36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA 36. 36. NEUROLOOGIA
36. NEUROLOOGIA kuivamine. Hüpertooniaravimitega koos võib tisanidiin põhjustada vererõhu langust ja pulsi aeglustumist. Antikonvulsiivsed ravimid – Spastilisusega kaasnevad mõnikord alajäsemete ja puusalihaste krambid. Need spasmid on lühiaegsed, aga valulised. Nende raviks kasutatakse antikonvulsiivseid ravimeid, nt. karbamasepiini 100–200 mg x 2–3. Kirurgiline ravi – Kirurgi poole pöördutakse vaid alajäseme raske halvatusega, mida põhjustab seljaaju kahjustus. Spastilisust toetavaid refleksikaari summutatakse seljaaju eesmiste närvijuurte katkestamisega L 1 tasemelt S 1 tasemenil. – Refleksikaart võidakse vaigistada ka nii,et suretatakse närvijuured alkoholi või fenooliga. See vigastab sakraalseid närvijuuri ja võib põhjustada põie- ning sooletalitluse häireid. – Müelotoomia on toiming, kus refleksikaar katkestatakse seljaajus L 1 tasemelt S 1-ni ees- ja tagasarve vahelt. Ravitulemus on pikaaegne. – Alajäsemete valude ja spastilisuse vastu on kasutatud elektrostimulatsioonravi. Operatsiooniga paigutatakse lülisambakanalisse seljaaju peale elektroodid. Seda tehakse vaid haigeile, kellel nahapinnale astatud elektroodidega on saadud andmeid ravi tõhususest. Üldravi – Spastilisust saab leevendada jätkuva korrapärase ravivõimlemisega. Jääkompressid tugevdavad selle mõju. – Spastilisuse määr vaheldub, sõltuvalt asendist. Nt. lamamast tõustes võib sirutajalihaste spastilisus järele anda. – Põietalitlusele tuleb pöörata tähelepanu sellepärast, et alakehaaistingud võivad vallandada spasme halvatud lihastes. Põie detruusorlihaste hüperrefleksia raviks kasutatakse antikolinergilisi ravimeid. – Põieinfektsioonide profülaktikale ja ravile tuleb pöörata tähelepanu. – Liikumisvõimetu haige naha hooldamine on tähtis, sest valulikud lamatised suurendavad spastilisust. 36.95 PEAAJUTRAUMA-JÄRGNE SEISUND Marjaana Luisto Kerge peaajutrauma järgne seisund Ajuvapustus (Commotio cerebri) – Peaaju kommotsiooni järel võib haigel esineda 966 peapööritust, peavalu, iiveldust ja nõrkust. Kui need kestavad üle kahe nädala, räägime kommotsioonijärgsetest sümptomitest. Sümptomid ei eelda haige voodisolekut, vaid leevenduvad kiiremini normaalse elu käigus. – Sümptomite seas domineerivad kaelalülide nihestusest põhjustatud vaevused. Aitab füsioteraapia. – Kui sümptomid ja haiguspuhkus on kestvamad, tuleb konsulteerida neuroloogi või neurokirurgiga. Subduraalne hematoom – Võib areneda kergegi peaajutrauma järel. Seda tuleb arvata siis, kui peavalu tugevneb ja teadvus nõrgeneb. Raske peaajutrauma järgne seisund Ajukontusioon (Contusio cerebri) – Algjärgus sageli kauaaegne haiglaravi. – Taastusravi alustatakse üldiselt eriosakonnas. Raske peaajutrauma hilissümptomid – Suurim probleem on üldiselt neuropsühholoogilised häired, isiksuse muutus ja vaimsete võimete nõrgenemine, mõnikord isegi dementsus. – Peaajutrauma rehabilitatsioon toimub osaliselt samade põhimõtete järgi kui peaajuhalvatushaigete rehabilitatsioon (36.35). Rehabilitatsioon toimub, eriti noortel, pikemat aega. – Omakseid on tarvis kaasata. Lähedaste ajutrauma võib põhjustada neile raske kriisi. – Posttraumaatilist epilepsiat ravitakse tavaliste epilepsiaravi põhimõtete järgi. – Tihti on peaajutraumaga kaasnevad halvatused algstaadiumis hea paranemistendentsiga. Osale siiski jääb püsiv halvatus, mis vajab füsioteraapiat, abivahendeid ja spastilisuse ravimist. – Kõnehäired – Nendel patsientidel, kes taastuvad hästi, on tihti probleemiks vähenenud “reservkapatsiteet”, mis ilmneb suurenenud väsimusena ja stressisümptomitena. Depressiooni esineb sageli. Ajukahjustusest töövõimeliseks taastunu võib hiljem osutuda “enneaegselt lahkunuks”. – Peaajutrauma järel võib areneda liikvoriringe häire, “normaalrõhu” hüdrotsefaalia (36.23). Peaajutraumaga patsient tervisekeskuse statsionaaris – Kui traumast on möödunud suhteliselt lühike aeg (mõni kuu) ja kui patsient on noor, võib paranemine toimuda pikagi raske perioodi järel. Rehabiliteerimisplaani pidada neuroloogi või rehabilitatsiooniosakonnaga. Tähtsaim on kontraktuuride ja nahakahjustuste profülaktika. – Koduravil olev peatraumaga patsient ja ta omaksed vajavad perioodiliselt rehabilitatsiooni ja kohanemistreeninguid.
36.97 SELJAAJUKAHJUSTUSEGA HAIGE TERVISEKESKUSES Antti Dahlberg Akuutne trauma – Kas traumamehhanism võis patsiendile põhjustada lülisambatrauma? – Kas röntgenipildil nähtud selgroomurd on ebastabiilne? – Seljaaju või muu närvikoe kahjustus on lülisambatraumade puhul sage. Igal neljandal tservikaaltrauma saanul on närvikoe kahjustus. – Patsient kaebab valu lülimurru kohal. – Seljaajutrauma poolt põhjustatud halvatust kahjustusest distaalsemal on kerge märgata teadvusel oleval patsiendil, aga seda peab silmas pidama ka teadvusetuil. – Vigastatu tuleb kiiresti saata haiglasse, kus saab vastavat ravi anda. Pooldatakse aktiivset ravi, kiiret dekompressioooni. – Vältida kõike, mis võiks seljaajuvigastust halvendada. – Patsiendi transpordi korraldamisel võetakse arvesse järgmisi asju: vitaalfunktsioonide eest hoolitsemine on esmajärguline. Hingamisteede vabastamisel ja intubatsioonil tuleb arvestada lülisamba kaelaosa trauma võimalust. tetrapleegiku hüpotoonia ja bradükardia profülaktika eest tuleb hoolt kanda. Transpordi ajal peab olema võimalus vitaalfunktsioonide toetamiseks. haige tõsta kolme või nelja abilise kätega ettevaatlikult tugevale alusele ja kinnitada sellele. lülisamba toeks panna sobiv pehme alus, arvestades lülisamba kaart. lülisamba kaelaosa trauma korral kasutatakse transportimisel tugikraed. Kanderaam peab olema sile ja tasane, Lamatised võivad alguse saada juba sõidu ajal. tetrapleegikule tuleb tagada hingamine ja kunstliku hingamise aparaat peaks sõidu ajaks olema varutud. – Metüülprednisolooni tõukeannus tuleb anda võimalikult kiiresti. Algannus on 30 mg/kg i.v. Kui ravi on alustatud kolm tundi pärast õnnetust, jätkatakse infusiooni 5,4 mg/kg/t 24 tunni vältel; kui õnnetusest on möödunud 3–8 tundi, jätkatakse kestusinfusiooni 48 tundi. Ravi ei tule alustada, kui õnnetusest on üle 8 tunni möödunud. Seljaajukahjustuse järgne seisund Kuseteede pidev jälgimine – Mikrobioloogilised külvid algul ühe, hiljem 3–6- 967 36.97 kuiste vahedega kuseteedepõletiku kindlakstegemiseks ja ravimiseks. See võib alati peituda üldiste haigusnähtude ja palaviku taga. Kuseteede seisundit jälgida elu lõpuni. Kui kuseteedepõletik sageli kordub, tuleb patsient saata uroloogiapolikliinikusse. – Uroloogiline kontroll tehakse sõltuvalt juhtumist 1–3 aasta järel. Neerude ja kuseteede UH-uuring ja IV-urograafia tuleb teha umbes kolmeaastaste vaheaegadega. – Rutiinset kuseteede põletiku profülaktilist ravi ei korraldata. Nahaprobleemid – Seljaajutraumaga haigel on kogu eluajal kõrge lamatiste risk. – Lamatisi saab vältida juhendite järgi talitades ja abivahendeid kasutades. Tähtis on profülaktika. – Peab teadma lamatiste 1–4-astmelist klassifikatsiooni. – Kui lamatis on tulekul, tuleb kohe lõpetada nahale surve avaldamine (ratastoolist voodisse, voodis küliliasend, asendit muuta, koormus kanda tervetele nahapindadele). – Kui paistab väikegi teise astme lamatis, on vaja konsulteerida kirurgiga või plastilise kirurgia osakonnaga. – Lamatiste kiire operatiivne ravi on üldiselt tulemuslik. Valud – Seljaajutrauma valud on tihti neuropaatilised, raskesti ravitavad (36.63). – Valudesse tuleb siiski suhtuda tõsiselt, sest need madaldavad elukvaliteeti. Patsient saata aegsasti nn. valupolikliinikusse, Spastilisus – Spastilisus on seljaajutrauma tüüpiline komplikatsioon. – Raskeneva spastilisuse põhjustajaks võib olla infektsioon (nt. nahk, küünevallid vms.).Koos üldnähtudega võib see olla tõsise haigusprotsessi tunnuseks, kiiresti arenedes nt. äge kõht. – Peapõhjus tuleb kiiresti välja ravida. – Vt. spastilisuse ravi (36.94). Suguelundite talitlus, fertiilsus, perenõustamine – Muutused seksuaalfunktsioonides võivad olla olulised elukvaliteeti alandavad tegurid. – Informatsioon ja seksuaalnõuanne on oluline juba taastusravi algperioodil, kuid seda on vaja hiljemgi, nt. elutingimuste muutumisel. – Erektsiooniimpotentsi süsteravi on kaasajal toimiv ravimeetod. – Seljaajukahjustusega mehe anejakulatsioon ja seemnevedeliku kvaliteedi nõrgenemine põhjustavad lapsetust. Kaasaegsete ravimeetoditega (ms. vibraatori kasutamine, elektroejakulatsioon ja munandibiopsia) võib igalt seljaajukahjus-
- Page 27 and 28: - raskused igapäevastes toimingute
- Page 29 and 30: meeritud omaksed on parimad asjatun
- Page 31 and 32: - KT-uuring on ebatäpne tagumise k
- Page 33 and 34: Komplikatsioonid - SAH ja eriti ane
- Page 35 and 36: TIA harvemad põhjused - Müksoom -
- Page 37 and 38: - Võime nõrgenemist võib tulla k
- Page 39 and 40: Partsiaalne hoog võib sekundaarsel
- Page 41 and 42: (täiskasvanule umbes 1250 mg), inj
- Page 43 and 44: Barbituraadid (fenobarbitaal, primi
- Page 45 and 46: kõne voolav, sisaldab rohkesti par
- Page 47 and 48: - Seened - Borreelia - Süüfilis -
- Page 49 and 50: ataksia kraniaalnärvipareesid kroo
- Page 51 and 52: seedetrakti- ja erituselundite häi
- Page 53 and 54: - NB! Peab olema diferentseeritud L
- Page 55 and 56: Peroneaallihaste nõrkus, millele k
- Page 57 and 58: piirkonnas, kaasneb seljaajukompres
- Page 59 and 60: patsient üldiselt ei ela isegi aas
- Page 61 and 62: kolju- ja rindkerepildilt. šundi p
- Page 63 and 64: Paljud haruldasemad haigused Labora
- Page 65 and 66: facialis, a. occipitalis on turses,
- Page 67 and 68: autoinjektoriga naha alla, teised v
- Page 69 and 70: - Patsiendid on poisid, kelle sümp
- Page 71 and 72: - Sageli kraniaalnärvide perifeers
- Page 73 and 74: mest on vastukäivad: on andmeid, e
- Page 75 and 76: (meeldejätmisvõime puudulikkus, d
- Page 77: avi halvenemise järgus otsekohe. K
- Page 81 and 82: tub enamasti traumale järgneva mõ
<strong>36.</strong>97 SELJAAJUKAHJUSTUSEGA<br />
HAIGE TERVISEKESKUSES<br />
Antti Dahlberg<br />
Akuutne trauma<br />
– Kas traumamehhanism võis patsiendile põhjustada<br />
lülisambatrauma?<br />
– Kas röntgenipildil nähtud selgroomurd on ebastabiilne?<br />
– Seljaaju või muu närvikoe kahjustus on lülisambatraumade<br />
puhul sage. Igal neljandal tservikaaltrauma<br />
saanul on närvikoe kahjustus.<br />
– Patsient kaebab valu lülimurru kohal.<br />
– Seljaajutrauma poolt põhjustatud halvatust kahjustusest<br />
distaalsemal on kerge märgata teadvusel<br />
oleval patsiendil, aga seda peab silmas pidama<br />
ka teadvusetuil.<br />
– Vigastatu tuleb kiiresti saata haiglasse, kus saab<br />
vastavat ravi anda. Pooldatakse aktiivset ravi,<br />
kiiret dekompressioooni.<br />
– Vältida kõike, mis võiks seljaajuvigastust halvendada.<br />
– Patsiendi transpordi korraldamisel võetakse<br />
arvesse järgmisi asju:<br />
vitaalfunktsioonide eest hoolitsemine on<br />
esmajärguline. Hingamisteede vabastamisel ja<br />
intubatsioonil tuleb arvestada lülisamba kaelaosa<br />
trauma võimalust.<br />
tetrapleegiku hüpotoonia ja bradükardia profülaktika<br />
eest tuleb hoolt kanda. Transpordi<br />
ajal peab olema võimalus vitaalfunktsioonide<br />
toetamiseks.<br />
haige tõsta kolme või nelja abilise kätega<br />
ettevaatlikult tugevale alusele ja kinnitada<br />
sellele.<br />
lülisamba toeks panna sobiv pehme alus, arvestades<br />
lülisamba kaart.<br />
lülisamba kaelaosa trauma korral kasutatakse<br />
transportimisel tugikraed. Kanderaam peab<br />
olema sile ja tasane, Lamatised võivad alguse<br />
saada juba sõidu ajal.<br />
tetrapleegikule tuleb tagada hingamine ja<br />
kunstliku hingamise aparaat peaks sõidu ajaks<br />
olema varutud.<br />
– Metüülprednisolooni tõukeannus tuleb anda<br />
võimalikult kiiresti. Algannus on 30 mg/kg i.v.<br />
Kui ravi on alustatud kolm tundi pärast õnnetust,<br />
jätkatakse infusiooni 5,4 mg/kg/t 24 tunni vältel;<br />
kui õnnetusest on möödunud 3–8 tundi, jätkatakse<br />
kestusinfusiooni 48 tundi. Ravi ei tule<br />
alustada, kui õnnetusest on üle 8 tunni möödunud.<br />
Seljaajukahjustuse järgne seisund<br />
Kuseteede pidev jälgimine<br />
– Mikrobioloogilised külvid algul ühe, hiljem 3–6-<br />
967<br />
<strong>36.</strong>97<br />
kuiste vahedega kuseteedepõletiku kindlakstegemiseks<br />
ja ravimiseks. See võib alati peituda<br />
üldiste haigusnähtude ja palaviku taga. Kuseteede<br />
seisundit jälgida elu lõpuni. Kui kuseteedepõletik<br />
sageli kordub, tuleb patsient saata uroloogiapolikliinikusse.<br />
– Uroloogiline kontroll tehakse sõltuvalt juhtumist<br />
1–3 aasta järel. Neerude ja kuseteede UH-uuring<br />
ja IV-urograafia tuleb teha umbes kolmeaastaste<br />
vaheaegadega.<br />
– Rutiinset kuseteede põletiku profülaktilist ravi<br />
ei korraldata.<br />
Nahaprobleemid<br />
– Seljaajutraumaga haigel on kogu eluajal kõrge<br />
lamatiste risk.<br />
– Lamatisi saab vältida juhendite järgi talitades ja<br />
abivahendeid kasutades. Tähtis on profülaktika.<br />
– Peab teadma lamatiste 1–4-astmelist klassifikatsiooni.<br />
– Kui lamatis on tulekul, tuleb kohe lõpetada nahale<br />
surve avaldamine (ratastoolist voodisse,<br />
voodis küliliasend, asendit muuta, koormus kanda<br />
tervetele nahapindadele).<br />
– Kui paistab väikegi teise astme lamatis, on vaja<br />
konsulteerida kirurgiga või plastilise kirurgia<br />
osakonnaga.<br />
– Lamatiste kiire operatiivne ravi on üldiselt tulemuslik.<br />
Valud<br />
– Seljaajutrauma valud on tihti neuropaatilised,<br />
raskesti ravitavad (<strong>36.</strong>63).<br />
– Valudesse tuleb siiski suhtuda tõsiselt, sest need<br />
madaldavad elukvaliteeti. Patsient saata aegsasti<br />
nn. valupolikliinikusse,<br />
Spastilisus<br />
– Spastilisus on seljaajutrauma tüüpiline komplikatsioon.<br />
– Raskeneva spastilisuse põhjustajaks võib olla<br />
infektsioon (nt. nahk, küünevallid vms.).Koos<br />
üldnähtudega võib see olla tõsise haigusprotsessi<br />
tunnuseks, kiiresti arenedes nt. äge kõht.<br />
– Peapõhjus tuleb kiiresti välja ravida.<br />
– Vt. spastilisuse ravi (<strong>36.</strong>94).<br />
Suguelundite talitlus, fertiilsus,<br />
perenõustamine<br />
– Muutused seksuaalfunktsioonides võivad olla<br />
olulised elukvaliteeti alandavad tegurid.<br />
– Informatsioon ja seksuaalnõuanne on oluline<br />
juba taastusravi algperioodil, kuid seda on vaja<br />
hiljemgi, nt. elutingimuste muutumisel.<br />
– Erektsiooniimpotentsi süsteravi on kaasajal<br />
toimiv ravimeetod.<br />
– Seljaajukahjustusega mehe anejakulatsioon ja<br />
seemnevedeliku kvaliteedi nõrgenemine põhjustavad<br />
lapsetust. Kaasaegsete ravimeetoditega<br />
(ms. vibraatori kasutamine, elektroejakulatsioon<br />
ja munandibiopsia) võib igalt seljaajukahjus-
Change language