Uudiskirjandus juuli 2012
Uudiskirjandus juuli 2012
Uudiskirjandus juuli 2012
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tim Bowley<br />
AMELIA SOOVIB KOERA<br />
Amelia astus elutuppa, kus isa oma lemmiktugitoolis lehte luges.“Issi,” ütles tüdruk, “ma<br />
mõtlesin . . .” Isa ohkas. Kui Amelia mõtlema hakkas, ei tähendanud see harilikult head. Amelia<br />
jätkas: “Kas me võiksime endale koera võtta? Me viiksime teda parki jalutama ja ta magaks minu<br />
toas ja ajaks kollid minema.”Amelia ihkab endale kangesti koera. Kui isa keeldub, ei anna Amelia<br />
järele ja palub ilmvõimatut – kotkast ja hobust, elevanti ja vaala. Mida fantastilisemaks muutuvad<br />
tüdruku soovid, seda enam hakkab isale tunduma, et väike kutsikas võib olla päris tore mõte.<br />
Rohkete fantaasiarikaste illustratsioonidega raamat on tõeline maius pisikestele loomasõpradele.<br />
Tim Bowley on Inglismaalt pärit kirjanik ja jutuvestja, kes on viimased kakskümmend aastat mööda<br />
maailma rännanud ja rahvajutte vestnud. André Neves on armastatud ja tunnustatud lasteraamatute<br />
illustraator Brasiiliast.<br />
Annely Voitka<br />
ANDRES JA ANNA. ANDRES SÄREVI KIRJAD<br />
Andres Särevi kirjadel põhinev raamat avab lähemalt noore näitleja ja lavastaja esimesi<br />
kultuurireise Euroopasse, filmi „Elu tsitadellis“ võtteid Peterburis ning täiendkursusi Moskvas.<br />
Loomingulise elu taustal ei jää tähelepanuta ka abikaasale meelehärmi tekitavad naissuhted ja<br />
tänapäeval ootamatuna mõjuv seotus tugevatoimeliste ravimitega.<br />
ANSAMBEL ZORBAS. KREEKA KUUMAD LOOD<br />
Ansambel "Zorbas" on juba 14 aastat tutvustanud eestlastele kreeka muusikat. Laulukogumikust<br />
leiate nende lugude paremiku (20 lugu), eestikeelsed tekstid enamasti Laur Lomperi (alias Tõnu<br />
Oja) sulest. Meloodia ja duurimärgid.<br />
Jennifer S. Holland
EBATAVALINE SÕPRUS<br />
Raamat pakub lugejale võrratult südamlikke lugusid, milles loomad leiavad kõige hämmastavamaid<br />
sõpru teiste liikide esindajate seast. Ja pole ka ime, kui arvestada seda, millise kerguse ja<br />
innukusega loome meie sõprussuhteid koerte, kasside, hobuste ja muude loomadega. Kui avame<br />
silmad neile imelistele loomadele, kellega koos oma planeeti jagame, saame teada, kuidas<br />
kaastunne ja empaatia ületavad isegi liikidevahelisi piire. Südamesõpradeks võivad saada kassipoeg<br />
ja gorilla, elevant ja lammas, makaak ja tuvi, küülik ja merisiga – 47 südantsoojendavat lugu<br />
liikidevahelisest sõprusest muudavad täielikult meie arvamust loomadest ja nende eludest.<br />
Livia Viitol<br />
EDUARD VILDE<br />
Eesti ühe tunnustatuima Vilde-uurija Livia Viitoli põhjalik käsitlus Eesti ühe värvikaima elulooga<br />
kirjanikust. Selle monograafia eesmärk on lisada Karl Mihkla (1972) ja Villam Alttoa (1973)<br />
käsitluste kõrvale kaasaegsem ja tabudevabam pilk Eduard Vilde eluteele ja loomingule. „Meil pole<br />
olnud palju sellise ürgse jutustamisandega kirjanikke, kellelt pudeneb lugusid nagu käisest, keda<br />
rahvas armastab, kuid kes produktiivsusest hoolimata suutnud enamasti hoida ka head<br />
kirjanduslikku taset ...,“ märgib kirjandusteadlane Jaanus Vaiksoo.<br />
Tonino Benacquista<br />
HOMO ERECTUS<br />
Kujutage ette, et kusagil on vennaskond, mis ühendab mehi, kes tahavad rääkida naistest,<br />
kõikvõimalikest ja ainukordsetest. Igal mehel on oma lugu ja vaid üks võimalus see ette kanda. Ta<br />
jagab oma lugu teistega ja jätkab teekonda, kuulajad võtavad vaikides ja arvustamata tema koorma,<br />
et homme vabaneda enda omast... Prantsuse kirjaniku Tonino Benacquista 2011. aastal ilmunud<br />
romaan „Homo erectus“räägib kahel jalal kõndivatest inimestest, meestest, nende suhetest ja<br />
üksildusest, pettumustest ja leppimistest ning võimalustest, mida elu neile naiste näol pakub või<br />
neilt võtab.<br />
Esta Aksli<br />
INIMESTE IMELIK MAAILM
Üks elujõus ja tegus mees, Madis nimeks, tuleb linnast otsustunult ära ning hakkab korda tegema<br />
oma tädi pärandust – vana käestlastud maamaja. Miks ta säärase otsuse tegi, mida enda edaspidisest<br />
elust arvab, kuidas ta oma raske ülesandega hakkama saab – ja kas ta seejuures ka ennast ning oma<br />
põhimõtteid muudab? See on romaan ühest elukäänakust, aga ühtlasi maaelu lootusrikkusest, ühe<br />
abielu kinnijooksmise põhjustest, ent veel enam teise, uue abielu loomise rõõmudest-raskustest. Jah,<br />
inimeste maailm on imelik, eriti kui seda vaatab väga terase pilguga, inimeste kõnet jagav ning<br />
televiisoripilti mõistev ja üleüldse väga intelligentne kass, kes on nagu iga teine tegelane. Ent mõni<br />
elustseen omandab kassi pilgu läbi sootuks uue värvingu – naljakas on teistmoodi naljakas, tõsine<br />
on kahekordselt tõsine, ja rõõmsatest sündmustest saavad osa nii inimesed kui ka kass.<br />
Meelike Saarna<br />
JÄÄ MU JUURDE<br />
Selles raamatus räägib Marina oma armastuse loo. Tema kooselu algas paljutõotavalt, kuid sai ühel<br />
päeval ikkagi otsa. Vahel ei olegi võimalik aru saada, kas armastuse lõpp on kätketud juba tema<br />
algusesse või põimitud keerukal moel kooselu kulgemisse. Armastuseta on inimesel võimatu päris<br />
õnnelik olla. Nii juhtubki, et lõppenud suhete valulikkusele vaatamata otsib ta ikka ja alati<br />
armastust, millest võiks saada lõppematu lugu.<br />
Kadri Pettai<br />
JAANIK(A)<br />
17-aastane Jaanika ja tema 35-aastane ema saavad läbi nagu parimad sõbrannad. Ent alati, kui<br />
Jaanika küsib kas või ääri-veeri oma isa kohta, keda ta kunagi näinud ei ole, muutub ema vaikivaks<br />
kivikujuks. Ühel suvel, kui Jaanika sõidab maale, ema lapsepõlvekoju, hakkab ta tasapisi mõistma,<br />
et vastused tema isa puudutavatele küsimustele peituvad nende majalähedases kummalises<br />
metsas ... „Jaanik(a)” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta<br />
noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.<br />
JALGRATTURI MEELESPEA<br />
Abimaterjal jalgratturile ohutuks liiklemiseks ja juhiloa eksamiks valmistumisel.
Kate McCann<br />
KADUNUD<br />
Madeleine McCanni lahendamata juhtum Kas eluga on võimalik edasi minna? Ta kerib end sulle<br />
õhtul kaissu, ta ei oska valetada, ta ilmselt isegi ei tea, mida see tähendab … Ja siis võetakse ta sult<br />
ära. Madeleine oli kolmene, kui see juhtus. Siiani ei mingit vastust. Meedia kirjutab, mida tahes, kui<br />
see publikut toob. Kas või seda, et vanemad tapsid ta. Politsei ütleb, et ta on surnud, sest nii on neile<br />
mugavam. Ometi pole midagi, mis seda kinnitaks. Tõendid räägivad kadumisest. Tema ema toob<br />
kõik faktid viimseni välja. Jah, ka need, mida me varem ei teadnud. Ei, eluga ei ole võimalik edasi<br />
minna, vähemalt mitte enne, kui ta on leitud.<br />
Juhan Gross<br />
KAOTATUD SUVI<br />
Kui me jõudsime Miku talu piirile, seisatusin tahtmatult ja vaatasin tagasi.Kuis küll soovisin endaga<br />
kaasa võtta seda sooja kindlustunnet, mida sisendas mulle põliste puude vahele peidetud kodukoht.<br />
Kui ma hakkasin uuesti edasi astuma, ulatas Lalla mulle viielehelise jäneseristiku. Milline üllatus,<br />
ka neljaleheline on ju piisavalt haruldane, rääkimata siis viiesest. Kas tõesti hea enne!Tegelikult oli<br />
see viimane kord, kui ma Mikut nägin.Saabuv segaduste aeg muutis ta olematuks, nii nagu palju<br />
muudki. See ristikhein, mida passi vahel hoidsin, saatis mind läbi kõikide katsumuste. Ta on tänini<br />
koos minuga. Tahan uskuda, et ta tõi mulle õnne kõigest hoolimata.<br />
Tuomas Kyrö<br />
KERJUS JA JÄNES<br />
Rumeeniast pärit Vatanescu asub teele Soome, sest ta tahab osta pojale putsad. Teekond tuleb pikk,<br />
muuhulgas kohtub ta jänese, kurjategijate, eestlasest ehitaja ja rea teiste värvikate tegelastega. See<br />
on kirjanduslik ilutulestik ja südamlik ühiskondlik satiir, mis on kui moodne ja tuunitud versioon<br />
Arto Paasilinna "Jänese aastast". Tuomas Kyrö (snd 1974) on üks oma põlvkonna tuntumaid,<br />
hinnatumaid ja viljakamaid soome kirjanikke. Ta on kirjutanud romaane, följetone, kolumne,<br />
joonistanud karikatuure ning koomikseid. Mõningatel andmetel on ta soome kirjanduse suurimaid<br />
tulevikulootusi ning kuulujutud räägivad, et ta on hakanud ka suusatama.
Lucy Dillon<br />
KODUTUD KOERAD JA ÜKSIKUID HINGED<br />
Inglise kirjaniku Lucy Dilloni (snd 1974) südamliku romaani „Kodutud koerad ja üksikud hinged”<br />
(2009) keskmes on kolm naist. Kallimast ilma jäänud ja tasuvalt töökohalt lahkunud Rachel pärib<br />
tädi maamaja ning koerte varjupaiga. Eneselegi üllatuseks leiab ta kodutute koertega tegeldes uue<br />
armastuse ja elu mõtte. Lahutatud üksikema Zoe kohtab tänu koerale oma unelmate printsi. Natalie,<br />
kes on tagajärjetult üritanud last saada, leiab lohutust neljajalgsest sõbrast. Omaette tegelased on<br />
koerad, kelle elusaatust kirjeldatakse sügava kaasaelamisega. Ka ise koeraomanikust Dillon on<br />
kirjutanud veel kolm romaani: „Tantsukursus” (The Ballroom Class, 2008), „Tagasi õnne juurde”<br />
(Walking Back to Happiness, 2010) ja „Õnneliku lõpu saladus” (The Secret of Happy Ever After,<br />
2011).<br />
Margit Sarapik<br />
KOHTUMINE SÜNDMUSTE HORISONDIL<br />
Romaani keskmes on ühe Tartu tudengipaari seiklusrikas reis loomavagunis läbi Venemaa Kesk-<br />
Aasiasse 1984. aasta talvel. Ajendatuna sündmustest, mis ulatuvad minevikust tänapäeva, rändab<br />
minategelane mõttes läbi aja ja ruumi ning püüab neist pöördelistest päevadest justkui salapärase<br />
musta augu servalt päästa midagi olulist, millele ta pole siiani julgenud otsa vaadata. See on<br />
kohtumine minevikuga, mis võib küll haiget teha, kuid mille tunnistamine on edasiminekuks ainus<br />
võimalus. Autor endast: Avastasin kirjutamise võlu alles hiljuti, kuigi olen elanud ja töötanud<br />
raamatute keskel aastaid. Ühel hommikul kõndides läbi linna tööle, hakkasid mu peas keerlema<br />
fiktiivsed maailmad ja tegelaskujud, kes lausa ootasid, et ma nende loo välja uuriks ja kirja paneks.<br />
See oli äärmiselt põnev tegevus ja tunne, et võin üheaegselt elada justkui mitut elu, kütkestab mind<br />
jätkuvalt. Romaan “Kohtumine sündmuste horisondil” on minu teine raamat.<br />
Marje Ernits<br />
KUI SEDA METSA EES EI OLEKS<br />
Kunstnik ja kirjanik Marje Ernits on olnud viimase kümnendi üks produktiivsemaid autoreid, keda<br />
oma eluläheduse tõttu on nimetatud ka nais-Kaugveriks. Tema neljateistkümnes teos erineb<br />
mõnevõrra eelmistest, kujutades endast sügava looduse- ja enesevaatluse raamatut, milleks on<br />
autorile ajendi andnud elu ja tegutsemine isakodus, Kurista kandi metsakülas. Autor on liigendanud
aamatu 12 peatükiks vastavalt kalendrikuudele, kusjuures iga peatükk algab sobiliku ja meeleoluka<br />
haikuga. See on väga meeleolutihe, nüanssiderohke ja värvideküllane raamat, kus kohati justkui<br />
maalitakse inimeste portreid ning ümbritsevat maastikku sõnade abil.<br />
Suzanne Collins<br />
LAHVATAB LEEK<br />
Kõigile raskustele vaatamata võitis Katniss Näljamängud. Tema ja Peeta on imekombel ikka veel<br />
elus. Katniss peaks tundma kergendust ja olema õnnelik, sest lõpuks on ta ju naasnud oma<br />
perekonna ja vana sõbra Gale’i juurde. Ometi ei laabu miski nii, nagu Katniss sooviks. Gale hoiab<br />
temast eemale. Peeta on talle täielikult selja pööranud. Ja lisaks levivad kuuldused ülestõusust<br />
Kapitooliumi vastu – ülestõusust, mille alustamisele võisid Katniss ja Peeta kaasa aidata. Eneselegi<br />
ootamatult on Katniss süüdanud leegi, mida ta kardetavasti lämmatada ei suuda ... ja võib-olla ei<br />
tahagi. Selleks ajaks, kui Katniss ja Peeta peavad suunduma Kapitooliumi julmale võidutuurile<br />
Panemi ringkondades, on panused kõrgemad kui kunagi varem. Katnissil ja Peetal tuleb ühegi<br />
kahtlusevarjuta tõestada, et nad on endiselt teineteisesse kõrvuni armunu, vastasel juhul on<br />
tagajärjed kohutavad.“Näljamängude” triloogia teises raamatus “Lahvatab leek” jätkab Suzanne<br />
Collins Katniss Everdeeni lugu, pannes teda proovile rohkem kui varem ... ja üllatades lugejaid igal<br />
sammul.<br />
Piret Kukk<br />
LINNUPOJAD ÜMBER PUU<br />
LINNUPOJAD ÜMBER PUU on raamat lapsevanemale ja õpetajale. Raamatust leiab 34 nädala<br />
jagu toredaid tegevusi 1,5–3aastastele lastele. Märksõnadeks on:kõne arendamine, tegevuste lihtne<br />
kordamine, iseseisvuse kujundamine, uudishimu ning uurimise ja avastamise tungi toetamine,<br />
individuaalne mäng täiskasvanuga. Päev algab hommikuringiga suure mängupuu juures. Sellele<br />
puule saavad lapsed riputada mitmesuguseid asju: septembris õunu, oktoobris värvilisi lehti,<br />
novembris vihmapiisku... Selle puu juurest saavad alguse kõik ülejäänud päeva tegemised. Igast<br />
nädalaplaanist leiab ideid hommikuringiks, käeliseks tegevuseks, lauamänguks, kunstiga<br />
tegelemiseks, klotsi- ja ehitusmänguks, loovmänguks ning õuesõppeks. Peale selle on soovitused<br />
lugemispesa sisustamiseks ja kokandusega tegelemiseks. Raamatus on kaks peo- ning neli laulu- ja<br />
mängutunni kava.
Ene Kühn<br />
ME TULEME KUUEKÜMNENDATEST<br />
See on raamat põlvkonnast, kes sündisid kuuekümnendatel aastatel. Nad alustasid oma elu ajal, mil<br />
Eestis valitses sotsialistlik kord ja riiklikult usuti peatselt saabuvasse helgesse sotsialismi. Kodudes<br />
aga varjasid vanaemad riidekappides oma „valedes armeedes“ sõdinud meeste pilte ja jutustasid<br />
lastelastele lugusid kadunud riigist – Eesti Vabariigist. Humoorikad tagasivaated oma lasteaia- ja<br />
kooliaastatele vahelduvad autori filosoofilisemate mõtisklustega elu üle üldisemas tähenduses.<br />
Puudutatakse paljusid möödunud aja olulisemaid teemasid – elu kolhoosis, õpinguid kõrgkoolis,<br />
sõjaväeteenistust nõukogude armees, osalemist nii demonstratsioonidel kui sügisestel kartulivõtu<br />
hoogtöönädalatel, kirjeldatakse kokkupuudet nõukogudeaegse kohtusüsteemiga. Meenutustega<br />
jõutakse välja taasiseseisvusaja algusaastatesse ja laulvasse revolutsiooni.„ Meie põlvkonnale on<br />
antud tõeliselt unikaalne võimalus: elada kahe täiesti erineva ühiskondliku korra – sotsialismi ja<br />
kapitalismi tingimustes. Meil on kõik võimalused meenutamiseks, võrdlemiseks ning järelduste<br />
tegemiseks. Oleme läbi käinud keerulise ja raske teekonna, tulnud moonutatud, allasurutud<br />
ühiskonnast ning võlujõul sattunud õitsvasse kapitalismi, kus raha nimel on kõik lubatud. Oleme<br />
saanud jälgida inimhinge vabanemist pealesurutud valede kookonist, tema ootamatut lõkkelelöömist<br />
oma riigi loomise ja vabaduse saamise rõõmudes ja sellele järgnevat kapseldumist rahamaailma<br />
ahne, jõulise pealetungi ees.“<br />
Leelo Tungal<br />
MEIE KODULOOMAD<br />
Raamat on mõeldud päris väikestele lastele ja nende vanematele. Ilon Wiklandi vahvad joonistused<br />
ja Leelo Tungla lahedad salmid aitavad lastel koduloomi mänguliselt tundma õppida. Kui kassidkoerad<br />
linnas olla saavad, siis lehmi sinna vedada ei saa. Las lehma-lammast näitab sulle raamat –<br />
kui elus kohtad, siis ei ehmata.<br />
Eve Hele Sits<br />
MOONI METSAUUDISTAJA<br />
Mooni on 10-aastane linnatüdruk, kes kolis perega maale väikesesse talumajja elama. Moonile<br />
meeldis metsas jalutamas käia ja omi mõtteid mõlgutada. Metsas jälgis Mooni loomi ja taimi ning<br />
asus kõike seda kohe ka kirja panema. Tüdruk õppis, et tegelikult pole mets kunagi lihtsalt mets,<br />
raba lihtsalt raba või järv lihtsalt järv – kõik nad paiknevad läbisegi, olles tihedalt üksteisega seotud.<br />
Mis aga kõige olulisem – mets õpetas talle, et ta võib olla väga hea sõber, kui ise tema vastu hea<br />
oled – temasse heatahtlikult suhtud ja teda hoiad. Siis on metsal sinu jaoks musttuhat ilusat üllatust<br />
varuks. Sellest raamatust saadki lugeda, milliseid loomi, linde, puid ja taimi Mooni oma<br />
kodumetsas märkas ning mida huvitavat ta nende kohta teada sai. „Mooni metsauudistaja“ on<br />
järjeks Eve Hele Sitsi varasematele raamatutele „Õunte ootel“ ja Mooni taluraha tähtpäevik“.
Loone Ots<br />
MUSTAMÄE VALSS<br />
Kultuuriloolase ja pedagoogikateadlase Loone Otsa mälestusteraamat pakub vaateid lähiajalukku,<br />
täpsemalt aastatesse 1966-1984. Seda ajavahemikku on seni käsitlenud vaid üksikud memuaristid,<br />
kellest keegi pole luubi alla võtnud massiehituse esimest produkti Mustamäed. Ühe pere loo kaudu<br />
salvestatakse ajastu dokument, mis ulatub nõukogude võimu tulekust süvastagnatsioonini. Raamatu<br />
põhitegevuspaik on 60 000 elanikuga Mustamäe, 1960. aastate inimeste unistus. Läbi huumori- ja<br />
satiiriprisma kirjeldab autor nõukogudeaegse magala rajamist ja kasvamist, defitsiidikaubandust jm,<br />
lisaks kirkad koolielukirjeldused, taustal 1980. aasta olümpiamängud ning noorterahutused. Raamat<br />
tutvustab inimesi, keda juhuslik valik määras elama Mustamäe tüüpelamus, selgitab, mis sundis<br />
neid sinna kolima, ja näitab, kuidas nende valikud määrasid ühe 1965. aastal sündinud põlvkonna<br />
esindaja saatuse ja kuidas poliitika mõjutas elu ka pärast stalinismi. Kirjeldustes näeme omaaegseid<br />
tuntud kultuuritegelasi ja poliitikuid. Loone Otsa mälestusteraamat on väärtuslik kultuuridokument,<br />
mis käsitleb nõukogude elu mikroajaloo võtmes. Raamatut illustreerib rikkalik fotomaterjal.<br />
Kate Dicamillo<br />
MUSTKUNSTNIKU ELEVANT<br />
Kui Baltese linnakese turuväljakule kerkib ennustaja telk, teab orvuks jäänud Peter Augustus, mida<br />
ta peab küsima. Kas ta õde on veel elus? Kuidas ta tüdruku üles leiab? Ennustaja salapärasest<br />
vastusest – Elevant! Elevant viib su kohale! – saavad alguse sündmused, mis on nii erakordsed ja<br />
ilmvõimatud, et Peter ei julge neid uskudagi. Kuid see kõik on tõsi. See on lugu võimatu uskumisest<br />
ja erakordse tõeks saamisest. Kate DiCamillo sulest on eesti keeles seni ilmunud kolm auhinnatud<br />
teost: LUGU HIIREST NIMEGA DESPEREAUX, KÕIK WINN-DIXIE PÄRAST ja TIIGER<br />
VIRGUB. DiCamillo elab ja kirjutab Minneapolis, USAs.<br />
Käbi Laretei<br />
OKAS JA KÄBI<br />
"Raamatus „Okas ja Käbi” sisalduvat on lihtsate sõnadega võimatu kirjeldada. Sestap seda ei teegi.<br />
Siin nähtavat ja loetavat võiks ehk iseloomustada järgmiselt –ekspressiivsed impressioonid pildis ja
sõnas.Nad on samasse ajastusse kuuluvad, ent erinevas elukeskkonnas kujunenud loojad –<br />
muusikust kirjanik Käbi Laretei ja kunstnik Evald Okas. Ent olenemata oma ainupärasest ja<br />
võrreldamatult erinevast keelest on nad neis miniatuursetes sõnumites hämmastavalt ühesugusel<br />
sagedusel. Olles aukartustäratavalt kõrges eas väljendavad nad erootilisi mõtteid, unistusi, lootusi,<br />
fantaasiaid nooruslikult, avalalt, siiralt ja ehk veidi naiivseltki. Tehes seda jõuliselt ja häbenemata.<br />
Naudinguga.Jah. Küll nemad juba teavad, kuidas need asjad siin elus on. Olenemata ajastust ja<br />
ajast."––Laine Randjärv, raamatu koostaja Kirjastajalt: Evald Okase impressioonid on valminud<br />
tema viimastel eluaastatel. Käbi Laretei novell „Tuneesia” (esialgse pealkirjaga „Tuneesia päevik”)<br />
on kirjutatud aastatel 2010–2011. Nii Okase visandid kui ka Laretei novell avaldatakse esimest<br />
korda siinses raamatus.<br />
Doris Kareva<br />
OLEMATUSE AIAD<br />
Doris Kareva uus luulekogu Suur pilt vähimaski on varjul: sõnajalas ja sajajalas, Sajas sõnatus salaalas.<br />
Fotod ja kujundus Piia Ruber<br />
OMA RADA OTSIDES<br />
Elu on täis valikuid. Ei ole õigeid ega valesid, häid ega halbu. Igaüks peab tegema omad. Siia<br />
raamatusse kogutud mõtteterad aitavad sind sellel teel... leidmaks oma rada.<br />
Toomas Raudam<br />
PIME RAAMAT<br />
Kui ma pimedaks jäin, sain aru, kui ilus kõik on. Ma teadsin, et kõik, mida ma veel näen, kaob<br />
mõne aja pärast pimedusse. Ning ma ei eksinud, kui arvasin, et see toimub aeglaselt. Seda hetke,<br />
aeglast pimedust, tahan ma kiita.
POISTE NUPUTAMISRAAMAT<br />
Nuputamisraamat, mis oskab pakkuda loomingulist ja harivat meelelahutust ka pisut vanematele<br />
poistele. Sellise sõbra seltsis nagu see raamat ei hakka kunagi igav! Tavalisest rohkem lehekülgi ja<br />
palju vaheldust pakkuvaid nuputusi! Lisaks on siin ka ideid meisterdamiseks, natuke põnevat<br />
lugemist, arvutamist ja võrdlemist ja ägedat sirgeldamist!<br />
Tamur Kusnets<br />
PÜHA JÜRI KUTSIKAD<br />
„Püha Jüri kutsikad” viib lugeja tagasi kuulsusrikka ülestõusu päevadesse, mil maarahva paremad<br />
pojad tegid mehetegusid ja võitlesid truult oma aadete eest. Otsustavate sündmuste taustal areneb<br />
romantiline armastuslugu, mille osalised peavad tulema toime halastamatu vaenlase poolt peale<br />
surutud raskete katsumustega. Jutustuse sündmustik leiab aset meile kõigile tuntud paikades ja<br />
heidab valgust ülestõusu seni varjul olnud tahkudele. Tamur Kusnets (snd 1975) on sõjaväelane ja<br />
kirjanik. Varem (2008–2010) on temalt ilmunud ilmunud ajalooliste sugemetega fantaasiatriloogia<br />
„Hundipäikese aeg”.<br />
PUNANE RAAMAT. 365 OHUSTATUD LIIKI<br />
„Punane raamat. 365 ohustatud liiki” on ainulaadne ülevaade 365 looma- ja taimeliigist, kes on<br />
kantud IUCN-i ohustatud liikide nimistusse. Tegemist on maailma kõige põhjalikuma<br />
informatsiooniallikaga ohustatud looduslike liikide seisundi kohta. Muu hulgas sisaldab „Punane<br />
raamat” iga liigi kirjeldust, ohustatuse kategooriat („hävimisohust päästetust” kuni „looduses välja<br />
surnuni”) ja ohustatuse põhjuseid. Iga liigi juures on ka imeilus värvifoto ja levila maakaardil.<br />
R. R. Ravic<br />
RESTART<br />
Viis naist – loo minajutustaja, Valli, Regina, Rita ja Terje – tunnevad üksteist lapsest saati, kooliski<br />
käidi ühes klassis ning nüüd, hilisemas elus, saadakse aeg-ajalt kokku, et arutada naisteasju ja<br />
rääkida meestest oma elus. Sõbrannad siiski ei tunne üksteist läbilõhki... Kõigile neist pole jätkunud<br />
õnneraasukesi ja nii mõnedki mehed naiste elus on olnud ühised. Sõbrannadest õnnelikumal on<br />
teistele varuks hea soovitus – alati on võimalik muuta oma elu ja teha restart.
Kersti Unt, Marja Unt<br />
SEILATES SADAMATA<br />
Sügaval Nõukogude ajal, kuuekümnendate aastate lõpul algas Eestis noorte vihaste meeste ja naiste<br />
liikumine, mis sai hiljem nimeks almanahhiliikumine. Masinakirjas paljundati väljaandeid, milles<br />
leidus luulet, proosatekste ja esseistikat, millel poleks olnud mingit võimalust ilmuda ametlikes<br />
kirjastustes. Enamasti oli tegu loominguga, mida ühendas mure eesti rahva ja kultuuri käekäigu<br />
pärast ning almanahhe ilmus nii Tartus kui ka Tallinnas. Neis alustasid sellised hiljem tuntuks<br />
saanud kirjutajad nagu Ave Alavainu, Leelo Tungal, Peep Ilmet, Juhan Viiding, Toomas Vint, Jaak<br />
Jõerüüt ja teised. Loomulikult järgnesid ka repressioonid, ülikoolist väljaheitmised ja vestlused<br />
julgeolekuorganites. Tõlkija ja Tartu Ülikooli maailmakirjanduse lektor Kersti Unt on käesolevas<br />
raamatus koostanud valiku almanahhides ilmunud materjalidest ja varustanud selle ülevaatliku<br />
sissejuhatusega. Raamatus on kasutatud ka almanahhidest pärit illustratsioone ja omaaegseid<br />
fotosid.<br />
Bob Flowerdew<br />
SELTSILISTAIMED<br />
Seltsilistaimed on põhikultuuriga koos kasvatatavad taimed, mis meelitavad põllule või peenrale<br />
kasulikke putukaid, peletavad kahjureid, varustavad mulda toitainetega, toestavad põhikultuuri ja<br />
peidavad selle lõhnasignaale. Õigeid taimi koos kasvatades saab aednik läbi ilma enamiku<br />
sünteetiliste väetiste, pestitsiidide, lisaainete ja ravimiteta. Raamatust "Seltsilistaimed" saabki teada,<br />
kuidas neid õigeid taimi üksteise kõrvale valida, milliseid koosluseid vältida ning kuidas tekkivaid<br />
koosmõjusid aedniku huvides kõige paremini ära kasutada. Raamat "Seltsilistaimed" annab<br />
suurepärase ülevaate erinevate taimede vastastikustest toimetest ja mõjust mullale. Samuti leiab siit<br />
soovitusi seltsilistaimede aias ja põllul kasutamiseks, saavutamaks parima taimekasvatusliku<br />
tulemuse just taimede endi abil. Anne Luik, Maaülikooli professor<br />
Janne Järva<br />
SÕBER ON PÄRL<br />
Raamatus on erinevaid lugusid sellest, kuidas ja kust võid leida endale vahva kambajõmmi. Tuleb<br />
välja, et sõber võib kükitada sahtlis või kõlgutada jalgu pärnapuu otsas. Tarvis on käia lihtsalt<br />
silmad lahti ja süda avatud. Selle raamatu igas jutus on terake nalja ja kindlasti ka põnevust. Tähtsal
kohal on kaaslase märkamine ning temast hoolimine. Lisaks leiad raamatu iga pildi kohta küsimuse<br />
või kaks, seda juhuks, kui sul tuleb tahtmine natuke mõtiskleda.<br />
Karl Martin Sinijärv<br />
SURELIKU MUUGA<br />
"Sureliku muuga" on tuntud tekstisepa ja telepeletise KMS-i valimik lihtsaid, rahvalikke ja riimilisi<br />
värsistusi ajalikel ja päevakajalikel teemadel. Osa poeese on tuttavad "Jüri Üdi klubi"<br />
virtuaalveergudelt.<br />
Eeva Talts<br />
SUUR PITSIRAAMAT<br />
Ühe Eesti kogenuima pitsiõpetaja Eeva Taltsi kirjutatud Suur pitsiõpik on esimene eesti keeles<br />
ilmuv süstikpitsiraamat. Raamatus õpetatakse sõlmima nii ühe kui mitme süstikuga pitsi,<br />
tutvustatakse töövõtteid ja eritehnikaid, õpetatakse sõlmima pärlitega pitsi ja kombineerima<br />
süstikpitsi teiste tehnikatega. Lisaks antakse juhised ka pitsi viimistlemiseks ja hooldamiseks.<br />
Raamatu põhiosa moodustavad tööjuhendid, mis on kirjutatud lihtsas ja kergesti mõistetavas keeles<br />
ning varustatud skeemide ja fotodega. Raamat algab lihtsate, algajatele mõeldud tööjuhenditega<br />
ning lõpeb keeruliste, kogenud meistritele jõukohaste õpetustega. Süstikpits sobib hästi ehete<br />
valmistamiseks, rõivaste ja kodutekstiilide kaunistamiseks. Eeva Talts on olnud käsitöö ja pitsidega<br />
seotud lapsest saati. Ta on töötanud käsitööõpetajana, olnud Pärnu kodumajanduskooli rajaja ja selle<br />
juht. Ta oli Pärnus aastatel 1991–1996 ilmunud ajakirja Käsitööleht peatoimetaja. Eeva Talts juhib<br />
Pärnus pitsistuudiot, õpetab pitsikunsti Viljandi Kultuuriakadeemias, on juhendanud hulgaliselt<br />
täiskasvanute pitsikursusi ja õpitube. Ta peab käsitööd ja eriti pitsitegemist oma suureks<br />
armastuseks ning soovib eestlastele tutvustada erinevaid pitsitehnikaid, mida siin esialgu veel vähe<br />
tuntakse. 2011. aastal andsid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ja Rahvakultuuri Arendus- ja<br />
Koolituskeskus Eeva Taltsile pärandihoidja elutööpreemia. kujundaja Mae Kivilo skeemid Pille<br />
Paalam fotograafid Rene Suurkaev, Gabriela Järvet<br />
Herbert Lindmäe<br />
SUVESÕDA VÕRUMAAL 1941
See raamat on kirjutatud nende võrulaste meenutamiseks ja mälestuste jäädvustamiseks, kes olid<br />
nõukogude esimese okupatsiooni ohvrid, talletamaks võrulaste kannatusi, leina ja valu. Samuti on<br />
püütud raamatus tulevaste põlvede jaoks kirja panna 1941. aastal okupantide ja nende käsilaste<br />
vastu Võrumaal peetud Suvesõja sündmustik ning meenutada Eesti vabastamislahingutes, Venemaal<br />
partisanisõjas, Idarindel ning mujal võidelnud ja langenud Võrumaa mehi.<br />
Aive Antsov<br />
TERVENDAV JÕUD<br />
Raamatus on vestlused rahva poolt armastatud teadjainimestega, kes on iidse tervendamise jõu juba<br />
looduse poolt kaasa saanud. Intervjuudes läksime ühiselt info-energiavälja, kus tuntud tervendajad<br />
said vahetult edasi anda teadmisi, nõuandeid ja sõnumeid. Raamat aitab lugejal mõista sügavamalt<br />
elu saladusi, tunnetada ühendust hingemaailmaga ja luua elu harmoonilisemalt koostöös<br />
Universumi tervendava jõuga. Igaühel on võimalus vastu võtta seda teadmist, mis teda toetab,<br />
tundub huvitav, eluline ja vajalik. Oma panuse raamatusse andsid Mai-Agate Väljataga, Robert Tint,<br />
Paide Anna, Juta Tani, Kalju Paldis, Toomas Päll, Tõnu Aru jt. Vestlused nendega on kaante vahele<br />
toodud võimalikult lähedases energias, nagu sündis intervjuul.<br />
Renita Metsalu<br />
TIGU, TÜRANNOSAURUS JA VANKUMATU ÕPPEALAJUHATAJA<br />
Pärast kevadist koolivaheaega asub Ruut pikisilmi ootama suvevaheaega ja Eevaltit. Eevalt on<br />
kahjuks kusagil eemal, kuid tema võluvidinad on jäänud Ruudu valve alla. Ruut teab küll, et ilma<br />
Eevaltita ei tohiks ta neid näppida, aga … Ruudu koolimajas hakkavad viimasel veerandil aset<br />
leidma ebaharilikud sündmused, kuna seal lustivad magaagiline vlööt, Tuulevaletaja ja Targutajate<br />
Kivi. Sekeldusi kogevad Ruudu sõber Kalmer, õpetaja Ingrid ja õpetaja Põder ja õpetaja Maasikas<br />
ja geograafiaõpetaja Ester Kägu ja saksa keele õpetaja Ursula Nael ja loomulikult õppealajuhataja.<br />
Ja paljud teised. „Tigu, türannosaurus ja vankumatu õppealajuhataja“ on järg raamatule „Eevalt“.<br />
TÜDRUKUTE NUPUTAMISRAAMAT<br />
Nuputamisraamat, mis oskab pakkuda loomingulist ja harivat meelelahutust ka pisut vanematele<br />
tüdrukutele. Sellise sõbra seltsis nagu see raamat ei hakka kunagi igav! Tavalisest rohkem lehekülgi
ja palju vaheldust pakkuvaid nuputusi! Lisaks on siin ka ideid meisterdamiseks, natuke põnevat<br />
lugemist, arvutamist ja võrdlemist ja ägedat sirgeldamist!<br />
Ilmar Trull<br />
TUVI JALUTAB<br />
Ilmar Trulli luulekogumik on tulvil vahvaid ja vaimukaid lasteluuletusi. Kogu on illustreeritud<br />
Trulli enda joonistatud piltidega.<br />
Mercedes Merimaa<br />
VÄEGA TOIDUD<br />
Õieterapeut ja taimetark Mercedes Merimaa julgustab olema toitu tehes loominguline ning<br />
tarvitama kõiki maitsvaid ja söödavaid taimi, mida leiab nii peenralt kui ka põlluservalt.<br />
Elujõulistest taimedest saab valmistada head toitu koos heade kanamunade, liha ja piimaga. Iga roa<br />
muudavad paremaks perenaise rõõmus meel, õigest materjalist potidpannid ja harmoonilise<br />
mustriga joogivesi. Kokaraamatust leiab 50 retsepti ja hulgaliselt soovitusi, kuidas ehitada toidu abil<br />
võimalikult hästi üles oma tervist.<br />
Gert Helbemäe<br />
VANA TOOMASE LEGEND<br />
Need, kes Tallinnas elavad, tunnevad teda hästi. Ja Tallinna külastajail tuleb vaid Raekoja platsil<br />
pisut kaela sirutada, et teda näha. Jutt on nimelt Vanast Toomast, sõjasulase kujust, kes seisab omal<br />
kohal Raekoja torni tipus juba üle neljasaja aasta: jalad harkis, mõõk vööl, lipp käes, kaabu uhkelt<br />
kuklas. Just nagu valvaks ta sealt ülalt, et vaenlane ei saaks salaja linnale läheneda... Vana Toomas<br />
on nelja sajandi jooksul täitnud päevast päeva kohusetruult ka oma otsest ülesannet: näidanud<br />
tallinlastele, kust poolt tuul puhub – kas lõunast või põhjast, idast või läänest. Sest niisama truu ja<br />
vankumatu nagu Toomas oli kord elusa sõjasulasena, on ta ka kujuna.„Kuidas,“ küsite, „kas siis<br />
sõjasulane Toomas tõesti kord on elanud?“ Nii küsisin minagi. Ja otsisin vastust vanadest tolmunud<br />
ürikutest, kuni leidsin...
Mare Grau<br />
VÕÕRAMAALANE. REISIROMAAN NOVELLIDES<br />
Need novellid räägivad Eestist pärit tüdruku Anna elust Londonis, leitud armastusest ja edasirännust<br />
mehe kodumaale Prantsusmaale. Vahepeal satuvad kummalistel asjaoludel Anna kätte tuntud<br />
professori märkmed, milles viimane plaanis kirjutada romaani oma 19. sajandil Inglismaale tulnud<br />
esivanematest. Annale ei anna märkmed rahu, ta otsustab kirjutada kadunud professori romaani<br />
valmis... omamoodi. Autor Mare Grau: "Need lood on kummarduseks Londonile, millel oli väga<br />
tähtis osa minu kujunemises. London on mulle teine alma mater, nagu Tartu ülikool oli esimene.<br />
Samas on mu lood võõramaalasest, kes on Londonis siiski vaid külaliseks paljude teiste<br />
võõramaalaste seas. Kuivõrd saab ta seal lõplikult koduneda? Ent kas ta lapselapselapsed enam<br />
üldse mäletavadki, kust nende esivanem on tulnud - võõrana nende maale? Need lood on omamoodi<br />
teekond, rännak iseeneseks saamise poole, matk läbi keeltepadriku. Need on ka kummarduseks<br />
Prantsusmaale, minu uuele kodumaale, ja mälestusmärgiks Vanale Euroopale, rääkides sellest, et me<br />
kõik oleme ühesugused inimesed sõltumata sellest, kus ja milllal me oleme sündinud. Vanad<br />
dokumendid aegade hämarusest kõnelevad meiega, kui osata neid leida ja kuulata."<br />
Rein Veski<br />
VULKAANID. ELU. INIMENE<br />
Vulkaane tuntakse peamiselt hävingute põhjustajana. Kuid just vulkaanilõõris tekkisid eluks<br />
vajalikud molekulid. Ka olevat vulkaanipursked sundinud meie eellasi puu otsast alla tulema ja<br />
inimeseks arenema. Raamatus tutvustatakse Kamtšatka vulkaanide eestimaalastest uurijaid, sh sinna<br />
vulkanoloogiainstituudi rajanud Boris Piipu, arutletakse veel vaidluste järgus olevaid elu tekke ja<br />
arengu küsimusi seoses vulkaanide, nende kohta käivate müütide, uskumuste ja loodusteaduslike<br />
maailmapiltidega. Inimühiskonna arengu mootorina vaadeldakse vastasmõjusid, mis on pärast Suurt<br />
Pauku tekitanud eluta Universumi elusorganismid. Need mõjud pole kuhugi kadunud ja mõjutavad<br />
meid, on tagantjärele arusaadavad, kuid pole kasutatavad ühiskonna arengu ennustamiseks. Raamat<br />
on mõeldud laiale lugejaskonnale ja kirjutatud arusaadavalt nii õpilasele kui õpetajale või muidu<br />
teadmishimulisele inimesele. Elukestev õpe pikendavat eluiga. Raamatus on üle 150 foto, skeemi<br />
või kaardi, neist enamik värvilised ja pärit autori ekspeditsioonipäevilt Tolpatšiku vulkaani<br />
koonustele. Lisaks viidatud ja soovitatud kirjandus ja autoritutvustus.<br />
Johanna Thydell
LAES SÄRAVAD TÄHED<br />
Peategelane Jenna on 13-aastane koolitüdruk. Ta ei kuulu oma klassis just kõige populaarsemate ja<br />
ilusamate tüdrukute hulka nagu seda on klassiõde Ulrika, kelle järgi ka vanemate klasside poisid<br />
õhkavad. Jenna on tavaline tüdruk, kuid ta ema on haige – rinnavähk. Jenna püüab seda iga hinna<br />
eest klassikaaslaste eest varjata, ta ei taha, et teda haletsetakse. Samuti ei võta ta osa nädalalõpu<br />
joomapidudest klassikaaslaste kodudes. Ükskord Jenna ema kukub koduukse ees kokku ja Ulrika<br />
satub teda aitama. Ka Ulrikal endal on sügav mure ja nad hakkavad Jennaga sõbrustama. Sügav<br />
mõtlemapanev romaan noortest inimestest, nende muredest, nende pidudel väljaelamistest,<br />
sõprusest, üksteise toetamisest, armastusest. Romaan on võitnud mitmeid lastekirjanduse auhindu<br />
nii Rootsis kui välismaal.<br />
Eno Raud<br />
PEEP JA SÕNAD<br />
Raamat jutustab sellest, kuidas väike poiss Peep mõnikord sõnadega kimpu jääb. Sõnad on tuttavad,<br />
aga ritta pannes tähendavad mõnikord hoopis midagi muud, kui Peep alguses arvab. Kristiina<br />
Reinelleri suurepäraste piltidega raamat teeb koolieelikutele lihtsalt ja lõbusalt selgeks mitme<br />
tuntud kõnakäänu tähenduse.
Change language