36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
fastsikulatsioonid, polüfaasilisus
denerveeritud lihaste fibrillatsioonid
juhtekiirus normaalne
muutusi ka nähtudeta lihastes
sageli läheb tarvis kontroll-ENMG-d.
Prognoos
– Täpset prognoosi haigele ei ole soovitatav teatada.
keskmine eluiga 2–4 aastat.
bulbaarnähtudega vormi puhul on prognoos
mõnevõrra halvem.
ALS on peamine surmapõhjus, ent vahetu on
enamasti pneumoonia.
Ravi
– Sümptomaatiline ravi.
– Rilusool (Rilutek ® ) 50 mg x 2 pikendab eluiga
või mehhaanilise ventilatsiooni lõpetamist, siiski
keskmiselt vaid 3 kuud. See ei vähenda kliinilisi
nähte. Paradoksaalselt võib see põhjustada
lihasnõrkust,mis ravimite ärajätmisel loomuliku
seisundini taastub. Ka iiveldust võib olla. Surmani
viivaid kõrvalmõjusid ega olulisi interaktsioone
pole nähtud. Ravim on kallis ega kuulu
kompenseerimisele. Ravi alustab motoneuroni
haiguste spetsialist.
Lihaste nõrkus
– Püridostigmiin (Mestinon ® ) 60 mg x 3–4 võib
teatud määral suurendada lihaste jõudu.
– Juhendatakse stabiliseerivat ravivõimlemist.
Füüsilisi harjutusi tuleb valida võimekuse järgi –
lihastele ei tohi teha atleetvõimlemist.
– Kontraktuuride arenemist tuleb takistada.
– Tugi- ja abivahendid hangitakse tegevusterapeudi
kaudu.
Lihaste krambid ja spastilisus
– Krampidega kiniinkloriid + meprobamaat või
kiniinkloriid + diasepaam
– Spastilisuse ravi vt 36.94.
Süljevool ja limaeritus
– Amitriptüliini 25–50 mg x 2–3 (parim variant).
– Bensheksooli (Artane ® ) algul 2 mg x 1, seejärel
kuni 2 mg x 3–4.
– ALS-i põdeval pole köharavimitest enamasti
kasu.
– Väike aspiratsiooniseade koju (kasutamisõpetusega).
Kõneraskused
– Konsulteerida logopeediga neelamise ja kõne
abivahendite suhtes.
– Hootist sundnuttu ja sundnaeru esineb pseudobulbaarparalüüsi
korral.
Toitumis- ja neelamisraskused
– Püreed, jäävesi hõlbustab neelamist.
– Logopeedi juhendid.
962
– Aspiraator õigeaegselt (vedelikupuudus, aspiratsioonioht).
– Gastrostoom (algul on sageli sissetõmbamisraskused).
– Tservikaalne ösofagostoomia
Hingamisraskus
– Voodiotsa kõrgendid.
– Hapnikumask (koduravi).
– Nasaalne CPAP (ülerõhu all hingamine) (koduravi).
– Trahheostoomia + respiraator (üldiselt raviasutustes).
Hingamisabivahendite tarve tehakse
haiglas kindlaks. Patsiendiga koos tehtav otsus
(respiraatorravi või mitte) fikseeritakse kirjalikult
kohaliku tervisekeskuse jaoks.
– Terminaaljärgus: (aspiratsioonipneumoonia,
CO 2 -narkoos) euforiseeriv analgeetikum.
36.89 ALKOHOLIST
PÕHJUSTATUD
NEUROLOOGILISED
HAIGUSED
Matti Hillbom ja Marjaana Luisto
– Alkohol põhjustab ajusse sattudes närvisüsteemi
sümptomeid. Mõju on tihti põhjustatud etanoolist
enesest. Antud peatükis käsitletakse ravi
nõudvaid alkoholihaigusi. Alkoholi abstinentsisündroomi
ravi vt. 40.15.
– Kauakestnud joomisele järgneb pohmelusest
raskem abstinentsisündroom, võimalikud on
epileptilised hood või delirium tremens. Abstinentsisümptomeid
tuleb eristada peaajutraumast,
intrakraniaalsest hemorraagiast ja kesknärvisüsteemi
infektsioonist, ning eriti peab
tähele panema Wernicke tõve tekkevõimalust.
Wernicke tõbi
– Tekib tiamiini (B 1 -vitamiini) defitsiidist.
– Haiguse riskirühmad on alatoidetud alkohoolikute
kõrval alatoitunud vanurid, oksendajad,
parenteraalset toitu saavad, vähihaiged ja kroonilisi
soolehaigusi põdejad.
– Tiamiini läheb vaja süsivesikute ainevahetuses,
mistõttu nt. glükoosi andmine tõstab selle tarvidust.
Sümptomid
– Täielikku haiguspilti esineb harva ja hulk kergemaid
juhtumeid jääb kindlaks tegemata, niisiis
on haiguse kahtlus tähtis.
– Silmasümptomid: nüstagm, abducensi parees,
konjugeerunud vaateparees, aeglane pupilli
reaktsioon, anisokooria, ptoos, reetina verevalumid,
papilliturse.
– Vaimsed sümptomid: Korsakovi sündroom