Lugupeetud kaastöötajad! - Lääne-Tallinna Keskhaigla
Lugupeetud kaastöötajad! - Lääne-Tallinna Keskhaigla
Lugupeetud kaastöötajad! - Lääne-Tallinna Keskhaigla
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Nr 1 november 2009<br />
LTKH Leht<br />
LEHT TUBLIDELE KOLLEEGIDELE HAIGLAS<br />
Nakkuskeskus sai kaasaegse<br />
remondi Lk 3<br />
<strong>Lugupeetud</strong> <strong>kaastöötajad</strong>!<br />
Vaatamata majandussurutisele<br />
on <strong>Lääne</strong>-<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Keskhaigla</strong><br />
pidanud vajalikuks<br />
taaskäivitada avaliku<br />
suhtlusvahendina haigla<br />
siselehe paberkandjal.<br />
Ajalehe taaskäivitamist<br />
toetab ka nõukogu.<br />
Ajalehe perioodilisuseks<br />
on planeeritud kaks<br />
kuud – seega ilmub leht<br />
kuus korda aastas.<br />
Ajalehe taaskäivitamise vajaduse<br />
tingis asjaolu, et info jõuaks ka<br />
nende töötajateni, kellega puudub<br />
võimalus intranetis suhelda. Eriti<br />
oluline on see masu tingimustes,<br />
kus kommunikatsioonihäired ja<br />
infomüra võivad tekitada valetõlgendusi<br />
ja vääritimõistmisi. Olgu<br />
ka ära öeldud, et ajalehe fi nantsallikatena<br />
kasutatakse erinevate sponsorite<br />
toetussummasid, keskhaigla<br />
omaosalus on viidud miinimumini.<br />
Ajalehe temaatika valikul lähtutakse<br />
haiglaelu päevakohastest teemadest<br />
- üritame olla aktuaalsed ja<br />
innovaatilised. Kindlasti leiavad ajalehes<br />
avaldamist ka haigla sisesed<br />
sündmused, arvamusartiklid ja<br />
persoonilood meie tipptegijatest.<br />
Niisamuti ei jää kõrvale pühendumus<br />
patsiendile ja ravitöö. Tahame<br />
olla ausad ja avameelsed ka meie<br />
murede kajastamisel - ajaleht on<br />
avatud päevakajalisteks aruteludeks<br />
kõigile töötajatele.<br />
Seda, et oleme suutnud kitsaste<br />
PERSOON - Meelike Reimer<br />
Lk 4<br />
majandusolude kiuste oma kavandatud<br />
arengusuunda säilitada ja<br />
jätkusuutlikkust tagada, näitavad<br />
ilmekalt meie tänavuaastased tegemised.<br />
Aasta alguses paranesid<br />
oluliselt meie töötajate olmetingimused<br />
– Paldiski mnt 68 valmis uus<br />
riietehoiud koos duširuumidega.<br />
Esimese etapina valmis linna toel<br />
Nõmme polikliiniku rekonstrueerimise<br />
projekt. Naistekliinikus avati<br />
<strong>Tallinna</strong> linna kaasrahastamisel uus,<br />
kaasaegne Perekeskus rasedatele,<br />
noortele emadele-isadele ja nende<br />
maimukestele. Aasta lõpul saavad<br />
ka naistekliiniku töötajad endale<br />
kaasaegsed riietus- ja duširuumid.<br />
Oluliseks tuleb pidada kogu Eesti<br />
põhjaregiooni teenindava Nakkuskeskuse<br />
täielikku renoveerimist<br />
Norra abirahade kaasabil.<br />
Vaatame lootusrikkalt ka lähitulevikku:<br />
keskhaigla on esitanud<br />
taotlused Euroopa abirahade eraldamiseks<br />
nii aktiivravi palatikorpuse<br />
väljaehitamiseks (Paldiski mnt 68)<br />
kui ka hooldushaigla väljaarendamiseks<br />
Väike-Õismäel. Edasiste<br />
sündmuste käiguga hoiame teid<br />
kindlasti kursis.<br />
<strong>Keskhaigla</strong> juhatus teeb oma<br />
pari ma selleks, et mahen dada<br />
majand us surutisest tulenevaid<br />
või ma likke ohte ning olla valmis<br />
toime tulemiseks ja jätkusuutlikkuse<br />
tagamiseks võimalike halbade stsenaariumite<br />
rakendumise korral.<br />
Head lehelugemist!<br />
BORIS KIRT<br />
juhatuse esimees<br />
Kainestusmajast on ka<br />
kainetele kasu Lk 5<br />
“13 küsimust “<br />
Lk 7<br />
Boris Kirt, juhatuse esimees.
LTKH leht november 2009<br />
Toimetuselt<br />
Öeldakse, et iga uus on äraunustatud<br />
vana. Nii on ka LTKH lehega - aastatel<br />
2002 - 2004 ilmus seitse numbrit<br />
<strong>Lääne</strong>-<strong>Tallinna</strong> <strong>Keskhaigla</strong> siselehte.<br />
Tookordne lehe väljaandmise eesmärk<br />
praegusega - tutvustada oma<br />
töötajatele meie enda organisatsioonis<br />
toimuvat, rääkida lahti organisatsiooni<br />
arengut puudutavate otsuste,<br />
kavade, plaanide tagamaid. Tahame<br />
tutvustada meie inimesi ja ka kõike<br />
seda, millega meie inimesed tegelevad<br />
- eelkõige professionaalses vallas.<br />
Paar aastat tagasi läbi viidud suuremahuline<br />
sisekommunikatsiooniaudit<br />
näitas, et meie töötajad vajavad<br />
infot selle kohta, mis majas toimub,<br />
millest mõeldakse, millest räägitakse.<br />
Loodetavasti suudab Leht Tublidele<br />
Kolleegidele Haiglas infovajadust leevendada.<br />
Leht jõuab lugejateni kuus<br />
korda aastas. Oleme väga tanulikud<br />
meie koostööpartnerile Nordea Pank,<br />
kelle toel saame lehte välja anda.<br />
Loomulikult on kõikide teie ettepanekud<br />
ja märkused lehe asjus<br />
oodatud - toimetuse e-postiaadress<br />
on meieleht@keskhaigla.ee.<br />
DIANA LORENTS<br />
kommunikatsioonijuht<br />
LTKH leht<br />
Toimetaja: Kreet Stubender<br />
Telefon: 53 497 917<br />
E-post: kreet.stubender@gmail.com<br />
Kujundus: Imagine AD<br />
Trükk: Aktaprint<br />
Trükiarv: 1000<br />
2<br />
Kuulakem üksteist! Tõmbetuultega on nüüd lõpp –<br />
Nakkuskeskus sai kaasaegse remondi<br />
Mul on hea meel<br />
tervitada kõiki haigla<br />
arste, õdesid ja<br />
töötajaid uue ajalehe<br />
kaudu, mille esimest<br />
numbrit hoiame käes.<br />
Soovin Teile jõudu,<br />
ilusat uut algust<br />
ja hingamist, uusi<br />
eesmärke haigla ja<br />
isiklikus elus.<br />
Nõukogu esimehena on mul olnud<br />
rõõm näha arenguhüpet, mis on<br />
teinud LTKH-st tipptasemel aktiivravihaigla<br />
ja olla uue tööka juhatuse<br />
kõrval aegadel, kus otsustada ei<br />
tulnud ainult osakondade kaasajastamise<br />
ja aparaatidega varustamise,<br />
vaid ka ravitööd puudutavate küsimuste<br />
üle. Ehk on minu lastehaigla<br />
juhatamise ja renoveerimise kogemusest<br />
ning praegusest ametist<br />
olnud kasu mõnegi otsuse tegemisel<br />
ja suurprojekti rahastamisel<br />
<strong>Tallinna</strong> linna abiga, samuti haigla<br />
arengu teemalistes tulistes diskussioonides<br />
juhatuse ja nõukogu<br />
vahel.<br />
Kainestusmaja rajades oleme<br />
linna abiga lammutanud lagunenud<br />
vanad hooned, korrastanud<br />
ja „turvalisustanud” territooriumi,<br />
ehitanud kaasaegse desokambri<br />
ja kainestusmaja, loonud kümme<br />
uut töökohta ja lahendanud kainenemist<br />
vajavate EMO-patsientide<br />
probleemi. Vaatamata majandussurutisele<br />
saime toetada uue Perekeskuse<br />
ehitust Pelgulinna sünnitusmaja<br />
juures. Investeerimine LIISA<br />
programmi on teinud tasa dekaadipikkuse<br />
mahajäämuse ja tõstnud<br />
haigla kaasaegsele tasemele digiajastus.<br />
Alati on aga olnud põhjust<br />
uhkust tunda LTKH arstide üle, kellest<br />
mitmeid tuntakse üle Eesti ja<br />
raja taga. Siin on aastaid töötanud<br />
tipptasemel naistekliinik ja gastroenteroloogiaosakond,<br />
siin on vabariigi<br />
juhtiv nefroloogia-hemodialüüsi<br />
osakond, Sclerosis multiplex´i<br />
keskus ja Nakkuskeskus.<br />
Erinevate kultuuridega haiglate<br />
ühendamine on läinud valutult<br />
tänu eelmise ravijuhi professionaalsele<br />
juhtimisele ning inimeste<br />
säästmisele. Eelmise juhatuse<br />
„harimata põlluks” on olnud selle<br />
majandamiskultuur ning hoonete<br />
ehmatav ilme (nakkuskeskus), millist<br />
mäletan lastehaigla juhi kogemusest<br />
kahekümne aasta tagusest<br />
ajast: kämbla-laiused praod aknaraamides,<br />
rippuvad elektrijuhtmed,<br />
amortiseerunud tehnovõrgud,<br />
vanad hügieeniruumid, vaene<br />
sisustus.<br />
Eelarvemiinusest on üle saadud<br />
alles viimase kolme aasta jooksul<br />
uue haiglajuhi abiga, kelle plusspagasiks<br />
on olnud majandusteadlase,<br />
fi nantsisti ja fi rmajuhi juhtimiskogemus.<br />
Kui 2005. aastal oli haigla<br />
kahjum 13 miljonit krooni, siis 2008.<br />
aastaks oli see likvideeritud ja eelarve<br />
tasakaalu viidud. See on väärtus,<br />
mida hoida edaspidigi. Uuendusi<br />
on läbi teinud haigla juhatus.<br />
Oleme saanud ülikoolikogemusega<br />
ravijuhi ning suure praktilise pagasiga<br />
õendusjuhi. Kahjuks on mõned<br />
uue juhatuse kavandatud reformid<br />
olnud liiga ultimatiivsed ja tehtud<br />
ümberhäälestusajata. Haigla nõukogu<br />
on pidanud palju tegelema<br />
suhtlemisvigadest tuleneva rahuolematusega.<br />
Kokkuhoiukavast<br />
Nii palju, kui me juba poleks pingutanud<br />
– vajadus muutuda ei<br />
ammendugi. Olukorras, kus tervet<br />
maailma on surumas fi nants-majanduskriis,<br />
on meie kõigi ees ülekutse<br />
kokku hoida. Kindlasti ei tohi halveneda<br />
ravikvaliteet ja inimeste<br />
juurdepääs ravile. Samuti peaksime<br />
muretsema töötajate tingimuste<br />
säilimise eest ning hoiduma koondamistest,<br />
kuni see on võimalik.<br />
Esimesena tuleb lugeda lisatasudeks<br />
makstavat raha. <strong>Lääne</strong>-<strong>Tallinna</strong><br />
<strong>Keskhaigla</strong> on praegu ainuke<br />
haigla <strong>Tallinna</strong>s, kus kõikide erialade<br />
öövalvetasu on 50%. Kui palgafond<br />
moodustas 4 aastat tagasi 65%<br />
eelarvest, oli see nii ravi kui majandamise<br />
seisukohalt ebaefektiivne.<br />
Merike Martinson, nõukogu esimees.<br />
Maksimumpiir saab olla 55%, mistõttu<br />
palgafondi tuleb kokku tõmmata.<br />
Järgmine kokkuhoiukoht – millest<br />
olen nõukogu liikmena rääkinud<br />
pikemat aega, tuues eeskujuks<br />
<strong>Tallinna</strong> Lastehaiglas 15 aastat kehtinud<br />
praktikat – on tulude/kulude<br />
analüüs osakondade tasemel, kindlustamaks<br />
kulude kontrolli all hoidmise<br />
(loomulikult tuleks vältida<br />
võimalust, kus üks osakond hoiab<br />
kokku lubatud taseme arvel, teine<br />
aga kulutab üle, ja kokkuhoidja tublidus<br />
kulutatakse „laristaja” miinuse<br />
katteks).<br />
Uus fi nantsjuht koos juhatusega<br />
on selle ülesande täitnud, nüüd<br />
oleks vaja protsessiga kaasata kliinikute<br />
juhid. Teiselt poolt: juhatus<br />
peab ära kuulama kliinikujuhtide<br />
ja oma ala tundvate arstide-spetsialistide<br />
arvamuse, unustamata,<br />
et haigla tegelik väärtus on selle<br />
arst- ja õe(ndu)skonnas. Tõeline<br />
dialoog ehk üksteisega rääkimine,<br />
üksteisest lugupidamine ja kuulamine<br />
erimeelsustele vaatamata on<br />
parim supervisioon võimalikest!<br />
Laiendagem siis oma arusaamist<br />
ja mõistmise võimet, hinnakem ja<br />
hoidkem üksteist!<br />
Loodetavasti oleme saanud<br />
juurde demokraatliku arvamusplatsi,<br />
kus lisaks juhtkonna sõnavõttudele<br />
on ruumi keskastme juhtide,<br />
arstide, õdede ja muu personali<br />
seisukohtadele, ning mis aitab viia<br />
informatsiooni ka nende töötajateni,<br />
kellel ei ole arvutit.<br />
MERIKE MARTINSON<br />
nõukogu esimees<br />
<strong>Lääne</strong>-<strong>Tallinna</strong> <strong>Keskhaigla</strong> Nakkuskeskuse<br />
amortiseerunud hoone sai Norra riigi kaasabil<br />
kapitaalremondi. Nüüd on patsientide<br />
käsutuses kaasaegsed nakkushaiguste tõrje<br />
nõudeid arvestavad palatid koos tualettide ja<br />
duširuumidega, õepostid, protseduuriruumid,<br />
liftid ja muud haiglaruumid.<br />
Nakkuskeskuse hoone Paldiski<br />
maantee 62 on ehitatud 1961. aastal.<br />
Neljakorruselises majas ei olnud<br />
kuni käesoleva ajani tehtud kapitaalremonti.<br />
Ravipind oli amortiseerunud<br />
ja haigete teenindamiseks<br />
sobimatuks muutunud. Sanitaarsõlmede<br />
uuendamine oli vältimatu<br />
nakkushaigla reziimist tulenevate<br />
nõuete tõttu.<br />
„Kogu haigla personalile mõjus<br />
sellistes tingimustes töötamine<br />
üsna stressitekitavalt, sest halvad<br />
olmetingimused kippusid varjutama<br />
sisulise töö taset,“ selgitas<br />
LTKH Nakkuskeskuse juhataja dr Kai<br />
Zilmer. „Kõik need tehtud mahukad<br />
tegevused parandavad ilmselgelt<br />
nii patsientide olmetingimusi kui<br />
ka personali töötingimusi, aga ka<br />
töötajate motiveeritust oma rasket<br />
tööd innustunult teha“, lisas Zilmer.<br />
Remondi käigus vahetati välja<br />
amortiseerunud ventilatsioonisüsteem,<br />
uuendati vee-, kanalisat-<br />
Kommentaarid Nakkuskeskuse<br />
avamisürituselt<br />
Varem oli suur tööstress. Inimesed<br />
riidlesid, miks on tingimused nii<br />
halvad, miks tuul puhub aknast,<br />
miks on külm. Ema tuli lapsega<br />
haiglasse, aga siin oli nii külm, et oli<br />
vaja puhureid ja radiaatoreid otsida.<br />
See tähendab inimesele väga palju,<br />
kui ta tuleb haiglasse. Praegu on<br />
lausa suurepärased tingimused, kui<br />
võrrelda sellega, mis meil oli. Kõigil<br />
on hea meel ja me oleme uhked, et<br />
siin töötame.<br />
LEELO MOOSAR<br />
LTKH Nakkuskeskuse arst<br />
siooni- ja küttesüsteemi, samuti<br />
rekonstrueeriti haiglahoone elektrisüsteem.<br />
Uuendatud on ka palatite<br />
sisustus – haiglavoodid ja -kapid.<br />
Lisaks kaasfi nantseeris Norra riik<br />
kahe endoskoopide pesumasina<br />
soetamist, mis on olulised haiglainfektsioonide<br />
vältimise seisukohalt.<br />
Tegemist oli projektiga, mille<br />
raames Norra riik toetab vastavalt<br />
Euroopa Liiduga sõlmitud lepingule<br />
uusi liikmesriike. Nakkuskeskuse<br />
projekti kogumaksumus oli 20<br />
miljonit krooni. Norra fi nantsmehhanismi<br />
poolt rahastatavate eelisvaldkondade<br />
hulgas oli põhivaldkonnana<br />
nakkushaiguste (HIV/AIDS<br />
ja tuberkuloos) leviku vältimine<br />
ja senisest parem ravimine, kaasa<br />
arvatud suurenenud valmisolek<br />
bioterrorismiks ja epideemiateks.<br />
<strong>Lääne</strong>-<strong>Tallinna</strong> <strong>Keskhaigla</strong> Nakkuskeskus<br />
on vabariigis suurim nakkushaigusi<br />
raviv ja 24 tunnist infektsioonhaiguste<br />
eriala pidevat valvet<br />
Nakkusekeskuse renoveerimine oli<br />
väga vajalik. Meedias ikka kajastati<br />
meie mahajäämust, vanu aknaid<br />
ja tuulepuhanguid. Kui patsiendid<br />
on rahulikumad, siis on personalil<br />
parem oma tööd teha. Tegelikult ka<br />
vastupidi. Kui personal on keskkonnaga<br />
rahul, teenendab ta ka patsienti<br />
paremini. Enam ei ole seda<br />
vana ja väsinud maja, külmi palateid,<br />
kuhu peab lisatekke tooma. Need<br />
probleemid on nüüd lahendatud.<br />
JAANA TANIBERG<br />
LTKH personalijuht<br />
omav haigla. Haigete kontingendist<br />
valdava osa moodustavad HIV positiivsed<br />
ja AIDSi haiged, soolenakkustega<br />
patsiendid, eriti viirusliku<br />
soolenakkusega väikelapsed, hepatiidihaiged<br />
ja hingamisteede infektsioonidega<br />
lapsed ja täiskasvanud.<br />
Samuti jõuavad Nakkuskeskusesse<br />
ka reisil saadud nakkustega haiged.<br />
Nakkuskeskuses diagnoositakse, jälgitakse<br />
ja ravitakse ka HIV positiivsete<br />
emade vastsündinuid ja lapsi<br />
kogu vabariigist. LTKH Nakkuskeskus<br />
on arvestatud ka erakorraliste<br />
nakkushaiguste (pandeemiline<br />
gripp, SARS jt) valmisolekut tagavaks<br />
haiglaks.<br />
Uus maja tekitab alati häid tundeid.<br />
Tahaksin rõhutada, et seesuguste<br />
keskuste omamine on rahvusliku<br />
julgeoleku küsimus. Seda ei tohi<br />
alahinnata, sest võitlus nakkushaigustega<br />
ei ole veel kuhugi kadunud.<br />
On tore, et <strong>Lääne</strong>-<strong>Tallinna</strong><br />
<strong>Keskhaigla</strong> on valinud just selle<br />
oma esimeseks prioriteediks - see ei<br />
ole päris tavaline.<br />
VEIKO VAHULA<br />
Pärnu Haigla ravijuht<br />
november 2009<br />
LTKH leht<br />
Väga uhke on saata haigeid palatisse,<br />
varem oli veidi piinlik. Paljud<br />
tulevad ja ütlevad, et neil oli siin<br />
mõni tuttav sees ja et siin ei ole ju<br />
mingeid tingimusi. Siis ütlen: Oi,<br />
meil on remont tehtud, saadan teid<br />
rõõmsalt-rõõmsalt palatisse.<br />
MARJA MILDOV<br />
LTKH Nakkuskeskuse hooldaja<br />
3
LTKH leht<br />
4<br />
PERSOON<br />
november 2009<br />
Meelike Reimer: uhke on olla ämmaemand –<br />
see on võrratu elukutse<br />
<strong>Lääne</strong>-<strong>Tallinna</strong> <strong>Keskhaigla</strong><br />
vastavatud perekeskuse<br />
juht, ämmaemand Meelike<br />
Reimer murrab pead, mida<br />
teha riietusruumi fööniga.<br />
Teist päeva avatud keskuse<br />
kõige pisemad kliendid<br />
tunnevad fööni juhtme<br />
vastu suurt huvi. Pärast<br />
lühikest mõttepausi tõstab<br />
Meelike juhtme kõrgemale<br />
pistikusse. Nii väikestel kui<br />
suurtel külastajatel peab<br />
olema keskuses mugav ja<br />
turvaline.<br />
“Meedikuks tahtsin saada tegelikult<br />
juba kaheksanda klassi lõpus, aga<br />
ema ei lubanud mul meditsioonikooli<br />
minna – arvas, et tüdruk läheb<br />
hukka, kui saab kodunt välja,” selgitab<br />
Reimer. Esmalt tuli lõpetada<br />
kirjandusklass Elva Gümnaasiumis<br />
ja alles siis sai ta minna <strong>Tallinna</strong><br />
Meditsiinikooli sisseastumiskatsetele.<br />
“Ma arvasin küll, et tahan saada<br />
ämmaemandaks, aga siis oli ämmaemanda<br />
nimetus akušöör-ämmaemand.<br />
Mulle tundus see nimetus<br />
akušöör (sünnitusabiarst – toim.)<br />
niivõrd kohutav, et kooli sisse astudes<br />
muutsin oma avalduse apteekri<br />
õpingute peale,” räägib Reimer. “Kui<br />
ma olin apteekriõpingute esimese<br />
kursuse praktikumis ja tegime<br />
näpukaaludega pulbrite kaalumist,<br />
sain aru, et see ei ole minu temperamendile.”<br />
Erinevalt apteekritööst<br />
vajas ta midagi liikuvamat, milles<br />
on hulga rohkem suhtlemist. Nõukaaegne<br />
apteekriamet eeldas labori<br />
poolelt küllalt omaette olemist. “Siis<br />
läksin üle ämmaemandate gruppi.<br />
Tegin seal mõned eksamid tagantjärele<br />
ja nii ma ämmaemandaks<br />
saingi,” selgitab Reimer toonaseid<br />
otsuseid.<br />
Peale kooli lõppu töötas Meelike<br />
kaksteist aastat Põlva sünnitusmajas.<br />
“Eriline aeg algas aastast<br />
1989, kui katsetasime esimestena<br />
Eestis peresünnitusi, jätsime ema ja<br />
lapse sünnitusmajast lahkumiseni<br />
kokku, aitasime imiku juba sünnitustoas<br />
ema rinnale, lasime isal<br />
nabanööri läbi lõigata, lubasime<br />
sünnitajal valude ajal ringi liikuda ja<br />
meelepärase sünnitusasendi valida,<br />
paigaldasime sünnitustuppa vanni<br />
valutamiseks ja sünnitamiseks, kuhjasime<br />
sünnitustubadesse palju<br />
patju, riputasime akende ette satsilised<br />
kardinad ja tõime osakonda<br />
lilled tagasi,” ütleb ta. “Tänaseks on<br />
see tavaline pilt sünnitusmajades,<br />
aga päris esimestena tehes tuleb<br />
tunnistada, et me ka kartsime. Oli<br />
hirm, et järsku tõuseb nakkuste<br />
arv, äkki hakkavad vastsündinud<br />
haigestuma - oli palju asju, mida<br />
salajas kartsime. Seda aga ei juhtu-<br />
nud. „Nakatasime“ oma julgusega<br />
hoopis paljusid meedikuid,” lisab<br />
Reimer. Sünnitajale sõbraks ja toeks<br />
olemine tõi 1990-ndatel aastatel<br />
Põlvasse sünnitajaid üle Eesti.<br />
Sünnitusmajast kandideeris<br />
Meelike Reimer Avatud Eesti Fondi<br />
lasteaedade programmi “Hea algus”<br />
Põlva lasteaia manageriks. “Kuna<br />
programmis oli oluline osa lapse<br />
tervisel ja vanemate kaasamisel<br />
lasteaiaellu, siis minul oli see lihtne,<br />
sest paljud naised olid minu juures<br />
sünnitanud. Väga vahva oli uue<br />
asjaga alustada, sest seltskond oli<br />
sama, ainult et lapsed oli vanemaks<br />
saanud,” rõõmustab Reimer. Peagi<br />
sai Meelikesest ka koolitaja, kes<br />
haris pedagooge lapsevanemate<br />
kaasamise ja tervise edendamise<br />
teemadel. “See oli suur muutus ja<br />
revolutsioon lasteaedades. Seal<br />
oli ka kunagi väga võimas, ütleme,<br />
steriiline programm: lapsevanem<br />
ei tohtinud üle uksegi astuda, andis<br />
ainult oma lapse üle. Korraga oli<br />
vaja uusi tuuli ja jälle olin ma nende<br />
keerises. Sünnitusabi muutused<br />
olin ma ellu viinud Põlva haiglas,<br />
nüüd ma sain seda teha ühes väikeses<br />
Põlva lasteaias ja edendada<br />
üle Eesti.”<br />
Edasi viis ametikäik juba <strong>Tallinna</strong>sse.<br />
“Otsustasime lõpetada<br />
visiitabielu,” põhjendab ta otsust<br />
Põlvast lahkuda. Meelike omandas<br />
<strong>Tallinna</strong> Pedagoogika Ülikoolis sotsiaaltöö<br />
bakalaereusekraadi ja juhtis<br />
Fertilitase erahaiglas perekeskuse<br />
mini-varianti. Kui haigla Viimsisse<br />
kolis, loobuti keskusest. “Siis tulingi<br />
Pelgulinna (sünnitusmajja – toim.)<br />
Maike Parve juurde jutuga, et äkki<br />
saaks siia teha sarnase keskuse,<br />
ainult, et veel modernsema ja veel<br />
parema. Maike Parvet vaimustas<br />
see mõte niivõrd, et ta võttis mind<br />
siia kohe tööle.”<br />
Reimeri ülesandeks oli perekooli<br />
arendamine. “See läks võimsalt. Kui<br />
vaadata klientuuri, siis viis aastat<br />
tagasi, kui ma Pelgulinna tulin, oli<br />
meil aastas veidi üle 3 000 kliendi.<br />
Eelmisel aastal käis perekoolis üle<br />
12 000 klienti,” demonstreerib ta<br />
tohutut arenguhüpet.<br />
Ämmaemand nendib siiski, et<br />
kool pidi tallinlastele päris pikalt<br />
oma vajalikkust tõestama. “Alguses<br />
nägime, et inimesi ei tule loengutesse.<br />
Tegime täiesti uue loengu<br />
“Tugiisiku abi sünnitusel”. Mitu kuud<br />
oli meil loengus üks kuni kaks, maksimaalselt<br />
kolm paari. Juba tekkis<br />
tunne, et kas tõesti ei ole seda vaja.”<br />
Praegu peetakse aga tugiisiku loenguid<br />
Pelgulinnas kümme korda<br />
kuus. “See näitab, et inimene vajab<br />
sisseelamisaega,” leiab Reimer.<br />
Värske perekeskuse juhi sõnul<br />
suhtutakse sünnituseks ettevalmistamisse<br />
ikka veel umbusuga.<br />
Suureks töövõiduks peab ta aga<br />
seda, et järjest enam tuleb perekooli<br />
peresid, kes on juba teise või<br />
kolmanda lapse ootel. “On koge-<br />
Esmalt harjutatakse vastsündinud vanniveega. Basseini minnakse laineid murdma<br />
alles nelja-viie korra pärast.<br />
tud, et sünnitusel saab naine end<br />
ise kõige paremini aidata, kui ta<br />
valu ajal hingab, lõdvestub ja usub<br />
endasse. Paanitsetakse vähem ja<br />
säilitatakse enda keha ja otsuste<br />
üle parem kontroll. Perekeskus on<br />
loonud peredele sünnituseks ettevalmistuse<br />
võimaluse,” selgitab ta.<br />
Enne sünnitust on võimalik kuulata<br />
erinevaid loenguid sünnitusmaja<br />
spetsialistidelt ja osaleda vestlusgruppides,<br />
selleks et saada teavet<br />
rasedusest, sünnitusest, oma tervisest<br />
ja lapsest ning tutvuda sünnitusmajaga.<br />
“Rasedusaegne jooga,<br />
võimlemine ja vesivõimlemine on<br />
suurepärane sünnituseks ettevalmistus,<br />
sest omandatud hingamine<br />
ja liikumine on sünnitusel kergesti<br />
kasutatav,” kinnitab Reimer.<br />
Perekeskuse juhi silm lööb<br />
särama, kui ta kõneleb keskuse kõige<br />
olulisemast ülesandest: aidata perel<br />
nautida aega oma lapsega. “Kõigil<br />
on nii kiire, pangalaenud vajavad<br />
maksmist, aga laps on väga lühikest<br />
aega väike,” ütleb ta. Perekeskuse<br />
tegevused annavad lapsevanemale<br />
võimaluse tulla kodunt välja teiste<br />
omasuguste seltsi. Uuringud on<br />
näidanud, et varajane massaaž ja<br />
harjutused mõjuvad soodsalt lapse<br />
arengule. ”Muusikatunnis õpitakse<br />
hellitama ja kiigutama, hüpitama<br />
ja vallatlema laulude ning salmide<br />
saatel. Vesi rahustab last, annab<br />
talle positiivseid emotsioone, lõõgastab,<br />
treenib ja arendab. Meil on<br />
spetsiaalne vannituba, kus iga laps<br />
saab talle sobivas veetemperatuuris<br />
spetsialisti abiga 20 minutilise<br />
ujutuse.” Reimeri sõnul julgustab<br />
treener vanemaid ise last ujutama,<br />
sukeldama. Järk-järgult alandatakse<br />
veetemperatuuri, mis on karastav<br />
ja basseini minekuks ettevalmistav.<br />
”Tööpäeva lõpus on hästi mõnus<br />
tulla perega basseini 30 minutiks<br />
suplema. Basseinis on vaid üks pere<br />
ja pere päralt on treener, kes vajadusel<br />
julgustab ja näitab mida vahvat<br />
vees lapsega teha,” lisab Reimer.<br />
Olgugi, et perekeskuse juhina<br />
vastutab ta ka näiteks kaardimakseterminali<br />
paigaldamise, basseini<br />
veenäitude kontrollimise, fi ltripesu<br />
ja prügikottide tellimise eest,<br />
nimetab Meelike Reimer end jätkuvalt<br />
ämmaemandaks. Tegelikult<br />
on ämmaemanda töö ka naiste ja<br />
väikelaste reproduktiivtervis, mida<br />
perekeskus edendabki.<br />
“Ämmaemandana töötades<br />
olen hästi selgelt näinud, kui palju<br />
lihtsam on töötada naistega, kes<br />
on sünnituseks valmistunud. Väga<br />
palju lihtsam,” sõnab Reimer. “Ma<br />
näen, et minu ämmaemanda töö<br />
jätkub. Ma olen väga uhke, et ma<br />
olen ämmaemand – see on võrratu<br />
elukutse,” on Reimer kindel.<br />
Küsimuse peale, mida võiks<br />
nüüd, kus Perekeskuse idee on<br />
teostunud, järgmisena ette võtta<br />
vastab Meelike naerdes: “Ma arvan,<br />
et nüüd peaks ühe vanadekodu<br />
looma. Ühe hüper-super vanadekodu.”<br />
PERSOON<br />
november 2009 LTKH leht<br />
Perekeskuselt perekonnale emasid-isasid<br />
unustamata<br />
Perekeskus on<br />
loodud lapseootel<br />
ja väikelastega<br />
perede toetamiseks<br />
toeks ning neile<br />
turvaliseks treeningukeskkonnaks.<br />
Perekeskus pakub erinevaid vesiprotseduure<br />
nii rasedatele naistele<br />
kui ka titadele: rasedate vesivõimlemist,<br />
veealust massaaži, imikute<br />
ujuma õpetamist vannis, ujutamist<br />
basseinis, joogat, muusikateraapiat<br />
ja muud.<br />
Perekeskuses jätkavad tegevust<br />
ka Perekoolist tuttavad rasedate<br />
võimlemistunnid ja rasedate joogakursus.<br />
Peetakse loenguid sellistel<br />
teemadel nagu “Rinnapiim ja imetamine”,<br />
“Lapse hoidmine ja hooldamine”,<br />
“Vettesünnitus”, “Sünnitusvalude<br />
leevendamine”, “Tugiisiku<br />
abi sünnitamisel”, “Naise õigused ja<br />
seadusandlus”, “Muutused meeles,<br />
kehas ja peresuhetes” jpm. Perekeskuses<br />
tegutseb ka isade kool.<br />
Loengud ja treeningtunnid toimuvad<br />
nii eesti- kui venekeelsetes<br />
rühmades.<br />
Lapsed kohal, emad kohal, pallid kohal - perekeskuse avamisüritusel puudus basseinist vaid vesi.<br />
Perekeskuse basseinis on vähem kloori ja rohkem osooni. Nii ohutut veekeskkonda leiab Eestis<br />
veel vaid üksikutes SPA-des.<br />
Kõik tegevused on mõeldud nii LTKH<br />
Naistekliinikus arvel olevatele rasedatele<br />
ja nende lähedastele kui ka<br />
kõikidele teistele huvilistele.<br />
2008. aasta statistikat<br />
Igal nädalal sai loengutest ja nõustamisest<br />
tuge kuni 150 tulevast<br />
lapsevanemat.<br />
Liikumisrühmades osales 100<br />
lapseootel naist.<br />
Titadega võimlemisgruppe külastas<br />
nädalas kuni 180 lapsevanemat.<br />
Aastas kokku ligi 12 000 külastust.<br />
5
LTKH leht<br />
6<br />
november 2009<br />
Kainestusmajast on ka<br />
kainetele kasu<br />
Kas uus kainestusmaja vabastab tõesti <strong>Tallinna</strong> haiglad alkoholiprobleemsetest<br />
patsientidest? Elame-näeme.<br />
Dr Gennadi Timberg, miks ei<br />
toonud uudis, et meie haigla territooriumile<br />
ehitatakse <strong>Tallinna</strong><br />
kainestusmaja koheseid rõõmuhõiskeid?<br />
Ükski politseiasutus, sealhulgas<br />
veel kainestusmaja, ei too ühegi<br />
meediku silmadesse naeratust ega<br />
huulile rõõmhõiskeid - kainestusmaja<br />
kliendid/patsiendid on ühed<br />
keerulisemad ja pahatihti ka üsna<br />
tänamatud. Küllap peljatakse ka a`la<br />
joodikutehaigla kuulsust üldsuse<br />
silmis. Need on aga kõik pseudomured.<br />
Raskete ja keeruliste haigetega<br />
oleme igapäevatöös harjunud,<br />
meedikuid abivajajad ei ehmata,<br />
kohuta ega ka üllata - selleks me<br />
olemegi, et aidata. Võimaliku tõrksuse<br />
kainestusmaja teemadel võis<br />
põhjustada pigem teadmatus tuleviku<br />
ees.<br />
Miks peaks üleüldse kainestusmajas<br />
arstlik valve olema?<br />
Kainestusmajas meditsiinilise valve<br />
olemasolu on väga tänuväärne -<br />
sisuliselt vabastab selline asutus<br />
kõik <strong>Tallinna</strong> haiglad alkoholiprobleemsetest<br />
klientidest. Varasemalt<br />
toimetasid nii kiirabi kui ka politsei<br />
kõnealust tüüpi patsiendid seisundi<br />
hindamiseks haiglate EMO osakondadesse.<br />
Paljud abivajajad polnud<br />
aga võimelised sealt oma seisundi<br />
tõttu lahkuma, tekitades personalile<br />
probleeme oma joobeseisundiga<br />
kaasneva agressiivsusega.<br />
Nagu kõigis arenenud ühiskondades,<br />
toimetatakse nüüd patsiendid<br />
vastava abi andmise järel meditsiinilisele<br />
jälgimisele kainestusmaja<br />
med. osakonda. Meditsiinilise järelvalve<br />
olemasolu peab olema alkoholi<br />
ületarbinud, rahutute, samuti<br />
pisitraumasid saanud klientide korral<br />
kuni nende kainenemiseni, sest<br />
see tagab nende klientide/patsientide<br />
tervise ohutuse.<br />
Kuidas on korraldatud LTKH<br />
poolne kainestusmaja meditsiiniline<br />
teenindamine?<br />
Kainestusmajas on hetkeseisuga<br />
püsivalt valves EMO väljaõppega<br />
meditsiiniõde ja hooldaja. Meditsiiniline<br />
teenindamine allub meie<br />
EMO osakonnale ja selle toimimise<br />
eest kannavad hoolt osakonna<br />
juhataja dr Anzelika Popova ja<br />
vanemõde Anna Daniltshenko.<br />
Sellega lisandus meile viie õe ja<br />
hooldaja töökohta, mis praegustes<br />
majanduslikes tingimustes on eriti<br />
vajalikud. Planeeritud oli ka arstilik<br />
püsivalve, kuid hetkeseisuga ei<br />
ole see osa püsivalt fi nantseeritud,<br />
kuna on teadmata töökoormus,<br />
abivajajate hulk, raskusaste, jne. Milline<br />
see saab olema, näitab tulevik.<br />
Kui vaja, saab see olema. Meditsiinilise<br />
personali vahendid ja valmisoleku<br />
fi nantseerib meile <strong>Tallinna</strong><br />
linn. Arstlik teenindamine seisneb<br />
esialgse vajaduste näol nõustamisena,<br />
sest sealsel med. õel on<br />
püsiühendus meie EMOga, et teha<br />
vajadusel õigeid otsuseid. EMO osakonna<br />
juhataja otsustab, millal kaasata<br />
protsessi arst.<br />
Milline võiks olla kasu LTKH-le?<br />
Pole kahtlustki, et meie haigla<br />
on sellest projektist kasu saanud.<br />
Haigla ei ole kulutanud sentigi raha<br />
vanade hoonete lammutamisele ja<br />
ümbruse korrastamisele. <strong>Tallinna</strong><br />
linn tasub kõik meiepoolsed kulutused,<br />
mis lähevad med. personali<br />
ja meditsiinipoolse materjali kulutuste<br />
tarvis, samuti anname tööd<br />
oma puhastusteenistusele.<br />
<strong>Lääne</strong>-<strong>Tallinna</strong> <strong>Keskhaigla</strong><br />
seadis <strong>Tallinna</strong> linna kasuks Kainestusmaja<br />
2683 m2 suurusele<br />
kinnistule 50 aastaks hoonestusõiguse,<br />
mille tasuks on 26 000 krooni<br />
aastas. Täiendavalt kompenseeris<br />
<strong>Tallinna</strong> linn LTKH-le Kainestusmaja<br />
kinnistul asuvate LTKH hoonete<br />
eest, mis seoses uue hoonega kuulusid<br />
lammutamisele - 3 200 000<br />
krooni. Lisaks investeeris <strong>Tallinna</strong><br />
linn uue kaasaegse Desokambri<br />
seadmetesse 3 000 000 krooni,<br />
koos ehitustöödega ja kaasnevate<br />
kuludega kujunes tänapäevase,<br />
desinfektsioonikambri rajamise<br />
hinnaks 4 000 000 krooni. Meie<br />
endine desinfi ktsoonisüsteeem oli<br />
amortiseerunud ja töötingimused<br />
ebatervislikud. Desokamber ei ole<br />
mõeldud ainult LTKH Nakkuskeskuse<br />
vajadusteks vaid saame osutada<br />
kvaliteetset teenust teistele<br />
<strong>Tallinna</strong> ja lähiümbruse haiglatele<br />
ning sotsiaalhoolekande asutustele,<br />
lisaks kasutavad desokambri teenust<br />
sõjaväeosad ja teised ettevõtted-organisatsioonid.<br />
Desokambri<br />
teenuse osutamise eest hakkab<br />
vastutama meie Sterilisatsiooniüksus<br />
eesotsas Kairi Kukkiga.<br />
Lisaks hakkab Kainestusmajaga<br />
seotud olema meie Puhastusteeninduse-,<br />
Majandus- ja Transpordi- ja<br />
Heakorra osakonnad, kes hakkavad<br />
hoolitsema hoone haldusteenuse<br />
osutamise eest, viimased kulud<br />
katab <strong>Tallinna</strong> linn.<br />
Nüüd lepingutest - kindlustamata<br />
isikutele tasub kulutused<br />
<strong>Tallinna</strong> linn. Kuna sisuliselt on<br />
tegemist EMO osakonnaga, siis haigekassa<br />
poolne tasumine toimub<br />
ainult sellisel juhul, kui arst on olnud<br />
koha peal, andnud seal otsest abi,<br />
pannud diagnoosi. Sellisel juhul<br />
käsitleb haigekassa seda haigena,<br />
keda nagunii oleks pidanud teenindama<br />
EMO osakonnas. Kuidas arsti<br />
visiit sellistel vajadustel lahendada,<br />
näitab tulevik, sest hetkel, nagu<br />
mainisin, ei ole ülevaadet, milline<br />
saab olema meditsiinipersonali,<br />
sealhulgas arsti koormus. Kõike<br />
tundmatut ei maksa karta, pigem<br />
tuleks koos leida positiivseid ja<br />
kasulikke lahendusi nii töötajatele<br />
kui ka abivajajatele. Meil on plaanis<br />
külastada Helsingi samalaadset<br />
asutust, mis on olnud eeskujuks <strong>Tallinna</strong><br />
Kainestusmaja planeerimisel.<br />
Ravijuht dr Gennadi Timberg.<br />
13<br />
KÜSIMUST<br />
1. Kelleks tahtsid väiksena<br />
saada?<br />
2. Kes on olnud või kes<br />
on Sinu kõige suurem<br />
eeskuju?<br />
3. Millised on Sinu<br />
praegused unistused?<br />
4. Suurim kiusatus?<br />
5.Milline koht toob Sulle<br />
naeratuse suule?<br />
6. Mis on olnud Sinu<br />
karjääri raskeim päev?<br />
7. Millest või kellest<br />
tunned oma töö juures<br />
kõige rohkem puudust?<br />
8. Mis on LTKH kõige<br />
tugevam külg?<br />
9. Kolm tähtsaimat asja<br />
Sinu elus?<br />
10. Milline on Sinu<br />
harjumus, mida keegi eriti<br />
ei tea, aga ilma<br />
milleta Sina ei ole Sina?<br />
11. Viimane loetud<br />
raamat?<br />
12. Sinu hobid on ...<br />
13. Lemmikanekdoot?<br />
„13 küsimust“ on Meie<br />
Lehe püsirubriik, kus teeme<br />
lähemat tutvust LTKH töötajatega.<br />
Seekord saame<br />
osa LTKH juhatuse liikmete<br />
põnevatest paljastustest.<br />
VEIKO PEDOST<br />
fi nantsjuht<br />
1. Nagu iga lasteaialaps, ikka<br />
autojuhiks. Kuna kasvades<br />
kadusid unistuste automargid<br />
tänavatelt, siis oli vaja<br />
plaanid üle vaada ja seada<br />
elus uus eesmärk.<br />
2. Minu eeskujud on olnud<br />
edukad juhid, kelle alluvuses ja eestvedamisel on mul olnud<br />
võimalus omandada teadmisi ning parimaid edasiviivaid<br />
praktikaid. Lisaks olen töötanud välisosalustega ettevõtetes,<br />
mis andis suurepärase võimaluse võtta varustusse ka parim<br />
rahvusvahelisest juhtimispraktikast.<br />
3. Igapäevane elu on kuidagi liiga must-valge, unistus on<br />
muuta see värvikirevamaks. Unistan oskusest näha ja tähistada<br />
ka väikesi võite ja rõõme, mis jäävad sageli tähelepanuta.<br />
4. On ikka eneseületamine: tunda rõõmu saavutatust ja seada<br />
latt järgmisele kõrgusele. Millegipärast arvan, et suurim kiusatus<br />
on seotud meresõiduga ja sooviga külastada paiku, kust<br />
läbikäinud on omasuguste seas need kõige-kõige.<br />
5. Sünnilinn Tartu, kus viibides kangastub see lapsepõlvest<br />
pärit õnnetunne, mis tuletab alati meelde, kui vähe on inimesel<br />
tegelikult vaja.<br />
6. On olnud haiglas, kus sain aru, et on olemas valdkondi, kus<br />
seinad räägivad ja nuga selga väljend ei ole ajakirjanduslik žargoon.<br />
Aga usun, et ühised eesmärgid ja tugev meeskonnatöö<br />
teevad haigla eluterveks, viivad tippu ning tipus sellised asjad<br />
enam ei tööta.<br />
7. Headest inimestest, kelle oskused ja väärtused on paigas,<br />
kes on uudishimulikud (loe: õpihimulised) - neist ei saa kunagi<br />
küll. Aega võiks ka veel olla, umbes 25 tundi päevas.<br />
8. Inimese aitamisele pühendunud meeskond. Olen alati<br />
hinnanud pühendumust ja seda missioonitunnet, mida kannavad<br />
endas raviasutused. Palju jäägitult pühendunud inimesi<br />
meie haiglas on hea algus millegi suure ja ülla saavutamiseks.<br />
9. Olen siinkohal igav: usk, lootus ja armastus. Siia lisaks veel<br />
tubli annus kirge asjaamisteks ja heledat leeki saavutusvajaduseks.<br />
10. Mul on komme naerda kõige nutmapanevates olukordades.<br />
Muhedat naeru tekitavad näiteks luumurrud, mida<br />
juhtub minu ekstreemsporti harrastavate lastega üsna tihti.<br />
See on vist minu viis viia tähelepanu valult ja abitusest sellele,<br />
et tegelikult saab kõik korda.<br />
11. “Sinise ookeani strateegia”. See räägib, kuidas ettevõtted<br />
on muutnud maailma ning seda viisil, kus tihedas konkurentsis<br />
ei valata verd ja võidavad kõik.<br />
13 KÜSIMUST<br />
november 2009 LTKH leht<br />
12. Olen tegelenud langevarjuhüpetest kuni<br />
sukeldumiseni. Püsima on jäänud mäesuusatamine,<br />
võistlustants, mootorrattamatkad, fotograafi<br />
a ja mikroelektroonika. Lisaks olen aastaid<br />
juhtinud Eesti Kardispordiliitu ja olnud Autospordiliidu<br />
juhatuse liige - tegelenud motospordiga.<br />
Olen ka <strong>Tallinna</strong> Jahtklubi liige ning suurema osa<br />
soojast ajast veedan merel seigeldes.<br />
13. Millekski edasiviivaks sobiks siia üks rahvatarkuse<br />
modifi katsioon, et kes aeglaselt sõuab, see<br />
jääb jalgu…Nii et andkem ainult tuld!<br />
MÄRT KÕLLI<br />
haldusjuht<br />
1. Miilitsaks, onu Stjopaks.<br />
2. Riddick Bowe<br />
3. Korter vanalinnas<br />
4. Kesk-Aafrika Vabariik<br />
5. Vilniuse Sapiegos Ligonine.<br />
Naer.<br />
6. Haiglate ühendamise<br />
päev saab olema.<br />
7. Naeratustest<br />
8. Potentsiaal<br />
9. Vetšnõi kaif x 3<br />
10. Meniski vigastamine<br />
11. Kojamehe naine<br />
12. Jalgpall, korvpall, Wegner, Ernie,<br />
Metallica ja jäähoki<br />
13. Kas rasedustesti küsimused olid rasked?<br />
DR GENNADI TIMBERG<br />
ravijuht<br />
1. Arstiks!<br />
2. Erinevatel elupeerioodidel<br />
on eeskujud muutunud.<br />
Näiteks kooliea unistuste eeskujud<br />
olid – Beatles.<br />
3. Et mu soovid täituksid.<br />
4. Polegi<br />
5. Minu lapsepõlvekodu.<br />
Enda arvates elasin siis muretult.<br />
6. Ilmselt pole veel saabunud.<br />
7. Teineteise mõistmisest inimsuhete<br />
tasandil.<br />
8. Et on olemas head töötajad, kes on<br />
hingega MEIE HAIGLALE truud.<br />
9. Meditsiin, perekond, olla vaba.<br />
10. Jätan selle enda teada.<br />
11. Tao lood<br />
12. Idamaade võitluskunstid, jooga ja<br />
muusika.<br />
13. Loomulikult meditsiinist.<br />
7
Nordea N d<br />
- Sinu kindel partner fi nantsasjades<br />
Finantspartneri valik on oluline otsus, mille langetamiseks tuleb kaaluda mitmeid erinevaid aspekte.<br />
Milline on Sinu kodupanga taust, milliseid väärtusi ta kannab ja millistest põhimõtetest lähtub?<br />
Viimastel aastatel on Nordea Eestis jõuliselt arendanud oma teenuseid: käivitasime uue Internetipanga ja<br />
pensionifondid, oleme tugevdanud oma privaatpangandust ning laiendanud sularahaautomaatide võrku.<br />
Universaalpangana pakume kõiki igapäevaseks arveldamiseks vajaminevaid pangatooteid ja -teenuseid.<br />
Neile lisanduvad põnevad investeerimisvõimalused fondidesse, laenud, liising, garantiid ning<br />
dokumentaalmaksed.<br />
Meie deebet- ja krediitkaarte saab kasutada maksmiseks ja sularaha väljavõtmiseks nii Eestis kui<br />
välismaal.<br />
Eestis tegutseva ettevõttena kanname vastutust ühiskonna ees toetades kohalikku kultuuri (Nargen<br />
Festival) ja sporti (olümpiavõitja Gerd Kanter), sh noortesporti (koostöös EV Presidendi Kantseleiga<br />
anname välja noore sportlase stipendiumi). Kõigile huvilistele pakume harivat majandusteemalist<br />
lugemisvara Nordea online-majandusportaalis www.majandaja.ee<br />
Miks valida Nordea?<br />
- Usaldusväärne ja kindel pank<br />
- Suurim Põhjamaades, kindlaim Eestis<br />
- Pikaajaline kogemus pangandusturul<br />
- Personaalne teenindus<br />
- Soodustused erinevatele toodetele ja teenustele<br />
Soodustuste pakett LTKH töötajatele<br />
Oma headele koostööpartneritele on Nordea Pank välja töötanud parima soodustuste paketi. Soovime<br />
olla oma suurklientide töötajate jaoks head pikaajalised nõustavad partnerid, kes aeg-ajalt üllatavad väga<br />
heade pakkumistega ning tuleksid kliendile lähemale ehk külastaksid töötajaid ettevõttes kohapeal.<br />
<strong>Lääne</strong> - <strong>Tallinna</strong> <strong>Keskhaigla</strong> töötajate paketiga on mitmed igapäevased pangandustooted ja –teenused<br />
soodsamad. Lisaks madalad krediitkaardi intressid ja paremad võimalused hoiustamiseks. Samuti<br />
laienevad soodustused eluasemelaenu lepingutasudele.<br />
Pakkumisest saad osa, kui broneerid kohtumise telefonil 1772 või partner@nordea.com<br />
Põhjamaade suurima panga Nordea on oma fi nantspartneriks valinud umbes 10 miljonit klienti ja enam<br />
kui 5,9 miljonit e-klienti – need on arvud, mis on tõestus panga usaldusväärsusest.<br />
Nordea – Suurim Põhjamaades, kindlaim Eestis!
Change language