36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
36. 36. NEUROLOOGIA
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>36.</strong> <strong>NEUROLOOGIA</strong><br />
kuivamine. Hüpertooniaravimitega koos võib<br />
tisanidiin põhjustada vererõhu langust ja pulsi<br />
aeglustumist.<br />
Antikonvulsiivsed ravimid<br />
– Spastilisusega kaasnevad mõnikord alajäsemete<br />
ja puusalihaste krambid. Need spasmid on<br />
lühiaegsed, aga valulised. Nende raviks kasutatakse<br />
antikonvulsiivseid ravimeid, nt. karbamasepiini<br />
100–200 mg x 2–3.<br />
Kirurgiline ravi<br />
– Kirurgi poole pöördutakse vaid alajäseme raske<br />
halvatusega, mida põhjustab seljaaju kahjustus.<br />
Spastilisust toetavaid refleksikaari summutatakse<br />
seljaaju eesmiste närvijuurte katkestamisega<br />
L 1 tasemelt S 1 tasemenil.<br />
– Refleksikaart võidakse vaigistada ka nii,et suretatakse<br />
närvijuured alkoholi või fenooliga. See<br />
vigastab sakraalseid närvijuuri ja võib põhjustada<br />
põie- ning sooletalitluse häireid.<br />
– Müelotoomia on toiming, kus refleksikaar katkestatakse<br />
seljaajus L 1 tasemelt S 1-ni ees- ja<br />
tagasarve vahelt. Ravitulemus on pikaaegne.<br />
– Alajäsemete valude ja spastilisuse vastu on kasutatud<br />
elektrostimulatsioonravi. Operatsiooniga<br />
paigutatakse lülisambakanalisse seljaaju<br />
peale elektroodid. Seda tehakse vaid haigeile,<br />
kellel nahapinnale astatud elektroodidega on<br />
saadud andmeid ravi tõhususest.<br />
Üldravi<br />
– Spastilisust saab leevendada jätkuva korrapärase<br />
ravivõimlemisega. Jääkompressid tugevdavad<br />
selle mõju.<br />
– Spastilisuse määr vaheldub, sõltuvalt asendist.<br />
Nt. lamamast tõustes võib sirutajalihaste spastilisus<br />
järele anda.<br />
– Põietalitlusele tuleb pöörata tähelepanu sellepärast,<br />
et alakehaaistingud võivad vallandada<br />
spasme halvatud lihastes. Põie detruusorlihaste<br />
hüperrefleksia raviks kasutatakse antikolinergilisi<br />
ravimeid.<br />
– Põieinfektsioonide profülaktikale ja ravile tuleb<br />
pöörata tähelepanu.<br />
– Liikumisvõimetu haige naha hooldamine on<br />
tähtis, sest valulikud lamatised suurendavad<br />
spastilisust.<br />
<strong>36.</strong>95 PEAAJUTRAUMA-JÄRGNE<br />
SEISUND<br />
Marjaana Luisto<br />
Kerge peaajutrauma järgne seisund<br />
Ajuvapustus (Commotio cerebri)<br />
– Peaaju kommotsiooni järel võib haigel esineda<br />
966<br />
peapööritust, peavalu, iiveldust ja nõrkust. Kui<br />
need kestavad üle kahe nädala, räägime kommotsioonijärgsetest<br />
sümptomitest. Sümptomid ei<br />
eelda haige voodisolekut, vaid leevenduvad<br />
kiiremini normaalse elu käigus.<br />
– Sümptomite seas domineerivad kaelalülide nihestusest<br />
põhjustatud vaevused. Aitab füsioteraapia.<br />
– Kui sümptomid ja haiguspuhkus on kestvamad,<br />
tuleb konsulteerida neuroloogi või neurokirurgiga.<br />
Subduraalne hematoom<br />
– Võib areneda kergegi peaajutrauma järel. Seda<br />
tuleb arvata siis, kui peavalu tugevneb ja teadvus<br />
nõrgeneb.<br />
Raske peaajutrauma järgne seisund<br />
Ajukontusioon (Contusio cerebri)<br />
– Algjärgus sageli kauaaegne haiglaravi.<br />
– Taastusravi alustatakse üldiselt eriosakonnas.<br />
Raske peaajutrauma hilissümptomid<br />
– Suurim probleem on üldiselt neuropsühholoogilised<br />
häired, isiksuse muutus ja vaimsete võimete<br />
nõrgenemine, mõnikord isegi dementsus.<br />
– Peaajutrauma rehabilitatsioon toimub osaliselt<br />
samade põhimõtete järgi kui peaajuhalvatushaigete<br />
rehabilitatsioon (<strong>36.</strong>35). Rehabilitatsioon<br />
toimub, eriti noortel, pikemat aega.<br />
– Omakseid on tarvis kaasata. Lähedaste ajutrauma<br />
võib põhjustada neile raske kriisi.<br />
– Posttraumaatilist epilepsiat ravitakse tavaliste<br />
epilepsiaravi põhimõtete järgi.<br />
– Tihti on peaajutraumaga kaasnevad halvatused<br />
algstaadiumis hea paranemistendentsiga. Osale<br />
siiski jääb püsiv halvatus, mis vajab füsioteraapiat,<br />
abivahendeid ja spastilisuse ravimist.<br />
– Kõnehäired<br />
– Nendel patsientidel, kes taastuvad hästi, on tihti<br />
probleemiks vähenenud “reservkapatsiteet”, mis<br />
ilmneb suurenenud väsimusena ja stressisümptomitena.<br />
Depressiooni esineb sageli. Ajukahjustusest<br />
töövõimeliseks taastunu võib hiljem<br />
osutuda “enneaegselt lahkunuks”.<br />
– Peaajutrauma järel võib areneda liikvoriringe<br />
häire, “normaalrõhu” hüdrotsefaalia (<strong>36.</strong>23).<br />
Peaajutraumaga patsient<br />
tervisekeskuse statsionaaris<br />
– Kui traumast on möödunud suhteliselt lühike aeg<br />
(mõni kuu) ja kui patsient on noor, võib paranemine<br />
toimuda pikagi raske perioodi järel. Rehabiliteerimisplaani<br />
pidada neuroloogi või rehabilitatsiooniosakonnaga.<br />
Tähtsaim on kontraktuuride<br />
ja nahakahjustuste profülaktika.<br />
– Koduravil olev peatraumaga patsient ja ta omaksed<br />
vajavad perioodiliselt rehabilitatsiooni ja<br />
kohanemistreeninguid.
Change language