36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tub enamasti traumale järgneva mõne aasta sisse.<br />
Ometi võib kohanemistreeninguks ka hiljem<br />
perioodilist vajadust olla.<br />
<strong>36.</strong>99 ARENGUPUUDEGA<br />
PATSIENT AVAHOOLDUSES<br />
Hannu Westerinen<br />
Üldist<br />
– Arengupuudega isik võib olla ea ja meditsiinilise<br />
liigituse poolest väga mitmesugune, näiteks keskhaigla<br />
pediaatriaosakonna jälgimisel olev mitme<br />
puudega laps või abikoolis käinu, invatööõpet<br />
saanu ja sotsiaalkorterisse siirdunud, hariliku<br />
välimusega noor täiskasvanu või eakate vanematega<br />
ning muust maailmast kõrval elav inimene.<br />
– Osa arengupuudega isikuid saab igasugust taastusravi,<br />
osa on jäänud sellest kõrvale, osa ei ole<br />
olnud iialgi taastusravil, kuigi oleks võinud sellest<br />
kasu saada.<br />
– Lisaprobleemid on neil tavalised: kuulmise ja<br />
nägemise eriprobleemid, tserebraalparalüüsi nähud,<br />
epilepsia, psüühilised häired.<br />
Kuidas luua ühendus arengupuudega<br />
isikuga<br />
“ Mida ta mõistab, milline inimene ta on?”<br />
– Kontakti loomiseks tuleb varuda aega, sageli<br />
õnnestub kommunikatsioon alles siis, kui on<br />
tekkinud kiindumus ja usaldus.<br />
– Harrastusest või armsast sugulasest kõneldes<br />
saab hõlpsamini jutule.<br />
– Kuigi arusaamine võib olla lapse tasemel, räägi<br />
ikkagi tema eale vastavalt – arengupuudega isik<br />
ei ole igavesti laps!<br />
– Käsitle üht asja korraga ja lühilausetega.<br />
Anamnees<br />
– Anamneesi võib olla raske saada kommunikatsiooniraskuste<br />
ja puuduliku arusaamise tõttu.<br />
Kes õigupoolest sai patsiendi tulema arsti<br />
juurde, kes kõige enam ta pärast muretseb,<br />
mida ta ise oma tulemisest mõtleb.<br />
Põievaevustest võib jääda mainimata inkontinentsus<br />
ja maovaevustest korduv refluks.<br />
Mõnikord teeb väike haigus suurt häda ja<br />
suurest haigusest võib olla vähe vaevusi.<br />
Arengupuudega inimene võib haigusnähtu<br />
tunda muud moodi kui teised ega suuda<br />
õigesti selle kohta määratleda.<br />
– Kas haige tunneb oma keha ja elundeid: näita<br />
vastavaid paiku oma kehal, kui haige pelgab<br />
endale lähenemist.<br />
– Küsi sama asja mitmest vaatevinklist.<br />
– Ära laida, kui märkasid vasturääkivusi. On ta<br />
sinust aru saanud?<br />
969<br />
<strong>36.</strong>99<br />
– Haige võib vastata jaatavalt küsimusele (kas<br />
kõht valutab?), kui ta arvab, et nii peaks olema.<br />
– Küsi lisateavet saatjalt, helista omastele<br />
– Kui taustateave tuleb mujalt telefoni või kirja<br />
teel, võib kannustada patsienti tulema omapead,<br />
sest ilma hooldajata tulekul võib haige kõnelda<br />
uutest asjadest.<br />
– Kui kõne on nõrk, võib asendava kommunikatsioonina<br />
olla näiteks piltkommunikatsioon<br />
(Bliss-keel, piktogrammid) või viipekeel. Viimasel<br />
juhul on võimalik kasutada tõlki.<br />
Arengupuuetega inimeste tavalised<br />
haigused<br />
Üldpõhimõtted<br />
– Ebaselges olukorras tasub teha laiahaardeline<br />
staatus. Passiivsusele viitavad sissekasvanud<br />
varbaküüned, voodihaige rahutus tuli patellaluksatsioonist.<br />
Autistliku poisi ravimeile allumatu<br />
valu tulenes poolikust kõrva sattunud pähklist, ja<br />
kui see ära võeti, oli piss püksis.<br />
– Kui patsient ägedalt tõrgub, võib teda nt. järgmiseks<br />
korraks tagasi kutsuda, kui protseduur<br />
pole seotud akuutse seisundiga. Tulemuse võib<br />
siis saada sundmeetmeteta.. Küsi, keda haige<br />
sooviks endale toeks, keda ta usaldab. Vajaduse<br />
korral antakse eelravim, näiteks diasepaam rektaalselt,<br />
täiskasvanule 10 mg.<br />
– Hoolitse selle eest, et ravijuhendeid mõistetaks.<br />
Seletuse järel võib püüda lasta haigel endal kirjeldada,<br />
mida peab tegema. Konkreetsed ravijuhendid<br />
antakse kirjalikult kaasa, omastele ja<br />
päevaravikeskusele teadmiseks. Retsepti kirjutatakse<br />
selge korraldus ja ravimi otstarve.<br />
– Kõne- või üldine kommunikatsiooninõrkus võib<br />
anda intellektist madalama pildi, kui see tegelikult<br />
on. Ent kõigest, mis oluline, peaks siiski selgelt<br />
rääkima. Mõnikord esineb arengupuudega<br />
inimene justkui kõikemõistev. Sel juhul varitseb<br />
oht jätta osa asju ebaselgeks. Ei tohi unustada,<br />
et järgmisel korral on kergem, kui patsient saab<br />
positiivse, asjaliku ja realistliku suhtlemise osaliseks.<br />
– Downi sündroom,vt. 33.34.<br />
Valu<br />
– Eriti mitme puudega, vähekommunikatiivsel<br />
isikul on raske valu lokaliseerida.Valu ilmneb<br />
sageli ainult rahutusena, ärrituvusena.<br />
– Arvesta ka järgmisi võimalusi: puusaluksatsioon,<br />
fraktuurid, gastroösofageaalne refluks või haavand,<br />
hammastikuprobleemid, siinused.<br />
Polüfarmaatsia ohud<br />
– Arengupuudega isik ei kirjelda kõrvaltoimeid,<br />
oma keha tundmine on puudulik ja eneseusaldus<br />
ka.<br />
– Kesknärvisüsteemi mõjustavad ravimid kuhjuvad:<br />
antiepileptikum, PCI-relaksant, psüühi-
Change language