36. 36. NEUROLOOGIA

autoinjektoriga naha alla, teised võivad võtta
tabletina. Kalliduse tõttu tarvitatakse sumatriptaani
juhtudel, kui muu raviga ei saada head
tulemust. Koronaartõbi on sumatriptaani vastunäidustus.
Hoiatada haiget kõrvaltoimete suhtes,
nagu mööduv poomistunne kaelas.
– Ergotamiintartraat 1–2 mg per os või suposiidina
on olnud klassikaline põhiravim, millel
on veresooni ahendav toime. Ravimtolerantsus
ja kõrvaltoimed (iiveldus, angiospasm, paradoksaalne
peavalu pikaaegsel kasutamisel) on
vähendanud selle manustamist. Raseduse ajal on
ergotamiinipreparaadid vastunäidustatud.
– Diasepaami võib anda hooga kaasnevate ängistussümptomite
puhul.
Migreeni profülaktiline ravi
– Kui migreenihood esinevad sagedamini kui kord
kuus, kaalutakse profülaktilist ravi:
– Tavalise migreeni korral soovitatakse beetablokaatoreid
(propranolooli 40–160 mg/ööp.,
metoprolooli 95–200 mg/ööp., bisoprolooli 5–
10 mg/ööpäevas) Vastunäidustuseks on astma.
– Nägemishäiretega algava klassikalise migreeni
puhul proovitakse samuti beetablokaatoreid, aga
kui esmasümptom on selgelt fokaalne (hemianopsia,
hemiparees, hemiparesteesia, düsfaasia,
vertebrobasilaarmigreen) on turvalisem alustada
kaltsiumiantagonistidega (nt. nifedipiini 10 mg
x 2). Mõju võib tõsta kombineerimine aspiriiniga
100 mg/ööp..
– Migreenihaigele tuleb tihti aastaid hiljem ka
lihaspingepeavalu sümptomeid (segatüübiline
peavalu). Siis võib profülaktiliseks raviks sobida
amitriptüliin 12,5–50 mg/ööp., vajaduse korral
kombineeritakse klopoksidiiniga). Biofeedback
ja akupunktuur on tähelepanu väärivad ravimiteta
ravimeetodid.
– Rasketel ja raviresistentsetel juhtudel võib kasutada
naatriumvalproaati, dihüdroergotamiini
või kortikosteroidkuuri.
36.82 KOBARPEAVALU
(HORTONI SÜNDROOM)
Haiguspilt
– Esimene haigushoog tuleb enamasti 20–40aastaselt.
– 70–90% patsientidest on mehed.
– Sügaval silma taga tuikav, rebiv, puuriv või põletav
valu, mis levib oimupiirkonda ja kaelale.
– Tuleb üldiselt üsna samal kellaajal, sagedamini
öösel kui päeval.
– Hoog kestab 1/2–2 tundi.
– Hood esinevad 2–3 nädalat kestvate sarjadena,
955
36.82
mille vahel on 2 kuud kuni 2 aastat haigusnähtudeta
aega.
– Valu ajal võivad silmad vett joosta ja valgust
karta, nina kinni olla, nägu ja silmavalged punetada.
Nägu võib ka paiste minna ning sülje eritus
suureneda..
– Valupoolses silmas on hoo ajal ja mõnikord
nende vahelgi igal viiendal patsiendil mioos või
ptoos.
– Haruldases kroonilises haigusvormis pole selgelt
valutud perioode.
Diferentsiaaldiagnoos
– Kolmiknärvineuralgia (36.79): sähviv valu, mis
sageli vallandub teatud nahapiirkonna puudutamisest.
– Migreen (36.81): algab sageli enne 20. eluaastat,
eelsümptomitega, hood kestavad kauem ja sageli
kaasnevad iiveldus ning oksendamine. Pisaraeritust
või silmavalgete punetust on migreeni korral
väga harva. Sagedasem naistel.
– Atüüpiline näovalu: näol jätkuvalt valupitsitus,
tihtii koos lihaspingepeavalu ja depressiooniga.
Sageli eakail naistel.
– Krooniline hootine hemikraania meenutab kobarpeavalu,
aga esineb ainult naistel, hoogusid
on mitu (vähemalt 5) korda päevas ja valu kestab
ainult 1–2 minutit. Valuhood kaovad indometatsiinraviga
täielikult.
Ravi
Akuutne hoog
– Sumatriptaani reeglina autoinjektorannusena.
– Hooge võib ravida ka migreeniravimitega, kuigi
nende mõju on nõrk (põletikuravimid, ergotamiin).
– Abi on puhta hapniku hingamisest, mis eeldab
hapnikuballooni olemasolu kodus.
Profülaktiline ravi
– Kobarpeavalude puhul on tähtis profülaktiline
ravi. Selleks on kasutatud mõningaid preparaate,
mille kohta ei ole kontrollitud uurimusi. Profülaktilise
raviga saab hood enamasti lõpetada.
Mõne nädala jooksul lõpetatakse ravimine
libisevalt, kui valujärk tõenäoliselt möödas.
Ravimitest tasub proovida:
Beetablokaatoreid (propranolooli 40 mg x 3,
sotalooli 80 mg x 2, timolooli 5-10 mg x 1,
atenolooli 50–100 x 1),
Karbamasepiini (aeglane algus, annus 200–
300 mg x 2).
Liitium
- eeldab verekoostise jälgimist, lühiajalinegi
üledoseerimine võib põhjustada neerukahjustusi
- terapeutiline alumine piir on 1,2 mmol/l
(pärismürgituse alampiir on 1,5 mmol/l)