Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse ... - Sulev Nurme

Töö nr 56KP11
Pilistvere rahvamaja ümbruse
heakorrastuse põhiprojekt
Pilistvere, Kõo vald, Viljandimaa
Artes Terrae OÜ
Puiestee tn 78, Tartu
tel 7 420218
http://www.artes.ee
MTR reg. nr. EP10914072‐0001
Muinsuskaitse Ameti tegevusluba nr E 115/2004‐E
Objektiga seotud kultuurimälestised: Pilistvere Laenu‐Hoiu ühisuse hoone, kultuurimälestise reg. nr. 27603; II Maailmasõjas hukkunute
ühishaud, kultuurimälestise reg. nr. 8430
Tellija: EELK Pilistvere Andrease kogudus
Autor: Sulev Nurme
Vastutav spetsialist: Sulev Nurme
Tartu 2011

Sisukord
Seletuskiri
1 Sissejuhatus 4
1.1 Projekteerimise alus 4
1.2 Asukoht 4
1.3 Projektala kaitserežiim 5
2 Ajalooline lühiülevaade 6
3 Projektlahendus 11
3.1 Kontseptsioon 11
3.2 Teed 11
3.3 Vertikaalplaneerimine 12
3.4 Inventar ja arhitektuursed väikevormid 12
3.5 Raied 13
3.6 Uushaljastus 13
3.7 Istikud ja istutustööd 14
3.8 Hooldus 15
3.8.1 Üldised hoolduspõhimõtted 15
3.8.2 Istutatud taimede hooldus 16
4 Orienteeruvad põhiliste tööde mahud 17
5 Soovitav tööde järjekord 19
Lisad 20
Lisa 1. Jalgrataste parkimisstatiiv 21
Lisa 2. Heitkerbloc sademevee imbsüsteem 22
Joonised
1. Geodeetiline alusplaan 1: 500
2. Koondplaan 1: 500
3. Teede plaan 1: 500
4. Vertikaalplaneerimine 1: 500
5. Pergola 1: 25
6. Pink 1: 25
7. Lava 1: 50
8. Sissepääsu platvorm 1: 50
9. Esiväljaku postid 1: 25
10. Piirdeaed 1: 25
11. Teede ristlõiked 1: 50
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
3

Seletuskiri
1 Sissejuhatus
1.1 Projekteerimise alus
Käesolev projekt on koostatud Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastusprojekti koostamiseks
EELK Pilistvere Andrease koguduse tellimusel. Projekt on koostatud skeemil 1 näidatud ala
(katastriüksuse nr 35701:003:0024) kohta.
Plaanilise alusmaterjalina on töö koostamisel kasutatud tellija poolt esitatud digitaalset maa‐ala
geodeetilist plaani (koostaja: OÜ VMB GRUPP, töö nr. 006‐2011, 22.03.2011, koostaja A. Kirs).
Nii projekt kui eritingimused on koostatud Artes Terrae OÜ‐s (E 115/2004‐P), koostaja Sulev
Nurme (tegevusluba nr. VS 137/2004‐E).
1.2 Asukoht
Pilistvere rahvamaja asub Viljandimaal, Kõo vallas, Pilistvere külas (skeem 1). Projektala asub
Pilistvere keskuses, Esku‐Pilistvere‐Arusaare kõrvalmaantee ääres (tee nr 14103). Projektala
piirneb lõunast avatud põllumaaga, põhjast maanteega, läänest erakrundiga ning idast Pilistvere
kiriku territooriumiga.
Parki haldab Kõo vald, parki hooldab EELK Pilistvere Andrease kogudus.
Skeem 1. Asukohaskeem (Regio CD Atlas).
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
4

Skeem 2. Projektala. Skeemi alus: Maa‐amet (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)
1.3 Projektala kaitserežiim
Pilistvere rahvamaja ümbruse haljasala ei ole muinsus‐ ega looduskaitse all. Projektala asub
tervikuna muinsuskaitse piiranguvööndis (skeem 3). Projektalal asuvad alljärgnevad
muinsuskaitsealused objektid:
• Pilistvere Laenu‐Hoiu ühisuse hoone, ajaloomälestis, registreeritud kinnismälestis,
kultuurimälestiste registri nr. 27603 (seotud dokument: „Kultuurimälestiseks
tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndite määramine"
Kultuuriministri käskkiri 29. juuni 2006 nr 215 (RTL, 07.07.2006, 53, 980), kuupäev:
29.06.2006)
• II maailmasõjas hukkunute ühishaud, ajaloomälestis, registreeritud kinnismälestis,
kultuurimälestiste registri nr. 8430 (seotud dokumendid: "Kultuurimälestiseks
tunnistamine" kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr. 37, (RTL 1997, 163/164, 917),
kuupäev: 03.07.1997;
Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja
kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri käskkiri 29. juuni 2006 nr 215 (RTL,
07.07.2006, 53, 980), kuupäev: 29.06.2006).
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
5

II Maailmasõjas
hukkunute
mälestusmärk
Pilistvere Laenu‐
Hoiu ühisuse
hoone
Skeem 3. Üleval: muinsuskaitse all olevad objektid ja piiranguvöönd skeemi alus: Maa‐amet (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)).
2 Ajalooline lühiülevaade
Ajaloolises ülevaates on refereeritud Riikliku Kultuurimälestiste registris esitatud infot Pilistvere
Laenu‐Hoiu ühisuse hoone kohta 1 .
1908.a. mais asutati kohaliku arsti dr. J. Loorbergi eestvedamisel Pilistvere Laenu‐Hoiu Ühisus
(hilisem Ühispank). Ühisus avas tegevuse 1. veebr. 1909 Pilistvere köstri Samuel Kääri ruumides.
Kuna köstri ruumid jäid tegevuse arendamiseks kitsaks, otsustati 1909 märtsis ehitada ühisusele
oma maja.
Laenu‐Hoiu Ühisuse maja õnnistati sisse 20. septembril. 1909.a. Laenu‐Hoiu Ühisuse hoone hakkas
kandma ka seltsimaja funktsiooni. Hoonet kasutasid näiteks Laulu‐ ja Mängu Selts ning
Tuletõrjeühing, kohal käis vahetevahel rändkino. Seltsimaja pargis peeti veel Pilistvere laulupäevi,
viimane neist 1938. aastal. Seltsimajja kolis ka Haridusseltsi raamatukogu , mis seni oli olnud
kihelkonnakooli juures.
Hoone on ühekorruseline, maakivi‐tellise vundamendil pikliku põhiplaaniga puitmaja.
Algselt oli hoone horisontaalse laudisega. Katus oli kahe vintskapiga laastukatusega. Vintskapi
aknad olid 6‐ruudujaotusega aknad ning vintskapi otsaviilu kaunistas profileeritud ehispenn.
Ehispenn oli ka tagafassaadil keskosa viilul.
I korruse aknad on hoone keskteljel 8‐ruudulise jaotusega, äärepoolsed väiksemad, 6‐ruuduga.
Tagafassaadil, hoone keskteljel, paiknes juugendliku tiheda ruudustikuga akendega veranda ning
lai trepp. Veranda on hävinud. Samasuguse ilmega veranda asus ka läänepoolsel küljel, mis
tänaseks on ümber ehitatud.
1979. a. toimus hoones remont, mille käigus maja krohviti, katuselt kaotati vintskapid, laastukatus
asendati eterniidiga. 2002. a. asendati eterniit profiilplekiga.
Nõukogude perioodil asus hoones raamatukogu ja rahvamaja, sama funktsiooni kannab hoone
tänaseni.
1 http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27603 (vaadatud 10.10.2011.a.)
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
6

Foto 1. Pilistvere Laenu‐Hoiu ühisuse hoone tagafassaad enne II Maailmasõda (foto Pilistvere koguduse arhiiv).
Foto 2. Pilistvere Laenu‐Hoiu ühisuse hoone esifassaad enne II Maailmasõda (foto Pilistvere koguduse arhiiv).
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
7

Foto 3. Pilistvere Laenu‐Hoiu ühisuse hoone esifassaad enne II Maailmasõda (foto ERM 484:57).
Foto 4. Pilistvere Laenu‐Hoiu ühisuse hoone esifassaad enne II Maailmasõda (foto Pilistvere koguduse arhiiv).
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
8

Foto 5. II Maailmasõjas hukkunute mälestussammas. (foto A. Kivi 2 , 2008).
Foto 6. Pilistvere rahvamaja park (foto Sulev Nurme).
Park pärineb, arvestades puude ligikaudseid vanuseid, hoone rajamise ajast. Iseloomulikuks on
puuderead, millest fragment on säilinud hoone esifassaadi ees (harilik vaher) ning pea kogu
ulatuses hoone taga krundi läänepiiril kulgev kaherealine puuderida. Fragmentaarselt on säilinud
puuderida ka krundi lõunapiiril. Pargi praeguse ilmet kujundab lisaks mainitud arvatavatele
algsetele istutustele nõukogude perioodil kasvama jäetud looduslikust uuendusest tekkinud
2 http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8430
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
9

lehtpuud ning tagaväljakule ja kuuri juurde tehtud uusistutused (valdavalt okaspuud nagu
mägimänd, palsaminulg, torkav kuusk). Parki piiras algselt, vähemalt esifassaadi osas puitlipp‐aed.
Seoses II Maailmasõjas langenute ühishauaga on maa‐ala idaosa kujundus saanud uue ilme
nõukogude perioodil. Ühishaud asub ca 250 m2 pindalaga maa‐alal, matmisala on piiratud
lehtpõõsahekk. Matmisala võtmeobjekt on ajastuomase atribuutikaga a 2,5 m kõrgune
mälestusmärk 3 .
Foto 7. Pilistvere rahvamaja park (foto Sulev Nurme).
Foto 8. Puuderivi Pilistvere rahvamaja ees (foto Sulev Nurme).
3 http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8430
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
10

3 Projektlahendus
3.1 Kontseptsioon
Pilistvere rahvamaja ümbruse projektlahendus lähtub eelkõige sellest, et säiliks ajalooliselt välja
pargistruktuur ning teede struktuur rahvamaja ees. Kuna praeguse kasutusloogika kohaselt pargi
tagaosa (rahvamaja taga) on vähem kasutatav, mille peamiseks põhjuseks on eelkõige selle ala
vähene atraktiivsus, siis keskendub projektlahendus kujunduses pargi tagaosale. Üheks
olulisemaks lähtekohaks on olemasolevate teede ning parkla katendite ühtlustamine ning
parendamine, lisaks vajalike juurdepääsude ja teenindusalade tagamine.
Käesoleva projektiga käsitletakse:
• teede trajektooride korrigeerimist ning teekatendite rekonstrueerimist
• niiskuskaitseribasid ja sajuvee äravoolu organiseerimist
• lava
• istumiskohti
• vajalikke raieid ja uushaljastust.
Projekti vormikõnes on arvestatud rahvamajast kui kultuurimälestisest tulenevate nõuete ning
piirangutega ning kontaktvööndi (Pilistvere küla) miljööst tulenevate aspektidega. Seetõttu on
projekti peamisteks lähtekohtadeks ajaloolise struktuuri säilitamine, pargiruumi
funktsionaalsemaks ning kutsuvamaks muutmine.
Kujunduse aluseks on ring, mis ühelt poolt kujunduslikult sobib krundi kolmnurkse kujuga ning
teisalt seostub rahvamaja, kui küla keskusega. Ring, mis moodustub pergolatest ja neile
kasvavatest ronitaimedest on ka sümboolne jalutusruum ning eraldaja avalikuma ning
privaatsema, pargi avatud ja suletud osa, valguse ja hämaruse vahel.
Loodava ringi teiseks põhimõtteks on tekitada lihtne lõhna‐ ning ronitaimede aed. Selleks on
ettenähtud kasutada erinevaid ronitaimi ja pergolate vahele õitsvate põõsaste (ebajasmiin) read.
3.2 Teed
Rahvamaja esiste teede ja parkimisplatsi kuju korrektuur hõlmab teede servade ja raadiuste
korrigeerimist. Rahvamaja esiste teede lahendusel (vt. joonised 2‐4, 11) säilitatakse
väljakujunenud teede asukohad ning põhiparameetrid. Et teekate (valdavalt asfalt) on
amortiseerunud, siis on käesoleva projektlahenduse kohaselt ette nähtud teekatted taastada
kasutades valdavalt kahte tüüpi teekatteid:
• sõidutee ja parkla kattena asfaldi granulaati (freesasfalt)
• niiskuskaitseriba ja majataguste teede ning raamatukogu trepi juurde suunduva jalgtee
kattena (lavani) munakivisillutist.
Kujunduslikel kaalutlustel on lisatud maja taha vuugimuruna lahendatud pind kogu fassaadi
ulatuses (lõige B‐B, joonis 11), millesse on ette nähtu pojengide üksikistutused. Kõik teed on ette
nähtud äärekivita.
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
11

Pinnakatteks enamusel alal on muru. Peahoone taha peale hoonega vahetult piirneva
munakivitee, muid kattega teid ette nähtud ei ole. Kõik teed pargiosas luuakse sisseniidetavana.
Muru sisseniidetavatel teedel hoitakse 3‐5 cm kõrgune. Kui tekib probleeme muru katvusega
niidetavatel teedel, tuleb katkestada teede kasutamine ning oodata kamara taastumist või ette
näha muru remont.
Projekteeritud parklasse on ette nähtud 8 sõiduauto kohta. Jalgrataste parkimine on ette nähtud
hoone ette, raamatukogu sissepääsu kõrvale (joonis 2; lisa 1).
Autode liikumise takistamiseks parki on hoone külgedele ette nähtud suured maakivid, mis
paigutatakse teekattesse vabas asetuses (joonis 2).
3.3 Vertikaalplaneerimine
Heakorrastusega säilitatakse suuresti väljakujunenud reljeef. Teepindade planeerimisel (vt. joonis
3‐4, 11) on vesi juhitud murupindadele vastavalt maapinna loomulikule kaldele. Probleemne on
maapinna kõrgus hoone kagunurga juures, kus vundamendi kaitseks on vajalik maapinda koorida
(joonis 4). Kuna suure osa majatagusest sajuveekoormusest annab katusevesi, siis selle paremaks
immutamiseks on soovitav rajada imbsüsteemid (joonis 4; lisa 2). Hoone edelanurga juurde
tekkivasse poolsuletud kontuuri vee kogunemise vältimiseks on sinna ette nähtud restkaev, mis on
ühendatud imbsüsteemiga.
Imbsüsteemis võib kasutada nii lisas 2 esitatud Heitkerbloc kärgmooduleid kui filterkangaga
ümbritsetud killustikpatju. Juhul, kui imbsüsteeme rajada ei ole võimalik, tuleb maapinna kalded
anda selliselt, et vesi valguks projektala ees olevasse Maanteeameti poolt projekteeritavasse
kraavi ja truupi. Praegune vertikaalplaneerimise skeem arvestab vee juhtimisega truupi.
Vertikaalplaneerimine tuleb täpsustada vastavalt kavandatava kraavi ja truubi projektile.
Niiskuskaitseriba ehitamisel on soovitav paigaldada munakivist riba (joonis 11, lõiked A‐A; B‐B) ja
hoone vundamendi vahele spetsiaalne hüdroisolatsioonimatt. mati paigaldamisel jälgida, et serv ei
ulatuks kivide ülapinnast kõrgemale. Mati paigaldamisel ei tohi eirata tootjapoolseid
paigaldusnõudeid. Hüdroisolatsiooni sügavuse valikul lähtuda vundamendi sügavusest.
3.4 Inventar ja arhitektuursed väikevormid
Üldnõuded ja kujundus
Pargi väikevormide ning inventari valikul on lähtutud maalähedusest. Materjalina on kasutatud
kooritud kõva lehtpuu või okaspuu (mänd, lehis) ümarmaterjali (materjali mõõdud on näidatud
joonistel).
Puidu töötluses säilitada nn koorimisjälg. Materjal, millega inimene otseselt ei kontakteeru
(pergolapostid jms) töödelda soovitavalt linaõli‐tõrva seguga. Maasse minevad või maaga
kokkupuutuvad osad töödelda soovitavalt looduslike immutitega (linaõli‐tõrva) või pind söestada.
Pinnad, millega inimesed kokku puutuvad, võib jätta töötlemata või töödelda linaõliga.
Pingid
Projektalale projekteeritud pingid on esitatud joonisel 6. Pinkide kujundus on inspireeritud Taanis
Mindelundeni memoriaalpargis kasutatud pingist.
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
12

Lava ja platvorm
Endise veranda kohale maja tagafassaadi ees on ette nähtud lihtne puitlava. Lava lahendus on
esitatud joonisel 7. Lava ehitusel kasutada sügavimmutatud saematerjali, mitte kasutada
profileeritud, vaid siledapinnalist terrassilauda.
Hoone külgsissepääsu juurde on samuti projekteeritud puitplatvorm istepinkidega ning
variseinaga. Platvorm on kujundatud suurte maakividega. Täpne lahendus on esitatud joonisel 8.
Pergolad
Parki on kavandatud ringikujulise asetusega pergolate jada. Pergolad on ettenähtud ronitaimede
eksponeerimiseks. Kasutatakse erinevaid ronitaimi, liigid on esitatud joonisel 2. Pergola lahendus
on esitatud joonisel 5.
Jalgrattahoidja
Jalgrattahoidja on kavandatud hoone ette, raamatukogu sissepääsu kõrvale. Jalgrattahoidjana on
soovitatud kasutada Deconord OÜ mudelit Kaja 4 (vt. lisa 1) või analoogi.
Infotahvel
Praegune infotahvli asukoht on ette nähtud projektala loodenurka, ristmiku lähedale, kus selle
loetavus ja vaadeldavus asula üldist konteksti arvestades on parim. Infotahvli ala on ette nähtu
katta munakiviga. Infotahvli asukoht, katendiga platsi kuju jm tuleb lõplikult lahendada koos
maantee rekonstrueerimisprojektiga.
3.5 Raied
Projektalal on ette nähtud raied kahel põhjusel. Rahvamaja ees on raied vältimatud seoses
Maanteeameti poolsete maantee rekonstrueerimistöödega. Sellest lähtuvalt tuleb likvideerida
hooneesine harilike vahtrate rida. Hekitaimed on soovitav ümber istutada joonisel 2 näidatud
piirkonda. Vahtrarida on projektiga ette nähtud asendada. Rahvamaja taga on ette nähtud raiesse
hoone fassaadi ette nõukogude ajal istutatud okaspuud, mis takistavad rahvamaja juures
toimuvate väliürituste jälgitavust juhul, kui taastatakse lava rahvamaja taga. Rahvamaja tagused
raied ei ole kiired, st need võib teostada vahetult enne planeeritavate ehitustööde algust, mitte
varem.
Raiete märkimiseks kutsuda kohale käesoleva töö autor. Raietel mitte kasutada jalalt langetamist
juhul, kui suure tõenõolisusega langetamisel ei suudeta tagada säiluvate puude purunemist. Raied
võib teostada vastava eelneva töökogemusega kvalifitseeritud arborist.
3.6 Uushaljastus
Uushaljastus keskendub peaasjalikult pargi tagaosa atraktiivsemaks muutmisele ning põõsarinde
suurendamisele pargis. Samuti nähakse ette puuderea taastamine hoone fassaadi ees.
Hooneesise puuderea taastamiseks on ette nähtud kasutada pärna (vt. joonis 2) – arvestades seda,
et kõik puuderea vahtrad on kahjustatud mädanikest, siis kasutades taastamisistutusel teist liiki, ei
nakatu kohe istutatud puud vahtrale spetsiifiliste seenhaigustega.
4 http://www.haljastuselement.ee/jalgrattahoidjad/jalgrattahoidja_Kaja.html
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
13

Puuderea alt eemaldatavad hekitaimed on soovitav välja kaevata, võrad tagasi lõigata ning ümber
istutada joonisel 2 näidatud asukohta krundi edelanurgas.
Rahvamaja taguse haljastuse põhiosa moodustab ringselt kavandatud põõsaistutused ja pergolad.
Pergolatele on ette nähtud erinevad ronitaimed, et tekkivas nö ronitaimede aias oleks värvi ja
vaheldust.
Rahvamaja idaseina ette on kavandatud pojengide massistutus. Pojengidega samasse peenrasse
on soovitav istutada sibullilli, et kevadel, kui pojengid veel muljet ei anna, oleks õiteilu. Rahvamaja
taha, vuugimurusse, on kavandatud suuremakasvulised pojengisordid üksikistikutena. Kasutada
võiks kuni 10 erineva õiega vormi.
3.7 Istikud ja istutustööd
Taimede istutamisel ja istikute valikul tuleb juhinduda standarditest EVS 778:2001 ”Ilupuude ja
põõsaste istikud” ja EVS 843:2003 „Linnatänavad“. Istutatavad taimed peavad vastama esimeses
standardis toodud tingimustele.
Alleepuude istikud peavad olema vähemalt 4,5 m kõrged, minimaalselt 6 cm tüve läbimõõduga
ning võra alumise osa kõrgus maapinnast minimaalselt 2,5 m. Puud peavad olema puukoolis
pakitud mullapalliga.
Istutusaugud tehakse vastavalt kasutatavate istikute mullapalli/juurepalli suurusele viimase
läbimõõdust ca 1/3 võrra suuremad. Istutusaugud täidetakse viljaka kasvumullaga.
Puud toestada kahe vaiaga jäigalt vastavalt alljärgnevale skeemile. Tüvede alumised osad kaitsta
maapinnast kuni 60 cm kõrguseni niitmisel trimmeriga tekkida võivate vigastuste vältimiseks.
Istikute tüve ümbruse võib ca 50 x 50 cm suurusel alal multšida 20 cm paksuselt
okaspuukoorepuruga niiskuse paremaks säilitamiseks kasvupinnases ja esimestel aastatel istiku
ümbruse umbrohtumise vältimiseks.
Istutustööd teha soovitavalt aprilli II‐III dekaadis ja mai I‐II dekaadis või septembri II‐III dekaadis ja
oktoobri I dekaadis. Istutamisel lõigata ära kuivanud ja vigastatud oksad ning juured. Peale
istutamist rikkalikult kasta. Edaspidi kastetakse kord nädalas, okaspuid ja püsikuid põuaga ka
tihedamini. Taimi tuleb kasta istutusjärgselt regulaarselt vähemalt kahe aasta jooksul.
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
14

Skeem 4. Puude toestamine.
3.8 Hooldus
3.8.1 Üldised hoolduspõhimõtted
Haljasala hoolduseks ei ole tarvis spetsiaalseid hooldusvõtteid ega hooldusmasinaid. Kõik
hooldustööd saab teostada klassikaliselt välja kujunenud hooldusvahenditega. Hooldustöödel
tuleb jälgida alljärgnevalt loetletud hoolduspõhimõtteid.
1. Murude niitmiskõrgus mitte alla 5 cm.
2. Säilitatavatel olemasolevatel puudel teostada igal kevadel võrade kontroll ja vajadusel
teostada hoolduslõikus. Eelkõige eemaldada kuivanud, murdumisohtlikud oksad.
3. Istutatud taimede hooldusel lähtuda ptk 3.8.2. toodud põhimõtetest.
4. Trimmeriga muruhooldusel vältida kasvavate puude ja istutatud puude‐põõsaste tüvede
vigastamist trimmerijõhviga. Seepärast tuleb istikute ümber hoida ca 50 cm läbimõõduga
rohuvaba tsoon, vajadusel paigaldada trimmeri tööpiirkonda tüvede ümber piirdevõrk või
kaitsta tüvi spetsiaalteibiga.
5. Murutraktori ja käsimuruniidukiga niitmisel ei tohi niitmisel niiduk puutuda vastu istutatud
taimi mehhaaniliste vigastuste vältimiseks. Seepärast tuleb istikute ümber hoida ca 50 cm
läbimõõduga rohuvaba tsoon, vajadusel paigaldada murutraktori või käsiniiduki tööpiirkonda
tüvede ümber piirdevõrk.
6. Istikud tuleb kaitsta metsloomade eest talvisel perioodil kasutades keemilisi repellente või
kaitstes tüved võrguga.
7. Teede ääres niitmisel vältida taimepuru sattumist puistepindadega teekatetele, millelt on
niidetud rohujäänuseid väga raske puhastada.
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
15

8. Istutusalade servad servata vähemalt üks kord vegetatsiooniperioodi jooksul.
9. Istutatud taimede alust multši täiendada vähemalt üks kord vegetatsiooniperioodi jooksul
mitte vähem, kui 2 aasta jooksul peale istutamist.
10. Kivi‐ ja asfaltpindadele tekkiv umbrohi tuleb eemaldada vajadusel (selle tekkel).
3.8.2 Istutatud taimede hooldus
Istutatud taimed vajavad taimed ülevaatust igal kevadel. Ära lõigatakse kuivanud ja vigastatud
oksad. Vajadusel vigastatud kooreosad puhastatakse ja ulatuslikult vigastatud kohad suletakse
vahaga.
Istutusalad (sh. üksikistutuste alused alad) tuleb hoida umbrohuvabad, okaspuukoorepuru tuleb
täiendada istutusjärgselt igal kevadel. Min. 2 aastat peale istutamist (so 3. aasta kevadel), kui
taimed on juurdunud ja normaalselt kasvavad, võib koorepuru enam mitte täiendada, ent
umbrohutõrjet tuleb endiselt jätkata.
Istutustoestus eemaldatakse 2 aastat peale istutustöid.
Ilupuid ja põõsaid võib u. iga 2...3 a. tagant väetada nõrga kontsentratsioonilise spetsiaalse
kompleksväetisega (kontsentratsioon jm. oleneb konkreetsest väetisest).
Ilupuud ja põõsad vajavad lõikust elujõu ja püsivuse suurendamiseks, võra kujundamiseks ja
õitsemise soodustamiseks. Põõsaste ning puude elujõu suurendamiseks tehtav lõikus seisneb
kuivanud, sammaldunud, murdunud ning vigastatud okste ära lõikamises. Taimeosa lõigatakse
koos ca 1 cm pikkuse elusa osaga, et soodustada lõikehaava paranemist. Alla 2 cm suuruse
läbimõõduga oksad võib lõigata tagasi igal ajal, suuremad oksad vaid kevadel (aprilli algul) enne
mahlade liikuma hakkamist. Oksalõiked tehakse tüve või suurema oksa suhtes poolviltu.
Võra hooldusel (hoolduslõikus) lõigatakse välja risti kasvavad oksad, hargnevad juhtoksad ning
tüvest liiga väikese ja liiga suure nurga all (alla 30º ning üle 60º ‐ oksad muutuvad kasvades
rebenemisohtlikuks) välja kasvavad külgoksad. Kasel, kadakal, elupuul, ebaküpressil on ladva
hargnemine tavaline ning nendel puudel seda ära ei lõigata.
Põõsaste dekoratiivse välimuse taastamiseks ja elujõu suurendamiseks kasutatakse võrade
kärpimist või tugevat okste tagasilõikust ‐ noorenduslõikust. Tugev tagasilõikus on küllalt ohtlik,
sest tekib hulgaliselt lõikehaavu, mis vähendab vastupidavust ebasoodsale ilmastikule ja haigustele
ning nihkub paigast juurte ja oksastiku vaheline tasakaal. Seepärast tuleb enamasti piirduda võra
harvendamisega ja okste kärpimisega. Ka suuri lehtpuid on võimalik noorendada lõigates oksi
tagasi 1/3 võrra. Lehtpuude noorendamine tehakse aprilli algul, enne maapinna sulamist ning
lõikamisega peab olema ettevaatlik, eriti vahtrate, tammede, kaskede lõikamisel, kus liigne
tagasilõikus võib põhjustada puu hukkumise.
Okaspuid lõigatakse vaid vajadusel ning enamasti piirdub lõikus kuivanud okste eemaldamisega.
Mõned liigid nagu harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik elupuu taluvad edukalt ka vormi lõikamist.
Siiski on okaspuude võrade kujundusprotsess hoopis pikem, sest korraga tohib lõigata ära kuni 2/3
viimase aasta võrse juurdekasvust. Okaspuude hoolduslõikus tehakse märtsis, vormilõikus augusti
esimesel poolel.
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
16

4 Orienteeruvad põhiliste tööde mahud
Ehitaja on kohustatud mahud hinnapakkumise tegemise eelselt täpsustama objektil kohapeal.
Nr Töö / materjali nimetus Ühik Hulk
1. Raied
1.1. Likvideerida suuri puid tk 15
1.2. Likvideerida põõsaid ja alla 10 cm läbimõõduga puid tk 1
1.3. Juurida puukände tk 15
1.4. Juurida põõsakände m2 16
1.5. Ümber istutada hekki jm 43
1.6. Teha kändude juurimisest tulenevaid muruparandusi m2 151
2. Teekatted ja niiskuskaitseriba*
2.1. Freesida üles olemasolevat asfaltkatet (orienteeruvalt)* m2 878
2.3. Paigaldada freesasfaltkatet m2 790
2.4. Niiskuskaitseriba munakivist m2 175
2.5. Hüdroisolatsioonimatt vundamendi kaitseks (min 60 cm lai) jm 130
2.6. Maakividega (lõhatud või looduslik), kujundatud muru vuugivahe 20…60 cm,
kivide vahe suureneb sujuvalt hoonest eemaldudes, kivide suurus väheneb
hoonest eemaldudes, vastavalt joonistele 2, 11)
m2 296
2.7. Munakivisillutisega jalgteed maja ees m2 16,5
3. Ehitised ja rajatised
3.1. Lava (6 x 8 m) m2 24
3.1.1. Tihendatud liivalus filterkangal (24 m2) m3 9,6
3.1.2. Aluslaagid (150 x 100 mm, sügavimmutatud puit, võib olla hööveldamata) m3 0,72
3.1.3. Talad (150 x 75 mm, sügavimmutatud puit võib olla hööveldamata) m3 1,15
3.1.4. Terrassilaudis (sügavimmutatud ilma soonteta laud 35 x 95…120 mm), sh
servalaudis
m3 1,8
3.2. Platvorm sissepääsu ees m2 27
3.2.1. Tihendatud liivalus filterkangal (24 m2) m3 10,8
3.2.2. Aluslaagid (150 x 100 mm, sügavimmutatud puit, võib olla hööveldamata) m3 0,57
3.2.3. Talad (150 x 75 mm, sügavimmutatud puit võib olla hööveldamata) m3 0,65
3.2.4. Terrassilaudis (sügavimmutatud ilma soonteta laud 35 x 95…120 mm), sh
servalaudis
m3 1,35
3.3. Pergolad tk 22
3.3.1. Kooritud ümarmaterjali kokku, D=200…300 mm (joonis 5) m3 27,7
3.3.2. Kooritud ümarmaterjali kokku, D=50…60 mm (joonis 5) m3 0,62
3.3.3. 50 x50 mm nurkteras (pergola kohta 12,8 jm) jm 281,6
3.3.4. Betoonalused (pergola kohta 0,44 m3) m3 9,68
3.3.5. Tihendatud killustik‐ või kruusalused kokku m3 7,04
3.4. Ehitada ja paigaldada pinke vastavalt joonisele 6 tk 19
3.5. Paigaldada jalgrattahoidja vastavalt lisale 1 (lisakohane või analoogne toode) tk 1
3.6. Kivipostid tk 4
3.6.1. Lõhatud maakivi posti kohta m3 0,55
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
17

3.6.2. Punane tellis tk 48
3.6.3. Valtsitud tsinkplekk katus m2 0,85
3.6.4. Betoonvundament m3 0,25
3.6.5. Killustikalus m3 0,2
3.6.6. Ketid postide vahele jm 8,9
3.7. Paigaldada suuri maakive liivalusele (D‐D) (ca) tk 25
4. Uushaljastus
4.1. Lehtpõõsad
4.1.1. ebajasmiin, tugevakasvuline vorm tk 11
4.1.2. ebajasmiin, keskmisekasvuline vorm tk 79
4.1.3. Thunbergi kukerpuu tk 10
4.1.4. harilik sirel, keskmisekasvuline vorm tk 3
4.2. Leht‐ ja okaspuud
4.2.1. kuriili või euroopa lehis tk 3
4.2.2. iluõunapuu 'August Vaga' tk 1
4.2.3. läänepärn tk 9
4.3. Ronitaimed
4.3.1. südajalehine aktiniidia (Aktinidia kolomikta) tk 6
4.3.2. harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) tk 16
4.3.3. suurelehine tobiväät (Aristolochia macrophylla) tk 14
4.3.4. viinapuu (Vitis) 'Zilga' tk 6
4.4. Pojengid
4.4.1. Pojengid rahvamaja taha tk 19
4.4.2. Pojengid peenrasse rahvamajast idas (erinevad sordid) tk 27
5. Peenrad ja istutusalad
5.1. Ette valmistada pojengide peenart m2 56
5.2. Okaspuukoorepuru peenrakatteks, fr. 3‐6 mm (max 20 cm kiht) m3 11,2
5.3. Okaspuukoorepuru (fr. 3‐6 mm) puude‐põõsaste aluste katteks m3 8
6. Piirdeaed
6.1. Poste vastavalt joonisele 10 (kooritud okaspuu ümarmaterjal D=150…200
mm) , kokku 5,6 m3
tk 75
6.2. 50…60 mm kooritud latti, kokku (0,95 m3) jm 324
7. Imbsüsteemid ***
7.1. Restkaevud tk 1
7.2. Filterkaevud (vajadusel) tk 1…2
7.3. Ühendustoru jm 22,6
7.4. Ülevoolutoru (ca) jm 6
Vihmaveetoru sisendeid tk 2
7.5. Filterelemente – täpsustada tööjoonistega / killustikku filterkangas
Märkused
* Ülesvõetava asfaldi mahud ning taaskasutamise võimalused täpsustada kohapeal
** Ei ole arvestatud joonisel näidatud munakivimahuga võimalike infotahvlite juures, kus maht täpsustub peale kraavi ja
truubi rajamist.
*** Imbsüsteemide mahud ja vajadus täpsustada tööjoonistega.
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
18

5 Soovitav tööde järjekord
1. Puude raie ning kändude juurimine.
2. Amortiseerunud asfaltkatte ülesfreesimine.
3. Kraavide kaevamine, truubi rekonstrueerimine
4. Niiskuskaitseribade rajamine, imbsüsteemide rajamine.
5. Muude munakiviteede ehitamine, freesasfaldi paigaldamine.
6. Lava ja platvormi ehitus, suurte maakivide paigaldamine.
7. Uushaljastuse rajamine (sh ringikujulised põõsaistutused).
8. Pergolate ja piirdeaia ehitamine.
9. Teede ja rajatiste ehitamisest tulenevate muruparanduste tegemine
10. Jalgrattahoidja paigaldamine
11. Pinkide ehitamine ja paigaldamine.
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
19

Lisad
Lisa 1. Jalgratta parimisstatiiv
Lisa 2. Heitkerbloc sademevee imbsüsteem
Joonised
Joonised
1. Geodeetiline alusplaan 1: 500
2. Koondplaan 1: 500
3. Teede plaan 1: 500
4. Vertikaalplaneerimine 1: 500
5. Pergola 1: 25
6. Pink 1: 25
7. Lava 1: 50
8. Sissepääsu platvorm 1: 50
9. Esiväljaku postid 1: 25
10. Piirdeaed 1: 25
11. Teede ristlõiked 1: 50
Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt.
Käesoleva projekti rakendamisel või projekti tõlgendamisel tekkivate küsimuste korral palun
pöörduda koheselt projekti autori poole. Projektlahenduse muutmine palun kooskõlastada
projekti autoriga.
Sulev Nurme
Oktoober, 2011
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
20

5.1 Lisa 1. Jalgrataste parkimisstatiiv
Jalgrattastatiiv Kaja
• võimaldab kinnituse jalgratta raami külge!
• parkimine nurga all!
• parkimiskohti 10
• pikkus 4,5 m, laius 0,6 m, kõrgus 0,8m
• materjal: kuumtsingitud teras
Täpsemalt vt. http://www.haljastuselement.ee/jalgrattahoidjad/jalgrattahoidja_Kaja.html
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
21

5.2 Lisa 2. Heitkerbloc sademevee imbsüsteem
56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
22

56KP11. Pilistvere rahvamaja ümbruse heakorrastuse põhiprojekt. Artes Terrae OÜ
23