36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
sarkoidoos
meningeaalne kartsinoos
üldinfektsiooni poolt põhjustatud meningeaalne
ärritus
viirusmeningiit (algav).
– 100–1000/mm 3 :
viirusmeningiit või muu seroosne meningiit
listerioosne meningiit
kesknärvisüsteemi “aeglaste viiruste” infektsioon
meningeaalne kartsinoos.
– > 1000/mm 3 : bakteriaalne meningiit.
Glükoos
– Normaalne 2,2–4,2 mmol/l (u. pool vere glükoosisisaldusest).
– Kõrgenenud: diabeet, suhkrulahuse infusioon
– Vähenenud: infektsioon (bakterid, tuberkuloos,
seened), meningeaalne kartsinoos.
Valk
– Normaalselt 150–450 mg/l.
– Vähenenud: ei oma praktilist tähtsust.
– Näidu suurenemist võivad põhjustada:
kõrge vere proteiinisisaldus (näit. müeloom)
hematoentsefaalse barjääri (HEB) häire (näit.
liikvoriblokk)
suurenenud kesknärvisüsteemi vastaste antikehade
süntees (näit. hulgine skleroos)
diabeet, eakatel inimestel võib sisaldus tõusta
ilma haigusseisundita
sageli ajuinfarkt
hemorraagia, tuumor, polüradikuloneuriit, meningiit,
entsefaliit, liikvoriringe häired, mitmed
degeneratiivsed haigused.
Liikvori-seerumi-albumiinisuhe
– Peegeldab kõige paremini hematoentsefaalse
barjääri talitlust.
– Antikehade liikvori-seerumi suhet tuleks korreleerida
selleks, et saaks määrata antikehade
sünteesi kesknärvisüsteemis.
Liikvori IgG-indeks
– On tüüpiliselt suurenenud hulgise skleroosi
haigeil, aga võib suureneda ka teiste põletikuliste
seisundite tõttu. Normaalne < 0,60.
– Eeldab samaaegset verenäitu.
Oligoklonaalsed IgG-AK-d
– Esinevad hulgise skleroosi puhul u. 90%-l patsientidest
ja subakuutse skleroseeruva panentsefaliidi
(SSPE) ning neurosüüfilise korral peaaegu
kõigil patsientidel.
TPHA
– Sagedasim liikvori uuring süüfilise suhtes.
Liikvori irdrakud (PAD)
– Annab muutlikku informatsiooni, vastavalt kasu-
896
tatud laboratooriumitehnikale.
– Leiud:
pahaloomulised rakud meningeaalse kartsinoosi
korral (võib nõuda mitmeid proove) ja
kesknärvisüsteemi leukeemia korral, aga
harva seoses esmaste ajukasvajatega
hemorraagia järel näha algul erütrofaage, siis
siderofaage (isegi ad 1/2 aastat)
plasmarakud osutavad hulgisele skleroosile,
tavalisim leid sel puhul on nn. lümfoidne
reaktsioon
lipofaagid osutavad ajukoehävingule
kesknärvisüsteemi põletike korral on, tekitajast
sõltumata, liikvori rakupildis 3 eri etappi:
– neutrofiilne e. eksudatiivne etapp
– lümfotsüütne e. proliferatiivne
– mononukleaarne fagotsütoosietapp.
36.08 PUPILLIDE SUURUSE
ERINEVUSED
Kati Juva
Põhimõtted
– Kontrolli kõigepealt haige ravimeid ja eriti silmatilku.
Kui mõlemad pupillid reageerivad valgusele
hästi, ei ole väikesel suuruse erinevusel
kliinilist tähtsust.
– Lihtsalt poolte erinevus ilma teiste sümptomiteta
või leidudeta ei eelda edasist neuroloogilist
uurimist. Võrdlemaks varasemaga, võib vaadata
haige vanu fotosid.
Suuruse erinevuse põhjustajad
– Adie pupill on normaalsuurusega või pisut suurem
ja reageerib aeglaselt valgusele ja konvergentsile.
Leid on healoomuline. Sellega seoses
on sageli osa kõõlusereflekse kustunud (Adie
sündroom).
– Silmaliigutaja-parees põhjustab märgatava valgusjäiga
pupilli laienemise. Teadvuseta haigel
viitab see asjaolule, et koljusisene rõhk on suurenenud
niivõrd, et silmaliigutajanärv on kompressiooni
all ja ähvardab tulla ajutüve pitsumine.
– Argyll-Robertsoni pupill on väike ega reageeri
valgusele, aga tõmbub kokku konvergeerimisel.
See kaasneb peaaegu alati süüfilisega.
– Horneri sündroomi puhul on pupill kitsas, silmalaug
alla vajunud, silm on sissepoole tõmbunud
ja higieritus samal näopoolel võib puududa.
Tegemist on sümpaatiliste närviimpulsside kahjustusega.
Sümpaatilised närviteed võivad kahjustuda
kesknärvisüsteemis, rindkere ülaosas
(näiteks kopsutipu kasvaja), kaelasoonte piirkonnas
(nt. unearteri dissekatsioonil) või silma
piirkonnas.