36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
Fetaalne alkoholisündroom (FAS)
– Alkohol läbib platsenta ja kahjustab arenevat
närvikudet.
– Nurisünnituse risk teise raseduskolmandiku ajal
on kolmekordne, kui alkoholi tarvitada päevas
neli pitsi.
– FAS-i sümptomid on väike kasv ja mikrotsefaalia,
iseäralik nägu, arengupeetus ja epilepsia.
36.90 SCLEROSIS MULTIPLEX
(HULGINE SKLEROOS)
Juhani Wikström
Eesmärgid
1. Teha kindlaks hulgisele skleroosile osutavad
sümptomid ja saata haige uurimisele.
2. Hulgist skleroosi põdejate asjakohane jälgimine
ja rehabilitatsioon.
Epidemioloogia
– Hulgine skleroos on Soomes noori inimesi invaliidistavaist
kesknärvisüsteemi haigustest ja ka
demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum.
– Soomes on umbes 5000 hulgise skleroosi haiget.
– Hulgine skleroos on naistel peaaegu kaks korda
sagedasem kui meestel. Keskmine haigestumisvanus
on 30 a, noorimad on13–24-aastased.
Etioloogia
– Hulgise skleroosi etioloogia on tundmata.
– Lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad
mõjutada immuunsüsteemi selliselt, et inimese
loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe
vastu. T-leukotsüütide hulk väheneb ja
kesknärvisüsteemis toodavad B-rakud rohkesti
antikehi siiani tundmatu tekitaja vastu.
– Pärilikkustegurid: hulgist skleroosi põdevatel
esinevad ebatavaliselt tihti rakutüübid HLA-A3,
B7 ja DR2. Soomes on hulgise skleroosi haigete
sugulastel seda haigust 25 korda rohkem kui
muul elanikkonnal.
– Uusimad uurimused näitavad, et müeliini struktuur
on haigeil muutunud ja haigusele vastuvõtlik.
Kliiniline pilt
– Demüelinisatsioon toimub suuremates või väiksemates
kolletes peaaju, nägemisnärvi ja seljaaju
piirkonnas. Sümptomid vastavad põletikukollete
paiknemisele. Harilikult on neid palju
mitmel pool kesknärvisüsteemi valgeaines, nii et
sümptomid on mitmesugused.
Tavalisemad sümptomid
– Nägemise halvenemine ühes või mõlemas silmas
(optikusneuriit).
964
– Ühe või enama jäseme spastiline parees.
– Ataktiline kõnnak.
– Liikuma hakkamisel tekkiv värin.
– Mitmesugused tundehäired.
– Põie ja soole talitlushäired.
– Impotentsus
– Diploopia, mille põhjuseks on silmalihaste parees
või internukleaarne oftalmopleegia (36.09).
– Peapööritus ja iiveldus.
– Kõnehäire, üldiselt düsartria (36.50).
– Kergesti väsimine.
– Harvemini esinevad:
Psüühilised sümptomid, nt. segasus.
Noorel haigel kolmiknärvi neuralgia (36.79).
Epilepsia on hulgise skleroosi haigeil natuke
levinum kui kogu elanikkonnas.
Polüneuropaatia, millel pole kindlaks tehtud
muud etioloogiat.
– Haiguse kulg on laineline, mis tuleneb vanade
põletikukollete kustumisest ja uute moodustumisest.
Seetõttu nii nähud kui ka haiguskulg on
individuaalsed. Immuunsüsteemi aktiviseerivad
faktorid, nagu infektsioonid, vaktsinatsioonid,
operatsioonid, sünnitused, õnnetusjuhtumid ja
stress, halvendavad hulgise skleroosi kulgu.
Diagnostika
– Diagnoos tehakse haigepoolse sümptomite kirjelduse
ja neuroloogipoolse uuringu põhjal.
– Tähtsaim tunnus on sümptomite laineline avaldumine.
Diagnoosi võib kinnitada alles pärast
sümptomite rohkemal või raskemal kujul kordumist.
– Diagnoosi kinnitavad:
liikvori suurem rakuhulk ja immunoglobuliin
(IgG-indeks ja oligokloonilised tsoonid) (36.07)
kõrvalekalded esilekutsutud potentsiaalide
uuringul (visuaalsed, akustilised, somatosensoorsed
EP) (36.05).
– Magnetresonants-tomograafia näitab pea- ja
seljaaju piirkonnas hulgise skleroosi põletikukoldeid
tundlikumalt kui KT (36.04).
– Tähtis on, et muud ravitavad haigused välistataks.
Kui sümptomid on ainult ühes piirkonnas,
tuleb oletada nt. tuumorit või seljaaju
kompressiooni.
– Diagnoosi on mõtet haigele teatada alles siis, kui
see on kindel.
Ravi ja prognoos
– Hulgist skleroosi täiesti parandavaid ravimeid ei
ole. Siiski on selle haiguse prognoos pidevalt
paranenud.
– Parim tulemus saadakse farmakoteraapia, rehabilitatsiooni
ja õigete eluviiside abil.
– AKTH ja glükokortikoidid mõjuvad soodsalt
äkilise halvenemise korral. Et osal patsientidest
võib seisund iseenesest kergeneda, ei alustata