse 

vahemikku. 

ETTEVAATUST! 

Ärge lisage õli ettenähtust rohkem. 

Kui lisate õli liiga palju, hakkab õli 

vahutama, mille tagajärjel õlirõhk 

langeb ja temperatuur tõuseb. See 

võib omakorda mootorit kahjustada. 

Pärast õli lisamist veenduge, et kork 

on korralikult kinnitatud. 

Mootoriõli vahetamine – 

kõik mootorid 


“Hoolduskavad”. 

Mootoriõli valimine (bensiinimootor) – 

mitte ACEA kategooriad 

Parima jõudluse ja kaitse kõigis töötingimustes 

saavutamiseks soovitab tootja 

kasutada API sertifikaadiga ja Chrysleri 

materjalistandardile MS-6395 vastavaid 

mootoriõlisid.

Ameerika naftainstituudi (API) 

mootoriõli tuvastussümbol 

See sümbol märgib, 

et õlile on antud API 

sertifikaat. Tootja 

soovitab kasutada 

vaid API sertifikaadiga 

mootoriõlisid. 

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage mootori loputamiseks 

kemikaale, kuna need võivad mootorit 

kahjustada. Selliseid kahjusid ei kaeta 

uue sõiduki garantiiga. 

Mootoriõli valimine (bensiinimootor) – 

ACEA kategooriad 

Riikides, kus kasutatakse ACEA õlikategooriaid, 

kasutage mootoriõli, mis 

vastab ACEA C3 nõuetele ning on vastavalt 

standardile MB 229.31 või MB 

229.51 heaks kiidetud. 

Mootoriõli viskoossus (SAE klass) – 

bensiinimootorid 

Soovitame kasutada kõigil töötemperatuuridel 

mootoriõli SAE 5W-20. See 

mootoriõli parendab kütusesäästlikkust 

ja käivitamist madalatel temperatuuridel. 

Ka mootoriõli täiteava korgil on toodud 

sõiduki mootoriõli soovitatav viskoossus. 

Lisateavet mootoriõli täiteava 

kohta leiate jaotise “Sõiduki hooldamine” 

lõigus “Mootoriruum”. 

MÄRKUS. 

Kui SAE 5W-20 mootoriõli pole 

saadaval, võite kasutada ka vastavat 

standarditele MB 229.31 või MB 229.51 

heaks kiidetud mootoriõli SAE 5W-30. 

Mootoriõli valimine – diiselmootorid 

Kõigis tingimustes parima jõudluse ja 

kaitse tagamiseks soovitab tootja kasutada 

sünteetilist diiselmootori õli, mis 

vastab ACEA C3 kõige uuemale versioonile 

ning on vastavalt standardile 

VW 507.00 heaks kiidetud. 

Mootoriõli – diiselmootorid 

Kasutage viskoossusklassi, mis vastab 

ACEA kategooriale: SAE 5W-30, SAE 

0W-40, SAE 5W-40, SAE 10W-40 või 

SAE 15W-40. 

Sünteetilised mootoriõlid – ainult 

bensiinimootorid 

Paljusid mootoriõlisid reklaamitakse kui 

sünteetilisi või poolsünteetilisi mootoriõlisid. 

Sellise toote valimisel veenduge, 

et see vastab standardile MB 229.31 

või MB 229.51. Järgige hoolduskava, 

mis kirjeldab teie sõidustiili. 

Mootoriõlide lisandid 

Ärge lisage mootoriõlile lisandeid, v.a 

lekketuvastusvärve. Lisandid võivad 

mootoriõli omadusi kahjustada. 

199

Kasutatud mootoriõli ja filtrite 

utiliseerimine 

Olge sõiduki mootoriõli ja õlifiltrite utiliseerimisel 

hoolikas. Olmejäätmete sekka 

visatud kasutatud õli ja õlifiltrid on keskkonnaohtlikud. 

Teavet kasutatud õli ja 

õlifiltrite ohutu utiliseerimise kohta saate 

volitatud edasimüüjalt, hooldusjaamast 

või vastavast ametiasutusest. 

Mootori õlifilter 

Mootori õlifilter tuleb vahetada mootoriõli 

vahetamisel. 

Mootori õlifiltri valimine 

Kõik selle tootja mootorid kasutavad ühekordselt 

kasutatavaid õlifiltreid. Vahetage 

filter välja just seda tüüpi õlifiltri vastu. 

Vahetusfiltrite kvaliteet on väga kõikuv. 

Efektiivse töö tagamiseks kasutage ainult 

kvaliteetseid filtreid. Soovitame kasutada 

MOPAR ® kvaliteetseid mootori õlifiltreid. 

200 

Mootori õhupuhasti filter — 

bensiinimootor 



HOIATUS! 

Õhupuhasti pakub kaitset mootori tagasilöögi 

korral. Ärge eemaldage õhupuhastit, 

kui see pole vajalik hooldus- 

või parandustöö sooritamiseks. Kui 

õhupuhasti on eemaldatud, veenduge, 

et mootori käivitamise ajal pole kedagi 

mootoriruumi läheduses. Nõude eiramise 

tagajärjeks võivad olla tõsised 

vigastused. 

Mootori õhupuhasti filtri valimine 

Mootori õhupuhasti vahetusfiltrite kvaliteet 

on väga kõikuv. Efektiivse töö tagamiseks 

kasutage ainult kvaliteetseid 

filtreid. Soovitame kasutada MOPAR ® 

kvaliteetseid õhupuhasti filtreid. 

Mootori õhupuhasti filter — 

diiselmootor 

HOIATUS! 

Õhupuhasti pakub kaitset mootori 

tagasilöögi korral. Ärge eemaldage 

õhupuhastit, kui see pole vajalik 

hooldus- või parandustöö sooritamiseks. 

Kui õhupuhasti on eemaldatud, 

veenduge, et mootori käivitamise ajal 

pole kedagi mootoriruumi läheduses. 

Nõude eiramise tagajärjeks võivad 

olla tõsised vigastused. 

Mootori õhupuhasti filtri vahetamiseks 

veenduge, et filter on õigesti joondatud. 

Enne katte paigaldamist veenduge, et 

nooled on suunatud üles ja filter istub 

korralikult õhupuhastis.

Mootori õhupuhasti filtri valimine 

Mootori õhupuhasti vahetusfiltrite kvaliteet 

on väga kõikuv. Efektiivse töö tagamiseks 

kasutage ainult kvaliteetseid 

filtreid. Soovitame kasutada MOPAR ® 

kvaliteetseid õhupuhasti filtreid. 

Hooldusvaba aku 

Hooldusvaba aku ülaosa on kinni pitseeritud. 

Akusse ei pea vett lisama, samuti 

ei vaja see perioodilist hooldamist. 

HOIATUS! 

• Akuvedelik on söövitav hape, mis 

tekitab põletushaavu või võib teid 

pimedaks jätta. Ärge laske akuvedelikul 

puutuda kokku silmade, 

naha või rõivastega. Akut kinnitades 

ärge nõjatuge aku kohale. 

Kui hapet silma või nahale pritsib, 

loputage viivitamatult rohke veega. 

(Jätkub) 


• Akugaasid on tule- ja plahvatusohtlikud. 

Hoidke lahtised leegid ja sädemed 

akust eemal. Ärge kasutage abiakut 

või muud toiteallikat, mille väljundpinge 

ületab 12 volti. Ärge laske 

kaabliklemmidel kokku puutuda. 

• Akuklemmid ja terminalid ning 

nendega seotud tarvikud sisaldavad 

pliid ja pliiühendeid. Pärast 

aku käsitsemist peske käsi. 

• Sõiduki aku on varustatud ventileerimisvoolikuga, 

mida ei tohi lahti 

ühendada ning mis tuleks vahetada 

vaid sama tüüpi aku kasutamisel. 

ETTEVAATUST! 

• Akukaablite vahetamisel ühendage 

plusskaabel kindlasti aku plussklemmi 

ja miinuskaabel miinusklemmiga. 

Akuklemmid on tähistatud 

märkidega (+) ja (-). Kaabliklemmidpeavad 

tugevalt klemmidega ühendatud 

olema ja korrosioonivabad. 

• Kiirlaadija kasutamisel eraldage 

esmalt akukaablid. Ärge kasutage 

kiirlaadijat käivituspinge andmiseks. 

Kliimaseadme hooldamine 

Parima jõudluse tagamiseks soovitame 

lasta kliimaseadet enne sooja aastaaega 

volitatud edasimüüjal kontrollida 

ja hooldada. Hoolduse käigus tuleb 

kondensaatoriribisid puhastada ja sooritada 

jõudlustest. Kontrollige ka ajamirihma 

pingsust. 

201

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage kliimaseadme loputamiseks 

kemikaale, kuna need võivad 

süsteemi komponente kahjustada. 

Selliseid kahjusid ei kaeta uue sõiduki 

garantiiga. 

HOIATUS! 

• Kasutage ainult tootja heakskiiduga 

külmutusaineid ja kompressorivedelikke. 

Mõned heakskiiduta 

külmutusained on tule- ja plahvatusohtlikud. 

Muud heakskiiduta 

külmutus- või määrdeained võivad 

süsteemi kahjustada. 

• Kliimaseade sisaldab suure rõhu 

all olevat külmutusainet. Vigastuste 

ja süsteemi kahjustamise vältimiseks 

peab külmutusainet lisama 

ja süsteemi parandama kvalifitseeritud 

hooldustehnik. 

202 

Külmutusaine kogumine ja käitlemine 

Kliimaseadme külmutusaine R-134a on 

keskkonnakaitseagentuuri (EPA) poolt 

heaks kiidetud osoonisäästlik vesinikfluorsüsinik 

(HFC). Siiski soovitab tootja 

lasta kliimaseadet hooldada volitatud 

edasimüüjal või muul kvalifitseeritud töökojal 

ja külmutusaine kokku koguda ja 

käidelda. 

MÄRKUS. 

Kasutage ainult tootja heakskiiduga 

kliimaseadme tihendeid, lekke peatamisaineid, 

hooldusvahendeid, kompressoriõli 

ja külmutusainet. 

Kere määrdeainega määrimine 

Lukkusid ja kõiki muid kere liikuvaid 

punkte, sh istmerelsse, uksehingi ja 

rullikuid, tagaluuki, liuguksi ja kapotihingesid 

tuleb perioodiliselt liitiumipõhise 

määrdega määrida, nagu MOPAR ® 

pihustatav määre või selle ekvivalent, 

et kaitsta liikuvaid osasid kulumise ja 

rooste eest ning tagada selliste osade 

vaikne ja hõlbus kasutamine. Enne 

määrdeaine pealekandmist tuleb vastavad 

osad tolmust ja mustusest puhastada, 

pärast määrimist eemaldage 

liigne õli ja määre. Erilist tähelepanu 

pöörake ka kapoti riivikomponentidele, 

et tagada nende korralik rakendumine. 

Kapotialuseid hooldustöid sooritades 

tuleb puhastada ja määrida ka kapoti 

riivi, vabastusmehhanismi ja turvariivi. 

Väliseid lukusüdamikke tuleb määrida 

kaks korda aastas, eelistatavalt sügisel 

ja kevadel. Sisestage kvaliteetset 

määret, nagu MOPAR ® lukusüdamiku 

määre otse lukusüdamikku. 

Klaasipuhastid 

Puhastage klaasipuhasti kummiservasid 

ja tuuleklaasi perioodiliselt käsna, 

puhta lapi ja pehme mitteabrasiivse 

puhastusainega. Nii eemaldate klaasipuhastitelt 

soola või vaha ja aitate 

vähendada kriimude tekkimist klaasile. 

Klaasipuhastite pikaajaline kuival klaasil 

kasutamine kahjustab klaasipuhasteid. 

Kui kasutate klaasipuhasteid soola või 

mustuse kuivalt tuuleklaasilt eemaldamiseks, 

tehke seda koos aknapesuvedelikuga. 

Vältige klaasipuhastite kasutamist 

jäite või jää eemaldamiseks tuuleklaasilt. 

Et vältida labade kahjustamist, 

veenduge enne nende sisselülitamist, et 

labad pole klaasi külge jäätunud.

Vältige klaasipuhastite kummiosade 

kokkupuutumist naftapõhiste toodetega, 

nagu mootoriõli, kütus jne. 

MÄRKUS. 

Klaasipuhastite kasutusaeg sõltub 

geograafilisest piirkonnast ja kasutussagedusest. 

Labade kehvast tööst 

annavad märku veejooned või märjad 

punktid klaasil jne. Kui märkate klaasipuhasti 

kehva tööd, puhastage klaasipuhasteid 

või vahetage need välja. 

Pesuvedeliku lisamine 

Vedelikuanum paikneb mootoriruumis, 

kontrollige vedeliku taset perioodiliselt. 

Lisage anumasse vaid klaasipesuvedelikku 

(ärge valage sinna radiaatori antifriisi). 

HOIATUS! 

Klaasipesuvedelikud on tuleohtlikud. 

Need võivad süttida ja tekitada põletushaavasid. 

Pesuvedeliku käsitsemisel 

olge ettevaatlik. 

Heitgaasisüsteem 

Parim kaitse heitgaaside salongi sisenemise 

eest on korralikult hooldatud 

heitgaasisüsteem. 

Kui tuvastate muutuse heitgaasisüsteemi 

helis, tuvastate heitgaasiaure 

salongis või on sõiduki põhi või tagaots 

kahjustada saanud, laske kvalifitseeritud 

tehnikul heitgaasisüsteemi ja kerekahjustusi 

kontrollida. Avatud või lahtised 

ühendused võivad lubada heitgaasidel 

salongi tungida. Lisaks kontrollige 

heitgaasisüsteemi igal õlivahetus- või 

määrimiskorral või sõiduki üles tõstmisel. 

Vajadusel vahetage see välja. 

HOIATUS! 

Heitgaasid võivad tervist kahjustada 

või isegi surmavad olla. Heitgaasid 

sisaldavad värvitut ja lõhnatut süsinikoksiidi 

(CO). Selle sissehingamisel 

võite kaotada teadvuse ja saada 

mürgistuse. CO-ühendite sissehingamise 

vältimiseks lugege lisateavet 

jaotise “Mida teada enne sõiduki 

käivitamist” lõigus “Ohutusnõuanded/ 

heitgaas”. 

ETTEVAATUST! 

Kasutage vaid pliivaba kütust. Pliisisaldusega 

bensiin nullib katalüsaatori 

efektiivsuse heitgaaside kontrollimisel, 

vähendab mootori jõudlust ja 

võib seda tõsiselt kahjustada. 

Tavalistes töötingimustes kasutamisel 

ei pea katalüsaatorit hooldama. Katalüsaatori 

töövõime tagamiseks ja kahjustamise 

vältimiseks hoidke mootor korralikult 

häälestatuna. 

ETTEVAATUST! 

Kui sõidukit ei hoita korralikus töökorras, 

võite katalüsaatorit kahjustada. Mootoritõrke 

korral, eelkõige juhul, kui mootor 

jätab vahele või on muul moel jõudlust 

kaotanud, laske sõidukit viivitamatult 

hooldada. Tõsise tõrkega sõiduki kasutamisel 

võib katalüsaator üle kuumeneda, 

kahjustades nii katalüsaatorit kui 

ka sõidukit. 

203

HOIATUS! 

Kui pargite tulise heitgaasisüsteemiga 

sõiduki tuleohtlike materjalide 

kohale, võite põhjustada tulekahju. 

Selliste materjalide hulka kuuluvad 

heitgaasisüsteemiga kokku puutuvad 

rohulibled ja lehed. Ärge parkige ega 

kasutage sõidukit kohas, kus see 

võib puutuda kokku kergesti süttivate 

materjalidega. 

Ebaharilikes olukordades ja tugevalt 

tõrkuva mootori kasutamisel võite tunda 

kõrvetavat lõhna, mis võib viidata katalüsaatori 

ülekuumenemisele. Sellisel juhul 

seisake sõiduk, lülitage mootor välja ja 

võimaldage sel jahtuda. Laske sõidukit 

viivitamatult hooldada. 

Katalüsaatori kahjustamise minimeerimiseks 


• Ärge lülitage mootorit välja või katkestage 

süüdet, kui käik on sisse lülitatud 

ja sõiduk liigub. 

• Ärge üritage sõidukit käivitada seda 

lükates või vedades. 

• Kui süüteküünla juhe on eraldatud, 

ärge laske mootoril pikalt tühikäigul 

töötada. 

204 

Jahutussüsteem 

HOIATUS! 

• Radiaatori jahutusventilaatori läheduses 

töötamisel eraldage ventilaatorimootori 

juhe või lülitage süüde 

välja. Ventilaatorit juhitakse temperatuuriga 

ja see võib süüte sisselülitamisel 

ootamatult käivituda. 

• Tuline jahutusvedelik või radiaatori 

aur võivad põhjustada tõsiseid 

põletushaavasid. Kui kuulete või 

näete kapoti alt väljumas auru, 

ärge avage kapotti enne, kui 

radiaator on maha jahtunud. Ärge 

avage jahutussüsteemi rõhukorki, 

kui radiaator on tuline. 

Jahutusvedeliku kontrollimine 

Kontrollige mootori jahutussüsteemi 

(antifriisi) iga 12 kuu järel (kui võimalik, 

siis enne külma aastaaega). Kui jahutusvedelik 

(antifriis) on must või välimuselt 

roostekarva, tuleb süsteem tühjendada, 

loputada ja uue jahutusvedelikuga täita. 

Puhastage kliimaseadme kondensaatori 

esikülg sinna kogunenud putukatest, 

lehtedest jne. Kui see on must, pihustage 

vett aiavoolikust otse kondensaatori 

välisküljele. 

Veenduge, et jahutussüsteemi voolikute 

kummiosad pole rabedad, lõhkised või 

mõranenud, lisaks kontrollige jahutusvedeliku 

anuma ja radiaatori ühenduste 

pingsust. Veenduge, et süsteem ei leki. 

Jahutussüsteem – tühjendamine, 

loputamine ja täitmine 



Kui jahutusvedelik (antifriis) on must 

ja sisaldab märkimisväärses koguses 

setteid, puhastage ja loputage süsteemi 

jahutussüsteemi puhastusvahendiga. 

Loputage süsteemi põhjalikult, et 

eemaldada kõik setted ja kemikaalid. 

Utiliseerige vana jahutusvedelik (antifriis) 

vastavalt nõuetele. 

Jahutusvedeliku valimine 

Lisateavet leiate jaotise “Sõiduki hooldamine” 

lõigus “Vedelikud, määrdeained 

ja originaalosad”.

ETTEVAATUST! 

• Jahutusvedeliku segamine muude 

kui HOAT määratud jahutusvedelikuga 

võib kahjustada mootorit ja 

vähendada selle korrosioonivastast 

kaitset. Kui kasutate süsteemis 

hädaabikorras mitte HOAT jahutusvedelikku, 

asendage see võimalikult 

ruttu nõuetele vastava jahutusvedelikuga. 

• Ärge kasutage ainult vett või alkoholipõhiseid 

jahutusvedelikke. Ärge 

kasutage täiendavaid roosteinhibiitoreid, 

kuna need ei pruugi jahutusvedelikuga 

kasutamiseks sobida 

ning võivad radiaatori ummistada. 

• Samuti ärge kasutage sõidukis 

propüleenglükoolipõhiseid jahutusvedelikke.Propüleenglükoolipõhiste 

jahutusvedelike kasutamine 

pole soovitatav. 

Jahutusvedeliku lisamine 

Sõiduk on valmistatud kasutama parendatud 

jahutusvedelikku, mis võimaldab 

hooldusintervalle pikendada. Jahutusvedelikku 

võib kasutada kuni viis aastat 

või kuni läbisõiduni 168 000 km. Selle 

pika hooldusintervalli vähendamise vältimiseks 

kasutage sama jahutusvedelikku 

sõiduki terve kasutusea vältel. Tutvuge 

järgmiste HOAT (Hybrid Organic 

Additive Technology) jahutusvedelike 

kasutussoovitustega. 

Jahutusvedeliku lisamisel soovitame 

kasutada minimaalselt 50% MOPAR ® 

antifriisi/jahutusvedelikku, mille kasutusaeg 

on viis aastat või 168 000 km 

(HOAT) või selle ekvivalenti. Kui temperatuur 

langeb allapoole -37 °C, kasutage 

kangemat jahutusvedeliku kontsentratsiooni 

(kuni 70%). 

Kasutage lahuse segamiseks vaid 

suure puhtusastmega vett, nagu destilleeritud 

või deioniseeritud vesi. Madalama 

kvaliteediga vee kasutamisel 

nõrgeneb jahutussüsteemi korrosioonikaitse. 

Pidage meeles, et jäätumisvastase 

kaitse eest vastutab vaid omanik. 

MÄRKUS. 

Erinevate jahutusvedelike segamine 

vähendab jahutusvedeliku kasutusaega 

ja seda tuleb sagedamini 

vahetada. 

Jahutussüsteemi rõhukork 

Kork peab olema tugevalt kinnitatud, 

et vältida jahutusvedeliku kadumist 

ning tagada jahutusvedeliku naasmine 

kogumispaagist radiaatorisse. 

Kui tihenduspinnale koguneb võõrkehi, 

tuleb korki kontrollida ja puhastada. 

205

HOIATUS! 

• Ettevaatusabinõuna on jahutussüsteemil 

toodud hoiatussõnad 

“DO NOT OPEN HOT”. Ärge lisage 

jahutusvedelikku, kui mootor on üle 

kuumenenud. Ärge keerake ülekuumenenud 

mootori jahutussüsteemi 

korki lahti. Kuumuse tõttu jahutussüsteemi 

rõhk tõuseb. Põletushaavade 

või vigastuste vältimiseks ärge 

eemaldage korki, kui süsteem on 

tuline või rõhu all. 

• Ärge kasutage muud rõhukorki, 

kui sõidukile ette nähtud. Võite end 

vigastada või mootorit kahjustada. 

Kasutatud jahutusvedeliku kõrvaldamine 

Kasutatud etüleenglükoolipõhised jahutusvedelikud 

tuleb käidelda vastavalt 

nõuetele. Uurige lisateavet kohalikest 

ametiasutustest. Et vältida jahutusvedeliku 

joomist loomade või laste poolt, ärge 

hoiustage etüleenglükoolipõhiseid jahutusvedelikke 

avatud anumates ega jätke 

maha loksunud loiku koristamata. Kui laps 

või lemmikloom jahutusvedelikku neelab, 

võtke viivitamatult ühendust arstiga. Koristage 

maha loksunud vedelik viivitamatult. 

206 

Jahutusvedeliku tase 

Jahutusvedeliku anumalt saab kiire pilguga 

määrata, kas vedeliku tase on 

piisav. Kui mootor töötab tühikäigul ja 

on töötemperatuurini soojenenud, peab 

jahutusvedeliku tase jääma anumale märgitud 

märkide “ADD” ja “FULL” vahele. 

Radiaator jääb tavaliselt täielikult täidetuks, 

seega ei pea radiaatorikorki eemaldama, 

v.a juhul, kui kontrollite jahutusvedeliku 

jäätumispunkti või vahetate 

jahutusvedelikku. Teavitage sellest ka 

sõiduki hooldajat. Seni, kuni mootori töötemperatuur 

on rahuldav, peab jahutusvedelikku 

kontrollima kord kuus. 

Kui jahutusvedelikku tuleb taseme säilitamiseks 

lisada, valage seda jahutusvedeliku 

anumasse. Ärge täitke üle. 

Mida meeles pidada 

MÄRKUS. 

Kui peatate sõiduki pärast mõnekilomeetrist 

sõitu, võite märgata auru 

väljumas mootoriruumi esiosast. Tavaliselt 

on see vihmast või lumest tingitud 

või radiaatorile ladestuvast niiskusest, 

mis aurustub termostaadi avanemisel, 

võimaldades kuumal jahutusvedelikul 

radiaatorisse voolata. 

Kui mootoriruumi kontrolli käigus ei ilmne 

radiaatori või vooliku lekkeid, võib sõidukiga 

ohutult edasi liigelda. Aur kaob 

varsti. 

• Ärge täitke jahutusvedeliku anumat 

üle. 

• Kontrollige jahutusvedeliku külmumispunkti 

radiaatoris ja jahutusvedeliku 

anumas. Kui peate jahutusvedelikku 

lisama, tuleb ka jahutusvedeliku 

paisupaagi sisu jäätumise eest kontrollida. 

• Kui peate jahutusvedelikku sagedasti 

lisama või ei lange jahutusvedeliku 

anuma tase ja siis, kui mootor on külm, 

otsige jahutussüsteemist lekkeid.

• Mootori korrosioonivastase kaitse 

tagamiseks säilitage minimaalselt 

50% jahutusvedeliku ja destilleeritud 

vee segu. 

• Veenduge, et radiaatori ja jahutusvedeliku 

paisupaagi ülevooluvoolikud 

pole väändunud või muidu ummistatud. 

• Hoidke radiaatori esikülg puhtana. 

Kui sõiduk on varustatud kliimaseadmega, 

hoidke ka kondensaatori esikülg 

puhtana. 

• Ärge vahetage termostaati suviseks 

või talviseks kasutamiseks. Kui peate 

termostaadi vahetama, vahetage 

õiget tüüpi termostaadi vastu. Muud 

tooted võivad põhjustada ebarahuldavat 

jahutamist, suurendada kütusekulu 

ja heitgaaside määra. 

Pidurisüsteem 

Et tagada pidurisüsteemi sooritusvõime, 

kontrollige pidurisüsteemi kõiki komponente 

regulaarselt. Õiged hooldusintervallid 

leiate jaotisest “Hoolduskavad”. 

HOIATUS! 

Pidurite kurnamise tagajärjeks on 

pidurite tõrkumine. Kui sõidate jalga 

piduripedaalil hoides, kuumenevad 

pidurid üle, kuluvad liigselt ja võite neid 

kahjustada. Hädaolukorras ei saa te 

enam pidurite täisvõimsusele loota. 

Piduri peasilinder 

Peasilindri vedeliku taset tuleb kontrollida 

iga kord, kui kapoti hooldamiseks 

üles tõstate, või viivitamatult, kui süttib 

pidurisüsteemi hoiatustuli. 

Enne korgi eemaldamist puhastage 

peasilindri ümbrus ja ülaosa. Vajadusel 

lisage vedelikku, et tõsta selle tase 

pidurivedeliku anumal näidatud tasemeni. 

Piduriklotside kuludes vedeliku 

tase langeb. Piduriklotside vahetamisel 

kontrollige ka vedeliku taset. Madala 

vedelikutaseme põhjuseks võib olla ka 

leke, kontrollige. 

MÄRKUS. 

Kui sõiduk on varustatud manuaalkäigukastiga, 

varustab pidurivedeliku 

anum vedelikuga nii piduri- kui 

ka sidurisüsteemi. Kaks süsteemi on 

anumas eraldatud ja ühe süsteemi 

leke ei mõjuta teist süsteemi. Manuaalkäigukasti 

siduri lahutussüsteem 

ei vaja vedeliku asendamist terve 

sõiduki kasutusea vältel. Kui vedeliku 

tase pidurivedeliku anumas on madal 

ja pidurisüsteem ei märgi leket ega 

muid probleeme, võib põhjuseks 

olla leke hüdraulilises siduri lahutussüsteemis. 

Võtke ühendust volitatud 


Kasutage vaid tootja soovitatud pidurivedelikku. 


hooldamine” lõigus “Vedelikud, 

määrdeained ja originaalosad”. 

207

HOIATUS! 

• Kasutage vaid tootja soovitatud 

pidurivedelikku. Lisateavet leiate 

jaotise “Sõiduki hooldamine” lõigus 

“Vedelikud, määrdeained ja originaalosad”. 

Valet tüüpi pidurivedeliku 

kasutamisel võite pidurisüsteemi 

tõsiselt kahjustada ja/või halvendada 

selle sooritusvõimet. Õige 

pidurivedelik on toodud tehases 

paigaldatud peasilindri anumal. 

• Võõrkehade või niiskuse poolt saastamise 

vältimiseks lisage ainult uut 

pidurivedelikku või vedelikku, mida 

on hoitud tihedalt suletud anumas. 

Hoidke peasilindri anuma kork 

alati kinnitatuna. Avatud anumas 

olev pidurivedelik imab õhust niiskust, 

mille tulemusel alaneb vedeliku 

keemispunkt. Seetõttu võib 

pidurivedelik äkilise või pikaaegse 

pidurdamise ajal ootamatult keema 

minna ja põhjustada pidurite tõrkumise. 

Võite põhjustada õnnetuse. 

208 

(Jätkub) 


• Kui lisate pidurivedeliku anumasse 

liigselt vedelikku, võib see mootori 

tulistele osadele pritsida ja süttida. 

Pidurivedelik võib kokkupuutel 

kahjustada värvitud ja vinüülpindasid. 

• Ärge lubage naftapõhistel toodetel 

pidurivedelikku sattuda. Võite kahjustada 

süsteemi piduritihendeid, mille 

järel ei pruugi pidurid enam töötada. 

Võite põhjustada õnnetuse. 

ETTEVAATUST! 

Vale pidurivedeliku kasutamine 

mõjutab ka sidurisüsteemi tööd. Vale 

pidurivedelik võib sidurisüsteemi 

kahjustada, mille tulemusena võib 

sidur lakata töötamast. 

Variaatorkäigukast (CVT) — 


Määrdeaine valimine 

Käigukasti optimaalse jõudluse tagamiseks 

tuleb seal kasutada ainult õiget 

määrdeainet. Kasutage vaid sellist tootja 

soovitatud käigukasti vedelikku, mis sisaldab 

hõõrdumist vähendavaid aineid ja 

tagab ajami ja ajamirataste terasvöö korraliku 

haakumise. Lisateavet leiate jaotise 

“Sõiduki hooldamine” lõigus “Vedelikud, 


ETTEVAATUST! 

Kui kasutate muid käigukasti vedelikke, 

hakkab vöö libisema ja käigukast 

ei tööta! Lisateavet leiate jaotise 


määrdeained ja originaalosad”.

Lisaained 

Ärge lisage variaatorkäigukasti (CVT) 

muid vedelikke (CVTF+4 ® ) (v.a lekketuvastusvärvid). 

CVTF+4 ® on valmistoode 

ja lisandid võivad selle omadusi kahjustada. 

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage käigukasti loputamiseks 

kemikaale, kuna need võivad 

mootorit kahjustada. Selliseid kahjusid 

ei kaeta uue sõiduki garantiiga. 

Vedelikutaseme kontrollimine 

Vedeliku taset automaatkäigukastis peab 

kontrollima vastava väljaõppe saanud 

tehnik. 

Vedeliku- ja filtrivahetus 



Manuaalkäigukast — 



Kasutage vaid tootja soovitatud käigukasti 

vedelikku. Lisateavet leiate jaotise 




Vedelikutaseme kontrollimiseks eemaldage 

täiteava kork. Vedeliku tase peab 

ulatuma täiteava põhja ja punkti vahele, 

mis ei jää täiteavast madalamale kui 4,7 

mm. Vajadusel lisage. 

Vedelikuvahetuse sagedus 

Tavatingimustes kasutamisel tagab tehases 

lisatud vedelik rahuldava määrimise 

sõiduki terve kasutusea vältel. Vedelikku 

ei pea vahetama, v.a juhul, kui sinna 

satub vett. 

MÄRKUS. 

Veega saastunud vedelik tuleb viivitamatult 

välja vahetada. 

Tagumine veotelg (RDA) – 

ainult AWD/4WD mudelid 


Kasutage vaid tootja soovitatud vedelikku. 





Kontrollige üksust igal õlivahetusel ja 

veenduge, et see ei leki. Kui tuvastate 

lekke, eemaldage vedelikutaseme kontrollimiseks 

täiteava kork. Vedeliku tase 

peab jääma täiteava põhja ja punkti 

vahele, mis pole sellest madalamal kui 

4 mm. Vajadusel lisage. 




209

Jaotuskast (PTU) – ainult 

AWD/4WD mudelid 


Kasutage vaid tootja soovitatud vedelikku. 





Kontrollige üksust igal õlivahetusel ja 

veenduge, et see ei leki. Kui tuvastate 

lekke, eemaldage vedelikutaseme kontrollimiseks 

täiteava kork. Vedeliku tase 

peab jääma täiteava põhja ja punkti 

vahele, mis pole sellest madalamal kui 

4 mm. 

Vajadusel lisage. 




210 

Välimuse hooldamine ja kaitse 

korrosiooni eest 

Kere ja värvikihi kaitsemine korrosiooni 

eest 

Sõiduki kerehooldusnõuded sõltuvalt 

geograafilisest asukohast ja kasutusmäärast. 

Teede lumest ja jääst vabastamiseks 

kasutatavad kemikaalid ning 

muudel aastaaegadel puudele ja teepindadele 

pihustatavad kemikaalid on väga 

korrodeerivad. Välistingimustes parkimine, 

teepinnad, millel sõidukit kasutatakse, 

äärmiselt kuumad ja külmad 

ilmad ning muud äärmuslikud tingimused 

mõjuvad värvile, metallile ja sõiduki 

põhjale halvasti. 

Sõiduki korrosioonikaitse tagamiseks 

järgige järgmiseid hooldusnõuandeid. 

Mis põhjustab korrosiooni? 

Korrosioon on sõiduki värvi- ja kaitsekihi 

lagunemise või eemaldamise tulemus. 

Kõige tavalisemad põhjused on järgmised. 

• Teesool, mustus ja niiskus. 

• Vastu kere põrkuvad kivid ja kruus. 

• Putukad, puumahl ja tõrv. 

• Mereõhus sisalduv sool. 

• Atmosfääritolm/tööstussaasted. 

Pesemine 

• Peske sõidukit regulaarselt. Peske 

sõidukit varjus ja kasutage MOPAR ® 

autopesuvahendit või pehmet autopesuseepi, 

seejärel loputage paneelid 

puhta veega. 

• Kui sõidukile on kogunenud putukaid, 

tõrva või muid sarnaseid aineid, kasutage 

nende eemaldamiseks MOPAR ® 

putuka- ja tõrvaeemaldusvahendit. 

• Plekkide eemaldamiseks ning värvikihi 

kaitsemiseks kasutage kvaliteetset 

puhastusvaha, nagu MOPAR ® puhastusvaha. 

Ärge kriimustage sõiduki värvikihti. 

• Vältige abrasiivsete puhastusvahendite 

ja elektriliste poleerimismasinate 

kasutamist, kuna need koorivad 

värvikihti õhemaks. 

ETTEVAATUST! 

Ärge kasutage abrasiivseid puhastusvahendeid 

ega tugevatoimelisi 

kemikaale, nagu terasvill või küürimispulber, 

kuna need kriimustavad 

metalli ja kahjustavad värvikihti.

Erihooldus 

• Kui sõidate soolatud või tolmustel 

teedel või ookeani lähistel, loputage 

veermikku vähemalt kord kuus. 

• Väljavooluavad uste alumistel servadel, 

lävekarpidel ja tagaluugil peavad 

puhtad ja avatud olema. 

• Kui märkate värvikahjustusi, parandage 

need viivitamatult. Selliste parandustööde 

kulu jääb omaniku kanda. 

• Kui sõiduk saab avarii käigus kannatada 

ning värvi- ja kaitsekiht hävib, 

laske sõiduk võimalikult ruttu parandada. 

Selliste parandustööde kulu 

jääb omaniku kanda. 

• Kui veate eriveost, nagu kemikaalid, 

väetised, teesool jne, veenduge, et 

sellised ained on korralikult pakendatud 

ja suletud. 

• Kui sõidate palju kruusateedel, paigaldage 

iga ratta taha pori- või kivikaitsmed. 

• Kasutage kriimude eemaldamiseks 

MOPAR ® parandusvärvi või selle 

ekvivalenti. Volitatud edasimüüja on 

varustatud teie sõiduki värvikoodile 

vastavate värvidega. 

Rataste ja rattakoobaste hooldamine 

Kõiki rattaid ja rattakoopaid, eelkõige 

alumiiniumist ja kroomitud velgesid, 

tuleb regulaarselt pehme seebi ja 

veega pesta. Tugeva mustuse eemaldamiseks 

kasutage MOPAR ® veljepuhastusvahendit 

või valige mitteabrasiivne 

ja mittehappeline puhastusvahend. 

Ärge kasutage küürimispatjasid, terasvilla, 

karmi harja ega metallipoleerimisvahendeid. 

Soovitame kasutada vaid 

MOPAR ® puhastusvahendeid või nende 

ekvivalente. Ärge kasutage ahjuküürimisvahendit. 

Vältige automaatpesulate 

kasutamist, kus kasutatakse happelisi 

puhastusvahendeid või tugevaid harjasid, 

kuna need võivad velgede kaitsekihti 

kahjustada. 

Plekke tõrjuva kanga puhastamine – 


Plekke tõrjuvaid istmeid saab puhastada 

järgmiselt. 

• Eemaldage suurem osa plekist puhta 

ja kuiva lapiga tupsutades. 

• Ülejäänud plekk eemaldage puhta ja 

niiske lapiga tupsutades. 

• Karmide plekkide eemaldamiseks 

kasutage puhastusvahendit MOPAR ® 

Total Clean või pehmet seebivett ja 

niisket lappi. Seebijälgede eemaldamiseks 

kasutage puhast ja niisket lappi. 

• Rasvaplekkide eemaldamiseks kasutage 

puhastusvahendit MOPAR ® Multi- 

Purpose Cleaner või puhast ja niisket 

lappi. Seebijälgede eemaldamiseks 

kasutage puhast ja niisket lappi. 

• Ärge kasutage tugevatoimelisi lahuseid 

või muid kaitsevahendeid. 

Salongi hooldamine 

Kasutage polsterduse ja vaipade puhastamiseks 

puhastusvahendit MOPAR ® 

Total Clean või selle ekvivalenti. 

Kasutage vinüülpolsterduse puhastamiseks 

puhastusvahendit MOPAR ® 

Total Clean või selle ekvivalenti. 

211

Kasutage nahkpindade puhastamiseks 

puhastusvahendit MOPAR ® Total Clean 

või selle ekvivalenti. 

Nahkpindade säilitamiseks puhastage 

neid regulaarselt pehme ja niiske lapiga. 

Väikesed mustuseosakesed toimivad 

kui liivapaber ja kahjustavad nahkpindasid, 

seetõttu eemaldage need viivitamatult 

niiske lapiga. Tugevad mustuseplekid 

saab eemaldada puhta lapi 

ja puhastusvahendiga MOPAR ® Total 

Clean. Vältige nahkpindade leotamist 

vedelikes. Ärge kasutage nahkpindade 

puhastamiseks poleerimisvahendeid, 

õlisid, puhastusvedelikke, lahusteid või 

ammoniaagipõhiseid puhastusvahendeid. 

Algse seisundi säilitamiseks pole 

spetsiaalseid nahahooldustooteid vaja 

kasutada. 

HOIATUS! 

Ärge kasutage puhastamiseks lenduvaid 

puhastusaineid. Paljud nendest 

on tuleohtlikud ja võivad siseruumides 

kasutamisel hingamisteid kahjustada. 

212 

Esilaternate puhastamine 

Sõiduk on varustatud plastikust esilaternatega, 

mis on kergemad ja vastupidavamad 

kui klaasist esilaternad. 

Plastik pole nii kriimustuskindel kui 

klaas, seetõttu tuleb kasutada erinevaid 

puhastustoiminguid. 

Laternate kriimustamisvõimaluse minimeerimiseks 

vältige nende puhastamist 

kuiva lapiga. Mustuse eemaldamiseks 

peske kerge seebilahusega ja loputage. 

Ärge kasutage esitulede puhastamiseks 

abrasiivseid puhastusvahendeid, 

lahusteid, terasvilla jne. 

Klaaspinnad 

Kõiki klaaspindasid tuleb regulaarselt 

MOPAR ® klaasipuhastusvahendi või 

muu klaasipuhastusvahendiga puhastada. 

Ärge kasutage abrasiivseid puhastusvahendeid. 

Elektrilise klaasisoojeniga 

varustatud tagaklaasi sisekülje puhastamisel 

olge äärmiselt hoolikas. Ärge 

kasutage kraabitsaid või muid teravaid 

esemeid, mis võivad kütteelemente kahjustada. 

Tahavaatepeegli puhastamisel 

pihustage puhastusvahendit lapile. 

Ärge pihustage seda otse peeglile. 

Armatuurlaua kate 

Armatuurlaua kate on varustatud helgivastase 

kihiga, mis vähendab armatuurlaua 

peegeldamist tuuleklaasil. Ärge 

kasutage kaitsevahendeid või muid tooteid, 

mis seda kihti kahjustada võivad. 

Kasutage helgivastase pinna puhastamiseks 

seepi ja sooja vett. 

Armatuurlaua ehisservad 

ETTEVAATUST! 

Sõidukisse õhuvärskendajate paigaldamisel 

lugege hoolikalt kasutusjuhiseid. 

Mõned õhuvärskendajad võivad 

otsesel kokkupuutel värvitud või 

kaunistatud pindasid kahjustada. 

Näidikupaneeli plastikkatete puhastamine 

Näidikupaneeli kate on valatud läbipaistvast 

plastikust. Selle puhastamisel olge 

ettevaatlik ja ärge kriimustage plastikpinda. 

1. Puhastage pehme ja märja lapiga. 

Võite kasutada pehmet seebilahust, 

kuid ärge kasutage alkoholisisaldusega 

või abrasiivseid puhastusvahendeid. 

Kui kasutate seepi, pühkige seebijäljed 

niiske lapiga. 

2. Kuivatage pehme rätikuga.

Turvavööde hooldamine 

Ärge valgendage, värvige ega puhastage 

turvavöid kemikaalide või abrasiivsete 

puhastusvahenditega. Need 

nõrgestavad kangast. Kangast nõrgestavad 

ka päikesekahjud. 

Kui peate turvavöid puhastama, kasutage 

puhastusvahendit pehmet seebilahust 

või leiget vett. Ärge eemaldage 

turvavöid nende pesemiseks. 

Vahetage kulunud või rebenenud turvavöö 

välja. 

Kuivatage pehme rätikuga. 

KAITSMED 

Integreeritud toitemoodul 

Integreeritud toitemoodul paikneb 

mootoriruumis õhupuhasti läheduses. 

Selles keskuses paiknevad kaitsmed ja 

minikaitsmed. Katte siseküljele võib olla 

trükitud silt koos iga komponendi kirjeldusega. 


hooldamine” lõigus “Mootoriruum”. 


Pesa Kaitse Minikaitse Kirjeldus 

1 Tühi Tühi 

2 

3 

15 

amprine, 

helesinine 

10 

amprine, 

punane 

AWD/4WD 

juhtmoodul 

Tagumise 

keskmise 

piduritule 

lüliti 


4 

5 

6 

7 

8 

9 

10 

11 

12 

40 

amprine, 

roheline 

10 amprine, 

punane 

20 amprine, 

kollane 

10 amprine, 

punane 

30 amprine, 

roheline 

30 amprine, 

roheline 

20 amprine, 

kollane 

Süütelüliti/ 

reisija klassifitseerimismoodul 

Haagise 

ühenduspesa 

Elektrilised 

peeglid/ 

rool, satelliitraadio/vabakäetelefon 

Otsetoide 

Otsetoide 

Elektrilised 

istmed 

Kesklukud/ 

salongi 

valgustus 

15 amprine, 

helesinine Pistikupesa 

20 amprine, 

kollane 

115V vahelduvvoolu 

vaheldi 

213


13 

14 

15 

16 

17 

18 

19 

20 

21 

22 

214 

40 

amprine, 

roheline 

40 

amprine, 

roheline 

20 amprine, 

kollane 

10 amprine, 

punane 

15 

amprine, 

helesinine 

10 amprine, 

punane 

20 amprine, 

kollane 

15 amprine, 

helesinine 

10 

amprine, 

punane 

10 

amprine, 

punane 

Sigaretisüütaja 

Näidikupaneel 

Radiaatori 

ventilaator 

Laetuli/ 

katuseluuk/ 

tagumise 

klaasipuhasti 

mootor 

Juhtmevaba 

juhtmoodul 

Automaatse 

väljalülituse 

relee 

Raadiovõimendi 

Raadio 

Sissetungimoodul/ 

sireen – kui 

kuulub 

varustusse 

Kütteseade, 

kliimaseade/ 

kompass 

Pesa Kaitse 

23 

24 

25 

26 

27 

28 

29 

30 

31 

Minikaitse 

15 

amprine, 

helesinine 

15 

amprine, 

helesinine 

10 

amprine, 

punane 

15 

amprine, 

helesinine 

10 

amprine, 

punane 

10 

amprine, 

punane 

20 

amprine, 

kollane 

10 

amprine, 

punane 

Kirjeldus 

Automaatse 


relee 

Elektriline 

katuseluuk 

Peeglisoojendi 

— kui 


Automaatse 


relee 

Turvapadja 

juhtmoodul 

Turvapadja 

juhtmoodul/ 

reisija klassifitseerimismoodul 

Kuumkäivitus 

(kaitset pole 

vaja) 

Soojendusega 

iste — kui 


Esitule pesur– 

kui kuulub 

varustusse 


32 

33 

34 

35 

36 

37 

30 

amprine, 

roosa 

30 

amprine, 

roosa 

40 

amprine, 

roheline 

30 

amprine, 

roosa 

10 amprine, 

punane 

25 

amprine, 

loomulik 

Automaatse 


relee 

J1962 Conn/ 

jõuajami 

juhtmoodul 

Blokeerimisvastase 

piduri klapp 

Blokeerimisvastase 

piduri pump 

Esituled/ 

pesuri 

juhtseade/ 

nutiklaas – 

kui kuulub 

varustusse 

Diislikütuse 

eelsoojendi 

– kui kuulub 

varustusse

ETTEVAATUST! 

• Täielikult integreeritud toitemooduli 

katte paigaldamisel veenduge, 

et see paigutub õigesti ja riivid 

sulguvad. Vastasel juhul pääseb 

moodulisse vesi, mis võib põhjustada 

tõrke elektrisüsteemis. 

• Läbipõlenud kaitsme vahetamisel 

kasutage õige voolutugevusega 

kaitset. Kui kasutate muu voolutugevusega 

kaitset, võite elektrisüsteemi 

üle koormata. Kui õige 

voolutugevusega kaitse uuesti läbi 

põleb, on probleem elektriskeemis. 

SÕIDUKI HOIUSTAMINE 

Kui jätate sõiduki seisma kauemaks kui 

21 päeva, võtke kasutusele meetmed 

aku kaitsemiseks. 

• Eraldage toite jaotuskeskuses otsetoite 

minikaitse. 

• Või eraldage aku miinuskaabel. 

• Kui sõidukit ei kasutata kauem kui kaks 

nädalat, laske viis minutit kliimaseadmel 

tühikiirusel ja puhuril täiskiirusel 

töötada. Nii tagate süsteemi määrimise, 

et vältida kompressori kahjustamist 

süsteemi järjekordsel käivitamisel. 

VAHETUSPIRNID 

Kõik sisepirnid on messingist või klaasist 

põhjaga. Alumiiniumpõhjaga pirnide 

kasutamist ei soovitata. 

LAMBIPIRNID 

salong pirni number 

Esituli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . T578 

Laetuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . T578 

Pagasiruumituli/taskulamp . . . 8–A35LF 

LAMBIPIRNID 

välised Pirni number 

Lähituli/kaugtuli . . . . . . . . . . . . . . . . . H9 

Eesmised suunatuled . . . . . . . . 7440NA 

(WY21W) 

Eesmised gabariidi/päevatuled . . 3157K 

(P27/7WK) 

Eesmised külgmised suunatuled WY5W 

Eesmised udutuled . . . . . . . . . . . H11LL 

Keskele üles kinnitatud stopptuli 

(CHMSL) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . LED 

(laske hooldada 

volitatud edasimüüjal) 

Taga-/stopptuli . . . . . . . . . . . . . . . . LED 

(laske hooldada 

volitatud edasimüüjal) 

Tagumised suunatuled . . . . . . . 7440NA 

(WY21W) 

Tagurdustuled . . . . . . . . . 7440 (W21W) 

Numbrimärgituled . . . . . . . . . . . . . W5W 

215

PIRNI VAHETAMINE 

Esituled 

1. Tõstke kapott üles ja leidke esitule 

pistik. 

2. Tõmmake pistiku punast lukustust. 

3. Keerake pirni vasakule ja tõmmake 

see välja. 

MÄRKUS. 

Need on halogeenpirnid. Ärge puudutage 

neid näppudega. Keharasvad 

põhjustavad pirni ülekuumenemist ja 

vähendavad selle kasutusaega. 

216 

Udutuled 

1. Pirnile pääsete ligi alumises paneelis 

oleva väljalõike kaudu. 

2. Eemaldage pirni pistik. 

3. Eemaldage pirn korpusest. 

Külgmised suunatuled 

1. Lükake külgmine suunatuli ühele küljele, 

vabastage lukustusvedru ja tõmmake 

välja. 

2. Keerake pesa veerand pööret ja tõmmake 

see laternast välja. 

3. Tõmmake pirn otse välja ja vahetage. 

Tagatuli/stopptuled 

See on LED tuli. Vahetamiseks võtke 


Tagumine suunatuli ja 

tagurdustuled 

1. Eemaldage tagatule korpuselt kaks 

tihvti. 

2. Haarake tagatulest ja tõmmake seda, 

et lamp paneeli küljest eraldada. 

3. Keerake ja eemaldage pesa laternast. 

4. Eemaldage pirn pesast ja vahetage. 

Numbrimärgituled 

1. Vajutage kruvikeerajaga lukusti õrnalt 

sisse ja eemaldage numbrimärgitule kate. 

2. Keerake pesa veerand pööret vastupäeva. 

3. Tõmmake pirn pesast välja. 

Keskele paigaldatud stopptuli 

See on LED tuli. Vahetamiseks võtke 

ühendust volitatud edasimüüjaga.

VEDELIKUMAHUD 

Tollimõõdustik Meetermõõdustik 

Kütus (ligikaudne kogus) 13,6 gallonit 51,5 liitrit 

Mootoriõli koos filtriga 

2.4L mootor 4,5 kvarti 4,26 liitrit 

2.2L diiselmootor 

Jahutussüsteem * 

4,2 kvarti 4 liitrit 

2.4 mootor 

MOPAR ® antifriis/jahutusvedelik, viis aastat/168 000 km läbisõitu, HOAT või selle ekvivalent. 

7,2 kvarti 6,8 liitrit 

2.2 diiselmootor 

MOPAR ® antifriis/jahutusvedelik, viis aastat/168 000 km läbisõitu, HOAT või selle ekvivalent. 

* Sisaldab maksimaalsele tasemele täidetud kütte- ja jahutusvedeliku paisupaaki. 

10 kvarti 9,5 liitrit 

217

VEDELIKUD, MÄÄRDEAINED JA ORIGINAALVARUOSAD 

Mootor 

Komponent Vedelik, määrdeaine või originaalosa 

Mootori jahutusvedelik – 2.4L mootor 

Mootori jahutusvedelik – 2.2L diiselmootor 

Mootoriõli (bensiinimootor) – mitte ACEA kategooriad 

Mootoriõli (bensiinimootor) – ACEA kategooriad 

Mootoriõli – diiselmootorid 

218 

MOPAR ® antifriis/jahutusvedelik, viis aastat/168 000 km läbisõitu, HOAT või 

selle ekvivalent. 

MOPAR ® antifriis/jahutusvedelik, viis aastat/168 000 km läbisõitu, HOAT või 

selle ekvivalent. 

Kasutage API sertifikaadiga SAE 5W-20 mootoriõli, mis vastab Chrysleri 

materjalistandardile MS-6395. Õige SAE klassi leiate mootori õli täiteava 

korgilt. Kui SAE 5W-20 mootoriõli pole saadaval, võite kasutada ka vastavalt 

standarditele MB 229.31 või MB 229.51 heaks kiidetud mootoriõli SAE 5W-30. 

Riikides, kus kasutatakse ACEA õlikategooriaid, kasutage mootoriõli, mis 

vastab ACEA C3 nõuetele ning on vastavalt standardile MB 229.31 või 

MB 229.51 heaks kiidetud. Kui SAE 5W-20 mootoriõli pole saadaval, võite 

kasutada ka vastavalt standarditele MB 229.31 või MB 229.51 heaks kiidetud 

mootoriõli SAE 5W-30. 

Kasutage sünteetilist mootoriõli SAE 5W-30, SAE 0W-40, SAE 5W-40, SAE 

10W-40 või SAE 15W-40, mis vastab ACEA C3 nõuetele on vastavalt standardile 

VW 507.00 heaks kiidetud. 

Mootori õlifilter MOPAR ® mootori õlifilter või selle ekvivalent. 

Süüteküünlad – 2.4L mootor ZFR5F-11 (vahe 1,1 mm) 

Kütusevalik – 2.4L mootor Oktaanarvuga 91 

Kütusevalik – 2.2L diiselmootor 50 tsetaan või kõrgem (väävlisisaldusega vähem kui 15 ppm)

Šassii 

Komponent Vedelik, määrdeaine või originaalosa 

Variaatorkäigukast (CVT) — kui kuulub varustusse MOPAR ® CVTF+4 ® 

Manuaalkäigukast — kui kuulub varustusse 

Tagumine veotelg (RDA) 

Jaotuskast (PTU) 

Piduri peasilinder 

Roolivõimendi anum 

MOPAR ® ATF+4 ® automaatkäigukasti vedelik või muu ATF+4 ® litsentsiga 

toode. 

MOPAR ® käigukasti- ja telje määrdeaine SAE 80W-90 API GL 5 või ekvivalentne 

mittesünteetiline toode. 

MOPAR ® käigukasti- ja telje määrdeaine SAE 80W-90 API GL 5 või ekvivalentne 

mittesünteetiline toode. 

MOPAR ® DOT 3 ja SAE J1703 või nende ekvivalent. Kui DOT 3 piduriõli 

pole saadaval võite kasutada ka DOT 4 piduriõli. Kasutage vaid soovitatud 

piduriõlisid. 

MOPAR ® roolivõimendi vedelik +4, MOPAR ® ATF+4 ® automaatkäigukasti 

vedelik või ATF+4 ® litsentsiga ekvivalentne toode. 

219

HOOLDUSKAVAD 

• HOOLDUSKAVA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 222 

• Hoolduskava – bensiinimootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 222 

• Hoolduskava – diiselmootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 234 

8 

221

HOOLDUSKAVA 

Hoolduskava – bensiinimootor 

Juhendis toodud hoolduskavad tuleb viia 

läbi ette nähtud aegadel, nii kaitsete sõidukile 

antud garantiid ning tagate sõiduki 

jõudluse ja töökindluse. Rasketes kasutustingimustes 

(tolmused piirkonnad või 

äärmiselt lühikesed sõidud) tuleb sõidukit 

sagedamini hooldada. Sõidukit tuleb 

kontrollida ja hooldada ka tõrgete korral. 

Sõiduki hooldusintervalli täitumisest annab 

märku õlivahetuse märgusüsteem. 

Kui õlivahetuse aeg on käes, kuvatakse 

elektroonilise teabekeskusega (EVIC) 

varustatud sõidukitel EVIC-ekraanil teade 

“Oil Change Required” ja antakse helisignaal. 

Kui õlivahetuse aeg on käes, hakkab 

elektroonilise teabekeskuseta sõidukitel 

vilkuma näidikupaneelil tuli “Change 

Oil” ja antakse helisignaal. 

Õlivahetuse märgutuli süttib ligikaudu 

pärast 11200 km läbimist peale viimast 

õlivahetust. Laske oma sõidukit võimalikult 

ruttu hooldada (hiljemalt pärast 800 

km läbimist). Kui kasutate sõidukit rasketes 

tingimustes tuleb õli vahetada varem 

(5000 km läbimisel). 

222 

MÄRKUS. 

• Õlivahetuse märgusüsteem ei seira 

viimasest õlivahetusest kulunud 

aega. Vahetage õli, kui viimasest 

õlivahetusest on möödunud kuus 

kuud, isegi juhul, kui õlivahetuse 

märgutuli ei sütti. 

• Kui sõidate pikemate ajaperioodide 

vältel maastikul, vahetage õli veelgi 

sagedamini. 

• Mingil juhul ei tohi õlivahetuse 

intervall ületada 12 000 km või kuus 

kuud, sõltuvalt sellest, kumb enne 

kätte jõuab. 

Volitatud edasimüüja lähtestab õlivahetuse 

teate pärast õli vahetamist. Kui 

õlivahetust ei soorita volitatud edasimüüja, 

saab teate lähtestada, kui järgite 

samme, mis on toodud jaotise “Armatuurlaud” 

lõigus “Sõiduki elektrooniline 

teabekeskus/mootoriõli märgutuli/õlivahetus” 

või jaotise “Armatuurlaud” lõigus 

“Näidikupaneeli kirjeldus/odomeeter/ 

reisiodomeeter”. 

Igal tankimisel 

• Kontrollige õli taset ligikaudu viie 

minuti möödumisel pärast täiesti sooja 

mootori seiskamist. Kontrollige õlitaset 

ühetasasel pinnasel, kuna sellisel 

juhul on taseme näit täpsem. Lisage 

õli vaid siis, kui see jääb allapoole 

märki ADD või MIN. 

• Kontrollige ka klaasipesuvedeliku taset 

ja lisage seda vajadusel.

Kord kuus 

• Kontrollige rehvirõhku ja otsige ebaühtlusi 

kulumises. 

• Kontrollige akut ja puhastage ning 

pingutage vajadusel akukingasid. 

• Kontrollige vedeliku taset jahutusvedeliku 

paisupaagis, pidurite peasilindris, 

roolivõimendis ja käigukastis 

ning vajadusel lisage. 

• Kontrollige kõigi tulede ja muude 

elektriliste seadmete tööd. 

Igal õli vahetamisel 

• Vahetage mootori õlifilter. 

• Kontrollige pidurivoolikuid ja torusid. 

• Kontrollige manuaalkäigukasti vedeliku 

taset. 

ETTEVAATUST! 

Sõiduki mitte hooldamisel kahjustate 

sõidukit. 

Nõutud hooldusintervallid 

Nõutud hooldusintervallid leiate järgnevatel 

lehekülgedel toodud hoolduskavades. 

Rasked kasutustingimused 

†† Kui kasutate sõidukit järgmistes rasketes 

tingimustes, vahetage mootoriõli 

ja mootori õlifilter iga 5000 km järel või 

kolme kuu möödumisel. 

• Lühikesed sõidud. 

• Tolmustes tingimustes sõitmine. 

• Lühemad kui 16 km pikkused sõidud. 

• Haagise vedamine. 

• Taksoteenuste pakkumine, politseisõidukina 

kasutamine, veoteenuste 

pakkumine. 

• Maastikusõit. 

223

7 500 miili (12 000 km) või 

12 kuu järgne hooldus 

Vahetage mootoriõli ja mootori 

õlifilter. †† 

Roteerige rattad. 

Odomeetri näit Kuupäev 

Parandustöö tellimus # Edasimüüja kood 

Volitatud Chrysleri edasimüüja allkiri 

224 

15 000 miili (24 000 km) või 24 kuu järgne hooldus 

Vahetage mootoriõli ja mootori õlifilter. †† 


Kui kasutate sõidukit järgmisel eesmärgil. Tolmustes tingimustes või maastikusõiduks. 

Kontrollige mootori õhupuhasti filtrit, vajadusel vahetage see välja. 


Kontrollige piduriklotse, vajadusel vahetage need välja. 

Vahetage kliimaseadme filter. 

Kontrollige heitgaasisüsteemi. Sooritage esimene kontroll 24 000 km läbimisel 

või 12 kuu möödumisel. 



Volitatud Chrysleri edasimüüja allkiri

22 500 miili (36 000 km) või 





Kontrollige CV liitmikke. 







Vahetage mootori õhupuhasti filter. 

Vahetage süüteküünlad. 

Reguleerige ketaspiduritega sõiduki seisupidurit. 



Kontrollige heitgaasisüsteemi. 

Kontrollige esivedrustust, ühendusvardaid ja tihendeid; vajadusel vahetage need 

välja. 




225

37 500 miili (60 000 km) või 





Loputage jahutussüsteem ja 

vahetage jahutusvedelik 60 kuu 

möödumisel, kui seda pole tehtud 

pärast 168 000 km läbimist. 




226 

45 000 miili (72 000 km) või 





Kui kasutate sõidukit järgmisel 

eesmärgil. Tolmustes tingimustes 

või maastikusõiduks. Kontrollige 

mootori õhupuhasti filtrit, vajadusel 

vahetage see välja. 


Kontrollige piduriklotse, vajadusel 

vahetage need välja. 





52 500 miili (84 000 km) või 





Vahetage automaatkäigukasti 

vedelik ja filtrid, kui kasutate sõidukit 

järgmisel eesmärgil. Haagise 

vedamiseks, lume sahkamiseks, 

raskete koormate vedamiseks, taksoteenuse 

pakkumiseks, politseisõidukina 

kasutamisel, veoteenuste 

pakkumiseks, maastikul sõitmiseks 

või kui sõidate suurema osa ajast 

kuumade ilmadega (32 °C). 













Kontrollige esivedrustust, ühendusvardaid ja veovõllide kaitsekumme; vajadusel vahetage need välja. 

Kontrollige tagumise veotelje (RDA) vedelikku, vajadusel lisage. Tühjendage ja asendage vedelik kui kasutate sõidukit 

järgmistel eesmärkidel: haagise vedamiseks, lume sahkamiseks, raskete koormate vedamiseks, taksoteenuse pakkumiseks, 

politseisõidukina kasutamisel, veoteenuste pakkumiseks, maastikul sõitmiseks või kui sõidate suurema osa ajast kuumade 

ilmadega (32 °C). 

Kontrollige jaotuskasti (PTU) vedelikku, vajadusel lisage. Tühjendage ja asendage vedelik kui kasutate sõidukit järgmistel eesmärkidel: 

haagise vedamiseks, lume sahkamiseks, raskete koormate vedamiseks, taksoteenuse pakkumiseks, politseisõidukina 

kasutamisel, veoteenuste pakkumiseks, maastikul sõitmiseks või kui sõidate suurema osa ajast kuumade ilmadega (32 °C). 

Kui kasutate sõidukit politseisõidukina, taksona või sagedaseks pukseerimiseks, vahetage automaatkäigukasti vedelik ja filtrid. 




227

67 500 miili (108 000 km) või 









228 

75 000 miili (120 000 km) või 







või maastikusõiduks. Kontrollige 

mootori õhupuhasti filtrit, vajadusel 

vahetage see välja. 







82 500 miili (132 000 km) või 













Kontrollige PCV klappi ja vajadusel vahetage see välja. † 






Kontrollige esivedrustust, ühendusvardaid ja veovõllide kaitsekumme; vajadusel 





97 500 miili (156 000 km) või 








229




Kui kasutate sõidukit järgmistel eesmärkidel. Tolmustes tingimustes või maastikusõiduks. 




Vahetage manuaalkäigukasti vedelik. 

Loputage jahutussüsteem ja vahetage jahutusvedelik, kui seda pole tehtud 60 

kasutuskuu möödumisel. 

230 




112 500 miili (180 000 km) 

või 180 kuu järgne hooldus 

























Vahetage automaatkäigukasti vedelik ja filtrid. 

Vahetage tarvikute ajamirihmad. 




231

127 500 miili (204 000 km) 








232 

135 000 miili (216 000 km) 







või maastikusõiduks. 

Kontrollige mootori õhupuhasti 

filtrit, vajadusel vahetage see välja. 








142 500 miili (228 000 km) 























† See on tootjapoolne hooldussoovitus, 

mida pole vaja emissioonigarantii 

säilitamiseks sooritada. 

HOIATUS! 

Mootorisõidukit hooldades võite viga 

saada. Sooritage vaid selliseid hooldustöid, 

mille jaoks teil on vajalikud 

teadmised ja töövahendid. Kui kahtlete 

oma võimekuses, laske sõidukit 

väljaõppinud mehaanikul hooldada. 

233

Hoolduskava – diiselmootor 

MÄRKUS. 

Mingil juhul ei tohi õlivahetuse intervall 

ületada 25 000 km või kaks aastat, 

sõltuvalt sellest, kumb enne kätte 

jõuab. 

Igal tankimisel 

• Kontrollige mootoriõli taset ja vajadusel 

lisage. 

• Kontrollige klaasipesuvedeliku taset 

ja vajadusel lisage. 

234 

Kord kuus 

• Kontrollige rehvirõhku ja otsige ebaühtlusi 

kulumises. 

• Kontrollige akut ja puhastage ning 

vajadusel pingutage ühendusi. 

• Kontrollige vedeliku taset jahutusvedeliku 

anumas, pidurite peasilindris, 

roolivõimendis ja käigukastis ning 

vajadusel lisage. 

• Kontrollige kõigi tulede ja muude 

elektriliste seadmete tööd. 

Igal õli vahetamisel 

• Vahetage mootori õlifilter. 

• Vahetage mootori õhupuhasti filter. 

• Kontrollige heitgaasisüsteemi. 

• Kontrollige pidurivoolikuid, torustikku. 

• Kontrollige CV liitmikke ja vedrustuse 

komponente. 

• Kontrollige jahutusvedeliku taset, voolikuid 

ja klambreid. 

• Vahetage tarvikute ajamirihmad. 

ETTEVAATUST! 

Sõiduki mitte hooldamisel kahjustate 

sõidukit. 

Nõutud hooldusintervallid 

Nõutud hooldusintervallid leiate järgnevatel 

lehekülgedel toodud hoolduskavades.

15 000 miili (25 000 km) või 



õlifilter. 



Kontrollige pidureid. 

Vahetage kliimaseadme filter (kui 

kuulub varustusse). 






Vahetage mootoriõli ja mootori õlifilter. 



Vahetage kütusefilter. 


Vahetage kliimaseadme filter (kui kuulub varustusse). 









235

45 000 miili (75 000 km) või 



õlifilter. 



Vahetage manuaalkäigukasti 

vedelik. 


Vahetage kliimaseadme filter 

(kui kuulub varustusse). 





236



















237












238 




90 000 miili (150 000 km) või 



õlifilter. 











105 000 miili (175 000 km) 



õlifilter. 



Loputage jahutussüsteemi ja vahetage 

jahutusvedelik. 








239








Vahetage manuaalkäigukasti vedelik. 





Kontrollige tagumise veotelje (RDA) vedelikku, vajadusel lisage. Tühjendage ja asendage vedelik kui kasutate sõidukit järgmistel 

eesmärkidel: haagise vedamiseks, lume sahkamiseks, raskete koormate vedamiseks, taksoteenuse pakkumiseks, politseisõidukina 





240 




KUI VAJATE KLIENDITUGE 

• KUI VAJATE KLIENDITUGE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

• ARGENTIINA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

• AUSTRAALIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

• AUSTRIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

• KARIIBIMERESAARED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

• BELGIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

• BOLIIVIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

• BRASIILIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

• BULGAARIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 245 

• TŠIILI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 245 

• HIINA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 245 

• KOLUMBIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 245 

• COSTA RICA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 245 

• HORVAATIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 245 

• TŠEHHI VABARIIK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 245 

• TAANI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 245 

9 

241

242 

• DOMINIKAANI VABARIIK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 245 

• EKUADOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

• EL SALVADOR . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

• EESTI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

• SOOME . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

• PRANTSUSMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

• SAKSAMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

• LUKSEMBURG . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

• KREEKA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

• GUATEMALA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 

• HONDURAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• UNGARI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• IIRIMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• ITAALIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• LÄTI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• LEEDU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• HOLLAND . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• UUS-MEREMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• NORRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• PANAMA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• PARAGUAI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 

• PERUU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248

• POOLA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248 

• PORTUGAL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248 

• PUERTO RICO JA NEITSISAARED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248 

• RUMEENIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248 

• VENEMAA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248 

• SLOVEENIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248 

• HISPAANIA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248 

• ROOTSI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248 

• ŠVEITS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249 

• TAIWAN . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249 

• TÜRGI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249 

• UKRAINA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249 

• ÜHENDKUNINGRIIGID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249 

• URUGUAI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249 

• VENETSUEELA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249 

243

KUI VAJATE KLIENDITUGE 

Edasimüüjad on huvitatud teie rahulolust 

nende toodete ja teenuste vastu. 

Hooldusprobleemi või muu raskuse ilmnemisel 

soovitame toimida järgmiselt. 

Arutlege probleemi üle volitatud edasimüüja 

või hooldushaldajaga. Kõige 

kiiremini suudab probleemi lahendada 

volitatud edasimüüja halduspersonal. 

Edasimüüjaga ühendust võttes edastage 

talle järgmine teave. 

• Teie nimi, aadress ja telefoninumber. 

• Sõiduki tehasetähis (selle 17-kohalise 

numbri leiate plaadilt või sildilt armatuurlaua 

vasakus esinurgas, nähtav läbi tuuleklaasi. 

Lisaks on see saadaval sõiduki 

registreerimisandmetel). 

• Sõiduki müüja ja hooldaja. 

• Sõiduki tarnekuupäev ja kehtiv odomeetri 

näit. 

• Sõiduki hooldusajalugu. 

• Probleemi ja ilmnemistingimuste täpne 

kirjeldus. 

244 

ARGENTINA 

Chrysler Argentina S.A 

Boulevard Azucena Villaflor 435 

C1107CII 

Buenos Aires, Argentina 

Tel.: +54-11-4891 7900 

Fax: +54-11-4891 7901 

AUSTRAALIA 

Chrysler 

Chrysler Australia Pty. Ltd. 

ACN 124 956 505 

PO Box 4145, 

Dandenong South Vic. 3175 

Ph. (03) 9238–2600 

AUSTRIA 

Chrysler Austria Gesellschaft m.b.H. 

Felmayergasse 2 

A-1210 Wien 

Tel.: +43-1-5465 15131 

Fax: +43-1-5465 15132 

KARIIBIMERESAARED 

Interamericana Trading Company 

Warrens, St. Michael 

Barbados, West Indies 

Tel.: 246–417–8000 

Fax: 246–425–2888 

BELGIA 

Chrysler Belgium Luxembourg NV 

Tollaan 68 

B-1200 Brussel 

Tel.: 0800-94634 

(tasuta telefoninumber) 

Fax:+32 (0)2 717 3301 

BOLIIVIA 

Ovando & Cia S.A. 

Av. Cristobal de Mendoza 

(2do Anillo) y Canal 

Isuto 

Santa Cruz, Bolivia 

Tel.: (591-3) 336 3100 

Fax: (591-3) 334 0229 

BRASIILIA 

Chrysler do Brasil 

Av. Alfred Jurzykowski, 562 

09680-900 

São Bernardo do Campo-S.P 

Tel.: 55 11 4173 6611 

Fax: 55 11 4173 9200

BULGAARIA 

BALKAN STAR 

Resbarska Str. 5 

1510 Sofia 

Tel.: 359 2 91988 

Fax: 359 2 945 40 14 

TŠIILI 

Comercial Chrysler S.A. 

Av. Americo Vespucio 1601, 

Quilicura 

Santiago, Chile 

Tel.: (56-2) 620 7600 

Fax: (56-2) 730 6201 

HIINA 

Chrysler Group (China) Sales Limited 

16F,Gemdale Plaza Tower A 

No.91 Jian Guo Road 

Chaoyang District 

Beijing 100022, P.R. China 

Chrysler Brand Tel: 400-650-1195 

Chrysler Brand Tel: 400-650-0118 

KOLUMBIA 

Chrysler Colombia S.A. 

Avenida Calle 26 # 70A-25 

Bogotá Colombia 

Tel.: 57 1 4236700 

Fax: 57 (1) 410 5667 

COSTA RICA 

AutoStar 

La Uruca, frente al Banco Nacional 

San José, Costa Rica 

Tel.: (506) 295 - 0000 

Fax: (506) 295 - 0052 

HORVAATIA 

EUROLINE d.o.o. 

Kovinska 5 

10 000 Zagreb 

Tel.: 385 1 3441 111 

Fax: 385 1 3441 113 

TŠEHHI VABARIIK 

Chrysler Czech Republic s.r.o 

Daimlerova 2296/2 

149 45 Praha 4 - Chodov 

Czech Republic 

Tel.: +420 (0)2 71077 111 

Tel.: +420 (0)2 25101 111 

Fax: +420 (0)2 71077 507 

TAANI 

Chrysler Danmark ApS 

Frederikskaj 4 

DK- 1790 København V. 

Tel.: +45 (0)35 256 830 

Fax: +45 (0)35 256 832 

DOMINIKAANI VABARIIK 

Reid y Compañia 

John F. Kennedy 

Casi Esq. Lope de Vega 

Santo Domingo, Dominican Republic 

Tel.: (809) 562–7211 

Fax: (809) 565-8774 

245

EKUADOR 

Chrysler Jeep Automotriz del Ecuador 

Av. Juan Tanca Marengo km. 4.5 

Guayaquil, Ecuador 

Tel.: (593) 4 225 7935 

Fax: (593) 4 224 7787 

EL SALVADOR 

Grupo Q del Salvador 

Blvd. Los Próceres y Avenida No. 1, 

Lomas de San Francisco, 

San Salvador, El Salvador 

Tel.: (503) 22730988 

Fax: (503) 278 5731 

EESTI 

Silberauto AS 

Järvevana tee 11 

11314 Tallinn 

Tel.: 06 266 098 

Tel.: 06 266 050 

Fax: 06 266 066 

246 

SOOME 

Chrysler FinlandOy 

Ristipellontie 5 

00390 HELSINKI 

Tel.: 020 54771 

Fax: 020 5477 485 

PRANTSUSMAA 

Chrysler France 

Parc de Rocquencourt 

BP100 

F-78153 Le Chesnay Cedex 

Tel.: +33 1 39 23 56 00 

Fax: +33 1 39 23 57 92 

SAKSAMAA 

Chrysler Deutschland GmbH 

Englische Straße 30 

D-10587 Berlin 

Telefon +49 (0)30 2690-0 

Telefax +49 (0)30 2690 3999 

LUKSEMBURG 

TNT MAILFAST 

C/O Chrysler Belgium/Luxembourg 

BRU/BRU/37850 

Antwoord Nummer 193032 

1930 Zaventem 

Belgium 

Tel.: 0800 6661 

Fax: 32 02 717 33 

KREEKA 

Chrysler Jeep Dodge Hellas 

240-242 Kifisias Avenue 

15231 Halandri Athens, Greece 

Tel.: +30 210 6700800 

Fax: +30 210 6700820 

GUATEMALA 

Grupo Q del Salvador 

Edificio Grupo Q, 

calle Mariscal Cruz 9-04, 

Zona 4, 

Ciudad de Guatemala, Guatemala 

Tel.: +502 6685 9500

HONDURAS 

Grupo Q de Honduras 

Blvd.. Centro América frente a Plaza 

Miraflores, 

Tegucigalpa, Honduras 

Tel.: (504) 235-9220 

Fax: (504) 232-6564 

UNGARI 

Chrysler Automotive Hungaria Kft 

H-1133 Budapest 

Kárpát u 21 

Tel.:+36-1-887-7000 

Fax: +36-1-887-7098 

IIRIMAA 

C.J. IRELAND CONCESSIONAIRES 

LIMITED 

Clonlara Avenue 

Baldonnell Business Park 

Baldonnell Dublin 22. 

Ireland 

Tel.: 1890 946866 

ITAALIA 

Chrysler Italia S.r.l. 

Via Giulio Vincenzo Bona, 110 

00156 Roma 

Tel.: 06 41442812 

Fax: 06 418823114 

E-post: talkto@chrysler.com 

LÄTI 

TC MOTORS LTD. 

40 Krasta Str. 

LV-1003 Riga 

Tel.: 07 812 312 

Fax: 07 812 313 

LEEDU 

Silberauto UAB 

Pirklių g. 9 

LT — 02300 VILNIUS 

Tel.: +370 5 266 59 00 

Fax: +370 5 266 59 51 

HOLLAND 

Chrysler Nederland B.V. 

Postbus 2088 

NL-3500 GB Utrecht 

Tel:+31 (0)30 247 19 11 

Fax: +31 (0)30 247 16 00 

UUS-MEREMAA 

Chrysler New Zealand 

Private Bag 14907 

Panmure New Zealand 

Tel.: 09573 7800 

Fax: 09573 7808 

NORRA 

Chrysler Norge A/S 

Solheimveien 7 

N-1471 Lørenskog 

Tel.: +47 67 92 60 00 

Fax: +47 67 90 53 10 

PANAMA 

Grupo Q de Panamá 

Calle 50 Final, Edificio 68, 

San Francisco, 

Panamá, Panamá 

Tel.: (507) 303-1100 

Fax: (507) 303-0980 

PARAGUAI 

Cencar S.A. 

Avda Mariscal Lopez No. 5700 

Asuncion, Paraguay 

Tel.: 59521515911 

Fax: 59521515924 

247

PERUU 

Divemotor S.A. 

Calle Alejandro Bussalleu 151, 

Urb. Sta. Catalina - La Victoria 

Lima, Peru 

Tel.: (51-1) 712 2000 

Fax: (51-1) 712 2002 

POOLA 

Chrysler Polska Sp. z o.o. 

ul. Gotlieba Daimlera 1 

02-480 Warszawa 

Tel:+ 801 330 300 

PORTUGAL 

Chrysler Colombia S.A. 

Qta. da Fonte – Edif. D a Amélia 

Rua Victor Câmara, 2 1 a A 

2770-229 Paço de Arcos 

Portugal 

Tel.: +351 (0)21 323 91 00 

Fax: +351 (0)21 323 91 99 

248 

PUERTO RICO JA 

NEITSISAARED 

Chrysler International Services, S.A. 

P.O. Box 191857 

San Juan 009191857 

Tel.: 7877825757 

Fax: 7877823345 

RUMEENIA 

S.C. Auto Rom S.R.L. 

Bucuresti 

Bd. Expozitiei nr. 2 

RO-78334 

Tel.: 01 2240020 25 

Fax: 01 2241638 

VENEMAA 

Chrysler RUS SAO 

39A Leningradsky prospect 

125167 Moscow 

Tel.: +7 495 745-2600 

Fax: +7 495 745-2601 

SLOVEENIA 

Chrysler/Jeep Import d.d. 

Leskoskova 2 

1122 Ljubljana 

Tel.: 01 5843 138 

Fax: 01 5843 222 

HISPAANIA 

Chrysler España S.L. 

Dpto. De Atención al Cliente Chrysler, 

Jeep y Dodge 

Apdo. De Correos 24 

19200 Azuqueca de Henares 

(Guadalajara) 

Tel.: 902 888 782 

Fax: 913 496 529 

ROOTSI 

Chrysler Sverige 

Bronsyxegatan 14, 

Box 50530 

S-202 50 Malmö 

Tel:+46 (0)8 752 9858 11 

Fax: +46 (0)8 752 6483

ŠVEITS 

Chrysler Switzerland GmbH 

Bernstrasse 55 

CH-8952 Schlieren 

Tel.: 

• Saksa keeles : 0800 80 29 20 

• Prantsuse keeles : 0800 80 29 21 

• Itaalia keeles : 0800 80 29 22 

Telefax +41 (0) 44 755 64 00 

TAIWAN 

Chrysler Taiwan Co. , LTD. 

13th Floor Union Enterprise Plaza 

1109 Min Sheng East Road, Section 3 

Taipei Taiwan R.O.C. 

Tel.: 080081581 

Fax: 886225471871 

TÜRGI 

Chrysler Jeep Tic. A.S. 

TEM Otoyolu , Hadimkoy Cikisi 

34900 Buyukcekmece - Istanbul 

Tel.: + 90 - 212 - 867 40 00 

Fax: + 90 - 212 - 867 44 63 

UKRAINA 

JSC AutoCapital 

Velyka Vasylkivska str. 15 

01004 Kyiv 

Tel.: +38 044 206 8888 

Fax: +38 044 206 8889 

ÜHENDKUNINGRIIGID 

Chrysler UK Ltd. 

Tongwell 

Milton Keynes MK15 8BA 

Tel.: 01908 301090 

Fax: 01908 301203 

URUGUAI 

Malunix. S.A. 

Miguelete 2276 

Montevideo, Uruguay 

Tel.: (598-2) 401 7818 

Fax: (598-2) 402 2666 

VENETSUEELA 

Chrysler de Venezuela LLC 

Avenida Pancho Pepe Croquer. 

Zona Industrial Norte 

Valencia, Estado Caraboro 

Tel.: +(58) 241-613 2400 

Fax: +(58) 241-613 2538 

Fax: (58) 241-6132602 

(58) 241-6132438 

PO BOX: 1960 

Services And Parts 

Zona Industrial II, 

Av. Norte-Sur 5 C/C Calle Este-Oeste 

C.C LD Center Local B-2 

Valencia, Estado Caraboro 

Telf: (58) 241-6132757 

(58) 241-6132773 

Fax: (58) 241-6132743 

249

250 

MUDEL 

REGISTREERIMISE VÕI 

LITSENTSI NUMBER 

VINkood 

UUE OMANIKU NIMI 

UUE OMANIKU 

AADRESS 

TELEFONI NUMBER 

OMANIKUVAHETUSE SERTIFIKAAT 

Kui edasimüüja on ametlik Jeep esindaja, 

siis lisada siia edasimüüja tempel. 

ESIMENE OMANIK

MUDEL 

REGISTREERIMISE VÕI 

LITSENTSI NUMBER 

VINkood 

UUE OMANIKU NIMI 

UUE OMANIKU 

AADRESS 

TELEFONI NUMBER 

OMANIKUVAHETUSE SERTIFIKAAT 

Kui edasimüüja on ametlik Jeep esindaja, 

siis lisada siia edasimüüja tempel. 

TEINE OMANIK 

251

REGISTER 

10 

253

ABS-pidurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152 

Ajutine varuratas . . . . . . . . . . . . . . . 161 

Aknad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 

Aknaklaasi puhastamine . . . . . . . . . 212 

Aku . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 

Alarm (turvaalarm) . . . . . . . . 15,16,113 

Alarm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113 

Alarmi tuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113 

Alarmisüsteem (turvaalarm) . . . . 15,16 

Andmesalvesti . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 

Antifriis (mootori 

jahutusvedelik) . . . . 204,206,217,218 

Armatuurlaud . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 

Asendusrehvid . . . . . . . . . . . . . . . . 163 

Asendusvõtmed . . . . . . . . . . . . . . . . 15 

Audiosüsteemi 

kaugjuhtimisseadmed . . . . . . . . 128 

Automaatkäigukast . . . 13,143,146,148, 

182,208,209 

Automaatne . . . . . . . . . 13,143,146,208 

Automaatsed ukselukud . . . . . . . . . . 20 

Autopesulad . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 

Bensiin (kütus) . . . . . . . . . . . . . 165,217 

Blokeerimisvastane pidur (ABS) 152,154 

254 

CD-plaadi hooldamine . . . . . . . . . . 129 

Diagnostikasüsteem . . . . . . . . . . . . 197 

Diislikütus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 

Eelpingutid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 

Elektri pistikupesad . . . . . . . . . . . . . 97 

Elektripeeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 

Elektritoide . . . . . . . . . . . 22,59,149,150 

Elektrooniline kiirusehoidja . . . . . . . . 93 

Elektrooniline pidurisüsteem . . . . . . 153 

Elektrooniline stabiilsuskontroll 

(ESC) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156 

Elektrooniline stabiilsusprogramm 

(ESP) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 

Elektrooniline õõtsumisstabilisaator 154 

Esiiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 

Esiklaasi klaasipesur . . . . . . . . . . 91,92 

Esiklaasi klaasipuhastajad . . . . . . . . 92 

Esiklaasisoojendi . . . . . 51,130,131,135 

Esituled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

Esituled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 

Esitulede lüliti . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 

Esitulede tasandamine . . . . . . . . . . 90 

Ettevalmistused sõiduki tungrauaga 

tõstmiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . 182 

Filter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 

Haagise ja haakeseadme raskus . . 171 

Haagise kaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 

Haagise pukseerimine . . . . . . . . . . 168 

Haagise pukseerimine . . . . . . . . . . 171 

Haakeseadme kaal/haagise kaal . . 171 

Haakeseadmed . . . . . . . . . . . . . . . 176 

Heitgaasi hoiatus . . . . . . . . . 24,51,203 

Heitgaasid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 

Heitgaasisüsteem . . . . . . . . . . . 51,203 

Helisüsteem (raadio) . . . . . . . . . . . . 124 

Helisüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . 124 

Hoiatus (näidikupaneeli kirjeldus) 110 

Hoiatused ja ettevaatusabinõud . . . . 8 

Hoiatustuled 

(näidikupaneeli kirjeldus) . . . . . . 110 

Hoiatustuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112 

Hoiulaegas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 

Hooldusabi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

Hoolduskava . . . . . . . . . . . . . . 222,234 

Hooldustoimingud . . . . . . . . . . . . . . 197 

Hooldusvaba aku . . . . . . . . . . . . . . 201 

Häältuvastussüsteem . . . . . . . . . . . . 78

Imikutoolid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 

Immobilisaator . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 


(kaitsmed) . . . . . . . . . . . . . . . . . . 213 

Intervalltööga klaasipuhastid . . . . . . 92 

Isetumenev peegel . . . . . . . . . . . . . 58 

Istmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 

Jahutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 204 

Jahutussüsteem . . . . . . . . . . . . . . . 204 

Jahutussüsteemi nõuanded . . . . . . 175 

Jahutusvedelik (antifriis) . . . . . 217,218 

Jahutusvedeliku lisamine (antifriis) 205 

Jahutusvedeliku tase . . . . . . . 204,206 

Jahutusvedeliku temperatuur . . . . . 113 

Jahutusvedeliku valimine (antifriis) 204 

Jaotuskast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210 

Juhend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 

Juhiistme seljatoe kallutamine . . . . . 84 

Juhtmestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 173 

Kaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 

Kaardi-/lugemistuled . . . . . . . . . . . . 90 

Kaitsmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 213 

Kallutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 

Kallutatava seljatoega tagaiste . . . . 86 

Kapoti vabastamine . . . . . . . . . . . . . 87 

Kapott . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 

Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 

Kasutatud jahutusvedeliku 

kõrvaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . 206 

Kasutuselt kõrvaldamine . . . . . . . . 200 

Kasutuselt kõrvaldamine . . . . . . . . 206 

Kasutusjuhend (omaniku juhend) . . . 6 

Katuseluuk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 

Kaug-/lähitulede lüliti . . . . . . . . . . . . 89 

Kaugjuhtimispuldi patareid . . . . . . . 19 

Kaugjuhtimispuldiga sisenemine 

(sedaan) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 

Kaugtuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89,111 

Kaugtulede märgutuli . . . . . . . . . . . 111 

Kere määrdeainega määrimine . . . 202 

Keskele ja üles kinnitatud stopptuli 216 

Kesklukk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

Kesklukusüsteem . . . . . . . . . . . . . 20,21 

Keskmine stopptuli . . . . . . . . . . . . . 216 

Ketid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164 

Kiirkäik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147 

Kiirusehoidja tuli . . . . . . . . . . . . . . . 113 

Kiirusehoidja . . . . . . . . . . . . . . . 93,113 

Kinni jäänud sõiduki vabastamine . . 188 

Klaasipuhastid . . . . . . . . . . . . . . 91,202 

Klienditugi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 

Kliimaseade . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 

Kliimaseade . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 

Kliimaseade, kasutusnõuanded . . . 138 

Kliimaseadme filter . . . . . . . . . . . . . 137 

Kliimaseadme hooldamine . . . . . . . 201 

Kliimaseadme juhtseadmed . . . . . . 129 

Kliimaseadme külmutusaine . . 201,202 

Kliimaseadme süsteem . . . 129,132,201 

Kompass . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 

Kompassi kalibreerimine . . . . . . . . 124 

Kompassi-/temperatuuriekraan . . . . 58 

Kompassihälve . . . . . . . . . . . . . . . . 122 

Konsool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 

Kontrollimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 198 

Kontrollimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 

Kontrollimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 206 

Korrosioonikaitse . . . . . . . . . . . . . . 210 

Käiguhoova vabastamine . . . . . . . 190 

Käigukast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 

Käiguvahetus . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 

Käikude allavahetamine . . . . . . . . . 145 

Käikude vahetamine . . . . . . . . . . . . 146 

255

Käivitamine . . . . . . . . . . . . . . . 143,144 

Käivitusabi . . . . . . . . . . . . . . . . . 186 

Käivitamine ja kasutamine . . . . . . . 144 

Käivitustoimingud . . . . . . . . . . . . . . 143 

Külgmine turvapadi . . . . . . . . . . . . . 39 

Külgmised suunatuled . . . . . . . . . . 216 

Küljeakende soojendid . . . . . . . . . . 137 

Külmutusaine . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 

Kütteseade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 

Kütus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

Kütus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 

Kütus . . . . . . . . . . . . . . . . . 165,167,218 

Kütus, puhas õhk . . . . . . . . . . . . . . 166 

Kütuse lisamine . . . . . . . . . . . . . . . 167 

Kütuse madal tase . . . . . . . . . . . . . 110 

Kütuse oktaanarv . . . . . . . . . . . . . . 165 

Kütuselisandid . . . . . . . . . . . . . . . . 166 

Kütusemahuti kork . . . . . . 167,168,197 

Lambipirnid . . . . . . . . . . . . . . . . 52,215 

Lapsekaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 

Lapselukud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 

Lapseootel naised . . . . . . . . . . . . . . 34 

Lemmikloomade transportimine . . . . 50 

Lisaained . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 209 

256 

Lisamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 

Lisandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 166 

Lisatud ained . . . . . . . . . . . . . . . . . 199 

Lukustamissüsteem . . . . . . . . . . . . 146 

Lumeketid (rehviketid) . . . . . . . . . . 164 

Lüliti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 

Mahutavused . . . . . . . . . . . . . . . . . 217 

Manuaalkäigukast . . . . . . 143,145,209 

Meeldetuletus . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 

Meikimispeegel . . . . . . . . . . . . . . . . 60 

Metanool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 

Metanoolkütus . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 

Mida meeles pidada . . . . . . . . 205,206 

Minimaalsed nõuded . . . . . . . . . . . 172 

Mobiiltelefon . . . . . . . . . . . . . . . 60,129 

Mootor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195,196 

Mootori temperatuuri hoiatustuli . . . 111 

Mootori ülekuumenemine . . . . . . . . 181 

Mootoriõli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 

Mootoriõli . . . . . . . . . . . . . . . . 198,217 

Mootoriõli . . . . . . . . . . . . . . . . 200,218 

MOPAR tarvikud . . . . . . . . . . . . . . . 197 

Multifunktsionaalne hoob . . . . . . . . . 88 

Mustri kulumismärgid . . . . . . . . . . . 162 

Mõõdik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

Mäel käivitamise abi . . . . . . . . . . . . 155 

Määrdeaine valimine . . . . . . . . . . . 208 

Määrdeaine valimine . . . . . . . . 209,210 

Möödasõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 

Möödumiseks vilgutamine . . . . . . . . 89 

Mündihoidik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 

Navigatsioonisüsteem 

(uconnect gps) . . . . . . . . . . . . . 128 

Nelikvedu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 

Nelikveo kasutamine . . . . . . . . . . . 149 

Nimmepiirkonna tugi . . . . . . . . . . . . 83 

Numbrimärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

Nõuded diislikütusele . . . . . . . . . . . 167 

Näidikupaneel . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

Näidikupaneel . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 

Näidikupaneel ja juhtseadmed . . . . 107 

Näidikupaneeli kate . . . . . . . . . . . . 212 

Näidikupaneeli puhastamine . . . . . 212 

Odomeeter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115 

Ohutuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 

Ohutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 

Ohutuskontrollid . . . . . . . . . . . . . . . . 50 

Ohutusnõuanded . . . . . . . . . . . . . . . 50 

Oktaanarv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165

Paagi mahutavus . . . . . . . . . . . . . . 217 

Pagas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 

Pagasi kinnituskonksud . . . . . . . . . 102 

Pagasiala funktsioonid . . . . . . . . . . 100 

Pagasiala kate . . . . . . . . . . . . . . . . 100 

Pagasiruumi põrand . . . . . . . . . . . . 101 

Pagasiruumi tuli . . . . . . . . . . . . . . . 100 

Parkimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 

Peatoed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 

Peeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 

Personaalsed sätted . . . . . . . . . . . 121 

Pesuvedeliku lisamine . . . . . . . . . . 203 

Pidurdusabi hoiatus . . . . . . . . . . . . 158 

Pidurdusabi süsteem . . . . . . . . . . . 154 

Pidurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151,207 

Pidurisüsteem . . . . . . . . . . . . . 151,207 

Pidurite hoiatus . . . . . . . . . . . . . . . . 112 

Pidurite/käigukasti lukustamine . . . 146 

Pidurivedelik . . . . . . . . . . . . . . . . . . 219 

Pinge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

Pirni vahetamine . . . . . . . . . . . 215,216 

Pistikupesa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 

Programmeeritavad elektroonilised 

funktsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . 121 

Puhastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . 212 

Puhkamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 176 

Puhta õhu kütus . . . . . . . . . . . . . . . 166 

Pukseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 

Pukseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . 190 

Pukseerimiskonksud . . . . . . . . . . . 189 

Peasilinder (pidurid) . . . . . . . . . . . . 207 

Põlvepadjand . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 

Päikesesirmi pikendus . . . . . . . . . . . 60 

Raadio (helisüsteem) . . . . . . . . . . . 124 

Raadio kasutamine . . . . . . . . . . . . . 129 

Radiaalrehvid . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 

Rataste ja rattakoobaste 

hooldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . 211 

Rataste puhastamine . . . . . . . . . . . 211 

Rattad ja rattakoopad . . . . . . . . . . . 211 

Rattalukk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

Reavahetus ja suunatuled . . . . 111,216 

Reavahetusabi . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 

Reguleerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 

Reguleeritav roolisammas . . . . . . . . 93 

Reguleeritav õla turvavöö . . . . . . . . 28 

Reguleeritava ülemise turvavöö 

lukustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 

Rehvi kasutusaeg . . . . . . . . . . . . . . 162 

Rehvid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52,158 

Rehvide roteerimine . . . . . . . . . . . . 164 

Rehviketid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164 

Rehvirõhud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 

Reis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114,115 

Reisiarvuti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 

Reisijate turvasüsteemid 

(sedaan) . . . . . . . . . . . . . 24,36,38,40 

Reisijate turvasüsteemid . . . . . . . 38,40 

Reisiodomeeter . . . . . . . . . . . . . . . . 115 

Reisiodomeetri lähtestusnupp . . . . 114 

Riivid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 

Rool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149,150 

Rooliratas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 

Rooliratta audio juhtseadmed . . . . 128 

Roolivõimendi . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 

Roolivõimendi vedelik . . . . . . . . . . 219 

Rotatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164 

Rõhukork . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 205 

Salongi hooldamine . . . . . . . . . . . . 211 

Seisupidur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 

Seljatoe vabastamine . . . . . . . . . . . . 84 

Sidur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 207 

Sidurivedelik . . . . . . . . . . . . . . . . . . 207 

Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 

Sissesõidusoovitused . . . . . . . . . . . 50 

257

Soojendusega . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 

Soojendusega . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 

Soojendusega istmed . . . . . . . . . . . 82 

Soojendusega peeglid . . . . . . . . . . . 59 

Soovitused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 175 

Soovitused . . . . . . . . . . . . 198,199,217 

Spidomeeter . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

Suunatuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 

Suunatuled . . . . . . . . . . . . . . . . 52,216 

Suunatuled . . . . . . . . . . . . . 89,111,216 

Suunatuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52,216 

Suunatuli . . . . . . . . . . 52,88,89,111,216 

Suur kiirus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 

Sõiduk ei käivitu . . . . . . . . . . . . . . . 144 

Sõiduki elektrooniline teabekeskus 

(EVIC) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 

Sõiduki hoiustamine . . . . . . . . 136,215 

Sõiduki koormus . . . . . . . . . . . . . . . 168 

Sõiduki modifitseerimine/muutmine . . 8 

Sõiduki ohutuse kontrollimine . . . . . 50 

Sõiduki pesemine . . . . . . . . . . . . . . 210 

Sõiduki pukseerimine . . . . . . . . . . . 176 

Sõiduki tehasetähis (VIN) . . . . . . . . . . 8 

Sõidukisisesed ohutuskontrollid . . . . 51 

Sõidukivälised ohutuskontrollid . . . . 52 

258 

Sõidukõlbmatu sõiduk . . . . . . . . . . 190 

Sõitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 

Sünteetilised mootoriõlid . . . . . . . . 199 

Süsinikoksiidi hoiatus . . . . . . . . . . . . 51 

Süsteemi juhtseadmed . . . . . . . . . 128 

Süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 

Süüde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 

Süütevõtme eemaldamine . . . . . . . . 13 

Tagaiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 

Tagaklaasi funktsioonid . . . . . . . . . 103 

Tagaklaasi klaasipuhasti/-pesur . . . 103 

Tagaklaasisoojendi . . . . . . . . . . . . . 103 

Tagaluuk (sedaan) . . . . . . . . . . . . . . 23 

Tagatelg (diferentsiaal) . . . . . . . . . 209 

Tagatuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

Tagumine veotelg . . . . . . . . . . . . 209 

Tagumine klapitav iste (sedaan) . . . . 86 

Tagumine volditav . . . . . . . . . . . . . . . 86 

Tagumised udutuled . . . . . . . . . . . . 117 

Tagurdamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

Tahavaatepeegel . . . . . . . . . . . . . . . . 58 

Tahhomeeter . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 

Talletamine . . . . . . . . . . . . . . . . 98,215 

Tankimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 

Tasandamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 

Topsihoidikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 

Teabekeskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 

Teljekoormus . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 

Temperatuuri automaatjuhtimine 

(ATC) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132 

Temperatuurimõõdik, 

mootori jahutusvedelik . . . . . 113,181 

Tuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52,88 

Tulede meeldetuletus . . . . . . . . . . . . 88 

Tuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

Tungraua asukoht . . . . . . . . . . . . . 182 

Tungraua kasutamine . . . . . . . 182,183 

Tungrauaga tõstmine . . . . . . . . . . . 182 

Turvaalarm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 

Turvapadi . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34,40 

Turvapadi . . . . . . . . . . . . 39,42,51,110 

Turvapadi, akna (turvakardin) 36,38,40 

Turvapadi, külje . . . . . . . . . 36,38,39,40 

Turvapadja avanemine . . . . . . . . . . . 40 

Turvapadja hooldamine . . . . . . . . . . 41 

Turvapadja tuli . . . . . . . . . 39,42,51,110 

Turvatool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46,49 

Turvatooli kinnitusankrud . . . . . . . . . 48 

Turvatoolid . . . . . . . . . . . . . 43,44,45,49

Turvavöö sirgendamine . . . . . . . . . . 30 

Turvavööd (sedaan) . . . . . . . . . . . . . 24 

Turvavööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 

Turvavööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 

Turvavööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 

Turvavööd ja lapseootel naised . . . . 34 

Turvavööde hooldamine . . . . . . . . . 213 

Turvavööde meeldetuletus . . . . . . . . 33 

Turvavööde meeldetuletus . . . . . . . 111 

Tuulerõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 

Tõrke märgutuli . . . . . . . . . . . . . . . 115 

Täiendavad turvasüsteemid — 

turvapadjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 

Täiteava kork (kütusemahuti) . . . . . 167 

Täiustatud avariivastussüsteem . . . . 40 

Tühja rehvi vahetamine . . . . . . . . . . 182 

Tühjendamine, loputamine, täitmine 204 

UCI konnektor . . . . . . . . . . . . . . . . 124 

Uconnect (vabakäetelefon) . . . . . . 60 

Udu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89,116,216 

Udused aknad . . . . . . . . . . . . . . . . 136 

Udutuled . . . . . . . . . . . . . . . 89,116,216 

Uks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

Ukselukud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 

Ukselukud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 

Universaalne tarbijaliides (UCI) . . . 124 

Universaalse turvatooli paigutustabel 46 

Uue sõiduki sissesõitmissoovitused 50 

Vabakäetelefon (uconnect) . . . . . . 60 

Vahemiku indikaator . . . . . . . . . . . . 113 

Vahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 182 

Vahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216 

Vahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163 

Vahetusintervall . . . . . . . . . . . . . . . . 198 

Vahetusosad . . . . . . . . . . . . . . . . . . 197 

Vahetuspirnid . . . . . . . . . . . . . . . . . 215 

Vargusvastane alarm . . . . . . . . . . 15,16 

Varurehv . . . . . . . . . . . . . . . . . 161,182 

Vedelikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 

Vedelikud, määrdeained ja 

originaalsed varuosad . . . . . . . . . 218 

Vedelikulekked . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 

Vedelikumahud . . . . . . . . . . . . . . . . 217 

Vedelikutaseme kontrollimine . . 209,210 

Vedelikuvahetuse sagedus . . . 209,210 

Veojõukontroll . . . . . . . . . . . . . . . . 158 

Veojõukontroll . . . . . . . . . . . . . . . . . 154 

Viskoossus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 199 

Võti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 

Võti, immobilisaator . . . . . . . . . . . . . . 14 

Võti, vahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . 15 

Võtme meeldetuletussüsteem . . . . . 14 

Võtme programmeerimine . . . . . . . . 15 

Võtmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 

Võtmeta sisenemissüsteem 

(sedaan) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 

Võtmevaba saatja vahetamine 

(RKE) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 

Välimuse hooldamine . . . . . . . . . . . 210 

Välised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 

Välistuled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 

Värvikihi hooldamine . . . . . . . .. . . . 210 

Õhupuhasti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 

Õhurõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 

Õhurõhk, rehvid . . . . . . . . . . . . . . . 159 

Õli (mootor) . . . . . . . . . . . . 195,196,199 

Õli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 198,217,218 

Õli täiteava kork . . . . . . . . 195,196,199 

Õli vahetusintervall . . . . . . . . . . . . . 198 

Õli valimine . . . . . . . . . . . . . . . 198,199 

Õlifilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 

Õlirõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

259

Õlirõhu tuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 

Õlitaseme kontrollimine . . . . . . . . . . 198 

Õlivahetuse märgutuli . . . . . . . . . . 119 

Üldine hooldamine . . . . . . . . . . . . . 197 

Üldine teave . . . . . . . . . . . . . . . . . 15,19 

Üldine teave . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 

Ülekuumenemine . . . . . . . . . . . . . . 181 

Ülekuumenemine . . . . . . . . . . . . . . 182 

Üleujutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 

Ümberpaiskumise hoiatus . . . . . . . . . 4 

260

OMANIKU REGISTREERIMISTUNNISTUS - Jeep

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?