Kommunikatsioonistrateegia. - Liikumine Kodukant

Mittetulundusühing
EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
Kommunikatsiooniplaan-strateegia
Ettepanekud kommunikatsiooni tõhustamiseks
Kommunikatsioonikava tegemist toetasid:
Tallinn 2009

Sisukord:
1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3
2. Ülevaade hetkeolukorrast ............................................................................................................... 4
3. Kokkuvõte Liikumise Kodukant lühi maineuuringust välis- ja sisesihtgruppidele .......................... 5
4. Miks üldse kasutada suhtlemiseks meediat? .................................................................................. 8
5. Kõneisikud ....................................................................................................................................... 8
6. Sõnumid .......................................................................................................................................... 8
7. Vahendid, kuidas ajakirjanike ja avalikkuse tähelepanu saavutada ............................................... 8
8. Otsekontaktid ajakirjanikega ........................................................................................................ 10
9. Meediaväljaannete spetsiifikast ................................................................................................... 10
10. Soovitused kommunikatsioonitegevuseks ................................................................................ 12
11. LISA 1 ......................................................................................................................................... 14
12. LISA 2 ......................................................................................................................................... 15
Halb pressiteade ................................................................................................................................... 15
13. LISA 3 ......................................................................................................................................... 18
14. LISA 4 ......................................................................................................................................... 19
2

1. Sissejuhatus
Kommunikatsioonikava eesmärk on koordineerida ja süstematiseerida
kommunikatsioonitegevust. Kokku leppida ja ühtsustada väljastatavaid sõnumeid
efektiivsema tulemuse saamiseks.
Plaanis keskendutakse valdavalt meediatööle – väliskommunikatsioonile, esitatakse
võimalikud sõnumid ning vahendid sõnumite edastamiseks ning ka konkreetsed nõuanded,
kuidas saavutada võimalikult suur tähelepanu ja meediakate. Plaanis esitatakse põgusalt ka
ideid, missuguseid reklaamikanaleid kasutada, et võimalikult väheste ressurssidega
saavutada võimalikult suurt kasu.
Avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks on oluline saavutada meediakaetus pidevate sõnumitega,
alalise infovooga. Ühekordne pressiteade võib küll saavutada suuri tulemusi, kui sõnumi kaal
on väga suurt üldhuvi pakkuv, kuid tulemusrikkaks ning mõõdetavaks muutub
kommunikatsioon pikema kestva kommunikatsioonivoo genereerimise järel.
Kommunikatsiooni ning kommunikeeritavate põhisõnumite eesmärk on tekitada inimestes
seisukoht ja arusaamine organisatsioonidest ning nende tegevustest.
Meediat saab vajadusel efektiivselt kasutada organisatsiooni jaoks vajaliku informatsiooni
edastamiseks, alusetute süüdistuste tõrjumiseks või kriisisituatsioonide ennetamiseks. See
eeldab, et meediale väljastatav informatsioon on maksimaalselt läbimõeldud ja
organisatsioonide siseselt koordineeritud.
Sõnumi edukaks edastamiseks on vaja:
• selgelt püstitatud eesmärki (koos tugevate ja nõrkade külgede analüüsiga);
• hästi läbimõeldud sõnumit;
• täpselt määratletud taktikat, kuidas soovitud mõtted esitada;
• sõnumi veenvat esitamist.
Suhtlemisel ajakirjanikega tuleb silmas pidada fakti, et pressi eneseteadvus on Eestis
mitmetel põhjustel küllaltki kõrge. Samal ajal on objektiivselt toimunud ajakirjanike sotsiaalse
positsiooni teatav langus, mis tingib sageli tugeva reaktsiooni negatiivse suhtumise korral.
Ajakirjanik teeb informatsiooni hankides oma tööd ning töiste suhete hoidmiseks on kasulik
teda abistada. Head suhted ajakirjanikega ei tule kunagi kahjuks. Tuleb arvestada, et
ajakirjanik peab lisaks konkreetsele teemale tegelema veel mitmete täiesti erinevate
teemadega. Samas pole tal võimalik olla täiuslik igal alal.
3

2. Ülevaade hetkeolukorrast
Liikumisel Kodukant on hetkel olemas Külakiri (ilmub kuus korda aastas), infoleht (ilmub üle
nädala), kirjutatakse ja levitatakse pressiteateid ning erinevate projektide puhul koostatakse
vajaminevad trükised.
Kodukandi kommunikatsioonitegevust iseloomustavad juhuslikkus ja vähene organiseeritus
Liikmete tasandil segab sage külajutu ja emotsioonide ajel kirjutatu. Puuduvad konkreetsed
isikud, kes vastutaksid meediategevuse õnnestumise eest.
Väljaspool Kodukanti puudub selge ülevaade sellest, kuidas info liigub, puudulik on ka
Kodukandi sisekommunikatsioon.
On hakanud ilmuma eraldi e-infokirjad, mis on valdkonnapõhised, sisukad ning suunatud
kindlale sihtgrupile. Infokirjade puhul jääb vajaka ühtsest stiilist.
• Senise meediakajastatuse tugevused
- Kajastusi on vähe – napist on hea kasvada.
- Meedia hoiak külategemiste vastu on positiivne ning ootav – infot vajatakse, vaja
on täita tühik.
- Maakonna ning väiksemate haldusüksuste press avaldab meeleldi nendega
seotud uudiseid.
• Nõrkused
- Ajakirjanikel puudub teadmine, kust saada kompetentset infot, aga ka näiteks
kõneisikud, kellelt järele küsida.
- Kommunikatsioon on kaootiline, seetõttu segane ja disorienteeriv.
- Suuremad päevalehed ja ka näiteks televisioonid kajastavad maaelu negatiivseid
külgi, domineerib eelarvamuslik suhtumine külaelusse. Pole suudetud piisavalt
oma huvitatavust tõestada.
- Puuduvad head kontaktid suuremate päevalehtede reporterite-toimetajatega
(puudulik meedialist).
4

3. Kokkuvõte Liikumise Kodukant lühi maineuuringust välis- ja sisesihtgruppidele
Liikumise Kodukant suhtlust avalikkusega peeti kesiseks. Soovitakse, et Kodukandi tegemisi
kajastataks rohkem ajakirjanduses, kuna teemasid, millest kirjutada, jätkub piisavalt. Hetkel
hinnatakse Kodukandi väliskommunikatsiooni tagasihoidlikuks, mis ei jõua meediatasandil
võimalike huvilisteni.
Vajalikuks peetakse, et Kodukant esindaks külaseltse ja maakonnaühendusi avalikkuses
rohkem. Samas peaksid külaseltsid ja maakonnaühendused ka ise aktiivsemalt edastama
infot oma tegemiste ja sündmuste kohta, mida saaks kajastada läbi Liikumise Kodukant.
Erinevate põhjustena, miks Kodukant pole seda rolli täitnud, toodi välja raha puudust,
sisemisi konflikte, teadmatust ning distantseeritust külaelust ja maainimesest.
Vastajad pidasid Liikumise Kodukant mainet valdavalt heaks ja rahuldavaks, siiski
tahetakse, et Kodukant tegutseks tugevamalt ning teadvustaks ennast oma liikmeskonnale
rohkem.
• Missugused märksõnad seostuvad teie jaoks Liikumisega Kodukant?
Enamikule vastajaist seostus Liikumine Kodukant koolituste, Maapäeva, külaelu ning
maarahvaga. Negatiivseid emotsioone tekitas Kodukant kahel vastajal, kes tõid välja
tegemata töö, külavanemate fiktiivsuse ning organisatsiooni distantseerituse külaelust.
Kommentaarid:
- Ühtekuuluvus, „kodukandi kallistus“, sõbralikkus, heatahtlikkus, kaasatus,
kahjuks ka intriigid.
- Head koolitused erinevatel teemadel. Et elu külades jätkuks ja oleks piisavalt
huvitav.
- Võimas ja tegus organisatsioon.
• Missugused uudised ja/või sündmused meenuvad Teile seoses Liikumisega
Kodukant?
Kõige rohkem meenusid vastajaile erinevad koolitused, Maapäev, noortele korraldatud
üritused, kauni küla valimine. Ühele vastajale ei olnud info kättesaadav, negatiivseid
kommentaare käesoleva küsimuse puhul ei esinenud.
Kommentaarid:
- Külavanemate koolitused ja maanoorte tegevus.
- Maapäevad, kohaliku Kodukandi üritused.
- Sündmused: Häälekaalu koolitused, Maapäev, külavanemate suvekool. Projektid:
kogukonnateenuste väljaarendamine, noorte külaliidrite projekt. Hiljuti jäi silma
uudis, et riigi toetus Kodukandile võeti ära.
• Kui tihti puutute kokku Liikumist Kodukant puudutava informatsiooniga?
Antud küsimuse puhul sõltus vastus sellest, kui tihedalt oli vastaja seotud Kodukandi
organisatsiooniga. Suurem osa vastajaist puutus infoga kokku pea iga nädal, paljud igal
kuul. Toodi välja e-postile saadetud uudiskirju, infolehti ja Külakirja. Kolmel vastajal puudus
kontakt Kodukanti puutuvate infokirjadega.
Kommentaarid:
- Ei puutugi, kuigi olen maakondliku organisatsiooni asutaja.
- Saan teie e-uudiskirja ja ka Külakirja, lisaks võtan aeg-ajalt ise Kodukandi
inimestega ühendust või siis kohtume üritustel.
5

- Nii tihti kui ise otsin infot.
• Missugune on teie meelest Liikumise Kodukant suhtlus avalikkusega?
Vastajad leidsid, et Liikumine Kodukant võiks olla üle-eestilises meedias rohkem kajastatud.
Üldiselt peeti suhtlust avalikkusega heaks, kuid sooviti, et Liikumine Kodukant teeks ennast
nähtavaks-kuuldavaks ka neile, kes ei kuulu entusiastide ringi.
Kommentaarid:
- Vähese järjekindlusega, puuduvad kahjuks ka oskused ja pikaajaline kava.
- Kasvuruumi on veel küllaga.
- Kahjuks puudulik, minu arvates hoitakse omaette ja ei kaasata piisavalt
avalikkust ega külaelanikke, kes kord juba on pundis, need on.
• Missugune on Teie meelest Liikumise Kodukant maine?
Vastajad pidasid Liikumise Kodukant mainet valdavalt heaks ja rahuldavaks. Paaril korral
nimetati sisepingeid, mis Kodukandi mainele just hästi ei mõju. Tegijate endi seas peetakse
mainet tugevaks, kuid väljaspool organisatsiooni neutraalseks. Kahe vastaja arvates pole
Kodukandil mainet ollagi, ainuke, mida teatakse, on Maapäev.
Kommentaarid:
- Hea, tõsine tegija.
- Kodukant tegeleb väga positiivse mainega teemadega: külaedendajatesse
suhtutakse igal pool hästi, samas ilmselt võetakse neid kui „küll on vahva!“
nähtust, st mitte liiga tõsiselt.
- Paneks hindeks hea, sest väga heaks peaks tugevamalt tegutsema ja tuntud
olema.
• Kas Liikumine Kodukant on Teie meelest mõjukas oma valdkonnas? Miks?
Enamik vastajaid arvas, et Kodukant on mõjukas oma valdkonnas. Antud küsimuse puhul oli
palju arutlevaid vastuseid, kuna üheselt ei osatud kindlat hinnangut anda. Kindla „ei“ ilma
põhjenduseta andis kolm vastajat. Kodukanti peeti enamasti seepärast mõjukaks, et
tegemist on üle-eestilise organisatsiooniga, kuid palju sõltub ka sellest, kes kohaliku
liikumise eestvedajad on.
Kommentaarid:
- Kindlasti: annab võimaluse koolitusteks antud valdkonnas, samuti Külakiri, kus
tutvustatakse üle-eestilisi tegemisi ja ka külade tegevust.
- Ei, sest külaelu on nende aastate jooksul vaibunud.
- Kodukanti võetakse tõsise, väärika partnerina, kelle sõnal on kaalu. Eelkäijad on
tallanud sisse laia raja.
Järgnevatele tärniga märgistatud küsimustele vastasid külaseltside ja maakonnaühenduste
esindajad.
• Kui tihti puutute kokku Liikumise Kodukant tegevust kajastava
informatsiooniga?*
Selle küsimuse puhul varieerusid vastused oluliselt. Suurem osa puutus Liikumise Kodukant
tegevust kajastava infoga kokku tihti. Märgiti ära e-postile tulevaid uudiseid, kodulehte ning
infolisti.
Kommentaarid:
6

- Olen piisavalt saanud infot. Loen ka kodulehelt.
- Kahjuks ei saadeta mulle infot, kõigil maakondlikel organisatsioonidel puudub isegi
kodulehekülg.
- Üsna tihti, infolehe kaudu.
• Kui kerge või raske on Liikumiselt Kodukant teile vajalikku informatsiooni
saada?*
Vastajate arvates saab Kodukandilt vajalikku informatsiooni kergelt, eriti kui tegemist on listi
liikmega. Alati saab küsida ka maakondlikult koordinaatorilt. Ükski vastajaist ei arvanud, et
vajalikku informatsiooni on raske kätte saada. Küll aga märgiti paaril korral ära, et puudub
vajadus taolise informatsiooni järgi.
Kommentaarid:
- Kerge – koduleheküljelt ja maakondliku koordinaatori kaudu.
- Minu jaoks on lihtne. Arvutisse saabuvad alati uuemad uudised.
- Võiks olla paremini kättesaadav. Siseringi vajadusteks võiks olla kinnine foorum.
• Missugust infot vajate rohkem/vähem?*
Käesoleva küsimuse puhul nimetati kõige rohkem koolituste kohta käivat infot. Samas tunti
huvi kõige vastu, mida Kodukant ette võtab. Rõhutati ka seda, et Kodukant kajastaks
rohkem teiste külaseltside tegemisi, ettevõtlust külas ning edulugusid.
Kommentaarid:
- Edulood on väga head, aga rohkem võiks olla, kuidas motiveerida või mida teha, et
hakkajad sädeinimesed ei väsiks.
- Kuidas kõik Eesti külad panna teenuseid pakkuma. Külaelu pole ainult trallitamine.
Külaelanik vajab avaliku sektori teenuseid.
- Infot teiste külaseltside tegevusest, probleemide lahendamisest.
• Kas ja kuivõrd peaks Liikumine Kodukant avalikkuses esindama külaseltse ja
maakonnaühendusi, nende tegevusi ja sündmusi avalikkusele edastama?*
Antud küsimusele vastas suur enamik jaatavalt. Leiti, et Liikumine Kodukant peaks
maakonnaühendusi esindama üle-eestilises meedias rohkem ning võtma selle üheks oma
põhitegevuseks. Samas toodi välja, et palju sõltub ka maakonnaühenduste ja külaseltside
esindajaist.
Kommentaarid:
- Võiks kajastada külaseltside tegemisi, nende poolt korraldatud suuremaid üritusi.
- Katus peaks ikka oma liikmeid esindama ja edastama infot avalikkusele.
- Liikumine Kodukant peaks esindama kõiki külaseltse, eriti kui korralik
maakonnaühendus puudub.
7

4. Miks üldse kasutada suhtlemiseks meediat?
• Parim võimalus avalikkuse teavitamiseks.
• Võimalus mõjutada avalikku arvamust infoedastajale soodsas suunas.
• Võimalus süsteemse positiivse infovooga hea maine kujundamiseks.
• Võimalus ennetada või korrigeerida valestimõistmisi ja erinevaid rünnakuid – näiteks
kriisiolukorras.
• Organisatsiooni või valdkonna maine tõstmine.
• Võimalus järjepidevalt mõjutada kindlaid sihtgruppe.
• Võimalus luua endale eksperdi maine, keda avalikkus loeb arvamusliidriks.
• Võimalus luua usalduslik kontakt ajakirjanikuga (hiljem on lihtsam tarvilikku sõnumit
edastada, näiteks kriisisituatsioonide puhul).
5. Kõneisikud
Suurt rolli kommunikatsiooni ja suhtekorralduse õnnestumisel mängivad kõneisikud.
Esindajad või spetsialistid, kes võtavad sõna, kelle nime all ilmuvad artiklid, kes annavad
intervjuusid ja kelle tsitaadid on pressiteadetes.
Kõneisikud peavad olema sellised, kes:
1) tõmbaksid tähelepanu isikutena (nt kaasata n-ö patroone – tuntud isikuid, kes
võiksid võimalusel liikumist ning tegevusi väisata ning kiita) või
2) oma ala spetsialistid, arvamusliidrid ning organisatsioonide juhid.
Külaliikumise Kodukant kõneisikuteks sobivad hästi külavanemad, maakonnaühenduste ning
katusorganisatsiooni juhid ning teised aktiivsed külaliikumises osalejad.
6. Sõnumid
Kesksed sõnumid
• regionaalsus
- maapiirkondades toimuv
- maapiirkondade perspektiivid
- ettevõtlikud piirkonnad, erinevad ettevõtted maapiirkondades
- olulised projektid ja sündmused külade ja kogukondade raames
- projektid ja sündmused, mis on terve Eesti kontekstis olulised
• Konkreetsed sõnumid
- Konkreetsed sündmused, üritused
-
7. Vahendid, kuidas ajakirjanike ja avalikkuse tähelepanu saavutada
• Pressiteated
Lihtsaim viis edastada organisatsioonide sõnumit meediale, on saata välja pressiteateid.
Organisatsiooni jaoks suurte ja oluliste sündmuste puhul võiks korraldada pressikonverentsi.
8

Regulaarsete pressiteadete eesmärk on tagada jooksev infovoog. Pressiteadetes
kommenteerib organisatsiooni esindaja omalt poolt ühiskonnas aktuaalseid teemasid ning
avaldab oma organisatsiooni ja oma valdkonna informatsiooni (turuülevaated, uuringud,
uued tooted, uued müügikohad jms).
• Pressiüritus
Pressürituse eesmärk on valdkonnast huvituvate ja kirjutavate ajakirjanikega isikliku kontakti
ja suhete loomine. Pressiüritus pakub võimalust arutada ajakirjanikega vabas vormis
valdkonna olulisi küsimusi ning anda neile artiklite kirjutamiseks vajalikku taustinformatsiooni
valdkonna kohta laiemalt.
• Arvamusartiklid
Peamiseks vahendiks arvamusliidrite loomisel on kõneisikute arvamuslood ning
teemakohased kommentaarid meedias nii konkreetsete tegevusvaldkondade kui ka laiemat
ühiskondlikku kõlapinda omavatel teemadel. Eesmärk on luua kirjutavatest
organisatsioonide kõneisikutest oma valdkonna arvamusliidrid ja eksperdid, kelle käest
meedia arvamust küsib. Lisaks annavad meedias ilmuvad arvamuslood organisatsioonide
esindajatele võimaluse edastada valdkonda puudutavate otsuste tegijatele oma seisukohta
ning sekkuda seeläbi otsustamisprotsessi.
Arvamusartikleid avaldatakse nii üleriigilistes päeva- ja nädalalehtedes, suuremates
maakonnalehtedes kui ka online-portaalides ja paberlehtede online-versioonides. Lisaks
tõlgitakse valitud arvamusartiklid vene keelde ning avaldatakse venekeelsetes
meediaväljaannetes. (Näiteks Postimehe puhul saab sama artikli avaldada nii eesti- kui
venekeelses lehes.)
• Turundusüritused
Turundusürituste korraldamise eesmärk on sihtgruppide suhtumise või käitumise suunamine
soovitud suunas. Turundusüritus võib olla uute toodete või teenuste tutvustamine,
kliendipidude vm –ürituste korraldamine, tähtpäevade pidamine, aga ka konverentside ja
seminaride korraldamine. Turundusürituste toimemehhanismiks emotsioonide tekitamine –
üritused on vahetu ja emotsionaalne suhtluskanal, mis annab pikaajalise mõjuga tulemusi.
Turundusüritustel, sh näiteks messidel ja laatadel osalemine, annab ainulaadse võimaluse
nii kliendi, koostööpartneri kui konkurendiga kontaktide loomiseks. Näiteks messidel,
laatadel, konverentsidel, seminaridel käib külastajatena palju inimesi, keda saab enda
olemasolust teavitada vm informatsiooniga kurssi viia.
Turundusüritus võib olla nii suletud sihtrühma keskne, aga alati tasuks kaaluda
turundusürituste korraldamisel ka sellele meediatähelepanu tõmbamist. Turundusürituse
meediakajastuse parimaks tagajaks on meediale tuntud inimeste osalemine.
Meediakajastusele aitab kaasa, kui ajakirjanike sündmusest teavitamisel (näiteks
pressikutsega) on täpselt märgitud (prominentsed) osalejad, täpne ürituse plaan (et
ajakirjanikul oleks võimalik otsustada, millal tulla näiteks korraldajaiga intervjuud tegema
vmt).
9

Samuti aitavad meediahuvi turundusürituste vastu tekitada läbiviidavad aktiivsed tegevused
(annavad pildimaterjali foto- ja teletoimetustele); näiteks lindilõikamised, tehase vm tootmise
tööprotsessid, meelelahutuslikud atraktsioonid vmt).
8. Otsekontaktid ajakirjanikega
Sõnumeid saab edastada kasutades ka ajakirjanikega vahetut ehk silmast silma suhtlemist.
Selline kommunikatsioon on sobilik konkreetsete kindlaksmääratud sihtrühmadeni
jõudmiseks läbi konkreetse väljaande. Võimalusel tuleks sõnumite edastamisel eelistada
pressiteateid või –konverentse, sest see annab võimaluse edastada infot paljudele
väljaannetele korraga ning tagab suurema kajastatuse.
• Võimalikud otsekontaktid ajakirjanikega
- Otsesaated, mis pidevalt vaevlevad teemade- ja kontaktidepuuduses, nt
Terevisioon, Ringvaade jt. Võtta kontakti, pakkuda teemat ja kõneisikut rääkima.
- N-ö eksklusiivintervjuud või –ekskursioonid vmt. Pakkuda mõnele
ajakirjandusväljaandele võimalust külastada tootmist vmt.
- Turundusürituste puhul saata pressikutsed seltskonnaajakirjandusele ning
päevalehtede fototoimetustele kutsed kõikidele korraldatavatele üritustele. Anda
neile eelinfot prominentsete osalejate ning auhinnapälvijate kohta. Vahetult enne
ürituse toimumist aga suhelda ajakirjanikuga otse: helistada ning tutvustada
üritust, seletada, mis hakkab toimuma ning miks oleks ajakirjanikul (fotograafil)
oluline kohale tulla. Selleks valida sobilikumad kanalid.
9. Meediaväljaannete spetsiifikast
Eesti meedia on mitmekülgne ning annab võimaluse rohkeks ning mitmekülgseks infoga
kaetuseks. Siinkohal valik meediaväljaannetest, mille võimalusi tasuks kindlasti rohkem ära
kasutada.
Kõikide trükipressi- ja online-väljaannetega on lihtsaim ning väljakujunenud
harjumuspäraseim viis e-kirjadega suhtlemine. Kõik ajakirjanikud omavad e-posti aadressi
ning nende igapäevase töö peamiseks sisuks on oma e-kirjade seast kiiresti olulise
eraldamine ning sellega tegelemine. Seepärast on oluline, et ajakirjanikule e-kirja saates
pandaks huvitekitav teema (subject).
Info saatmisel tuleb ka silmas pidada toimetuste erinevaid suundumusi. Näiteks ei ole mõtet
saata kõikidele Postimehe ajakirjanikele (sh näiteks peatoimetajale) uudist uuest tootest või
sündmusest (ja ei tohigi – vastasel juhul võidakse teie aadress lisada rämpskirjasaatjate
nimekirja). Toimetuste kontaktid on eraldatud tavaliselt teemade kaupa – seda tuleb ka
meedianimekirjade koostamisel arvesse võtta.
10

Alljärgnevalt on esitatud nimekiri meediakanalitest, mida uudiste teatamisel kindlasti
arvestada, ning lühike soovitus, mida ja kuidas vastava meediakanali ajakirjanikele pakkuda
või mida neilt oodata.
• Trükimeedia
- Kvaliteetlehtede (Äripäev, Eesti Päevaleht, Postimees) näol on tegemist iga päev
ilmuvate lehtedega, seetõttu soovib ajakirjanik tavaliselt vastust oma küsimustele
kohe, et info jõuaks järgmise päeva lehte. Vastamiseks võib võtta aega, kuid
püüda siiski vastata nii kiiresti kui võimalik. Ajalehed on üleriigilised ja
sihtauditoorium lai – erinevaid vanuserühmi, eluvaldkondi haarav. Annavad väga
hea võimaluse lihtsalt ning suurele lugejaskonnale korraga oma info
edastamiseks.
- Tabloid – Õhtuleht, mille ajakirjanik otsib lisaks kõmule ja klatšile ka intriige –
kõikvõimalike probleemide, kahtluste avalikustamissooviga tasub alati pöörduda
Õhtulehe poole. Lisaks on tabloidi suur eelis rohke pildimaterjal – Õhtulehe
ajakirjanikke (ja fotograafe) maksab alati kutsuda turundus- jm üritustele.
Intervjuu andmisel aga peaks oma väljaütlemistes olema eriti ettevaatlik.
Sihtauditoorium on sarnane kvaliteetlehtedega.
- Nädalalehtede (Eesti Ekspress, Maaleht) põhirõhk on pikematel analüüsidel ja
uurimustel ning nädala olulisimatel uudistel. Annavad väga hea võimaluse
pikemateks analüüsi- ning olemuslugudeks.
- Maakonna-, linna-, valla- ja linnaosalehtede ajakirjanikele pakuvad huvi eeskätt
regionaalse tähtsusega sündmused ja persoonid ning lehe sihtauditooriumiks on
vastava piirkonna elanikud. Osa neist regionaalseist väljaandeist (näiteks
Linnaleht, mis ilmub nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus) on tasuta, mistõttu on neil ka
suur ja lojaalne lugejaskond.
- Ajakirjade valik on väga kirju ja annab väga laia võimaluse oma sõnumite
edastamiseks. Ajakirjade spetsiifikaks ei ole uudiste (päevakajaliste kiirsõnumite)
edastamine. Ajakirjad annavad võimaluse teemasse süveneda ning analüüsida.
• Online-portaalidele on iseloomulikuks kiirus ja uudiste aktuaalsus. Kui
uudisteagentuur soovib intervjuud/kommentaari, tuleb see anda võimalikult kiiresti.
Teised meediakanalid võivad kasutada uudisteagentuure ja online-portaale
uudisteallikana, mistõttu on veebiportaalide olulisuse kasv järjest tõusnud.
Veebiväljaannete olulisust tõstab ka asjaolu, et neisse jäävad jäljed uudistestsündmustest
on alati ka hiljem otsingumootorite abil lihtsasti leitavad.
Valik olulisemaid veebiväljaandeid
- Baltic News Service (www.bns.ee)
- Postimees Online (www.postimees.ee)
- Postimehe tarbijaportaal (www.tarbija24.ee)
- Postimehe äriportaal (www.e24.ee)
- ERR uudised (www.uudised.err.ee)
- ERR uudised venekeelne (http://novosti.err.ee/)
- Eesti Päevaleht Online (www.epl.ee)
- Äripäev Online (http://www.ap3.ee/Default2.aspx)
11

- Delfi (www.delfi.ee; rus.delfi.ee)
- Õhtuleht Online (www.ohtluleht.ee)
- Maaleht Online (www.maaleht.ee)
- Delovoje Vedomosti Online (www.dv.ee)
- Eesti Ekspress Online (www.ekspress.ee)
- Kalev.ee
Tele- ning raadiojaamad annavad võimaluse korraga mõjutada suurt kuulajas- ning
vaatajaskonda. Tele eeliseks on vaieldamatult suur vaatajaskond. Nii näiteks küündib
populaarsaimate saadete puhul (Reporter, AK jt) vaatajate arv isegi sadadesse
tuhandetesse. Raadio eelisteks on info edastamise kiirus ja saadete tootmise
odavus, samuti lai kuulajaskond.
Raadio ning televisiooni miinuseks on see, et paljud inimesed kasutavad seda
mõnusa helitaustana, eelistades jutu- ja uudistesaadetele muusikat. Samuti on
raadio- ja telesaated üldjuhul eetris vaid korra ning rohkem neist ning tagantjärele
otsitavat jälge ei jää (vastupidiselt nt veebiportaalidele).
Tele- ja raadiotoimetustega tasub kontakteeruda samuti esimesel juhul e-postiga,
kuid huvi puudusel kindlasti ka helistada ning täpsustada näiteks, mis üritusele
täpselt te olete televisiooni kutsunud vmt.
10. Soovitused kommunikatsioonitegevuseks
Kommunikatsioonitegevusest saadav tulu (teadmus) kasvab koos sõnumite saatmise
tihedusega, kuna paraneb äratundmisfaktor. Samuti peaks kommunikeeritavate sõnumite
sageduse ajakava olema järjepidev.
Nagu eespool mainitud, peavad Liikumise Kodukant liikmed kindlasti parandama
omapoolset infoedastuse tihedust ning olema meediasuhetes proaktiivsemad. Vastasel juhul
on alusetu eeldada, et suureneb meedia huvi maal, külaelus ja külaliikumises toimuva vastu
ning infot jõuab meedia vahendusel põhiliste sihtgruppideni senisest rohkem. Omapoolne
aktiivsus ja avatus suhtlemisel ajakirjandusega on võti, mis avab võimalused töisemaks
suhteks meediaga ning suurendab temaatiliste kajastuste tõenäosust.
Regulaarsete meediasuhete puhul on mõistlik kokku leppida omavaheline tööjaotus: nt
katusorganisatsioon toodab pressiteateid keskmiselt 2-4 tükki kuus (optimaalne ongi ca 2-3
kuus), lisaks arvamusartikleid ja võimalusel ja vajadusel ka pressiüritusi. Samuti tasub kokku
leppida allorganisatsioonides kindel infoedastaja – isik, kes annab katusorganisatsioonile
regulaarset infot toimuvast ning tulevastest plaanidest.
Kindlasti peaks informeerima meediat pressiteadete (või ka suurmate ürituste korral, kuhu
on mõistlik ajakirjanikud kohale kutsuda, pressikonverentside) abiga kahest suuremast
põhiüritusest: Külavanemate Suvekoolist ning Kodukandi Noorte Päevadest. Pressiteateid
tuleks teha selliste suurte ürituste puhul vähemalt kaks: üks, kui üritus on tulemas – teavitav,
ning teine, kui on toimunu või toimumas: teemal, mida arutati, mis otsustati, kuhu jõuti.
12

Lisaks tasub teha pressiteateid regulaarseist maakonnaühendustega kokkusaamistest ning
üldkoosolekuist. Neil juhtudel peaks keskenduma teemadele, mida kokkusaamistel
arutatakse, otsustatakse (mitte niivõrd faktile, et sündmus toimub).
Alati tasub ära kasutada üritusi, kus tulevad esinema avalikkusele ning meediale tuntud
inimesed: pressikutsesse ning ka –teatesse alati märkida üritusel osalenud inimesed ning
mis rollis nad olid. Pressiteatesse lisada võimalusel prominentse isiku kommentaar
(tsitaadina).
Omamaks ülevaadet sellest, kes, millal ja mis teemadel on meedias valdkonda puudutavat
kajastanud, tasub sektoril teha või tellida ühtset meediamonitooringut, mis aitaks kokku
hoida kulusid ning parandaks kõigi osapoolte ülevaadet meedia vahendusel avalikkuse ette
jõudvast materjalist. Ühtlasi võimaldaks see vajadusel kiiresti reageerida ja kujundada välja
ühised seisukohad võimalike väärarusaamade kummutamiseks või avaliku diskussiooni
suunamiseks valdkonna ühishuvidest lähtuvas suunas.
13

11. LISA 1
Mida pidada silmas pressiteate kirjutamisel?
• Pressiteade kujundab organisatsioonist pildi ajakirjanike silmis.
• Küsida endalt, kas info, mida edastatakse, pakub huvi ajakirjanikele ja ka laiemale
üldsusele.
• Arvestada sellega, et ajakirjanikud saavad päevas kümneid pressiteateid.
• Ei tohi unustada venekeelseid lugejaid ja venekeelset meediat: kõik pressimaterjalid
tõlkida alati vene keelde ning levitada neid vene ajakirjanikele.
• Pealkiri võiks olla lühike ja atraktiivne, võimalusel sisaldama intriigi või vähemalt uut
infot.
• Pealkiri peab sisaldama tegusõna. Parem, kui verb on sealjuures n-ö aktiivset
tegevust edasi kandev, mitte passiivne.
• Olulisim informatsioon võtta kokku 1-2 lausega juhtlõigus ehk leadis, arvestades, et
ajakirjanikul ei ole aega pressiteadet tervenisti läbi lugeda ning nii saab ta sisust kiire
ülevaate.
• Lisada alati pressiteatele teemakohaseid fotosid, skeeme, tabeleid, videoid. Isegi kui
fotod on teie meelest vananenud, igavad või juba korduvalt kasutatud. (Mitut lugu
olete ise näiteks veebiväljaannetes ilma pildita näinud?)
• Saata pressiteade väljaannetele ja kanalitele, kes reaalselt võiksid konkreetse uudise
vastu huvi tunda, võimalusel leida sobivate rubriikide kontaktandmed (majandus,
tarbijapress, turism, kindlustus, kinnisvara jne).
• Pressiteate teksti sõnastus võiks olla samas stiilis ajalehes ilmuvate artiklitega – see
hõlbustab ajakirjanike tööd ning suurendab tõenäosust, et pressiteade leiab meedias
kajastust.
• Vältida tuleks liiga „reklaamikeelseid“ sõnastusi ja sõnumeid, stiilis „meil on uus ja
megahea toode“, jääda oma sõnumitega meedialikuks (püüda olla objektiivne), nt
„tootja x tõi turule uue toote“.
• Võimalusel kasutada kindlasti kõneisikut – st teha pressiteatesse tsitaadid, kes ütles
mida. See annab ajakirjanikule võimaluse valmistada ajakirjanduslik artikkel kiiresti
(copy-paste’iga), ilma et ta peaks tingimata ise info edastajaga kontakti võtma. See
kiirendab protsessi, teeb ajakirjaniku töö lihtsamaks – ning tõenäosus lehte jõuda on
suurem.
14

12. LISA 2
Pressiteadete näited
Halb pressiteade
Näide 1
Noortevahetused on väga heade tulemustega lõpule jõudnud! (11.07.2009)
Reedel, 10. juulil lõppes Liikumise Kodukant eestvedamisel esmakordselt korraldatud noortevahetus! 6.- 10.
juulini viibisid kaks gruppi 14-23 aastaseid noori Tuhalaane ja Lelle külas, et selle aja jooksul seal korda saata
midagi sellist, mis on selle küla jaoks oluline ning omandada seeläbi uusi kogemusi külaelu eestvedamisest,
algatamisest, meeskonnas töötamisest, ürituste läbiviimisest.
Noortevahetus on uuenduslik meetod, mille läbi kõike seda on võimalik õppida! Eelnevalt on grupid omavahel
kahel korral ettevalmistavatel koolitustel kohtunud. Uuritud on külade probleeme ja mõeldud neile välja
võimalikke lahendusi. Kahe ettevalmistava kohtumise ning nädalase laagriga on noortegrupid jõudnud
saavutatud eesmärkideni!
Lelles seadis üle-eestiline noortegrupp eesmärgiks taastada kunagisi rahvale suunatud spordiüritusi, et kohalikku
elanikkonda enam aktiviseerida ja osalema tuua, samuti, et toetada erinevas vanuses inimeste omavahelist
suhtlust. Nii tegutseti peamiselt selle nimel, et viia läbi SPORDIÖÖ! 9. juulil leidis üritus aset ning kohale oli
tulnud oodatust rohkem inimesi- ligi 50 last, teismelist ja täiskasvanut. Üheskoos panid noored osalejad mõõtu
võtma nii orienteerumises, trikkidega jalgpallis, teatevõistluses kui ka tõrvikujooksus. Lastele oli avatud laste nurk
ning toimus ka hulk ühendavaid seltskonnamänge noorte eestvedamisel. Veel toimus nädala jooksul
sõpruskohtumine jalgpallis Lelle noor-jalgpallurite ning noortevahetuse noortega, talgud ning lõkkeõhtu.
Ettevõtmised olid edukad ning andsid noortele väga olulisi kogemusi. Nii mõnigi kohapealne Lelle noor oli meie
ettevõtmisessse kaasatud ning nende südamele saigi pandud spordiöö traditsiooniks kujundamine koos meie
koostatud spordiöö lipu üleandmisega.
Tuhalaane külas toimus nädala jooksul samuti erinevaid ettevõtmisi. Peamiselt olid need suunatud erinevatele
loovatele tegevustele, millega külarahvast enam ühistesse ettevõtmistesse kaasata sooviti. Ühiselt küla
pillimeestega pandi kokku bänd, mis tegi oma esmase debüüdi 9. juulil toimunud käsitööüritusel. Samuti jõudis
lavalaudadele noorte endi kirjutatud näidend Tuhalaane ajaloo põhjal. Näidendi osas oli noortel palju
õppimiskohti, eelkõige läbi Ugala teatri näitleja, Arne Soro kaasamise ettevalmistusse. Samuti ei puudunud
programmist talgutööd küla heakorra heaks. Üheskoos tehti ja kogeti palju, mis tõi lõpu eel nii mõnelegi pisara
silma.
10. juulil kohtusid Tuhalaane ja Lelle grupp Olustveres, kahe asula keskpunktis, et omavahel saadud kogemusi
jagada ning üheskoos kordaminekute osas rõõmustada. „Noortevahetusi mõlemas külas võib pidada
kordaläinuks! Noored omandasid ohtralt kogemusi ja uusi teadmisi. Lühikese aja jooksul tuli teha palju ja sellega
saadi suurepäraselt hakkama. Saades tagasisidet ka külade eestvedajatelt, võime kindlalt öelda, et kohapealsed
noored said ka enam julgustust selliseid vahvaid ettevõtmisi oma külas teha. Nägid ju nemadki, et grupp lõbusaid
noori suudab väga palju korda saata ning miks ei peaks nemad? See oli ka üks olulistest eesmärkidest, “
rõõmustas noortevahetuse kordaminekute üle projektijuht Mai Kolnes.
Noortevahetus toimub projekti Tulevikuküla kujundajad raames ning seda rahastab Hasartmängumaksu
Nõukogu.
Kontaktid:
Projektijuht ja Lelle noorte juhendaja (Liikumine Kodukant): Mai Kolnes (51941537)
Lelle rahvamaja juhataja: Kadri Kulbas (5289740)
Tuhalaane noorte juhendaja (Liikumine Kodukant): Heleriin Jõesalu (53414905)
Tuhalaane külamaja juhataja: Anneli Anijärv (53466347)
Kommentaarid:
• Pealkiri on emotsionaalne (ka hüüumärk ei sobi pressiteate pealkirja), ei esita fakti.
• Pealkiri on üldsõnaline, mis ei ütle ajakirjanikule midagi ning ei tõmba tähelepanu.
Võiks sõnastada nt nii: Noortevahetuse programmi raames õppisid noored külaelu
arendama. Vmt fakt, mis oleks uudne ning atraktiivne.
• Juhtlõik on liiga pikk, kohati puudub lõikudes keskne idee, mis muudab sõnumi
ebaselgeks.
• Sama kehtib ka lauseehituse kohta. Avaldamiseks üldises meedias on uudis liialt
detailne ja kirjeldav.
15

• Liigne hüüumärkide (jm emotsionaalsuste) kasutamine devalveerib tõsiseltvõetavust.
Uudise, pressiteate stiil peaks olema uudislik, st ilma nähtava emotsioonideta ja
hinnanguteta.
Parandatud teade:
Pressiteade
11. juuli 2009
Noortevahetuse programmi raames õppisid noored külaelu arendama
Noortevahetus toimub projekti „Tulevikuküla kujundajad“ raames ning seda rahastab
Hasartmängumaksu Nõukogu. Liikumise Kodukant eestvedamisel toimus esimene Noortevahetus 6.- 10.
Juulini. Kaks gruppi 14-23 aastaseid kogunes Tuhalaane ja Lelle külas, et külaelu arendada ning sellele
olulist kasu tuua.
„Noortevahetuse projekt on loodud, et noortel oleks võimalik õppida, kuidas arendada maaelu. Noortevahetuse
projekt annab võimalusi omandada uusi kogemusi külaelu eestvedamisest, algatamisest, meeskonnas
töötamisest, ürituste läbiviimisest,“ lausus projektijuht ja Lelle noorte juhendaja Mai Kolnes. „Kindlasti jätkame
Noortevahetuse projekti ka edaspidi, et anda võimalus arenemiseks ja õpinguteks ja järgmistele noortele. Sest
Noortevahetus on uuenduslik meetod, kus on grupid omavahel kahel korral ettevalmistavatel koolitustel
kohtunud. Uuritud on külade probleeme ja mõeldud neile välja võimalikke lahendusi. Kahe ettevalmistava
kohtumise ning nädalase laagriga jõuavad töögrupid saavutatud eesmärkideni.“
10. juulil kohtusid Tuhalaane ja Lelle grupp Olustveres, kahe asula keskpunktis. „Noortevahetusi mõlemas külas
võib pidada kordaläinuks. Noored omandasid ohtralt kogemusi ja uusi teadmisi. Lühikese aja jooksul tuli teha
palju ja sellega saadi suurepäraselt hakkama. Saades tagasisidet ka külade eestvedajatelt, võime kindlalt öelda,
et kohapealsed noored said ka enam julgustust selliseid vahvaid ettevõtmisi oma külas teha. Nägid ju nemadki,
et grupp lõbusaid noori suudab väga palju korda saata ning miks ei peaks nemad. See oli ka üks olulistest
eesmärkidest, “ rõõmustas noortevahetuse kordaminekute üle projektijuht Mai Kolnes.
Lelles seadis üle-eestiline noortegrupp eesmärgiks taastada kunagisi rahvale suunatud spordiüritusi, et
kohalikku elanikkonda enam aktiviseerida ja osalema tuua, samuti, et toetada erinevas vanuses inimeste
omavahelist suhtlust. Nii tegutseti peamiselt selle nimel, et viia läbi Spordiöö. 9. juulil toimuski Spordiöö. Kohale
tuli oodatust rohkem inimesi: ligi 50 last, teismelist ja täiskasvanut. Lisaks toimus nädala jooksul
sõpruskohtumine jalgpallis Lelle noor-jalgpallurite ning noortevahetuse noortega, talgud ning lõkkeõhtu.
„Ettevõtmised olid edukad ning andsid noortele väga olulisi kogemusi. Nii mõnigi kohapealne Lelle noor oli meie
ettevõtmisesse kaasatud ning nende südamele saigi pandud spordiöö traditsiooniks kujundamine koos meie
koostatud spordiöö lipu üleandmisega,“ sõnas Lelle rahvamaja juhataja Kadri Kulbas.
Tuhalaane külas toimus nädala jooksul erinevaid ettevõtmisi. Peamiselt olid need suunatud erinevatele loovatele
tegevustele, millega külarahvast enam ühistesse ettevõtmistesse kaasata sooviti. Ühiselt küla pillimeestega tehti
bänd, mis tegi oma esmase debüüdi 9. juulil toimunud käsitööüritusel. Samuti jõudis lavalaudadele noorte endi
kirjutatud näidend Tuhalaane ajaloo põhjal. Näidendi osas oli noortel palju õppimiskohti, eelkõige läbi Ugala teatri
näitleja, Arne Soro kaasamise ettevalmistusse. Samuti ei puudunud programmist talgutööd küla heakorra heaks.
Lisainformatsioon:
Projektijuht ja Lelle noorte juhendaja (Liikumine Kodukant): Mai Kolnes (51941537)
Lelle rahvamaja juhataja: Kadri Kulbas (5289740)
Tuhalaane noorte juhendaja (Liikumine Kodukant): Heleriin Jõesalu (53414905)
Tuhalaane külamaja juhataja: Anneli Anijärv (53466347)
Näide 2
Tule hoidistemessile! (24.09.2009)
Laupäeval, 26. septembril kell 11-16 toimub Olustveres V Hoidistemess. Võistlustulle astuvad selle suve
soolased ja magusad hoidised!
Eestimaa perenaised on läbi aegade hoolitsenud selle eest, et talvevarud oleks riiulilt võtta, et jõululaual oleks
oma pohlamoos või sibulasalat. Hoidistamise trendid on muutunud nagu moevoolud, on olnud aegu, kus tehti
palju vesihoidiseid, kuivatatud tooteid, samuti on olnud ka hästi moes sügavkülmutamine. Sellele vaatamata on
alles hoitud purkidesse hoidistamise traditsioon. Neljal aastal on Olustveres Olustvere Maamajandus-ja
Teeninduskooli, Liikumine Kodukant ja EV Põllumajandusministeeriumi koostöös korraldatud hoidistemessi, kus
mitusada erinevat hoidist on olnud maitsmiseks huvilistele, olgu see siis tomatimoos, seene-kõrvitsa kompott või
maratonimoos.
16

Perenaiste leidlikkust hoidiste valmistamisel on võimalik näha ja maitsta ka sel laupäeval! Kõik tulijad, kes
hoidistepurgid kaasa võtavad, saavad omakorda vastu kohe ka sel korral kaasa toodud hoidiste retseptid.
Ootame rohket osavõttu!
Lisainfo: Aime Vilu 5172909, aime@kodukanttartumaa.ee
Kommentaarid:
• Pealkiri on hüüatus, ei esita fakti, nt mis-kus toimub ega ole ka formuleeritud kutse,
vaid pigem hüüatusena.
• Sarnased sõnumid tuleks formuleerida pressikutseks. Nt: Pressikutse: 26. septembril
Olustveres toimuval 5. hoidistemessil võistlevad hoidised. Laupäeval, 26. septembril kell 11-16 ….
• Tuleks esitada täpne ajakava ning tegevused, mis sündmusel teoks saavad.
• Võimalusel lisada pilt juba toimunud samast üritusest varasematest aastatest.
• Võiks sisaldada seotud lauseid (näiteks korraldaja või mõne osaleja tsitaati), mida
oleks hea lugeda (näiteks soravas kõnekeeles, mida on võimalik osta, mida aktiivsetatraktiivset
kohapeal teha, missuguseid erilisi tooteid on võimalik osta vmt).
• „Ootame rohket osavõttu!“ on liiga reklaamilik, võiks olla nt „Kohapeal jätkub tegevust
kõikidele: toimuvad erinevad degusteerimised, lastele meelelahutused“.
• Pressiteateks on liiga lühike ja vähe informatiivne, kutseks liiga vähedetailne ja
üldsõnaline.
Parandatud kutse:
Pressikutse
24.09 2009
Hea ajakirjanik
Laupäeval, 26. septembril kell 11-16 toimub Olustveres 5. Hoidistemess, kus astuvad võistlustulle astuvad
selle suve kõige paremad hoidised. Tule ja uuri perenaiste leidlikkust hoidiste valmistamisel – kohapeal on
võimalik kõike näha ja maitsta.
Eestimaa perenaised on läbi aegade hoolitsenud selle eest, et talvevarud oleks riiulilt võtta, et jõululaual oleks
oma pohlamoos või sibulasalat. Hoidistamise trendid on muutunud nagu moevoolud, on olnud aegu, kus tehti
palju vesihoidiseid, kuivatatud tooteid, samuti on olnud ka hästi moes sügavkülmutamine. Sellele vaatamata on
alles hoitud purkidesse hoidistamise traditsioon.
Hoidistemessi ajakava:
(kõik degustatsioonid, esinemised eraldi kellajad välja tuua)
Hoidistemessi korraldavad Olustvere Maamajandus-ja Teeninduskooli, Liikumine Kodukant ja EV
Põllumajandusministeeriumi koostöös.
Lisainfo: Aime Vilu 5172909, aime@kodukanttartumaa.ee
17

13. LISA 3
Mida pidada silmas ajakirjanikuga suhtlemisel?
• Võimalusel pakkuda ajakirjandusele ise huvitavaid võimalusi sündmuste
kajastamiseks.
• Kui ajakirjanik helistab ja esitab küsimusi, siis ei ole kohustust kohe vastata. Mõelda
läbi oma sõnum, valmistada teema ette ja helistada tagasi. Kui see võtab kaua aega,
helistada ka vahepeal ja öelda, millal saab lõplikult vastata.
• Ainult lausest “seda ma ei kommenteeri” üksi on vähe. Alati tuleb põhjendada, miks
kommentaarist keeldutakse.
• Kunagi ei tohi olla äärmuslik. Näiteks keelduda ajakirjanikuga rääkimast, sest
eelmine tema kirjutatud lugu oli vigane või esitati täiesti asjatundmatuid küsimusi.
• Ajakirjanikule pole mõtet näidata, et tema peale ollakse vihastunud. Sellega ei
saavuta midagi.
• Intervjuu käigus pole mõtet püüda täita vaikushetki. See jäägu ajakirjaniku hooleks.
• Õigus teksti enne trükkiminekut näha on täiesti normaalne ja ajakirjaniku poolt
tavaliselt aktsepteeritav. Samas saab seda õigust kasutada ainult enda tsitaatide
korrigeerimiseks ja vaidlustamiseks. Tähelepanu peab juhtima ka faktivigadele. Mitte
mingil juhul ei tohi vastuvaidlemist mittesallivas toonis nõuda ajakirjaniku teksti
muutmist.
• Intervjuud andes ei tohi unustada: mitte miski ei ole off the record. Kui on tegemist
usaldusisikuga, võib siin olla erandeid, aga usaldus peab olema 100%.
• Spekuleerida pole mõtet. Kui vastust väga konkreetsele küsimusele ei tea, tuleb nii
öelda.
• Kahtluse korral selgitada välja, kas ajakirjanik sai talle öeldust õigesti aru.
• Faktid, arvud, keerulised nimed jms on otstarbekas esitada kirjalikult.
• Intervjuud andes tuleb vältida võõrsõnu ja võimalusel erialaseid termineid. Kui
ajakirjanik mõnest terminist selgelt aru ei saa, seletage see lahti.
• Kui ilmunud artikkel/intervjuu pole meelepärane, tuleb enne ajakirjanikuga sõja
alustamist plussid ja miinused hoolikalt läbi kaaluda.
Kriisiolukorrad
• Täielik rääkimisest keeldumine, pidev vastamisest kõrvalehiilimine (ajakirjanikule
öeldakse viiendat-kuuendat korda “Härra x ei ole praegu majas”, “ta on koosolekul”,
vms) võivad olla ohtlikud.
• Intervjuust keeldudes peab olema väga hea põhjendus, mida meedia hiljem tsiteerida
võib.
• Püüda maksimaalselt vältida ajakirjandusele huvi pakkuda võiva informatsiooni
varjamist, olla võimalikult avatud.
• Võimalusel pakkuda ajakirjandusele ennetavat informatsiooni teemadel, mida saab
kasutada organisatsiooni vastu. Esimene sõnum on alati kõige tugevam.
18

14. LISA 4
Mida pidada silmas reklaamtekstide, tarbijavoldikute vmt laia lugejaskonnaga tekstide
kirjutamisel?
Tarbijavoldikute, kodulehtede jmt infomaterjalide olulisimaks osaks on tekst – selle
mõistetavus. Kehv tekst on hullem kui üldse mitte midagi – see näitab amatöörlikkust.
Muidugi on oluline esimene – visuaalne mõju, kuid klient/tarbija ei käi teie kodulehel või teie
trükist lugedes kujundust nautimas. Ta otsib vastuseid oma küsimustele ning kui pole sisu,
siis pole ka vastuseid.
Tehnilistest nõuetest lihtsaimad
• Esitatav tekst peab olema loetav: kontrastne (must-valge, tume-hele), mitte mingil
juhul hele heledal või tekst säbrulisel taustal.
• Tekst peab olema piisavalt suures kirjas. Kahjuks kasutatakse kujunduses tihti
väikest kirja, kuna see täidab lehti ühtlasemalt ja on kujunduse seisukohast parem.
Nõuded tekstile
• Kvaliteetne tekst on võimalikult lühike ning sisutihe.
• Nn laiatarbetekst peab olema loetav. St – tekst ei saa olla nagu tsitaat
entsüklopeediast või kantseliitlik kui seadus. Võimalusel peaks tekst vastama lihtsale
lauseehitusstruktuurile: alus-öeldis-sihiti ehk kes teeb mida. Laused ei tohiks olla
pikad ning keerulise struktuuriga. Lugeja peab teksti mõistma esmakordsel
lugemisel.
• Üks tekstilõik ei tohiks olla pikem kui 4-5 rida. Tekst peab olema liigendatud, et seda
oleks võimalik ka kiirelt haarata ehk n-ö sirvida.
• Alapealkirjad muudavad teksti struktureeritumaks ning paremini „sirvitavaks“.
• Ortograafiliselt vigane tekst jätab amatöörliku mulje – laske tekst üle lugeda vähemalt
ühel kõrvaltvaatajal, võimalusel keeletoimetajal.
• Kujundus ja tekst sobivad hästi kokku ning moodustavad ühtse terviku.
19