You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong><br />
Hoia see juhend alles!
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
SISUKORD<br />
Aiatöö virgutab 3<br />
Muuda muld viljakaks 4–5<br />
• Lupjamine parandab taimede kasvutingimusi<br />
• Looduslik väetamine hooldab pinnast<br />
Multifunktsionaalne koorekate 6<br />
Aiamaa rõdul või terrassil 7<br />
Looduslik, vastupidav muru 8–9<br />
• Muruplatsi rajamine<br />
• Talvekahjustuste paikamine on lihtne<br />
• Muru jaoks oma eriväetis<br />
• Probleemiks sammaldunud muru?<br />
Suvelillede värvikirevus 10–11<br />
• Baasväetamine on lihtne<br />
Püsikute lõõm 12–13<br />
• Püsikuid on kerge hooldada<br />
• Istuta uusi püsikurühmi<br />
Rohelust aeda aastaringselt 14-15<br />
• Paranda okaspuude kasvupinnast<br />
• Kaitse kevadpäikese eest!<br />
Maitsev saak kasvuhoonest 16–17<br />
• Kasvuhoone sügishooldus<br />
Ökoloogiline köögiviljaaed 18–19<br />
Viljapuudest rõõmu ja kasu 20–21<br />
• Istuta sooja kohta<br />
• Saaki kandvate puude väetamine<br />
• Viljapuude lõikamine<br />
Magusad maasikad koduaiast 22–23<br />
• Tee oma maasikamaa<br />
Kompostimisega saab väärtuslikku maaparandusainet 24–27<br />
• Kogu aiamaa toitained komposti kokku<br />
• Majapidamisjäätmeid kompostitakse soojuskompostris<br />
Tooted 27–33<br />
• Looduslikud väetised ja toitained<br />
• Mullatooted ja maaparandusained<br />
• Kompostrid, kompostkäimlad, pesuveefilter ja kompostimistarvikud<br />
Väetiste annustamine 34–35<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
24<br />
3<br />
22<br />
7<br />
16<br />
10<br />
12
Aed pakub toitu kõigile meeltele. Eri värvid,<br />
lõhnad, vormid, veevulin, muld sõrmede all<br />
ja värske saagi mekkimine inspireerib, lõõgastab<br />
ja annab jõudu. Lilleilu ja saagi oma<br />
kätega kasvatamine pakub ka õnnestumisrõõmu<br />
ja võimalust vastukaaluks argiaskeldustele<br />
hetkeks aeg maha võtta. Lõõgastav<br />
aialapp mahub isegi tillukesele rõdule.<br />
Ilusad ja terved taimed, puhas elukeskkond<br />
ja loodusvarade säästlik kasutamine<br />
on tänapäeva aiatrendid ning kõik see<br />
eeldab looduslähedast aiapidamist. Biolan<br />
www.biolan.fi<br />
Aiatöö virgutab<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
ongi juba 35 aastat harrastusaednike tarbeks<br />
välja töötanud looduslikke väetisi,<br />
kasvualuseid, maaparandusaineid ja taimehooldustooteid.<br />
Käesolevasse raamatukesse on kogutud<br />
mitmekülgset teavet kõigi aiandushuviliste<br />
jaoks. Peale selle on meie uuendatud veebilehelt<br />
www.biolan.com võimalik leida kiiresti<br />
teavet koduaia hooldamise, aktuaalsete<br />
aia- ja toataimedega seotud probleemide<br />
kohta ning tooteinfot kompostrite, kuivkäimlate<br />
ja reoveekäitlusseadmete kohta.
Eriliste maaparandusvõtetega püütakse<br />
anda mulla mikroorganismidele ja samas<br />
ka taimedele elujõudu. Tihedat mulda kobestatakse<br />
ning viljatutele ja kiiresti kuivavatele<br />
muldadele lisatakse niiskust ja toitaineid<br />
siduvat mullasegu.<br />
Lahjade liivmuldade, samuti savimuldade<br />
puhul kasutatakse maaparanduseks väetatud<br />
ja lubjatud <strong>Biolani</strong> Kasvuturvast.<br />
Kasvuturvas tõstab mulla huumusesisaldust<br />
ja parandab sellega mulla omadusi.<br />
Liivmuldadele lisab turvas ka toitaine- ja<br />
veesiduvusvõimet. Kevadiste mullatööde<br />
ajal pannakse kasvuturvast 100–200<br />
liitrit 10 m 2 kohta ja pinnas kobestatakse.<br />
Maaparanduse mõju on kestvam,<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Muuda muld viljakaks<br />
kui kasutada Aiamaa Musta Mulda, mis<br />
sisaldab ka raskemaid koostisaineid,<br />
näiteks savi ja kompostitud puukoort.<br />
Hea maaparandusvahend on ka valmis või<br />
poolvalmis kompost, kompostmulla kohta<br />
loe lähemalt lehekülgedelt 24–27.<br />
www.biolan.fi<br />
Looduslik väetamine<br />
hooldab pinnast<br />
Tasakaalustatud kasvamiseks vajavad taimed<br />
palju toitaineid. Väetised on vajalikud<br />
selleks, et kompenseerida toitaineid, mis<br />
saagikoristuse ja lehtede riisumisega mullast<br />
kaovad.<br />
www.biolan.com
Looduslikud väetised on peamiselt pärit nii<br />
looma- kui ka taimeriigist ja sisaldavad enamasti<br />
kõiki taimedele vajaminevaid toitaineid.<br />
Looduslike väetiste eeliseks on see,<br />
et nad elavdavad mulla mikroorganismide<br />
tegevust ja parandavad seega kasvupinnase<br />
ehitust. Vaid osa looduslikes väetistes<br />
sisalduvatest toitainetest on lahustuvad;<br />
põhiosa toitainetest muutub taimedele<br />
kättesaadavaks kasvuperioodi käigus mulla<br />
mikroorganismide abil. Seepärast on toitainete<br />
ärauhtumise oht väiksem kui kunstväetiste<br />
puhul.<br />
Baasväetamisega saab tõsta väheviljaka<br />
aiamaa toitainetaset paljudeks aastateks.<br />
Baasväetamine tehakse enne mitmeaastaste<br />
taimede istutamist ning muru külvamist,<br />
kehvas seisukorras oleva pinnase maaparanduse<br />
ajal ja looduslähedase maaviljeluse<br />
algetapis. Baasväetamiseks võib kasutada<br />
vaid pikaajalise toimega väetisi, nagu<br />
<strong>Biolani</strong> Köögiviljaväetis või Loodusväetis.<br />
Sobiv kogus on 30–60 liitrit/100 m 2 .<br />
KÜSIMUS<br />
VIHJE: Mulla huumusesisaldust<br />
saab suurendada ka regulaarse<br />
looduslike väetiste lisamisega.<br />
Üks 25 l kott <strong>Biolani</strong><br />
Loodusväetist annab pinnasele<br />
sama palju orgaanilist ainet kui<br />
200 liitrit kasvuturvast.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Kevadiseks väetamiseks kasutatakse<br />
lämmastikku sisaldavaid väetisi, näiteks<br />
<strong>Biolani</strong> Köögiviljaväetist või Loodusväetist.<br />
Mitmeaastaste taimede turvalise talvitumise<br />
huvides antakse taimedele augustis looduslikku<br />
<strong>Biolani</strong> Istutus- ja Sügisväetist.<br />
Suunised eri taimede väetamise kohta on<br />
esitatud lk 34–35.<br />
Mis on huumus?<br />
Huumus on mulla orgaaniline komponent, mis muudab toore mineraalpinnase viljakandvaks mullaks.<br />
Huumuse koostisse kuuluvad ained on pinnases vastupidavad ja pikaajalise mõjuga, kuid mitte igavesed.<br />
Taimede jäänused ja orgaanilised väetised annavad mullale uut huumuse toorainet.<br />
Mis hoiab mulla õhulisena?<br />
Huumusrikas muld on kohev ja vastupidava struktuuriga, tänu millele saavad taimede juured hapnikku.<br />
Hoolitsedes mulla eest maaparanduslike võtetega, hoolitsetakse ka mullas elavate organismide<br />
eest. Kasutades regulaarselt orgaanilisi väetisi, toidetakse huumusega mullas elutsevaid kasulikke<br />
mikroobe ja vihmausse, kes pidevalt mulda kobestavad. Orgaaniliste katete kasutamine aitab<br />
samuti mulda õhulisena hoida.
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Multifunktsionaalne koorekate<br />
Koorekatted parandavad taimede kasvukeskkonda<br />
ja hõlbustavad harrastusaedniku tööd,<br />
vähendades nii rohimis- kui ka kastmisvajadust.<br />
Koorekatte all elavneb pinnases elutsevate<br />
mikroorganismide tegevus ja tänu sellele<br />
muutub muld kobestatumaks. Kuna juurtele<br />
meeldib õhurikas muld, kasvavad taimed koorekattega<br />
kaetud aladel jõudsamalt. Orgaanilised<br />
katteained, nagu <strong>Biolani</strong> Koorekate,<br />
kasvatavad pinnase huumusekihti ja muudavad<br />
maa viljakamaks.<br />
Koorekate on looduslik katteaine, mis sobib<br />
maapinna katmiseks puude ja põõsaste juures.<br />
Viljapuu- ja marjapõõsaaias ning peenramaal<br />
kaitseb koorekate maapinda, takistab mulla<br />
roiskumist vihma ajal ning hoiab viljad puhtana.<br />
Koorekatet võib kasutada ka hõlpsasti<br />
hooldatavate jalgradade ja teede rajamiseks<br />
aiamaale.<br />
Enne koorekatte laotamist puhastatakse<br />
pinnas hoolikalt umbrohust. Uute istikute<br />
ümbrus on mõttekas katta koorekattega<br />
kohe pärast taimede istutamist. Sobiv kattekihi<br />
paksus on kuni 5 cm, see kaitseb mullapinda<br />
ja ei lase umbrohul idaneda. Paksema,<br />
10–15 cm koorekattekihiga on võimalik<br />
takistada ka risoomi abil paljunevate<br />
mitmeaastaste umbrohutaimede kasvu.<br />
Enne koorekatte laotamist pinnas väetatakse.<br />
Maapinnal koorekate laguneb pikkamisi<br />
ja moodustab uue huumusekihi. Lagunedes<br />
kulutab koorekate mingil määral pinnase<br />
lämmastikuvarusid, seepärast on vajalik lisaväetamine.<br />
Koorekatte lagunemisel kuluva<br />
lämmastiku taastamiseks piisab 1,5 liitrist<br />
<strong>Biolani</strong> Loodusväetisest 10 m 2 kohta.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com
Rõdule, terrassile ja siseõuele mahub<br />
miniaed, mis pakub silmailu, lõhna- ja<br />
maitseelamusi.<br />
Päikeselõõsas rippuvate taimekastide ja<br />
amplite muld pannakse tõsisele proovile,<br />
sest taimede veevajadus on suur. Muld peaks<br />
koguma vett tagavaraks ja teisest küljest ka<br />
pärast kuivamist hästi vett imama. <strong>Biolani</strong><br />
Suvelillede Muld sisaldab purustatud kergkruusa,<br />
tänu millele on mulla struktuur kerge<br />
ja õhuline. Ka pärast kuivamist imab muld<br />
hästi vett ja niiskub ühtlaselt.<br />
<strong>Biolani</strong> Rõdupeenar on stiilne uudistoode –<br />
punutud korv ja looduslik, just rõdutaimedele<br />
mõeldud muld. Rõdupeenral saab vähese vaevaga<br />
kasvatada väiksemaid juurvilju, salatit,<br />
maitsetaimi ja lilli. Taimi võib nii istutada kui<br />
ka külvata otse <strong>Biolani</strong> Rõdupeenra mulda.<br />
Rõdupeenra muld on väetatud põhiväetistega<br />
ja sisaldab palju pikatoimelisi toitaineid.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
Aiamaa rõdul või terrassil<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Ka rikkalikult toitaineid sisaldavaid muldasid<br />
tuleb väetada, et rõdutaimed kasvaksid ja õitseksid<br />
kogu suve. Hooldusväetamiseks sobib<br />
<strong>Biolani</strong> Looduslik Toitevedelik igal kastmiskorral<br />
ning aluspinnase väetamiseks <strong>Biolani</strong><br />
Loodusväetis.<br />
Kui soovite rõdul kasvatada selliseid palju toitaineid<br />
vajavaid aedvilju nagu tomat, kurk või<br />
kõrvits, kasutage istutamiseks valmis <strong>Biolani</strong><br />
Kasvukotti. Kott sisaldab kergelt põhiväetisega<br />
väetatud aluspinnaseosa ja eraldi lisaväetise<br />
osa, millest piisab kolmele taimele<br />
kogu suveks. Lisaväetamine ei ole vajalik.<br />
Kastmiseks kasutatakse ainult vett.<br />
KÜSIMUS<br />
Kuidas rajada aeda lillepottidesse?<br />
Taimevalik sõltub pottide asukohast. Lõunasse avatud kasvukoht sobib kuuma päikesepaistet armastavatele<br />
taimedele ning põhjapoolses või muidu hämaramas kohas kasvavad taimed omakorda<br />
peavad end hästi tundma vähese valguse tingimustes. Potid on mõttekam paigutada gruppidesse,<br />
mitte hajutada siia-sinna rõdu või terrassi mööda laiali. Üheaastaste taimede pottide, amplite<br />
ja rõdukastide mulda vahetatakse igal aastal. Kui kasutada taimegruppidele mõeldud erimulda,<br />
<strong>Biolani</strong> Suvelillede Mulda, ei ole anuma põhja vaja eraldi kuivendust paigutada, sest muld sisaldab<br />
imavust suurendavat kergkruusapuru. Seesama muld sobib ka mitmeaastastele potitaimedele. Kui<br />
aga istutada pottidesse minipõõsaid või -okaspuid või rododendroneid – taimi, mis armastavad happelist<br />
kasvualust – on parim kasvualus <strong>Biolani</strong> Rodo- ja Okaspuumuld. Potitaimede väetamise kohta<br />
on rohkem teavet leheküljel 11.
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Looduslik, vastupidav muru<br />
Muruplatsi rajamine<br />
Plaanitav muruplats kraavitatakse ja mullapind<br />
tasandatakse nii, et selles ei oleks<br />
vett koguvaid lohke. Enne muruseemne<br />
külvamist muld lubjatakse ja väetatakse.<br />
Lubi parandab mulla ehitust ja muudab<br />
toitained murutaimedele kättesaadavaks.<br />
Baaslupjamiseks kasutatakse kiiretoimelist<br />
<strong>Biolani</strong> Aialupja, olenevalt pinnase<br />
happelisusest, 40–100 kg 100 m 2 kohta.<br />
Sobiv kogus baasväetamiseks on 20–40<br />
liitrit <strong>Biolani</strong> Muruväetist 100 m 2 kohta.<br />
Lupjamis- ja väetamisvajaduse väljaselgitamiseks<br />
võib muru viljakust enne muruplatsi<br />
rajamist kontrollida. Kui uue muruplatsi tegemisel<br />
kasutatakse kasvualuseks <strong>Biolani</strong><br />
Murumulda, siis pole erilist baasväetamist<br />
või -lupjamist vaja. Muruplatsi pind tasandatakse,<br />
rehitsetakse ja rullitakse enne<br />
muruseemne külvamist. Parim külviaeg on<br />
mais ja juuni alguses, kui pinnases on veel<br />
loomulikku niiskust. Muru võib külvata ka sügisel,<br />
augustist kuni septembri keskpaigani,<br />
siis jõuab muru tärgata enne talvekülmasid.<br />
Seemned külvatakse ristuvate lõikudena üle<br />
muruplatsi. Seemneid kulub umbes 2–3 kg<br />
100 m 2 kohta. Pärast külvamist kaetakse<br />
seemned kergelt rehitsedes mullaga ja plats<br />
rullitakse üle.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com
KÜSIMUS<br />
Talvekahjustuste<br />
paikamine on lihtne<br />
Sobiv aeg muru paikamiseks on kevadel.<br />
Paigatavatelt kohtadelt kooritakse pinnas<br />
ja peale laotatakse 1–2 cm paksune kiht<br />
<strong>Biolani</strong> Murumulda. Mulla pind tasandatakse<br />
rehaga. Seejärel külvatakse seemned<br />
ja rehitsetakse kergelt pinnamulla sisse.<br />
Muld tihendatakse ja külvi kastetakse, kuni<br />
seemned on idanema hakanud.<br />
Muru jaoks oma eriväetis<br />
Väetamisvajadus sõltub muru kasutuseesmärgist<br />
ja niitmistihedusest. Kui muru<br />
niidetakse regulaarselt ja niitmisjäätmed<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
on lühikesed, võib need jätta koristamata.<br />
Niitmisjäätmetest satuvad toitained lagunemise<br />
tulemusena taas mulda. Sellisel juhul<br />
piisab ühekordsest väetamisest <strong>Biolani</strong><br />
Muruväetisega, millel on pikaajaline toime.<br />
Muruväetist antakse kevadel uue kasvuperioodi<br />
alguses 2,5 liitrit 10 m 2 kohta. Juhul<br />
kui niitmisjäätmed ära koristatakse, siis antakse<br />
murule suvel veel lisaks Muruväetist<br />
0,5–1 liitrit 10 m 2 kohta. Kuna Muruväetis<br />
sisaldab lupja, siis ei ole eraldi hoolduslupjamist<br />
vaja teha.<br />
Probleemiks sammaldunud<br />
muru?<br />
Sammal ei suuda võistelda terve ja hästi<br />
kasvava muruga. Tavaliselt on muru sammaldumise<br />
põhjuseks see, et muld muutub<br />
liiga tihedaks, nii et murutaimede juured<br />
ei saa piisavalt hapnikku. Liiga tihedaks<br />
muutunud muru kasvu saab elavdada erilise<br />
kattekihiga. Mineraalmuldadele, nagu<br />
savi- ja liivapõhjalised muruplatsid, sobib<br />
kõige paremini kattekihiks valmis spetsiaalsegu<br />
<strong>Biolani</strong> Murumuld. Huumusrikkal<br />
aluspinnasel võib kasutada väetatud liivkatet:<br />
sega 100 liitrit liiva 2 liitri <strong>Biolani</strong><br />
Muruväetisega. Katet puistatakse umbes<br />
1 cm paksune kiht lühikeseks lõigatud murule.<br />
Katte all elavneb mikroorganismide<br />
elutegevus, selle tulemusel paraneb mulla<br />
koostis ja õhuvahetus, samuti tugevneb<br />
juurestik.<br />
Miks tuleks niitmisvajaduse kasvades vana muru väetada?<br />
Väetatud, hoogsalt kasvav tihe muru suudab edukalt võidelda sambla ja umbrohuga. <strong>Biolani</strong> Muruväetis<br />
sisaldab aeglaselt lagunevat lämmastikku, mis vabaneb taimedele vähehaaval kogu suve jooksul.<br />
Nii ei muuda see kasvu liiga lopsakaks.<br />
Kas on olemas lõhnatuid orgaanilisi väetisi?<br />
Orgaaniliste väetiste lehk tekib nende toorainest ja seetõttu on keeruline muuta neid täiesti lõhnavabaks.<br />
Samas kaob lõhn tavaliselt kiiresti, kui segada väetist mullaga ja kasta pinnast kohe pärast<br />
väetamist. Mulda tasub kasta kohe pärast muruväetise laotamist, siis hakkab see ka kohe mõjuma.<br />
<strong>Biolani</strong> orgaanilistest väetistest on Istutus- ja Sügisväetis peaaegu lõhnatu.
10<br />
Rühmataimed õitsevad kogu suve ja neid<br />
võib istutada rõdukastidesse, lillepottidesse,<br />
amplitesse ning peenrale mitmeaastaste<br />
taimede vahele. Suvelillede hooldamine<br />
on lihtne, kui vastavasse kasvukohta on valitud<br />
õiged taimed ja peetakse meeles neid<br />
regulaarselt kasta ja väetada.<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Suvelillede värvikirevus<br />
www.biolan.fi<br />
Baasväetamine on lihtne<br />
Istutusnõu peab olema piisavalt suur, et<br />
taimedel oleks ruumi, samas väheneb ka<br />
kastmisvajadus. Enne lillenõu täitmist<br />
kontrollitakse, kas põhjas on augud üleliigse<br />
vee äravooluks. Kui kasutatakse<br />
www.biolan.com
www.biolan.fi<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Päikest vajavad: Vähene valgus meeldib: Sügiskülma taluvad:<br />
Põõsas-hõbekakar Sultani balsamiin Dekoratiivkapsas<br />
Ogaline lantaan Dekoratiivkapsas Südajas suutera<br />
Eckloni kuldkakar Südajas suutera Vilt-ristrohi<br />
Petuunia Aedkohhia Gasaania<br />
Gasaania Begoonia Luuderohi<br />
Käokuld Daalia Nelk<br />
Kivikilbik Võõrasema Kannike<br />
Pelargoon Riitsinus Sinine tiiviklill<br />
Raudürt Fuksia Ripp-petuunia<br />
rühmataimedele loodud erimulda, <strong>Biolani</strong><br />
Suvelillede Mulda, siis erilist äravooluteed<br />
nõu põhjas pole vaja, sest muld juba iseenesest<br />
sisaldab õhulisust andvat kergkruusapuru.<br />
Istutusanum täidetakse mullaga<br />
nii, et pinnale jääb piisavalt ruumi kastmiseks.<br />
Taimede vahele tehakse augud, kuhu<br />
raputatakse väikeste hunnikutena <strong>Biolani</strong><br />
Loodusväetist. Kui taimed istutatakse kahte<br />
ritta, on kõige lihtsam paigutada väetis<br />
taimeridade vahele ühisesse vakku. Sobiv<br />
kogus on üle 10-liitristesse anumatesse<br />
kokku 1–1,5 liitrit, väiksematesse 0,5–1<br />
liitrit. Väetisegraanulid kaetakse mullaga.<br />
Varuväetisest vabaneb piisavalt toitaineid<br />
kogu kasvuperioodiks, nii et kastmiseks kasutatakse<br />
puhast vett.<br />
Kui kasvualusele ei lisata baasväetist, siis<br />
tuleb isegi toitaineterikast mulda lisaväetada,<br />
selleks et taimed jaksaksid õitseda<br />
suvi läbi. Lisaväetiseks sobib kastmisvette<br />
segatav <strong>Biolani</strong> Looduslik Toitevedelik,<br />
mida pannakse 1 dl 10 liitri vee kohta.<br />
Külvates seemned otse kasvukohta, saab<br />
suve lõpul nautida ülevat värvikirkust.<br />
KÜSIMUS<br />
Külvatavatele lilledele valitakse päikeseline<br />
kasvukoht ja koheva mullaga peenar.<br />
Vajaduse korral parandatakse mulla omadusi<br />
toitaineterikka <strong>Biolani</strong> Aiamaa Musta<br />
Mullaga.<br />
VIHJE: Külviks hangitakse uued<br />
kasvuanumad või desinfitseeritakse<br />
kasutatud potid ja külvirestid<br />
hoolikalt enne uut kasutuskorda.<br />
Milline on kõige parem muld külviks ja taimede ettekasvatamiseks?<br />
Väikestesse pottidesse ja külvirestidesse sobib külvialuseks kõige paremini peeneteraline, liiva sisaldav<br />
<strong>Biolani</strong> Külvi- ja Pikeerimismuld. Suurema läbimõõduga külvianumates võib kasutada koredamat<br />
kasvualust, näiteks väetatud ja lubjatud <strong>Biolani</strong> Kasvuturvast. Taimekasvatuses on kindlam kasutada<br />
ostetud mulda kui koduseid segusid, sest pakendatud kasvualustel on ranged kvaliteedistandardid.<br />
11
1<br />
Püsikud on mitmeaastased rohttaimede<br />
hulka kuuluvad dekoratiivtaimed, mille<br />
nõudmised kasvutingimuste suhtes on<br />
väga erinevad. Osa liike on kohastunud<br />
elama kuivades ja päikeseküllastes kiviktaimlates,<br />
osa vajab paksu mullakihti ja<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Püsikute lõõm<br />
toitainerikast kasvualust. Taimi valides<br />
tuleb arvesse võtta iga taime erivajadusi.<br />
Varjulisest õuest ei saa teha päikselist<br />
aeda, ent savisest lillepeenrast saab uue<br />
mulla ja maaparandamisvõtete abil püsikutele<br />
hea kasvukoha.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com
Püsikuid on kerge hooldada<br />
Kevadel puhastatakse püsikute peenar kuivanud<br />
vartest ja umbrohust. Kui taimed hakkavad<br />
kasvama, väetatakse peenart <strong>Biolani</strong><br />
Köögiviljaväetisega või Loodusväetisega<br />
(2–3 liitrit/10 m 2 ). Väetisegraanulid kaetakse<br />
õhukese Aiamaa Musta Mulla kihiga või<br />
rehitsetakse ettevaatlikult pinnasesse.<br />
Taimede pritsimine merevetikalahusega<br />
kord kuus tugevdab taimede vastupanuvõimet<br />
muu hulgas ka kuivusele ja taimehaigustele.<br />
Härmatise suhtes tundlikke<br />
püsikuid, näiteks aedflokse, pritsitakse<br />
regulaarselt merevetikalahusega. Augustis<br />
väetatakse püsikuid <strong>Biolani</strong> Istutus- ja<br />
Sügisväetisega.<br />
Sügisel lõigatakse püsiktaimede kuivanud<br />
lehed ära. Õõnsa varrega püsikuid (näiteks<br />
pojeng, kukekannus, murtudsüda, käoking<br />
ja kirjuliilia) lõigatakse alles kevadel, et nad<br />
talvituksid paremini. Tavalisemad püsiktaimed<br />
ei vaja erilist talvekaitset; seevastu<br />
on kaitse vajalik noortele ja kiviktaimla<br />
taimedele. Kõige parem kaitse külma eest<br />
on lumi ja kuuseokste panemisega peenrale<br />
saab lume kuhjumisele kaasa aidata.<br />
Kevadel, kui lumi on sulanud, aga öösiti on<br />
veel pakast, võivad kuuseokstega kaitsmist<br />
vajada murtudsüda, rohtlaliilia, kuningliilia<br />
ja hobukastanilehine rodgersia.<br />
Istuta uusi püsikurühmi<br />
Püsikuid võib jagada ja istutada nii kevadel<br />
kui ka sügisel. Potitaimi võib istutada<br />
kogu kasvuperioodi vältel, kuid kesksuvel<br />
KÜSIMUS<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
ümber istutatud taimi tuleb regulaarselt<br />
kasta. Püsiktaimede peenart lubjatakse<br />
selle rajamisel. Enamikule püsikutele sobiv<br />
pH on umbes 6,5. Peenar rajatakse<br />
nii, et vesi voolaks taimevarte ümbert ära.<br />
Kasvualuse sügavus vaheldub liigiti: suurtel<br />
püsikutel peab kasvualuse sügavus olema<br />
vähemalt 50 cm, keskmise suurusega ja lühikeste<br />
juurtega liikidel 30–40 cm, samas<br />
kui kiviktaimla- ja peenraäärepüsikutele piisab<br />
10–20 cm mullakihist. Istutatavaid taimi<br />
kastetakse enne istutamist korralikult.<br />
Potis kasvanud taimed võetakse potist<br />
välja, kuid juurepall hoitakse ühes tükis.<br />
Taimed istutatakse nii, et juurepall ei jääks<br />
nähtavale – selle peale pannakse 1–2 cm<br />
paksune kiht mulda. Taimed seotakse tihedalt<br />
kasvupinnasega, kastes neid pärast<br />
istutamist rohke veega. Vett antakse 5 liitrit<br />
istiku kohta. Pärast kastmist lisatakse<br />
mulda nii palju, et taimede juured ei jääks<br />
nähtavale.<br />
Mis on huumus?<br />
Huumus on mulla orgaaniline komponent, mis muudab toore mineraalpinnase viljakandvaks mullaks.<br />
Huumuse koostisse kuuluvad ained on pinnases vastupidavad ja pikaajalise mõjuga, kuid mitte igavesed.<br />
Taimede jäänused ja orgaanilised väetised annavad mullale uut huumuse toorainet.<br />
1
1<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Rohelust aeda aastaringselt<br />
Igihaljad taimed lisavad aiale rohelust ja<br />
kaitsevad seda ka siis, kui muud taimed on<br />
närbunud. Koduõuede igihaljad taimed on<br />
muu hulgas okaspuud ja rododendronid.<br />
Okaspuude nõudmised kasvukoha suhtes<br />
on üsna erinevad. Kuiv pinnas sobib kadakale,<br />
männile ja mägimännile. Niiskemat kasvupinda<br />
vajavad kuused, nulud, seedermännid,<br />
elupuud ja jugapuud. Rododendronid<br />
istutatakse maja põhjapoolsele küljele või<br />
okaspuude varju.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com
KÜSIMUS<br />
Paranda okaspuude<br />
kasvupinnast<br />
Rododendronitele ja peaaegu kõikidele<br />
okaspuudele meeldib happeline muld,<br />
mille pH on 5–5,5. Õrnemad igihaljad taimed<br />
vajavad õhulist ja toitaineterikast kasvualust,<br />
mis suudab varuda vett. Selline<br />
spetsiaalne kasvualus on <strong>Biolani</strong> Rodo- ja<br />
Okaspuumuld. Hea aeg istutamiseks on<br />
kevad, sest siis jõuavad taimed enne talve<br />
tulekut juurduda. Taimed istutatakse<br />
samale sügavusele, milles nad kasvasid<br />
puukoolis.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Kaitse kevadpäikese eest!<br />
Okaspuudest ja rododendronitest aurub vett<br />
ka talvel. Aurumine on suurem päikselistel<br />
kasvukohtadel ja tuulise ilmaga. Rodo- ja<br />
Okaspuumuld suudab koguda taimele kasutamiseks<br />
palju vett. Rododendronite ja<br />
noorte okaspuude juured võivad siiski olla<br />
nii lähedal maapinnale, et kogu juurestikupiirkond<br />
jäätub. Jäätunud maast ei suuda<br />
taim vett omastada ja selle tulemus on<br />
koltuvad lehed ja pruunid okkad. Lumi on<br />
heaks kaitseks maapinna läbikülmumise<br />
vastu. Sügisel ehitatakse igihaljaste taimede<br />
kaitseks tugiraamid, mille peale pannakse<br />
kaitseriie või okaspuuoksad, et kaitsta<br />
taimi kevadtalvel kevadpäikese eest.<br />
Kas mitmeaastaseid taimi väetatakse istutamise käigus?<br />
Istutamise käigus võib mitmeaastastel taimedel kasutada aeglaselt lahustuvaid väetisi. <strong>Biolani</strong> Istutus-<br />
ja Sügisväetis sisaldab õiges vahekorras fosforit, kaaliumit ja mikrotoitaineid. <strong>Biolani</strong> Istutus- ja<br />
Sügisväetist laotatakse pinnase töötlemise käigus 10–25 liitrit ruutmeetri kohta. Puudele ja põõsastele<br />
võib <strong>Biolani</strong> Istutus- ja Sügisväetist lisada ka istutamise ajal otse istutusauku. Väetisegraanulid<br />
jäetakse ühtlase hunnikuna istutusaugu serva ja kaetakse mullaga enne juurepalli asetamist istutusauku.<br />
Sobiv väetisekogus on 0,5 liitrit puu või 0,2 liitrit põõsa kohta.<br />
1
1<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Maitsev saak kasvuhoonest<br />
Kodukasvuhoones võid kasvatada punapõskseid<br />
tomateid, maitsvaid kurke, salatit<br />
ja pisut erilisemaidki köögivilju oma suvisele<br />
söögilauale. Looduslikke meetodeid kasutades<br />
saad maitsva saagi.<br />
Tomati, kurgi, paprika ja teiste rikkalikult<br />
toitaineid vajavate taimede kasvuhoones<br />
kasvatamiseks on kõige lihtsam lahendus<br />
istutusvalmis <strong>Biolani</strong> Kasvukott. Selle<br />
tooraine on kore turbamuld. Kasvukotti on<br />
lisatud varuväetist, millest jätkub toitaineid<br />
kolmele taimele kogu suveks ning eraldi<br />
väetamist nad enam ei vaja. Kastmiseks<br />
kasutatakse puhast vett. Sügisel võib<br />
<strong>Biolani</strong> Kasvukoti sisu kasutada maaparanduseks<br />
aias.<br />
Väiksematele köögiviljadele, näiteks salatile<br />
ja maitsetaimedele sobiv kasvualus<br />
kasvuhoonesse on väetatud ja lubjatud<br />
<strong>Biolani</strong> Kasvuturvas. Seda kulub 15–25<br />
sentimeetrit kasvuhoone põhjale. Kui<br />
<strong>Biolani</strong> Kasvuturbast peenrasse istutatakse<br />
kasvuhoones tomatit või teisi palju<br />
toitaineid vajavaid köögivilju, lisatakse<br />
istutamise käigus hea kasvu ja küllusliku<br />
saagi tagamiseks varuväetist. Taimede<br />
vahele tehakse auk, kuhu kallatakse 0,5<br />
liitrit <strong>Biolani</strong> Loodusväetise graanuleid.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com
Lisaväetist kasutatakse vastavalt vajadusele<br />
2–3 korda kasvatamise jooksul. Ühele<br />
tomatitaimele suve jooksul vajamineva toitainekoguse<br />
saab umbes 1,5 liitrist <strong>Biolani</strong><br />
Loodusväetise graanulitest.<br />
Kasvuhoone sügishooldus<br />
Sügisel võetakse kasvuhoonest üles kõik<br />
taimejäänused. Töövahendid ja lillepotid<br />
pestakse puhtaks. Taimehaigusi tekitavate<br />
organismide ja kahjurite kindlaks hävitamiseks<br />
kasutatakse pesemisel kuuma vett<br />
või siis kastetakse töövahendid pärast pesemist<br />
keevasse vette. Kasvuhoone puhastatakse<br />
seestpoolt ning ka konstruktsiooniõnarused<br />
ja nurgad harjatakse puhtaks.<br />
Kodustes kasvuhoonetes piisab pesuvahendiks<br />
tavaliselt männivedelseebist ja<br />
kuumast veest. Välispinnad puhastatakse<br />
alles kevadel. Klaaskasvuhoone pesemiseks<br />
kasutatakse pehmet harja või survepesurit.<br />
Kui kasvuhoones on märgatud tai-<br />
KÜSIMUS<br />
VIHJE: <strong>Biolani</strong> Kasvukotis on<br />
lihtne kasvatada köögivilju<br />
rõdul, terrassil ja päikesepoolsete<br />
seinte ääres – kohtades,<br />
kus on raske rajada korralikke<br />
peenraid.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
Kuidas väetada kodus ettekasvatatavaid taimi?<br />
Pika ettekasvatusajaga taimedele, nagu tomat, paprika ja baklažaan, tasub<br />
varuväetiseks panna aeglaselt lahustuvat <strong>Biolani</strong> Loodusväetist. Kui taimedele<br />
tekivad pärast idulehti esimesed kasvulehed, pikeeritakse taimed eraldi<br />
pottidesse. Poti ühte serva tehakse põhjani ulatuv süvend, kuhu raputatakse<br />
väetisegraanulid. Väetisegraanulid kaetakse õhukese mullakihiga, et graanulite<br />
lõhn putukaid ligi ei meelitaks. Ühe 5 dl poti kohta lisatakse 0,4 dl <strong>Biolani</strong><br />
Loodusväetise graanuleid. <strong>Biolani</strong> Loodusväetisest eraldub toitaineid kogu<br />
taimede ettekasvatusperioodi jooksul ja taimede kastmiseks piisab puhtast<br />
veest. Teine võimalus on väetada taimi kogu ettekasvatusperioodi jooksul<br />
kastmisvette segatava <strong>Biolani</strong> Loodusliku Toitevedelikuga. Sobiv kogus on 1<br />
korgitäis 3 liitri vee kohta igal kastmiskorral.<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
mehaigusi, siis vahetatakse kasvualus välja.<br />
Üldiselt vahetatakse muld täielikult välja<br />
iga kolme aasta tagant. Kasutades <strong>Biolani</strong><br />
Kasvukotti, on võimalik vältida mööda maapinda<br />
levivaid taimehaigusi.<br />
1
1<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Ökoloogiline köögiviljaaed<br />
Uue peenramaa rajamiseks valitakse päikseline<br />
ja soe plats, kuhu ei kogune vesi.<br />
Päike teeb viljad maitsvamaks ja suurendab<br />
nende vitamiinisisaldust. Peenramaaks on<br />
sobilik valida tuulte eest varjatud koht, sest<br />
külmad tuuled jäätavad maad ja suvel kiirendab<br />
soe tuul maa kuivamist.<br />
Tulevaseks peenramaaks mõõdetakse välja<br />
sobiva suurusega maa-ala, millelt eemaldatakse<br />
kivid, muru ja umbrohi. Kui peenramaa<br />
tuleb muruplatsi keskele, siis on hea kasutada<br />
muru leviku tõkestamiseks murulinti.<br />
Aialubi puistatakse mulla pinnale enne<br />
kaevetöid. Happelisele pinnasele soovitame<br />
peenramaa rajamise käigus aialupja<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
VIHJE: Köögiviljadele<br />
võid kasvuperioodil<br />
lisada kastmisveele<br />
Loodusväetist.<br />
4–10 kg/100 m 2 . Tänapäeval ei soovitata<br />
aiamaa lupjamiseks kasutada tuhka, kuna<br />
see sisaldab palju raskmetalle. Maa kaevatakse<br />
umbes 20 cm sügavuselt läbi.<br />
Maaparanduse kohta loe lisa lk 4–5.<br />
Aiamaa baasväetamiseks sobib nii <strong>Biolani</strong><br />
Köögiviljaväetis kui Loodusväetis ja juurviljadele<br />
<strong>Biolani</strong> Loodusväetis Kartulile ja<br />
Juurviljadele. Muruplatsist tehtud või väga<br />
toitainevaesele peenramaale võib anda<br />
ühekordse suurema väetisekoguse. Uuele<br />
peenramaale pannakse väetist hajakülvina<br />
ja see rehitsetakse kergelt pinnasesse.<br />
Järgnevatel aastatel piisab taimede väetamisest<br />
kevadeti. Suunised taimede väetamise<br />
kohta on esitatud lehekülgedel 34–35.
Kevadel võib väetist anda kaevamistööde<br />
käigus või panna seda taimerivide alla<br />
või kõrvale kohtväetisena. Juured saavad<br />
kohtväetise kindlasti kätte. Selleks et iga<br />
taim saaks vajalikku väetist, on hea istutuskohad<br />
krundil ette planeerida. Suunised<br />
looduslike väetiste annustamise kohta on<br />
esitatud käesoleva teatmiku tagaküljel.<br />
Külvi järel mulda kastetakse ja see kaetakse<br />
kaitselooriga. Kaitseloor parandab<br />
niiskustingimusi ja soojendab maapinda.<br />
Kaitseloor takistab ka mitmete kahjurite<br />
ligipääsu taimedele (näiteks porgandi lehekirp).<br />
Taimehaiguste ja kahjurite vältimiseks<br />
ei kasvatata sama taimeliiki samal<br />
kasvukohal kaks aastat järjest.<br />
KÜSIMUS<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Kui aiamaa taimed ei ole juuli alguses piisavalt<br />
lopsakad, võib anda lisaväetisena<br />
<strong>Biolani</strong> Köögiviljaväetist või Loodusväetist<br />
(1–2 dl rivimeetri kohta) või kasta taimi väetiseveega.<br />
Väetiseveega kastmiseks lahustatakse<br />
Loodusväetise graanuleid 2,5 dl 10<br />
liitris vees ja seda lahust antakse 2–5 dl<br />
rivimeetri kohta.<br />
Kas <strong>Biolani</strong> orgaanilisi väetisi on ohutu kasutada ka söödavate taimede väetamiseks?<br />
<strong>Biolani</strong> orgaanilistes väetistes ei ole haigustekitajaid ja neid on ohutu kasutada ka toorelt söödavate<br />
taimede väetamiseks. Valmistamise käigus kuumutatakse <strong>Biolani</strong> graanulväetisi üle 80-kraadisel<br />
temperatuuril. Valmistamisprotsessis võib temperatuur tõusta hetketi isegi 500 kraadini.Vedelväetisi<br />
valmistatakse patenteeritud meetodil, viies kompostimisruumi õhku haihtuva lämmastiku tagasi<br />
vedelale kujule.<br />
1
0<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Viljapuudest rõõmu ja kasu<br />
Õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud on ilusad<br />
väikepuud, mis sobivad nii dekoratiivpuudeks<br />
kui ka vilja kandma. Looduslikult<br />
hooldatud viljapuudel kasvab maitsev ja<br />
tervislik saak värskelt söömiseks ja sissetegemiseks.<br />
Väiksele õuele sobib sihvakas<br />
kirss või ploom. Ka õunapuid on saadaval<br />
aeglase kasvuga tüvedega, nii et puud<br />
jäävad väikesekasvulisteks kääbusõunapuu-<br />
deks. Kõige vähem vajab ruumi madala-<br />
kasvuline sammasõunapuu.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
Istuta sooja kohta<br />
Viljapuud istutatakse päiksepaistelisse ja<br />
sooja kohta põhiväetisega väetatud pinnasesse.<br />
Istutusväetiseks sobib looduslik<br />
<strong>Biolani</strong> Istutus- ja Sügisväetis, mis jäetakse<br />
ühtlase hunnikuna istutusaugu serva<br />
ja kaetakse enne juurepalli auku asetamist<br />
mullaga. Sobiv väetisekogus on 0,5 liitrit<br />
puu kohta. Istutamise käigus ei tohi lisada
kiiresti imenduvaid jõuväetisi, sest need<br />
takistavad juurdumist. Taime toitainevajadus<br />
suureneb alles siis, kui ta hakkab<br />
saaki kandma. Kandvaid õunapuid väetatakse<br />
igal aastal.<br />
Saaki kandvate puude<br />
väetamine<br />
Kandvaid õunapuid väetatakse igal aastal.<br />
Kevadel, kui puud kasvama hakkavad, kasutatakse<br />
lämmastikusisaldusega väetist.<br />
<strong>Biolani</strong> Loodusväetist või <strong>Biolani</strong> Köögiviljaväetist<br />
kasutatakse 3–4 liitrit puu kohta.<br />
Puud omandavad väetist kõige paremini<br />
siis, kui juurestikualal tehakse pinnasesse<br />
raudkangiga augud ja kallatakse väetisegraanulid<br />
sinna sisse.<br />
Sügisese väetamise aeg on augusti esimesel<br />
poolel. Sügisese väetamise eesmärk<br />
on suurendada järgmise aasta õiepungade<br />
moodustumist ja parandada külmakindlust.<br />
<strong>Biolani</strong> Istutus- ja Sügisväetise sobiv kogus<br />
on 0,5–1 liitrit puu kohta.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Viljapuude lõikamine<br />
Õuna- ja pirnipuude iga-aastast hoolduslõikust<br />
tehakse kevadtalvel, kui pungad<br />
on veel puhkeseisundis. Lõikamise abil<br />
püütakse hoida puude ladvad piisavalt<br />
hõredana ja kasvatada puule häid, tugevaid<br />
oksi. Nii võib pikendada puude eluiga<br />
ja parandada puuviljade kvaliteeti. Esmalt<br />
lõigatakse kuivanud, murdunud ja üksteise<br />
vastu hõõrduvad oksad. Seejärel eemaldatakse<br />
võra sisse kasvavad oksad. Ka need<br />
oksad, mis kasvavad tüve suhtes terava<br />
nurga all, eemaldatakse, et vältida murdumist.<br />
Kirsi- ja ploomipuid lõigatakse vähem,<br />
peamiselt eemaldatakse ainult kuivanud ja<br />
vigastatud oksad. Kevadise mahlajooksu<br />
tõttu on õige aeg lõikamiseks augustis või<br />
veebruari alguses. Viljapuude kasvu on võimalik<br />
suunata ka painutamise abil. Varasuvel<br />
võib noori püstisi oksi raskuste abil<br />
või need peaaegu horisontaalasendisse<br />
sidudes painutada. Painutamine pidurdab<br />
kasvu ja saak valmib varem.<br />
VIHJE: Lisateavet õunapuude<br />
ja teiste viljapuude ning<br />
marjapõõsaste kasvatamise<br />
kohta: www.biolan.com<br />
1
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Magusad maasikad koduaiast<br />
Kevadel pärast lume sulamist on esimeseks<br />
tööks maasikataimede puhastamine.<br />
Seda tehakse näiteks elastsete piidega<br />
reha abil. Puhastamisega eemaldatakse<br />
surnud taimeosad, samuti ka nende vahel<br />
talvitunud kahjurid. Maasikamaa väetatakse<br />
uue kasvuperioodi algul looduslähedase<br />
<strong>Biolani</strong> väetisega; juhtnöörid koguste kohta<br />
on esitatud leheküljel 34.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
VIHJE: Punaseks värvitud kivid<br />
aitavad rästaid eemal hoida.<br />
Enne korjeaega nokivad linnud<br />
kive ning võivad jätta saagi<br />
valmides päris maasikad rahule.<br />
Maasikate õitsemise ajal jälgitakse õhutemperatuuri.<br />
Kui võib arvata, et öösel<br />
tuleb halla, kaetakse taimed hallakindla<br />
kaitselooriga. Päevaajaks kaitseloor eemaldatakse,<br />
et putukad pääseks tolmeldama<br />
maasikataimede õisi.<br />
Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenraid<br />
sügisväetisega, nii tekib järgmi-
se aasta õitsemisajaks rohkem õiepungi.<br />
<strong>Biolani</strong> Istutus- ja Sügisväetist pannakse<br />
2–3 liitrit 10 m 2 kohta.<br />
KÜSIMUS<br />
Tee oma maasikamaa<br />
Ideaalne kasvukoht maasikate jaoks on<br />
tuulealune nõlv, kus on niiske mullapinnas.<br />
Savipinnase omadusi parandatakse kasvuturbaga.<br />
Maasikas ei kannata seisvat vett<br />
ja seepärast talle sobivadki rohkem mäeseljandikud,<br />
mis soojenevad kevadel kiiremini.<br />
Muude aiataimedega võrreledes vajab<br />
maasikas üsna vähe väetist. Eriti tuleks<br />
vältida ohtrat lämmastikväetise kasutamist,<br />
muidu kasvatavad maasikad marjade<br />
asemel lehti. Kui maa on heas kasvukor-<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
ras, piisab enne istutamist baasväetamiseks<br />
1 liitrist <strong>Biolani</strong> Loodusväetisest või<br />
<strong>Biolani</strong> Köögiviljaväetisest 10 m 2 kohta.<br />
Muruplatsist tehtud maasikamaale või muidu<br />
kehvemale mullale antakse korralik väetisekogus,<br />
3 liitrit 10 m 2 kohta.<br />
Uuele maasikapeenrale istutatakse kontrollitud,<br />
terved taimed, millel pole taimehaigusi<br />
ega kahjureid. Istutamisel ei tohi kinni<br />
katta maasika pungi. Pungad on väiksemate<br />
leherosettide varjus, seepärast jäetakse<br />
väiksemad lehed kasvualusest kõrgemale.<br />
Pärast istutamist kastetakse taime juurdumise<br />
kiirendamiseks. Maasikataimel moodustuvad<br />
õiealgmed juba eelmise aasta<br />
augustis, seega tuleks taimed panna maha<br />
hiljemalt enne juuni lõppu.<br />
Mis kasu on sügisesest väetamisest ja millal tuleks seda teha?<br />
Maasikate, nagu ka teiste marjataimede sügiseseks väetamiseks on õige aeg kohe pärast saagikoristust<br />
ja mitte hiljem kui augustis. Sügiseseks väetamiseks kasutatakse alati selleks otstarbeks<br />
mõeldud väetist, <strong>Biolani</strong> Istutus- ja Sügisväetist, mis ei sisalda kasvu ergutavat lämmastikku. Sügisväetises<br />
sisalduv fosfor tagab järgmise aasta õiepungade arenemise ja seega rikkaliku saagi. Väetise<br />
teine tähtis komponent – kaalium – omakorda tugevdab taime rakuvedelikku, mis aitab taimel paremini<br />
talve üle elada.
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Kompostimisega saab väärtuslikku<br />
maaparandusmaterjali<br />
Aiapidamis- või köögijäätmetest tehtud valmis<br />
või poolvalmis kompost on suurepärane<br />
maaparandusmaterjal. Kompost sisaldab<br />
toitaineid, mis elavdavad mulla mikroorganismide<br />
tegevust, ja huumust, mis parandab<br />
mulla niiskusrežiimi.<br />
Kogu aiamaa toitained<br />
komposti kokku<br />
Eri jäätmetest, näiteks niidetud muru, umbrohi,<br />
taimede pealsed ja varisenud lehed,<br />
saab kompostides head mulda järgmise<br />
aasta maaparandustöödeks. Kõik aiajäätmed<br />
kogutakse õhuliseks kompostiks<br />
kokku soovitatavalt puhtasse ja kaanega<br />
kompostrisse. <strong>Biolani</strong> Aiakomposter ja<br />
Maastikukomposter Kivi sobivad aiajäätmete<br />
kompostimiseks. Aiakompostri täitmist<br />
alustatakse sellest, et pannakse põhjale<br />
kiht jämedamat materjali, näiteks oksarisu.<br />
Aias tekkivaid jäätmeid lisatakse kihtide<br />
kaupa. Iga 10–15 cm paksuse kihi vahele<br />
pannakse 5 cm kiht <strong>Biolani</strong> Komposti- ja<br />
Käimlaturvast.Kompostjäätmete kõdunemist<br />
kiirendatakse, lisades mikroorganismi-<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com
dele toiduks kas <strong>Biolani</strong> Kompostiäratajat<br />
(5 dl 100 liitri jäätmete kohta) või <strong>Biolani</strong><br />
Loodusväetise graanuleid (2,5 liitrit 100 liitri<br />
jäätmete kohta). Eriti vajavad kompostimisel<br />
lisatoit-aineid kuivad lehed, õled ja muu<br />
sarnane materjal. Kastmisega tagatakse<br />
komposti õige niiskustase. Kuivad jäätmed<br />
ei kõdune; samas võib liigniiskus takistada<br />
õhuvahetust komposti sees ja siis hakkavad<br />
jäätmed mädanema. Niiskustaseme<br />
kontrollimiseks võetakse 10–20 cm sügavuselt<br />
peotäis komposti ja pigistatakse seda<br />
rusikas. Kompostimassist peaks eralduma<br />
paar piiska vett.<br />
KÜSIMUS<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
VIHJE: Kõige mugavam on<br />
panna tühja kompostri põhja<br />
alati kiht <strong>Biolani</strong> Komposti-<br />
ja Käimlaturvast. See imab<br />
niiskust, lõhna ja hoiab<br />
kompostri puhtana.<br />
Aiakomposti hulka kuuluvad<br />
• Puulehed<br />
• Juurviljapealsed<br />
• Muruniitmisjäätmed<br />
• Hakitud oksad ja lillevarred<br />
• Kuiv umbrohi<br />
Kas kompostmulla toitainetest piisab taimede väetamiseks?<br />
Kodukompost on aias suurepärane maaparandusaine, kuid see ei ole päris väetis. Kompostmulla<br />
toitainesisaldus sõltub selle toorainetest. Aiajäätmetest saadud kompost on tavaliselt vähem toitainerikas<br />
kui olmejäätmete kompost. Kompostimine on looduslik viis viia orgaanilised lagunevad<br />
jäätmed tagasi looduslikku ringkäiku. Peale komposti oleks hea anda taimedele täiendväetisena<br />
<strong>Biolani</strong> loodusväetisi.<br />
Kas ise kompostitud mullale tuleb enne kasutamist lisada lupja?<br />
Kompostimise ajal tõuseb komposti pH tase algusetapi madalatest näitajatest keskmisel etapil juba<br />
8-9ni. Valmis kompostimassis on pH jälle langenud normaalse ehk umbes 7 lähedale. Lupja ei ole<br />
vaja kompostile lisada ühelgi etapil, kompost neutraliseerub iseenesest ja lubja rohke lisamine häiriks<br />
seda protsessi.
KÜSIMUS<br />
Majapidamisjäätmed<br />
kompostitakse<br />
soojuskompostris<br />
Soome Tööviljakuse Ühingu kodundusosakond<br />
(Työtehoseuran Kotitalousosasto) tegi<br />
kodumajapidamises aastaringseks kasutamiseks<br />
mõeldud väikekompostrite võrdluse,<br />
mille tulemused on avaldatud ajalehe<br />
Kuluttaja 2003. aasta märtsinumbris.<br />
Soojuskompostrite võrdluses hinnati kompostrite<br />
tõhusust, konstruktsiooni ja varustust,<br />
näitematerjale ja kasutusõpetusi ning<br />
kompostri kasutusomadusi. Selles testis<br />
hinnati <strong>Biolani</strong> Kiirkomposter 220 efektiivsuselt<br />
parimaks ja see on ajalehe Kuluttaja<br />
arvates parim turul saadaolevatest soojuskompostritest.<br />
<strong>Biolani</strong> Kiirkompostri tõhus soojusisolatsioon<br />
tagab kompostimisprotsessi ka külmematel<br />
aastaaegadel. Kiirkompostril on<br />
suletud põhi ning kummitihenditega varustatud<br />
kaas ning alaluuk, nii et kahjurloomade<br />
pääs kompostrisse on kindlalt tõkestatud.<br />
Kiirkompostri standardvarustuses<br />
oleva termomeetri abil on kompostimisprot-<br />
Milline on hea sidusaine kompostrisse?<br />
Hea sidusaine peaks olema piisavalt jäme ja imama hästi niiskust. Õige sidusaine mõjutab komposti<br />
küpsemiskiirust. Liiga peen aine, nagu näiteks saepuru, lihtsalt turvas, puitlaastud või kuivad lehed,<br />
ei toimi sidusainena kuigi hästi. Need pressitakse kompostis liiga kokku, mistõttu võivad tekkida<br />
niiskuse- ja lõhnaprobleemid. Tavaline oksahake ei ima niiskust ega seo lõhnu küllalt tõhusalt.<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
sessi lihtne jälgida. Kompostimine toimub<br />
normaalselt, kui kompostmassi temperatuur<br />
on 25–75 °C.<br />
Jäätmeid lisatakse kompostrisse sedamööda,<br />
kuidas neid aias või köögis tekib.<br />
Turvast lisatakse umbes kolmandik lisatud<br />
jäätmete kogusest. Eriti tähtis on katta<br />
hoolikalt liha- ja kalajäätmed, et need ei<br />
meelitaks ligi kärbseid.<br />
Kiirkompostri alaluugi kaudu saab kattekomposti<br />
võtta juba kuus nädalat pärast<br />
kompostimise algust. Kattekompost laotatakse<br />
maapinnale katteks (nagu nimigi ütleb),<br />
näiteks puude, põõsaste või püsikute<br />
juurte piirkonda. Sobiv kogus laotamiseks<br />
on 2–5 cm paksune kiht. Sügiseste kaevamistööde<br />
käigus võib poolvalmis komposti<br />
ka hõlpsalt maasse kaevata.<br />
Majapidamiskomposti hulka kuuluvad<br />
• Kõik aiajäätmed<br />
• Puu- ja juurviljade koored<br />
• Liha- ja kalajäätmed, muud toidujäätmed<br />
• Kohvi- ja teepuru koos filtritega<br />
• Pehmed ja niisked paberid<br />
• Purustatud kanamunakoored<br />
• Lemmikloomade väljaheited<br />
• Looduslikud kiud väikeste tükkidena<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com
<strong>Biolani</strong> tooted<br />
Loodusväetised<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
<strong>Biolani</strong> Loodusväetis on valmistatud kuivatatud ja granuleeritud kanasõnnikust.<br />
Sellesse on lisatud taimede mikrotoitainete omastamise<br />
tõhustamiseks adrujahu. Väetis sisaldab looduslikul kujul kõiki põhi- ja<br />
mikrotoitaineid, mida taimed vajavad. See tagab taimedele tugeva kasvu<br />
ja rikkaliku õitsemise, pakkudes samal ajal toitu ka mikroorganismidele<br />
ja vihmaussidele.<br />
Pakendi suurused: 1 l, 6 l, 10 l ja 25 l kott<br />
<strong>Biolani</strong> Muruväetises (4-1-2) on väetis ja lubi ühes graanulis. <strong>Biolani</strong><br />
Muruväetis on muruväljakutele mõeldud eriväetis, mis sisaldab vaid<br />
puhtaid looduslikke tooraineid. Toitained on orgaanilisel, peamiselt<br />
aeglase toimega kujul. Sellisel kujul ei uhu vesi toitaineid ära ning<br />
toitaineid on piisavalt, et anda murule hea kasv ja kaunis värv<br />
kogu kasvuperioodi jooksul. Kui kasutada muru hooldamisel <strong>Biolani</strong><br />
Muruväetist, siis muru ei sammaldu ning ei vaja eraldi lupjamist.<br />
Pakendi suurused: 1,5 kg karp, 10 l ämber ja 30 l kott<br />
<strong>Biolani</strong> Köögiviljaväetise (4-1-6) peamiseks tooraineks on aunas kompostitud<br />
kanasõnnik. Väetisele on kaaliumisisalduse suurendamiseks lisatud<br />
melassiekstrakti. Kaaliumilisand edendab taimede tervist ja parandab<br />
saagi kvaliteeti eelkõige juurviljadel, puuviljadel ja marjadel. <strong>Biolani</strong><br />
Köögiviljaväetist kasutades ei ole vaja eraldi hoolduslupjamist. <strong>Biolani</strong><br />
Köögiviljaväetist võib kasutada kõikide aia kultuur- ja ilutaimede väetamiseks<br />
vastavalt ettenähtud ratsioonidele. <strong>Biolani</strong> Köögiviljaväetis sobib nii<br />
kevadväetamiseks kui ka lisaväetamiseks suvel.<br />
Pakendi suurus: 1,5 kg karp<br />
<strong>Biolani</strong> Loodusväetis Kartulile ja Juurviljadele (3-1-7) on looduslik eriväetis<br />
kõrgekvaliteedilise kartuli ja juurviljade kasvatamiseks. Väetis sisaldab<br />
kõiki taimele vajalikke toitaineid. Väetisele on lisatud kartuli ja<br />
juurviljade kvaliteeti parandavat kaaliumi. Väetis on kuivatatud ja granuleeritud,<br />
seega on selle kasutamine mugav ja kerge. Loodusväetist<br />
Kartulile ja Juurviljadele võib panna otse istutusvakku.<br />
Pakendi suurus: 25 l kott<br />
<strong>Biolani</strong> Istutus- ja Sügisväetis (0-2-12) on orgaaniline, looduslik eriväetis<br />
mitmeaastaste aiataimede sügisväetamiseks. Istutus- ja Sügisväetis<br />
sisaldab sobival orgaanilisel kujul fosforit ja rohkelt kaaliumi ning mikroelemente.<br />
Väetis ei sisalda grammigi talvisele puhkeajale üleminekut häirivat<br />
lämmastikku. <strong>Biolani</strong> Istutus- ja Sügisväetis sobib ka kasutamiseks<br />
istutamise ajal ning fosfori- ja kaaliumilisandina koos teiste väetistega.<br />
Pakendi suurused: 1,5 kg karp ja 10 l ämber
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Mullatooted ja maaparandustooted<br />
<strong>Biolani</strong> Aiamaa Must Muld on väetatud mullasegu harrastusaednikele.<br />
See sobib kasutamiseks kasvualusena lillepeenardes, kasvuhoonetes<br />
ja aiamaal, kas puhtal kujul või tavalise mullaga segatult. Aiamaa Must<br />
Muld ei sisalda umbrohuseemneid ega raskmetalle.<br />
Pakendi suurus: 55 l kott<br />
<strong>Biolani</strong> Suvelillede Muld on väetatud ja lubjatud mullasegu, mis on mõeldud<br />
kasvualuseks suvelilledele ja lillegruppidele. Muld sisaldab purustatud<br />
kergkruusa, tänu millele on mulla struktuur õhuline ja kerge. Ka<br />
pärast kuivamist imab muld hästi vett ja niiskub ühtlaselt.<br />
Pakendi suurus: 24 l kott<br />
<strong>Biolani</strong> Murumuld on väetatud ja lubjatud erimullasegu muru paikamiseks<br />
ja elustamiseks ning uue õuemuruplatsi loomiseks. Muld on peeneteraline<br />
ja muru elustamisel levib see ühtlaselt murujuurte piirkonda.<br />
Lisandina kasutatud mineraalmuld tagab mulla koostise hea püsivuse ka<br />
rasketes tingimustes. Murumuld sisaldab palju rohukõrte kasvuks vajalikke<br />
pika toimeajaga toitaineid.<br />
Pakendi suurused: 50 l kott ja 2500 l suurpall<br />
<strong>Biolani</strong> Rodo- ja Okaspuumuld on väetatud erimuld happelist kasvualust<br />
nõudvatele taimedele, nagu näiteks rododendronid, okaspuud-põõsad<br />
ja põõsasmustikas. Muld sobib kasvualuseks loomulikul kujul. Rodo- ja<br />
Okaspuumuld sobib ka maaparanduseks kõikjal aias, kui mulla pH on<br />
liiga kõrge (leeliseline) ja kasvatatakse happelisemat kasvualust vajavaid<br />
taimi.<br />
Pakendi suurus: 40 l kott<br />
<strong>Biolani</strong> Rodo- ja Okaspuuturvas on väetatud, lubjata eriväetis happelist<br />
kasvualust vajavatele taimedele, nagu rododendronid, okaspuud, hortensia<br />
ja põõsasmustikas. Alusmullana suudab Rodo- ja Okaspuuturvas<br />
siduda taime jaoks rohkesti niiskust. Sobib ka kattematerjaliks puude ja<br />
põõsaste juurtele.<br />
Pakendi suurus: 80 l kott<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
<strong>Biolani</strong> Kasvuturvas on looduslikult väetatud ja lubjatud turbasegu<br />
harrastusaiapidajatele. See sobib külviks, taimekasvatuseks,<br />
lillede ja köögiviljade kasvualuseks ning maaparanduseks igal<br />
pool aias. Kasvuturbas ei ole taimehaigusi ega umbrohtu.<br />
Pakendi suurused: 45 l, 80 l kott ja 180 l, 250 l pressitud pallpakend<br />
<strong>Biolani</strong> Põhiturvas on puhas, hele turbasegu, mida pole väetatud<br />
ega lubjatud. See on loodusliku happelisusega, selles pole<br />
umbrohutaimede seemneid ega haigusetekitajaid. Põhiturvas<br />
sobib näiteks juurviljade säilitamiseks, maaparanduseks või koduloomadele<br />
alusturbaks.<br />
Pakendi suurus: 250 l pressitud pallpakend<br />
<strong>Biolani</strong> Kasvukott on koduaiapidajale mõeldud istutamiseks<br />
valmis ja looduslik kasvualus kasvuhoonesse või hoone seina<br />
äärde, mis sobib näiteks tomati, kurgi, paprika või meloni kasvatamiseks.<br />
Kott sisaldab kergelt põhiväetatud alusmullaosa ja<br />
eraldi lisaväetisega osa. Kasvukoti toitained on mõõdetud nii, et<br />
neist piisab kolmele kurgi- või tomatitaimele terveks kasvuperioodiks.<br />
Taimede hooldamine on kerge, kastmiseks kasutatakse<br />
vaid vett. Kotil on lihtne kasutusjuhend.<br />
Pakendi suurus: 70 l (sisaldab lisaväetist)<br />
Mõõtmed: 70 x 55 cm (pikkus x laius)<br />
<strong>Biolani</strong> Koorekate on puhtast okaspuu koorest valmistatud looduslik<br />
maaparandusaine. See ei sisalda mürkainete jääke ega<br />
kahjulikke kemikaale. Koorekate kaitseb mulla pinda kuivamise<br />
ja mudaseks muutumise eest, samuti tõrjub umbrohtu ja hoiab<br />
saagi puhta. Kuna koorekate kasutab lagunemisel lämmastikku,<br />
peab taimi tavalisest pisut rohkem väetama.<br />
Pakendi suurus: 50 l kott<br />
<strong>Biolani</strong> Rõdupeenar on miniaed rõdule, terrassile või aiamaale.<br />
Pakend sisaldab punutud korvi ja kasvualust, mis sobib eelkõige<br />
rõdutaimede looduslikuks kasvukeskkonnaks. Rõdupeenral<br />
saab vähese vaevaga kasvatada väiksemaid juurvilju, salatit,<br />
maitsetaimi või lilli. Taimi võib nii istutada kui ka külvata otse<br />
<strong>Biolani</strong> Rõdupeenra mulda.
0<br />
Toataim mullatooted<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
<strong>Biolani</strong> Must Muld on looduslik mullasegu toataimedele, mis<br />
sobib lillenõudesse ja rõdukastidesse. Kompostimise teel valmistatud<br />
mullasegu on väetatud orgaanilise kanasõnniku-turbakompostiga<br />
ja lubjatud magneesiumirikka lubjakivipulbriga.<br />
Must Muld on hulgaliselt kauamõjuvaid toitaineid sisaldav üldlillemuld.<br />
Pakendi suurused: 5 l, 12 l ja 24 l kott<br />
<strong>Biolani</strong> Kaktusemuld on orgaaniline erimullasegu kaktuste ja<br />
teiste õhurikast kasvualust nõudvate toataimede kasvatamiseks.<br />
See on valmistatud liivarikkast turbamullasegust, mis on<br />
väetatud kompostitud sõnnikuseguga. Kaktusemuld sisaldab<br />
suhteliselt vähe väetist ning sobib hästi ka külvipõhjaks ja pistikute<br />
juurdumiseks.<br />
Pakendi suurus: 4 l kott<br />
UUS TOODE! <strong>Biolani</strong> Külvi- ja Pikeerimismuld on eriline kasvupinnase<br />
segu külviks ja taimede pikeerimiseks. Segu on valmistatud<br />
heledast kasvuturbast, millele on lisatud liiva. Külvi- ja<br />
Pikeerimismuld on peeneteraline ja sobib seega ka väikseaugulistes<br />
istutuskastides ja pottides kasutamiseks.<br />
Pakendi suurus: 12 l kott<br />
<strong>Biolani</strong> Rohtaed on kasutusvalmis köögiviljaaiakomplekt. Pakend<br />
sisaldab seemneid, potte koos alustega ja mulda. Rohtaias saab<br />
näiteks aknalaual või rõdul kerge vaevaga kasvatada lõhnavaid<br />
maitsetaimi, võrseid ja salatit. Rohtaia muld sisaldab juba põhiväetist.<br />
Hooldusväetamisega alustatakse siis, kui taimedel on<br />
juba arenenud esimesed lehed, tavaliselt umbes kolm nädalat<br />
pärast külvi.<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
<strong>Biolani</strong> Looduslik Toitevedelik on looduslik, orgaaniline vedel<br />
toitainekontsentraat. See sobib rõdukastide, amplite, õuepottide,<br />
taimerühmade ja kogu aia väetamiseks. Väetisest saavad<br />
taimed toitaineid looduslikul kujul, nad kasvavad jõudsalt ja õitsevad<br />
rikkalikult. Vedelväetis segatakse kastmisveega: 1 korgitäis<br />
3 liitri vee kohta kõikidel kastmiskordadel. Ühest liitrisest<br />
toitevedeliku pudelist saab 100 liitrit kasutuslahust.<br />
Pakendi suurused: 1000 ml, 500 ml, 275 ml pudel<br />
<strong>Biolani</strong> Looduslik Toitepulk on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust,<br />
jahvatatud mereadrust ja muudest taimedest.<br />
See sobib kõikide toataimede looduslikuks väetamiseks.<br />
Loodusväetisepulkadest saavad taimed põhi- ja mikrotoitained<br />
looduslikul kujul. Mereadrus sisalduvad tugevatoimelised looduslikud<br />
mõjuained aitavad taimedel teisi toitaineid omandada<br />
ja parandavad nende tervist. <strong>Biolani</strong> Looduslikud Toitepulgad panevad<br />
taimed hoogsalt kasvama ja rikkalikult õitsema.<br />
Pakendi suurus: 30 tk/karp.<br />
<strong>Biolani</strong> Looduslik Toitegraanul on mõeldud toa- ja rõdutaimede<br />
looduslikuks väetamiseks. Loodusväetisegraanulitest saavad<br />
taimed põhi- ja mikroväetised looduslikul kujul. Toode on valmistatud<br />
kompostitud broilerisõnnikust, jahvatatud mereadrust ja<br />
muudest taimedest.<br />
Pakendi suurus: 0,7 l purk<br />
<strong>Biolani</strong> Mereadruekstrakt on vedel taimehooldusaine. Ta tõhustab<br />
ja tasakaalustab taimede toitainekasutust ja suurendab<br />
nende elujõudu eriti just pimedal aastaajal. Mereadruekstrakti<br />
antakse kas koos kastmisveega või siis pritsitakse sellega lehti.<br />
Mereadruekstrakt on tavalisele väetisele lisaks antav taimehooldusaine,<br />
see ei asenda tavalist väetamist (nt <strong>Biolani</strong> Looduslikku<br />
Toitevedelikku või Looduslikku Toitepulka).<br />
Taimede talvepuhkus: Lõpetage väetamine sügisel aegsasti ja<br />
vähendage taimede kastmist, andes neile sealjuures ainult mereadruekstrakti.<br />
Regulaarne pritsimine mereadruekstraktiga on<br />
oluline taime heaolu ja välimuse säilitamiseks.<br />
Pakendi suurus: 275 ml pudel<br />
1
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Kompostrid, käimlad ja kompostimisvahendid<br />
<strong>Biolani</strong> Kiirkomposter 220 on mõeldud majapidamis- ja köögijäätmete<br />
aastaringseks kompostimiseks. Tänu efektiivsele soojusisolatsioonile<br />
toimib kiirkomposter ka talvepakasega. Eripakkumisena 2 kotti Kompostija<br />
Käimlaturvast ning Kompostikobesti kauba peale.<br />
Värvivalik: roheline ja pruun. Mahutavus: 220 l. Mõõtmed: põhjapindala<br />
61 x 61 cm, kõrgus 120 cm, kaal 32 kg. Garantii: 5 a<br />
Saadaval ka 550 l mudel majaühistutele ja asutustele.<br />
<strong>Biolani</strong> Maastikukomposter Kivi on aia- ja majapidamisjäätmetele mõeldud<br />
komposter. Maastikukomposter on väga tugeva konstruktsiooniga ja<br />
ilmastikukindel. Hingedega kaas hõlbustab kompostri igapäevast kasutamist<br />
ja 11–15 mm paksune uretaanisolatsioon tõstab kompostimise<br />
efektiivsust. Värv: punane graniit.<br />
Mahutavus u 450 liitrit.<br />
Mõõtmed: 114 x 95 x 95 cm (l x k x s), kaal 19 kg<br />
<strong>Biolani</strong> Aiakomposter on mõeldud aiajäätmete kompostimiseks. Selle<br />
mahutavus on u 900 liitrit. Lisavarustusena on saadaval terasvõrgust ja<br />
alumiiniumist valmistatud põhjakorv, mis takistab näriliste pääsu kompostrisse.<br />
Värv: roheline. Mõõtmed: 154 x 92 x 106 cm<br />
(l x k x s), põhjakorvi mõõtmed: 154 x 4 x 107 cm<br />
<strong>Biolani</strong> Komposti- ja Käimlaturvas on kompostimise ja kuivkäimla sidusaine.<br />
See on valmistatud kuivatatud, peenestatud, puhtast okaspuu<br />
koorest ja turbast. Komposti- ja Käimlaturba regulaarne kasutamine kompostimisel<br />
tagab tõhusa ja lõhnatu protsessi. Pakendi suurus: 40 l kott<br />
<strong>Biolani</strong> Kompostikobestiga saab komposti segada kergelt ja selga väsitamata.<br />
Kobesti on valmistatud klaaskiududega tugevdatud PP-plastist,<br />
mistõttu see ei söövitu ega roosteta ka pikema aja jooksul. Kobesti pikkus<br />
on 910 mm.<br />
<strong>Biolani</strong> Kompostiärataja on looduslikest toorainetest valmistatud granuleeritud<br />
kompostimisaine, mis kiirendab jäätmete lagunemist toitaineterikkaks<br />
kompostmullaks. Pakendi suurus: 1,5 kg<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
<strong>Biolani</strong> Kompostkäimla on lõhnatu, puhas ja keskkonnasõbralik. See<br />
on üleni soojustatud, mis muudab kompostimise märksa tõhusamaks ja<br />
teeb võimalikuks ka köögijäätmete kompostimise. <strong>Biolani</strong> Kompostkäimla<br />
eraldab komposti seest liigse vedeliku. See ei vaja töötamiseks vee- ega<br />
elektriühendusi. Paigaldusvalmis komplekt sisaldab nõrutusvee anumat,<br />
-toru ja -liideseid, õhutustorusid ja turvast. Värv: tumepruun, sooja prilllaua<br />
värv on must.<br />
Mahutavus: u 200 l. Mõõtmed: põhjapindala 61 x 61, kaas 67 x 67,<br />
kõrgus 100 cm, kaal 30 kg<br />
Biolan Naturum on kompostiv, kergesti kasutatav, vedelikku eraldav kuivkäimla.<br />
Seda võib vesitualeti asemel paigaldada igasse sanitaarruumi.<br />
Biolan Naturum ei vaja elektrit, vett ega kemikaale. Naturumi ehitus lubab<br />
piiramatut veekasutust, mis võimaldab seda kasutada bideena ja<br />
pesta prill-lauda veega. Värv: valge.<br />
Mõõtmed: 80 x 80 x 83 (l x k x s),<br />
istumiskõrgus 43 cm, kaal 34 kg<br />
<strong>Biolani</strong> Kuivkäimla on suvekodusse mõeldud puhas ja kergesti kasutatav<br />
kuivkäimla. Selle võib paigaldada otse põranda peale spetsiaalsesse<br />
väliehitisse või mõnda siseruumi. Kuivkäimla ei vaja vett ega elektrit.<br />
Toimetatakse kohale kasutusvalmis kujul, sisaldab turvast ja paigaldusvahendeid.<br />
Värv: tumeroheline, iste valge. Mahutavus u 140 l.<br />
Mõõdud: 59,4 x 85 x 78 (l x k x s),<br />
istumiskõrgus 53 cm<br />
<strong>Biolani</strong> Vedelikku Eraldav Kuivkäimla on kuivkäimlamudel, millel on<br />
<strong>Biolani</strong> Kuivkäimlaga võrreldes kasutamist lihtsustavaid lisaomadusi.<br />
Komplekti kuuluvad sidusaine doseerija ning kaks eraldatud siseanumat.<br />
Vedelik eraldatakse otse prill-laua all ja juhitakse eemale 32 mm läbimõõduga<br />
toru kaudu. Käimlamahuti siseanumaid on lihtne tühjendada ning<br />
selleks ei ole vaja eemaldada kogu seadet. Mõõtmed: 59,4 x 85 x 78 cm<br />
(l x k x s), istumiskõrgus 53 cm<br />
<strong>Biolani</strong> Pesuveefilter on peamiselt suvekodu hallide reovete puhastamiseks<br />
mõeldud väikepuhastusjaam. Filter puhastab kõik tavalised majapidamisveed,<br />
välja arvatud WC omad. Pesuveefiltri paigaldamine on lihtne,<br />
sest kompaktne seade asetatakse otse maapinnale. Reoveed võib juhtida<br />
filtrisse ilma settekaevusid läbimata kas torustiku abil või pumpamise<br />
teel. Tarnekomplekti kuuluv orgaaniline filtrimaterjal asub kassetilaadsetes<br />
karpides ja on kergesti vahetatav. Kasutatud filtrimaterjali võib kompostida<br />
ja kasutada maaparanduseks. Värv: hall.<br />
Mõõdud: 60 x 123,5 x 94 cm (l x k x s). Toruliitmikud 75 mm torustikule.<br />
Kaal paigaldamisseisundis u 70 kg
Marjad ja<br />
viljapuud<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Kevadväetamine Sügisväetamine<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
www.biolan.com<br />
VIHJE: Kõik <strong>Biolani</strong> väetised on<br />
väga peeneteralised, seetõttu<br />
levivad nad ühtlaselt ja lahustuvad<br />
kiiresti.<br />
Loodusväetiste õige annustamine<br />
Köögiviljaväetis Loodusväetis Loodusväetis Istutus- ja<br />
Kartulile ja Sügisväetis<br />
Juurviljadele<br />
Maasikas 1 l/10 m2 1 l/10 m2 1,5 l/10 m2 0,7–1 l/10 m2 Mustsõstar<br />
Punane ja<br />
valge sõstar,<br />
1 l/põõsas 1–1,5 l/põõsas 0,3 l/põõsas<br />
tikker 1–1,5 l/põõsas 1,5 l/põõsas 0,3 l/põõsas<br />
Vaarikas<br />
Õuna- ja<br />
0,4 l/rivimeeter 0,5 l/rivimeeter 0,3 l/rivimeeter<br />
pirnipuud*<br />
Ploomi- ja<br />
3–4 l/puu 3–4 l/puu 0,5–1 l/puu<br />
kirsipuud* 2–3 l/puu 2–3 l/puu 0,5–1 l/puu<br />
*kandvad
www.biolan.fi<br />
www.biolan.com<br />
www.biolan.com<br />
<strong>Biolani</strong> <strong>aiateatmik</strong> 2009<br />
Köögiviljad Kevadväetamine Väetamine kasvuperioodil<br />
Köögivilja- Loodus- Loodus- Köögivilja- Loodusväetis<br />
väetis väetis väetis väetis<br />
Kartulile ja<br />
Juurviljadele<br />
l/10 m2 l/10 m2 l/10 m2 l/10 m2 l/10 m2<br />
Avamaakurk 3 3,5<br />
Kõrvits 2,5 4<br />
Kapsas 3 3 1,5 1,5<br />
Hiinakapsas 3 3,5<br />
Lillkapsas 3,5 3,5<br />
Kaalikas 2,5 3 3 0,5 1<br />
Mais 2 2<br />
Spargel 2 2<br />
Kartul 1,5 2,5 2,5<br />
Porgand 2,5 3,5 3,5<br />
Peet 2,5 3 3,5<br />
Porru 2 3 1 1<br />
Rabarber 2,5 l/taim 3 l/taim 2 x 0,5 l 2 x 0,5 l<br />
Salat 2 2<br />
Seller 3 4 4<br />
Sibul 2 2,5<br />
Aedhernes 1 1,5<br />
Küüslauk 2 2,5<br />
Ürdid 2 2,5<br />
Tomat 5 5 2 x 0,5 l/taim 2 x 0,5 l/taim<br />
Kasvuhoonekurk 5 5 2 x 0,5 l/taim 2 x 0,5 l/taim<br />
Dekoratiivtaimed<br />
Köögi- Loodus- Muru- Istutus- ja<br />
vilja- väetis väetis Sügisväetis<br />
väetis<br />
l/10 m2 l/10 m2 l/10 m2 l/10 m2<br />
Muru 2–3 2–3 2–3 0,7<br />
Dekoratiivpuud<br />
ja -põõsad 2,5 –3 2,5–3,5 0,5–1<br />
Püsikud 2 3 0,2 –0,5<br />
Suvelilled 2 3<br />
Muu<br />
kasutamine Loodusväetis<br />
www.biolan.fi<br />
Kevadväetamine Sügisväetamine<br />
Kompost Peotäis graanuleid/hangutäis jäätmeid või 2,5 l graanuleid/100 l jäätmeid<br />
Väetiseveega<br />
kastmine 0,25 l graanuleid/10 l vett<br />
Mulla- ja<br />
turbasegud 1 l graanuleid/50 l mulda või turvast
<strong>Biolani</strong> uudistooted<br />
<strong>Biolani</strong> Külvi- ja Pikeerimismuld<br />
on eriline kasvupinnase segu külviks<br />
ja taimede pikeerimiseks.<br />
Segu on valmistatud heledast<br />
kasvuturbast, millele on lisatud<br />
liiva. Külvi- ja Pikeerimismuld on<br />
peeneteraline ja sobib seega ka<br />
väikseaugulistes istutuskastides<br />
ja pottides kasutamiseks.<br />
<strong>Biolani</strong> Suvelillede Muld on<br />
väetatud ja lubjatud mullasegu,<br />
mis on mõeldud kasvualuseks suvelilledele<br />
ja lillegruppidele. Muld<br />
sisaldab purustatud kergkruusa,<br />
tänu millele on mulla struktuur<br />
õhuline ja kerge. Ka pärast kuivamist<br />
imab muld hästi vett ja niiskub<br />
ühtlaselt.<br />
Pakendi suurused: 24 l ja 45 l kott<br />
www.biolan.com<br />
BIOLAN GROUP, Biolan Baltic OÜ<br />
Mäe 17, Lavassaare 87001, Pärnumaa, Eesti<br />
Tel./Faks +372 44 63 381
Change language