36. 36. NEUROLOOGIA

36.09 DIPLOOPIA
Kati Juva
Põhimõtted
– Selgita välja,
kas diploopiat on pidevalt või ilmneb see vaid
õhtul väsimuse tunnusena
kas see esineb kõikides vaatesuundades
kas kaksikpildid on kõrvuti või osaliselt pealekuti
kas kaasneb teisi sümptome, nt. silmalau lõtvust.
– Pidevalt või regulaarselt kaksikpilte nägeva patsiendi
võib alati saata neuroloogilisele uurimisele.
Diploopia põhjustajad
Kõõrsilmsus
– võib põhjustada aeg-ajalt diploopiat, eriti väsimuse
korral.
Silmalihaste parees
– Põhjustab kahelinägemist, sest üks silm ei suuda
liikuda kõikides vaatesuundades korralikult.
Kergematel juhtudel ei tarvitse arst selget pareesi
märgatagi, ehkki haige ütleb, et ta näeb kahekordselt.
– Silmaliigutaja närv (n.oculomotorius) innerveerib
suurema osa silmaliigutajaid lihaseid,
samuti silmalau tõstjat ja pupilli ahendajalihast.
Täieliku oculomotorius-pareesi leiud on
- ptoos
- lai valgusjäik pupill
- alla- ja väljapoole pöördunud silm.
Kui osaline oculomotorius-parees tuleb närvile
rõhuvast protsessist, on pupill laienenud.
Kui osaline kahjustus tuleneb diabeetilisest
neuropaatiast, on silmaliigutused häiritud, aga
pupill normaalse suurusega.
Oculomotorius-pareesi poolt põhjustatud
kaksikpildid on osaliselt ülekuti.
– Plokinärv (n.trochlearis) innerveerib m. obliquus
superior ‘ i.
Selle häire korral on raske allapoole vaadata,
nii et kaksikpilt tekib eriti siis, kui patsient
trepist alla läheb.
Trochlearis-pareesi põhjustatud kaksikpildid
on osaliselt ülekuti.
– N.abducens innerveerib silma väljapoole liigutavat
lihast ja närvi parees takistab silma liikumist
väljapoole.
Sel juhul on silm pöördunud sissepoole ja
kaksikpildid ilmuvad eriti haigele poole vaatamisel.
Abducens-pareesi poolt põhjustatud kaksikpildid
on kõrvuti.
– Etioloogia
897
Silmaliigutajate närvide halvatuste põhjused
Kahjustused ajutüves (TIA, infarkt, kasvaja,
põletik, hulgine skleroos), nende närvide
tuumades.
Närvi komprimeerib tuumor või aneurüsm,
trauma, meningiit või vereringehäired:
- tavalisemad kahjustuskohad on sinus cavernosus
ja silmakoobas.
- oculomotorius- ja abducens-parees arenevad
kergesti koljusisese rõhu tõusu korral.
- silmaliigutajates närvides võib olla mononeuropaatia,
sagedamini n. oculomotoriuses.
Internukleaarse oftalmopleegiaga ei liigu
impulsid silmaliigutajanärvide tuumade vahel.
Haigel pool ei pöördu silm sissepoole, vaid
teeb tõmblevaid liigutusi (monookulaarne
nüstagm). Täieliku internukleaarse oftalmopleegiaga
ei liigu keskjoonest sissepoole
kumbki silm, nii et kaksikpildid ilmnevad
kummassegi külgsuunda vaadates. Põhjuseks
võivad olla vereringehäireid või (peamiselt
noortel inimestel) hulgine skleroos (36.90).
Lihasehaigused
– Mõnede lihasehaigustega esineb diploopiat (36.83).
Diploopia võib väsinul olla myastenia gravis’e
(36.84) esimeseks sümptomiks. Sageli kaasneb
ptoos. Müasteeniat võib provotseerida, paludes
patsiendil vaadata ülespoole. Normaalselt suudab
inimene seda teha üle 1,5 minuti, müasteenilise
ptoosiga aga üldiselt alla minuti.
36.10 PEAVALU
Kari Murros
36.10
Põhimõtted
– Äkki tekkinud tugev peavalu on alati SAHkahtlane.
– Suuna peatselt jätkuuuringutele äsjailmnenud,
pidevalt tugevnevate, hommikul tekkivate või
pingutustega kaasnevate peavaludega patsiendid.
– Mõõda kindlasti peavaluga haige vererõhku.
– Temporaaalarteriit ja krooniline subduraalne
hematoom võivad olla eaka isiku peavalu põhjuseks.
Intrakraniaalsed põhjused
– Meningeaalne ärritus:
subarahnoidaalne hemorraaagia (SAH)
akuutsed ja kroonilised meningiidid.
– Intrakraniaalsete veresoonte venitus (traktsioonipeavalu):
ekspansioon (tuumor, hematoom, abstsess)
intrakraniaalse rõhu tõus (liikvoriringe takis-