07.05.2013 Views

KATEL_Kalvis - 9

KATEL_Kalvis - 9

KATEL_Kalvis - 9

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

TAHKE KÜTUSE KESKKÜTTE<strong>KATEL</strong><br />

KALVIS 9<br />

Tehniline pass, paigaldus- ja hooldusjuhend<br />

Sertifikaat ? SPSC-4211<br />

W:vaba/juhendid/kalvis/kasutus-hooldusjyhendid/<strong>KATEL</strong>_<strong>Kalvis</strong>-9<br />

AS FEB MÜÜGIESINDUSED: E-mail:feb@feb.ee http://www.feb.ee<br />

TALLINN, Laki 5 tel 654 8500, faks 654 8501 Peterburi tee 44, 11415 tel 620 1140, faks 620 1141<br />

Hulgiladu, Paldiski mnt 247A tel 654 8600, faks 654 8601 RAKVERE, Vase 1 tel 329 5570, faks 329 5571<br />

PÄRNU, Riia mnt 106 tel 447 7520, faks 77 521 NARVA, Puškini 5 tel 359 9430, faks 359 9431<br />

TARTU, Riia 140 tel 730 6020, faks 730 6021 VILJANDI, Puidu 17 tel 433 8575, faks 433 8576<br />

1


Tähelepanu! Enne katla monteerimist tutvuge kindlasti selle tehnilise passiga<br />

1. Tehnilised andmed<br />

Kahekambriline tahkekütuse veesoojenduskatel (edaspidi katel) <strong>Kalvis</strong>-9 on mõeldud erinevate ruumide kütteks,<br />

milles on paigaldatud keskküttesüsteem loomuliku või sundõhuringlusega.<br />

See on ökoloogiline, kaasaegse disainiga toode, mille põhilised näitajad on võrreldavad analoogsete Läänes<br />

toodetud kateldega.<br />

Põhilised tehnilised andmed:<br />

Parameetri nimetus Parameetri väärtus<br />

Kasutatav kütus puud, puidujäätmed, saepuru- ja<br />

turvabrikett<br />

Köetav pind, hoone soojapidavuse koefitsiendi korral 2,5, m 2 100-160<br />

Ühekordne küttekogus, dm 3 (I) 75<br />

Puuhalgude pikkus, kuni, mm 450<br />

Maksimaalne ahjutäie kütuse põletamise kestvus, tunnid* 4-12<br />

Ühe küttehooaja puude kogus, m 3 12-18<br />

Nominaalvõimsus, kW 16<br />

Kasuteguri koefitsient mitte alla, % 82<br />

Veesurve katlas mitte üle, MPa (kgf/cm 2 ) 0,15 (1,5)<br />

Katla veemahutavus 48<br />

Minimaalne soovituslik katlavee temperatuur ekspluatatsiooni ajal 65 ºC<br />

Soovituslik katlavee temperatuur ekspluatatsiooni ajal 70-90 ºC<br />

Katla suitsu äraveokanali mõõdud, mm ∅ 150<br />

Minimaalne korstna tõmbetugevus, Pa 18<br />

Küttekolde ava mõõdud, mm 270x380<br />

Elektri tööpinge, V 220<br />

Gabariitmõõdud, mitte üle: Kõrgus x laius x pikkus, mm 1150x640x1000<br />

Mass, kg, mitte üle 320<br />

• Koldetäie kütuse põletamise kestvus sõltub kütuse liigist, niiskusest, keskkonnatemperatuurist ja teistest<br />

teguritest.<br />

2. Konstruktsiooni kirjeldus<br />

Juhtimispult<br />

Joonis 1.<br />

Kuna katla konstruktsiooni pidevalt täiendatakse, on võimalikud<br />

mitteolulised erinevused käesoleva instruktsiooniga võrreldes.<br />

Teraslehtedega tugevdatud katlakorpusel (1) (vt. joonis 1) on avad, mille kaudu soojendatakse vesi. Kütus<br />

laetakse ukse kaudu (4) kütuse laadimiskambrisse (3), kus toimub osaline ärapõlemine ja gaasi teke.<br />

Moodustunud põlemisgaasid, läbides põlemisahju eesosa (21) vahest, segunevad sinna juurdeantava teisese<br />

2<br />

1. Korpus.<br />

2. Kütus.<br />

3. Kütuselaadimiskamber.<br />

4. Laadimisava uks.<br />

5. Põlemiskamber.<br />

6. Leegijaotaja.<br />

7. Teenindusuks.<br />

8. Käepide.<br />

9. Kuuma vee toru.<br />

10. Tagasituleva vee toru.<br />

11. Vee äravoolu toru.<br />

12. Õhutõmberegulaator.<br />

13. Õhu etteandesiiber<br />

14. Ahi.<br />

15. Suitsu tõmbekanal.<br />

16. Töötermostaat.<br />

17. Termomeeter.<br />

18. Manomeeter.<br />

19. Lüliti.<br />

20. Väljalülitustermostaat.<br />

21. Põlemisahju eesosa.<br />

22. Ülemine teeninduskaas.<br />

23. Alumine teeninduskaas.<br />

24. Tõmbesiiber.<br />

25. Soojusisolatsioon.<br />

26. Suitsu tõmbetoru regulaator


õhuga ja pärast põlemiskambrisse (5) sattumist põlevad lõplikult ära. Leegijaotaja (6) jaotab leeki ühtlaselt, et<br />

soojeneks kogu kambripind. Katla ülemises osas eespool on käepide (8) põlemisalustusriivi (24) käsitlemiseks,<br />

mille kaudu suits satub otse korstnasse. Katla tagapoole ülemises osas on kuuma vee äravoolutoru (10), vee<br />

äravedamise katlast toru (11), ja ka teeninduskaas (23). Teenindusukse (7) avamisel tühjendatakse tuhk.<br />

Tõmberegulaator (12) reguleerides õhu juurdevooluriiv i (13) avamisvahet hoiab automaatselt seadistatud<br />

veetemperatuuri katlas. Õhk tõmmatakse põlemiskambrisse suitsutõmbetoru (15) kaudu, mida lülitab vajaduse<br />

järgi sisse ja välja termostaat (16). Suitsutõmbetoru reguleeritakse kiiruse regulaatoriga (26). Veetemperatuuri<br />

näitab termomeeter (17), aga rõhku - manomeeter (18). Elektriline katla toide lülitatakse välja lülitiga (19).<br />

Katla elektrilist skeemi vaadake joonises 2.<br />

Joonis 2. Ventilaatori juhtimise elektriskeem<br />

Märgistus Nimetus Kogus Märkus<br />

F1, F2 Kaitse 2 0,5 A<br />

ST1, ST2 Termostaat 2 1,5A<br />

230V<br />

S1 Klahvlüliti....... 1 1A<br />

230V<br />

K1 Relee 1 1,5A<br />

230V<br />

M Ventilaator 1 200W<br />

C Kondensaator 1 1µF<br />

230V<br />

R Pingeregulaator 1 230V<br />

3. Transportimine ja ladustamine<br />

Katlaid lubatakse transportida üksnes vertikaalasendis iga liiki transpordiga. Kuiva ilmastiku tingimustes võib<br />

transportida ka lahtise transpordiga. Katelt transporditakse kilesse pakitult ja alusele kinnitatult. Peale - ja<br />

mahalaadimise ning transportimise ajal on keelatud katlaid seada löögi alla, keerata ümber, visata.<br />

Katlaid ladustatakse kuivas ruumis, kus ei esine keemiliselt aktiivsete ainete auru.<br />

Märkus. Katlaid ladustatakse ja transporditakse kilesse pakitult, kui tarnimislepingus ei ole<br />

kindlaksmääratud teisiti.<br />

4. Katla paigaldamine<br />

Katel paigaldatakse ruumides, mis vastavad RSN-159-95 ja RPST-01-97 nõuetele ja tahke kütusega köetavate<br />

ahjude hoonetes - paigaldamise eeskirjadele ST 8860273.02:1998.<br />

Soovitame katla kohale paigaldada suitsu äratõmbe lõõri. Katelt peab paigaldama vertikaalselt või kaldega ette<br />

poole mitte üle 1 kraadi.<br />

4.1. Tuleohutuseeskirjad<br />

Paigaldage katel tulekindlale alusele;<br />

Kui katelt ühendatakse korstnaga terastorudega, peavad need olema tehtud mitte alla 1,5 mm<br />

paksusest metallplaadist ja kaetud soojusisolatsioonimaterjaliga.<br />

Tähelepanu! Liiga suure korstna õhutõmbe puhul ja kui kütuseks kasutatakse saepuru, laaste või teisi<br />

puistematerjale, võivtad kolde täitmisel või pärast kütuse ärapõlemist ja küttejääkide segamist korstnast, tõusta<br />

väikseid mitte täielikult ära põlenud kütuse osakesi (tekib sädelus).<br />

Kui katuse või hoone ehituskonstruktsioonides on kasutatud kergelt põlemaminevaid materjale või sarnase<br />

konstruktsiooniga ehitised, ehitusmaterjalid, kütus vms. on korstnast vähem kui 20 m kaugusel, on nimetatud<br />

kütuseliikide kasutamine kategooriliselt keelatud!<br />

4.2. Korstnale esitatavad nõuded:<br />

Korstna konstruktsioonid ja katla korstnaga ühendamise variandid on näidatud joonistel 3a ja 3b.<br />

korstna õhutõmme peab olema mitte alla 18 Pa;<br />

korstna ava peab olema läbimõõduga mitte alla 120 x 270 mm;<br />

katla jaoks on vajalik eraldi korstna ava. Selle avaga ei tohi olla ühendatud teisi sisendeid;<br />

kui korsten on ühendatud lisapõlve abil, peab see olema läbimõõduga mitte alla suitsu äraveo<br />

katlaava läbimõõdust, pöörderaadiusega mitte alla 100 mm;<br />

katla ja korstna vahelise suitsukäigu pikkus peab olema mitte pikem kui 1,5 m ja see peab tõusma<br />

korstna suunas;<br />

korstna ava peab olema puhastatud.<br />

3


* Vähemalt 60ºC A – vale, B - õige<br />

Tihendus<br />

(betoon+lehtmetall)<br />

Täiendav<br />

soojusisolatsioon<br />

Roostevabast terasest<br />

vooder<br />

Ühendustoru<br />

monteeritakse suunaga<br />

Joonis 2 Katla ühendamine põlvedega Joonis 3. Voodri monteerimine korstnasse<br />

Peab teadma, et:<br />

• läbi katla suitsukäigu korstnasse sattuv suits jahtub, selles olev aur kondenseerub ning sadestub<br />

korstna seintele, eriti mitteköetaval pööningul ja korstna välispinnal;<br />

kondensatsioonihapped ja soojuse ning külma erosioon võivad mõne aastaga korstna lagundada;<br />

puhastamata tahm korstna sees võib ajapikku põlema minna ja korrastamata korstna või kergelt<br />

põlemamineva katusekatte puhul võib see põhjustada tulekahju.<br />

Soovitame:<br />

Korstna sisepind võiks olla roostevabast terasest. Korralikult paigaldatud sisepind kaitseb korstnat<br />

kondensatsiooniainete ja niiskuse eest;<br />

Korstna vooder ei tohi oluliselt vähendada korstna ava läbimõõtu;<br />

Sisepinna osad peavad omavahel olema hästi ühendatud (mitte joodetud);<br />

Allapoole peab paigaldama kondensatsiooniainete kogumisnõu;<br />

Vahe korstna voodri ja korstna seinte vahel, vähemalt korstna õuepoolses osas, tuleb täita<br />

põlemiskindla soojusisolatsioonimaterjaliga. Üleval peab vahe olema hästi hermetiseeritud ja<br />

terasplaadiga kaetud kallakuga avast korstna ääre poole;<br />

Külma pööningu puhul tuleb korstnat soojustada põlemiskindla soojusisolatsioonimaterjaliga.<br />

4.3. Küttesüsteemiga ühendamise nõuded (Joonis 4).<br />

1) Küttesüsteemiga katel ühendatakse soojustehnika spetsialistide poolt ettevalmistatud projekti järgi või saab<br />

kõrge kvalifikatsiooniga, kogemustega ja hästi katla konstruktsiooni tundev ning käesoleva kirjeldusega<br />

tutvunud santehnik – keevitaja ise töid teostada;<br />

2) Katelt tuleb ühendada mitte alla 2 tollise läbimõõduga küttesüsteemile tarnitava ja tagasimineva veetorudega;<br />

3) Katelt tohib ühendada küttesüsteemiga (paisupaagiga), mille töörõhk on mitte üle 0,15 MPa (1,5 kgf/cm 2 );<br />

4) kui süsteemi torudes on paigaldatud ventiilid, mis ühendavad katelt küttesüsteemist lahti, peavad need olema<br />

täielikult maha keeratud. Et vältida tähelepanematuse avariiohtu, on mõistlik pärast ventiilide mahakeeramist<br />

võtta maha ka nende juhtimisseade;<br />

5) eesmärgiga vältida kondensatsiooniainete moodustumist, mis võib mitmekordselt lühendada katla<br />

ekspluatatsiooniaega, on küttesüsteemile ettenähtud neljaharuline või kolmeharuline automaatsegamisklapi<br />

paigaldus (vt. soovitusskeemid joonises 4), see lubab hoida tagasituleva vee temperatuuri mitte alla 55<br />

kraadini.<br />

6) süsteemi sisse peab paigaldama kaitseklapi, mis säilitab töösurvet küttesüsteemis mitte üle 0,15 MPa (1,5<br />

kgf/cm2). Klapi toimimist peab kontrollima kord kuus.<br />

4<br />

Küttekatel<br />

Soojusisolatsioon<br />

Puhastusava


AB VILTREMA soovituslik kohaliku katlamaja põhimõtteline skeem koos neljakäigulise<br />

segamisklapiga<br />

Õhu väljalaske ava vee<br />

keemahakkamisel katlas<br />

Katel<br />

Vee<br />

tsirkulatsioonisõlm<br />

Termostaat-<br />

segamisklapp<br />

38-65 °C<br />

AB VILTREMA soovituslik kohaliku katlamaja põhimõtteline skeem koos kolmekäigulise<br />

segamisklapiga<br />

Õhu väljalaske ava vee<br />

keemahakkamisel katlas<br />

Katel<br />

Pumba juhtimise kontakttermostaat<br />

Membraan<br />

Vee tsirkulatsioonisõlm<br />

Pumba juhtimise<br />

kontakttermostaat<br />

Memb-raan<br />

paisupaak<br />

paisupaak<br />

Boiler<br />

Boiler<br />

Süsteemi<br />

automaattäitklapp<br />

Veetarnesüsteemist<br />

Termostaat-<br />

segamisklapp<br />

38-65 °C<br />

Veetarnesüsteemist<br />

tasakaalustusklapp<br />

3-käiguline termostaat<br />

reguleerimine 60°C<br />

Elektrikäigu<br />

ga segamis-<br />

klapp<br />

Joogivee taasringlemine<br />

5<br />

Kuum olmevesi<br />

Kuum olmevesi<br />

Elektrikäiguga<br />

segamisklapp<br />

Tasakaalustus<br />

klapp<br />

4-käiguline<br />

segamisklapp<br />

3-käiguline<br />

segamisklapp<br />

Termomanomeeter<br />

filter<br />

Sulg-<br />

ventiil<br />

Termomanomeeter<br />

filter<br />

Sulg-<br />

ventiil<br />

Termomeeter<br />

kaitse<br />

klapp<br />

Tagasilöögi-<br />

klapp <br />

Termomeeter<br />

kaitse<br />

klapp<br />

Tagasilöögiklapp<br />

Manomeeter<br />

veeringlus<br />

pump<br />

Õhu<br />

automaat<br />

klapp<br />

Termostaatventiilidega on võimalik juhtida mitte rohkem kui 70%<br />

kõigist soojusseadmetest (radiaatoritest).<br />

Küttesüsteemi<br />

Küttesüsteemist<br />

Manomeeter<br />

veeringlus<br />

pump<br />

Õhu<br />

automaat<br />

klapp<br />

Termostaatventiilidega on võimalik juhtida mitte rohkem kui 70%<br />

kõigist soojusseadmetest (radiaatoritest).<br />

läbilaskeklapp<br />

küttesüsteemi<br />

küttesüsteemist


AB VILTREMA soovituslik kohaliku katlamaja põhimõtteline skeem koos kolmekäigulise<br />

segamisklapiga soojusakumulatsiooniga<br />

soojuskatel<br />

Õhu väljalase<br />

vee<br />

keemahakkamisel<br />

katlas<br />

Soojuskatel<br />

Õhu väljalaske ava vee<br />

keemahakkamisel katlas<br />

Pumba<br />

juhtimise<br />

kontaktter<br />

mostaat<br />

Voogude<br />

reguleeri<br />

misventiil<br />

Taasringleva ja<br />

külma vee<br />

segamise sõlm<br />

Termostaat-<br />

segamisklapp<br />

38-65 °C<br />

AB VILTREMA soovituslik kohaliku katlamaja põhimõtteline skeem koos kolmekäigulise<br />

segamisklapiga soojusakumulatsiooniga<br />

Pumba juhtimise<br />

Kontakttermostaat<br />

tasakaaluklapp<br />

Termostaatsegamis<br />

klapp 60°C<br />

Voogude<br />

reguleerimis<br />

ventiili<br />

Termostaatsegamis<br />

klapp 60°C<br />

Membraanpaisu<br />

paak<br />

Läbilaskeklapp<br />

Membraanpaisupaak<br />

Joogivee<br />

soojendusspiraal<br />

Mahuboiler<br />

6<br />

Kuum olmevesi<br />

veetarnesüsteemist<br />

Elektrilised<br />

soojuskehad<br />

Süsteemi<br />

automaattäiteklapp<br />

Programmeeritav küttesüsteemi<br />

automaatjuhtimise protsessor<br />

Elektrilised<br />

soojuskehad<br />

Süsteemi<br />

automaattäiteklapp<br />

Olmevee taas<br />

ringlemine<br />

Akumu-<br />

latsiooni<br />

mahuti<br />

ASTRA<br />

Veetarnesüsteemist<br />

Elektrikäiguga<br />

segamisklapp<br />

Termostaatsegamisklapp 38-65°C<br />

veetarnesüsteemist<br />

Akumulatsiooni<br />

mahuti ASTRA<br />

Veetarnesüsteemist<br />

Olmevee<br />

taasringlemine<br />

Kuum olmevesi<br />

Programmeeritav<br />

küttesüsteemi<br />

automaatjuhtimise<br />

protsessor<br />

küttesüsteemi<br />

küttesüsteemist<br />

Läbilaskeklapp<br />

küttesüsteemi<br />

küttesüsteemist


5. Katla ekspluatatsioon<br />

Katelt tohivad teenindada täiskasvanud isikud, kes on tutvunud katla kasutusjuhendiga ja käesoleva<br />

tehnilise passiga.<br />

Katelt võib kütta mistahes kuivade puuhalgudega, mille maksimaalpikkus on 450 mm, maksimaalniiskus 20%.<br />

Peenestatud puuhalud annavad suurema võimsuse, kuid põlevad kiiremini ära. Jämedalt peenestatud puuhalud<br />

põlevad kauem, kuid ei saavuta nominaalvõimsust. Katel ei ole ettenähtud saepuru või laastudega kütmiseks.<br />

Neid materjale võib kasutada puuhalgudele lisaks, kui need ei ületa 10%. Puittolmuga kütmine on keelatud, sest<br />

see on plahvatusohtlik või on väiksemate ärapõlemata osakeste väljaviskamine korstna kaudu.<br />

Katla kütmisel niiske kütusega, kondensaataine moodustumisel ja selle reageerimisel põleva gaasiga<br />

moodustuvad happed, mis mitmekordselt lühendavad katla tööiga.<br />

Katla kütmisel niiske kütusega ei saavutata ettenähtud kasuliku töö koefitsienti ja seetõttu kulub palju rohkem<br />

küttepuid.<br />

5.1. Süsteemi ettevalmistus kütteks<br />

Enne esimest korda kütma hakkamist ja pärast pikemat kasutamataolekut (pärast suvehooaega) tuleb<br />

kuumuskindlad betoonidetailid kuumutada, et nendes sisalduv niiskus auruks muutudes neid ei lagundaks. Seda<br />

tehakse niiviisi: kütuse laadimiskambri esiossa pannakse väike kogus peenestatud puid ning põlemisalustusriivi<br />

avades tehakse tuli alla. Kütuse kogus peab olema selline, et ta 20-30 min. jooksul ära põleks. 2 tunni möödudes<br />

korratakse protsessi kolm korda.<br />

5.2. Katla kütmine<br />

Enne katla kütma hakkamist tuleb avada tõmbesiiber (24) tõmmates käepidemest (8). Töötermostaat keeratakse<br />

vajalikule temperatuurile, väljalülitustermostaat – madalamale kui katlavee temperatuurile. Ahju esiossa (21)<br />

pannakse mitmed kihid (pikki ja põiki) peenemat kütust, selle peale pannakse jämedam kütus ning tehakse tuli<br />

alla. Suitsu äraveo kiiruse regulaator keeratakse maksimaalse näidu peale ning põlemisalustusriiv suletakse. Kui<br />

kütus läheb korralikult põlema, laetakse kütuse laadimiskamber kütust täis, uks suletakse, tõmberegulaatori (12)<br />

keti abil seadistatakse 15...20 mm õhu juurdevooluriivi (13) avamisvahe. Kui katel on kuumenenud kuni 70<br />

kraadini, reguleeritakse tõmberegulaatorit (12) uuesti nii nagu näeb ette selle kasutusjuhend (vt. punkt 5.4),<br />

kiiruse seadistusnupp keeratakse keskele, väljalülitustermostaat aga kuni soovitud temperatuurini, mille<br />

saavutades (langedes kui kütus ära põleb) suitsu äravedu välja lü litub.<br />

Märkus. Enne katla ekspluateerimist selle sisepinnal kuni seal tekib tahma kiht puude põlemisest koguneb<br />

veekondensaat, mis tekitab mulje nagu katel ei oleks hermeetiline ja laseb vett läbi. Veeauru kondensaat<br />

kaob kui tagasituleva vee temperatuuri katlas tõstetakse 60 kraadini neljakäigulise segamisklapi abiga. Kui<br />

soovitakse veenduda katla hermeetilisuses peab seda intensiivselt kütma kaks ööpäeva ja pärast seda<br />

veenduda, kas kondensaadi kogus suureneb. Kui seda ei juhtu, on katel hermeetiline.<br />

5.3. Kütuse laadimine (Joonis 1).<br />

Enne kütuse laadimist lülitage sisse suitsu äraveo pump (15) ja seadistage see maksimaalsele kiirusele.<br />

Pärast kütuse laadimist sulgege uks (4) ja tõmbesiiber (24), seadistage termostaadiga (16) vajalik<br />

töötemperatuur, ja pange suitsu äraveo pump käima keskmise kiirusega.<br />

Sellised ettevaatusabinõud on vajalikud iga kord kui alustate kütuse laadimist selleks, et suits ei satuks<br />

ruumidesse.<br />

Märkus. Tõmbesiibrit (24) ei tehta lahti, vastasel juhul suitsu äraveo pump võib ära põleda.<br />

5.4. Tõmberegulaatori paigaldamine ja reguleerimine (Joonis 1).<br />

Kasutatakse rootsi firma ESBE tõmberegulaatoreid (edaspidi regulaator) C20/25, millel on katla kaitse<br />

ülekuumenemise vastu või ilma selleta. Regulaator keeratakse katla külge, kasutades hermetiseerimiseks takku<br />

või hermetiseerimislinti. Ahel ühendatakse õhu etteandesiibriga (13).<br />

Kui katel on kuumenenud 70 kraadini, seatakse regulaatori käepidemega, millel on märgitud positsioonid (1; 2;<br />

3; 4; 5; 6), positsioon 4 ja ahel lühendatakse nii, et õhu etteandesiiber (13) oleks kinni või lahti mitte enam kui<br />

2 mm. Vajalik temperatuur seatakse keerates regulaatori käepide vastavasse positsiooni. Positsioon 6 vastab 90<br />

kraadile. Temperatuuri vahe positsioonide vahel on 10 kraadi. Suitsu äraveopumba juhtimistermostaat seatakse<br />

samale temperatuurile nagu tõmberegulaator.<br />

5.5. Katla töörežiim põlemise säilitamisel.<br />

See režiim lubab säilitada põlemist ka öösel ja ei ole vaja katelt uuesti hakata kütma, piisab vaid kütuse<br />

laadimiskambri täiendamisest ja lülitada sisse ventilaator.<br />

Kui on vaja säilitada põlemist, valmistatakse katel ette järgmiselt:<br />

kütuse laadimiskambrisse laetakse suuremad puidu tükid;<br />

tõmbesiiber (24) suletakse lükates selle käepideme (8) endast eemale;<br />

suitsu äraveopumba regulaator seatakse positsioonile 4.<br />

Niimoodi ettevalmistatud katla põlemine toimib kuni 12 tundi.<br />

7


5.6. Katla puhastamine.<br />

Et kindlustada katla töö efektiivsus, tuleb aeg ajalt puhastada tahm kõigilt katla sisepindadelt.<br />

Puhastamisintervall sõltub kasutatava kütuse kvaliteedist (eriti selle niiskusest), korstna tõmbejõust ning teistest<br />

asjaoludest. Katelt soovitatakse puhastada 1-2 korda nädalas. Puhastades kogunenud tuhk ja tahm kõrvaldatakse<br />

teenindusukse (7) ning ava kaudu, mis on kaetud kaanega (23).<br />

Suitsu äraveo pumpa peab aeg ajalt puhastama kogunenud kihist (tahmast, kitist), mille paksus ei tohi<br />

ületada 1 mm. Seda tuleb puhastada ettevaatlikult, et mitte kahjustada sees olevat seadet. Tahke kihi<br />

puhastamiseks tuleb kasutada keemilisi puhastusvahendeid: rootsi firma „Fauch 300” või kamina klaasipuhastit.<br />

Katla ekspluateerimisel jälgige ukse ja katete hermeetilisust.<br />

Vesi ei tohi katlas keema minna.<br />

Vee keemaminemise põhjus võib olla: liiga intensiivne põlemine, vee taseme langus süsteemis või takerdunud<br />

tsirkulatsioon süsteemis.<br />

5.7. Katla ekspluateerimise ajal vahetatavad detailid.<br />

Leegijaotaja (6), šamottplaadid (14) ja ahju eesosa (21) pikema kütmisajaga põlevad ära, lagunevad, seetõttu on<br />

neid vaja välja vahetada. Need detailid on saadavad katla tootja juures.<br />

6. Ohutustehnika nõuded.<br />

Keelatud on:<br />

ekspluateerida katelt seda täitmata küttesüsteemi veega. Vesi ei tohi küttesüsteemis ja katlas ära<br />

külmuda;<br />

Ühendada katelt kinnise süsteemi sisse ilma kaitseklapita, mis säilitab süsteemis mitte üle 0,15MPa<br />

(1,5 kgf/cm2) rõhu;<br />

Katla töötamise ajal sulgeda juurdeandmise või tagasituleva liini ventiilid;<br />

Katla kõrval või selle peal kuivatada kütust või teisi kergelt põlemaminevaid asju;<br />

Tulehakatuseks kasutada kergelt põlemaminevaid vedelikke (bensiini, petrooli jms.);<br />

Kütta katelt hermeetiliselt uksi või kaant sulgemata;<br />

Viia välja ja jätta elamute ja majapidamishoonete lähedusse täielikult kustumata söed ja tuhk;<br />

Usaldada katla hooldust alaealistele;<br />

Ekspluateerida katelt maandamata korpust;<br />

Puutuda katla elektriinstallatsiooni.<br />

Tingimata vaja:<br />

Pidevalt kontrollida maandusseadme korrashoidu;<br />

Enne katla puhastamist peab ventilaatori võrgust välja lülitama;<br />

Ventilaatorit tuleb puhastada kuiva harjaga.<br />

7. Kütuse liigid ja selle omadused<br />

Täielikult kuiva puidu põlemise soojus praktiliselt ei sõltu puiduliigist ja on 4510 kcal/kg. Seetõttu hinnates<br />

erinevaid puuhalgude liike tuleb silmas pidada nende suhtelist kaalu. Erinevate puuhalgude liikide ühe<br />

kuupmeetri kaal on järgmine:<br />

- tammepuu 500 kg;<br />

- kasepuu 450 kg;<br />

- kuusepuu 330 kg;<br />

- haavapuu 330 kg.<br />

Mida niiskemad on puud, seda vähem neist saab kaloreid. Niiskete puude kalorite vähenemine võrreldes kuivade<br />

puudega (~20% niiskusel) on järgmine:<br />

-30% niiskusel 10÷15%;<br />

-50% niiskusel 35÷40%.<br />

Äsja langetatud puu sisaldab kuni 35 ÷ 60 % vett. Kõige vähem vett on talve algul maharaiutud puu sees. Kõva<br />

puu see on vett vähem.<br />

Küttepuudeks kasutatav puit peab olema saetud ja tehtud tükkideks. Ühe aasta räästa all olnud puudel on<br />

20÷25% niiskust. Kahe aasta – 13÷17%, ja see tähendab, et kütteks läheb kaks korda vähem puid, kui küttes<br />

niiskete puudega.<br />

Samasuguse kaaluga puude ja turba kogus annab sarnase soojuse koguse.<br />

1 kg puude põlemiseks läheb vaja 4÷5 m 3 õhku.<br />

Põletades kehvema sordi kütust moodustub suurem tuha kogus.<br />

8


Energiakogus 1 dm 3 20 niiskusega puude põletamisel:<br />

Puiduliik kcal kwh Võrdlus tammega, %<br />

Tamm, vaher 2520 2,93 100%<br />

Saarepuu 2460 2,86 98%<br />

Kask 2270 2,64 90%<br />

Lepp 1900 2,21 75%<br />

Mänd 1850 2,15 73%<br />

Haab 1810 2,10 72%<br />

Pappel 1680 1,95 67%<br />

Kuusk 1610 1,87 64%<br />

8. Vastuvõtmise tunnistus.<br />

Tahke kütuse keskkütte kattel „<strong>Kalvis</strong>-9” tootja Nr. 13999 vastab joonistele, GOST 20548-93 nõuetele ja sobib<br />

ekspluateerimiseks.<br />

Tootmiskuupäev 0307<br />

Kontrollöör /allkiri/ Petras Baltrušaitis<br />

9. Toote komplektsus.<br />

1. Kattel „<strong>Kalvis</strong>-9” 1 tk.<br />

2. Tõmberegulaator C20/25 1 tk.<br />

3. Kaabits 1 tk.<br />

4. Tuha puhastuskulp 1 tk.<br />

5. Katla tehniline pass 1 tk.<br />

10. Toote garantii<br />

Valmistaja garanteerib, et toode vastab tehnilise dokumentatsiooni nõuetele.<br />

Valmistaja kohustub 24 kuu jooksul alates müügikuupäevast kõrvaldama kõik tema süül tekkinud vead.<br />

Valmistaja ei võta enesele mingeid kohustusi katla töö ja sellega seotud tagajärgede suhtes ning ei anna mingit<br />

garantiid, kui katel on valesti valitud, paigaldatud ja kui seda ekspluateeritakse valesti.<br />

Vea esinemise korral täitke ära viimane leht, lõigake see ära ja saatke tähitud kirjaga valmistaja või<br />

garantiiremonti teostava firma aadressil. Erakorralise juhtumi korral helistage firma esindajale ning andke<br />

täidetud avaldus temale saabumisel üle.<br />

Katel müüdud: Firma: AS FEB<br />

Müügikuupäev: _________________________<br />

Aadress: Laki 5, 10621 Tallinn<br />

Telefon: 654 8501<br />

Katla paigaldas: Firma: _________________________<br />

Aadress: _________________________<br />

Telefon: _________________________<br />

Meister: _________________________<br />

Avaldus garantiihoolduse teostamiseks<br />

Tutvunud katla <strong>Kalvis</strong> _____________ (toode nr ______________________) tehnilise passiga ning olles<br />

ühendanud katla tehnilises passis esitatud nõuete kohaselt küttesüsteemi ja suitsukäiguga, esitan alljärgnevad<br />

pretensioonid:<br />

____________________________________________________________________________________________<br />

____________________________________________________________________________________________<br />

Minu aadress _______________________________________ Telefon _____________________<br />

__________________________________________________________________________<br />

Nimi Perekonnanimi Allkiri<br />

Märkus: Avaldus saatke tähitud kirjaga tehnilises passis näidatud aadressil. Erakorralise juhtumi puhul helistage<br />

tehnilises passis näidatud telefoninumbril.<br />

9

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!