36. 36. NEUROLOOGIA

36. 36. NEUROLOOGIA 36. 36. NEUROLOOGIA

medicina.bestit.ee
from medicina.bestit.ee More from this publisher
07.05.2013 Views

36. NEUROLOOGIA Atüüpiline näovalu – Atüüpilist näovalu ravitakse valu- ja masendusravimitega. Tritsüklilisi antidepressante kasutatakse väikestes annustes. 36.80 LIHASPINGEPEAVALUD Kari Murros Sümptomid – Üldiselt mõlemapoolne, nõrk või keskmise tugevusega, pitsitav või suruv peavalu, mida füüsiline aktiivsus ei halvenda. – Valu on krooniline (kuid või aastaid). – Sageli päeval. Diagnoos – Anamneesist ja staatusest üldiselt piisab teiste põhjuste välistamiseks. Migreen võib olla komplitseeriv lisaprobleem. – Diagnoosi toetavad kaasnevad sümptomid: kukla- ja õlavalud, käte öine tuimus, unehäired, väsimus, depressioon ja kasvajakartus. – Hoolikasse üld- ja neuroloogilisse uuringusse kuulub pea-, kukla- ja õlalihaste palpatsioon, (eriti oktsipitaalsed lihaste kinnituskohad). Osal patsientidest võib olla tüüpiline pingepeavalu, ilma et perikraniaallihased oleksid valusad. Ravi – Patsiendi korralik uurimine on õnnestunud ravi nurgakivi. – Kergemais olukordades piisab põletikuvastastest ravimitest. Lühiaegses ravis võib neid kombineerida väikeste diasepaamiannustega. – Kaela- ja õlalihaste lõdvestamine ning venitamine iga päev. – Raskematel juhtumitel paarikuine intervallravi antidepressiivsete vahenditega (nt. amitriptüliini 12,5–75 mg/ööp., flupentiksooli 0,5–1,5 mg/ ööp., maprotiliini 25–75 mg/ööp.) või tisanidiiniga. – Sageli on patsiendil pikaajalisi unehäireid. Sel juhul võib olla abiks väike annus amitriptüliini (12,5–25 mg), kombineerituna kloordiasepoksiidiga (5–10 mg) ööseks. – Ravimite kõrvaltoimetest on tuleb patsiendile rääkida. – Füsioteraapiat ja arsti määratud harjutusteraapiat võib kasutada. – Ergonoomia töökohal. – Kui ravi ei ole tõhus, kaaluda neuroloogi (muu orgaaniline etioloogia?) või psühhiaatri (depressiooni osa?) konsultatsiooni. 954 36.81 MIGREEN Kari Murros Definitsioon – Migreen on veresoonte ja närvide viis reageerida. Põhiliseks sümptomiks on pulseeriv, tihti ühepoolne episoodiline peavalu, millega kaasneb iiveldustunne (= tavaline migreen, common migraine). – Klassikalise migreeni tunnuseks on eelnähud. – Kalduvus migreeni haigestuda on ca 80% ulatuses suguvõsa küsimus. Migreenihooge põhjustavad tegurid – Stress (hoog stressi lahenemisjärgus, nt. nädalalõpumigreen). – Alkohol – Saunaskäik (järgmine hommik) – Ilmamuutused – Söömataolek – Magamatus – Teatud toiduained – Ärritavad lõhnad – Hormonaalsed põhjused (menstruatsioon, östrogeene sisaldavad hormoonpreparaadid) – teatud ravimid, ergotamiinide liigtarvitamine Klassikaline migreen – Sageli visuaalsed sümptomid (kestavad u. 1/2 tundi): vaatevälja värisemine siksakiline nägemine skotoomid hemianopsia. – Migreenivalule võivad eelneda ka ühepoolne tundlikkusehäire, ühepoolne jõuetus (hemipleegiline migreen) ja afaasianähud. – Nn. vertebrobasilaarmigreeniga kaasnevad ajutüve sümptomid, nagu diploopia, tasakaaluhäired ja isegi teadvuse hämardumine. Diagnoos – Põhineb anamneesil. – Tugev migreeni tüüpi peavaluhoog ilma varasema sellise anamneesita võib olla hemorraagia sümptom. Siis on KT-uuring vajalik. Migreenihoogude farmakoteraapia – Valuravimid (paratsetamool, põletikuvastased valuvaigistid) per os või suposiidina ja vajaduse korral i.m. (diklofenakk) või i.v. (ketoprofeen). – Iivelduse või oksendamise korral sobib metoklopramiid (20 mg suposiidina) või prokloorperatsiin. – Sumatriptaan on tõhus hooravim. Oksendavale haigele annustatakse seda intranasaalselt või

autoinjektoriga naha alla, teised võivad võtta tabletina. Kalliduse tõttu tarvitatakse sumatriptaani juhtudel, kui muu raviga ei saada head tulemust. Koronaartõbi on sumatriptaani vastunäidustus. Hoiatada haiget kõrvaltoimete suhtes, nagu mööduv poomistunne kaelas. – Ergotamiintartraat 1–2 mg per os või suposiidina on olnud klassikaline põhiravim, millel on veresooni ahendav toime. Ravimtolerantsus ja kõrvaltoimed (iiveldus, angiospasm, paradoksaalne peavalu pikaaegsel kasutamisel) on vähendanud selle manustamist. Raseduse ajal on ergotamiinipreparaadid vastunäidustatud. – Diasepaami võib anda hooga kaasnevate ängistussümptomite puhul. Migreeni profülaktiline ravi – Kui migreenihood esinevad sagedamini kui kord kuus, kaalutakse profülaktilist ravi: – Tavalise migreeni korral soovitatakse beetablokaatoreid (propranolooli 40–160 mg/ööp., metoprolooli 95–200 mg/ööp., bisoprolooli 5– 10 mg/ööpäevas) Vastunäidustuseks on astma. – Nägemishäiretega algava klassikalise migreeni puhul proovitakse samuti beetablokaatoreid, aga kui esmasümptom on selgelt fokaalne (hemianopsia, hemiparees, hemiparesteesia, düsfaasia, vertebrobasilaarmigreen) on turvalisem alustada kaltsiumiantagonistidega (nt. nifedipiini 10 mg x 2). Mõju võib tõsta kombineerimine aspiriiniga 100 mg/ööp.. – Migreenihaigele tuleb tihti aastaid hiljem ka lihaspingepeavalu sümptomeid (segatüübiline peavalu). Siis võib profülaktiliseks raviks sobida amitriptüliin 12,5–50 mg/ööp., vajaduse korral kombineeritakse klopoksidiiniga). Biofeedback ja akupunktuur on tähelepanu väärivad ravimiteta ravimeetodid. – Rasketel ja raviresistentsetel juhtudel võib kasutada naatriumvalproaati, dihüdroergotamiini või kortikosteroidkuuri. 36.82 KOBARPEAVALU (HORTONI SÜNDROOM) Haiguspilt – Esimene haigushoog tuleb enamasti 20–40aastaselt. – 70–90% patsientidest on mehed. – Sügaval silma taga tuikav, rebiv, puuriv või põletav valu, mis levib oimupiirkonda ja kaelale. – Tuleb üldiselt üsna samal kellaajal, sagedamini öösel kui päeval. – Hoog kestab 1/2–2 tundi. – Hood esinevad 2–3 nädalat kestvate sarjadena, 955 36.82 mille vahel on 2 kuud kuni 2 aastat haigusnähtudeta aega. – Valu ajal võivad silmad vett joosta ja valgust karta, nina kinni olla, nägu ja silmavalged punetada. Nägu võib ka paiste minna ning sülje eritus suureneda.. – Valupoolses silmas on hoo ajal ja mõnikord nende vahelgi igal viiendal patsiendil mioos või ptoos. – Haruldases kroonilises haigusvormis pole selgelt valutud perioode. Diferentsiaaldiagnoos – Kolmiknärvineuralgia (36.79): sähviv valu, mis sageli vallandub teatud nahapiirkonna puudutamisest. – Migreen (36.81): algab sageli enne 20. eluaastat, eelsümptomitega, hood kestavad kauem ja sageli kaasnevad iiveldus ning oksendamine. Pisaraeritust või silmavalgete punetust on migreeni korral väga harva. Sagedasem naistel. – Atüüpiline näovalu: näol jätkuvalt valupitsitus, tihtii koos lihaspingepeavalu ja depressiooniga. Sageli eakail naistel. – Krooniline hootine hemikraania meenutab kobarpeavalu, aga esineb ainult naistel, hoogusid on mitu (vähemalt 5) korda päevas ja valu kestab ainult 1–2 minutit. Valuhood kaovad indometatsiinraviga täielikult. Ravi Akuutne hoog – Sumatriptaani reeglina autoinjektorannusena. – Hooge võib ravida ka migreeniravimitega, kuigi nende mõju on nõrk (põletikuravimid, ergotamiin). – Abi on puhta hapniku hingamisest, mis eeldab hapnikuballooni olemasolu kodus. Profülaktiline ravi – Kobarpeavalude puhul on tähtis profülaktiline ravi. Selleks on kasutatud mõningaid preparaate, mille kohta ei ole kontrollitud uurimusi. Profülaktilise raviga saab hood enamasti lõpetada. Mõne nädala jooksul lõpetatakse ravimine libisevalt, kui valujärk tõenäoliselt möödas. Ravimitest tasub proovida: Beetablokaatoreid (propranolooli 40 mg x 3, sotalooli 80 mg x 2, timolooli 5-10 mg x 1, atenolooli 50–100 x 1), Karbamasepiini (aeglane algus, annus 200– 300 mg x 2). Liitium - eeldab verekoostise jälgimist, lühiajalinegi üledoseerimine võib põhjustada neerukahjustusi - terapeutiline alumine piir on 1,2 mmol/l (pärismürgituse alampiir on 1,5 mmol/l)

<strong>36.</strong> <strong>NEUROLOOGIA</strong><br />

Atüüpiline näovalu<br />

– Atüüpilist näovalu ravitakse valu- ja masendusravimitega.<br />

Tritsüklilisi antidepressante kasutatakse<br />

väikestes annustes.<br />

<strong>36.</strong>80 LIHASPINGEPEAVALUD<br />

Kari Murros<br />

Sümptomid<br />

– Üldiselt mõlemapoolne, nõrk või keskmise tugevusega,<br />

pitsitav või suruv peavalu, mida füüsiline<br />

aktiivsus ei halvenda.<br />

– Valu on krooniline (kuid või aastaid).<br />

– Sageli päeval.<br />

Diagnoos<br />

– Anamneesist ja staatusest üldiselt piisab teiste<br />

põhjuste välistamiseks. Migreen võib olla komplitseeriv<br />

lisaprobleem.<br />

– Diagnoosi toetavad kaasnevad sümptomid: kukla-<br />

ja õlavalud, käte öine tuimus, unehäired,<br />

väsimus, depressioon ja kasvajakartus.<br />

– Hoolikasse üld- ja neuroloogilisse uuringusse<br />

kuulub pea-, kukla- ja õlalihaste palpatsioon,<br />

(eriti oktsipitaalsed lihaste kinnituskohad).<br />

Osal patsientidest võib olla tüüpiline pingepeavalu,<br />

ilma et perikraniaallihased oleksid valusad.<br />

Ravi<br />

– Patsiendi korralik uurimine on õnnestunud ravi<br />

nurgakivi.<br />

– Kergemais olukordades piisab põletikuvastastest<br />

ravimitest. Lühiaegses ravis võib neid kombineerida<br />

väikeste diasepaamiannustega.<br />

– Kaela- ja õlalihaste lõdvestamine ning venitamine<br />

iga päev.<br />

– Raskematel juhtumitel paarikuine intervallravi<br />

antidepressiivsete vahenditega (nt. amitriptüliini<br />

12,5–75 mg/ööp., flupentiksooli 0,5–1,5 mg/<br />

ööp., maprotiliini 25–75 mg/ööp.) või tisanidiiniga.<br />

– Sageli on patsiendil pikaajalisi unehäireid. Sel<br />

juhul võib olla abiks väike annus amitriptüliini<br />

(12,5–25 mg), kombineerituna kloordiasepoksiidiga<br />

(5–10 mg) ööseks.<br />

– Ravimite kõrvaltoimetest on tuleb patsiendile<br />

rääkida.<br />

– Füsioteraapiat ja arsti määratud harjutusteraapiat<br />

võib kasutada.<br />

– Ergonoomia töökohal.<br />

– Kui ravi ei ole tõhus, kaaluda neuroloogi (muu<br />

orgaaniline etioloogia?) või psühhiaatri (depressiooni<br />

osa?) konsultatsiooni.<br />

954<br />

<strong>36.</strong>81 MIGREEN<br />

Kari Murros<br />

Definitsioon<br />

– Migreen on veresoonte ja närvide viis reageerida.<br />

Põhiliseks sümptomiks on pulseeriv, tihti<br />

ühepoolne episoodiline peavalu, millega kaasneb<br />

iiveldustunne (= tavaline migreen, common<br />

migraine).<br />

– Klassikalise migreeni tunnuseks on eelnähud.<br />

– Kalduvus migreeni haigestuda on ca 80% ulatuses<br />

suguvõsa küsimus.<br />

Migreenihooge põhjustavad tegurid<br />

– Stress (hoog stressi lahenemisjärgus, nt. nädalalõpumigreen).<br />

– Alkohol<br />

– Saunaskäik (järgmine hommik)<br />

– Ilmamuutused<br />

– Söömataolek<br />

– Magamatus<br />

– Teatud toiduained<br />

– Ärritavad lõhnad<br />

– Hormonaalsed põhjused (menstruatsioon, östrogeene<br />

sisaldavad hormoonpreparaadid)<br />

– teatud ravimid, ergotamiinide liigtarvitamine<br />

Klassikaline migreen<br />

– Sageli visuaalsed sümptomid (kestavad u. 1/2<br />

tundi):<br />

vaatevälja värisemine<br />

siksakiline nägemine<br />

skotoomid<br />

hemianopsia.<br />

– Migreenivalule võivad eelneda ka ühepoolne<br />

tundlikkusehäire, ühepoolne jõuetus (hemipleegiline<br />

migreen) ja afaasianähud.<br />

– Nn. vertebrobasilaarmigreeniga kaasnevad ajutüve<br />

sümptomid, nagu diploopia, tasakaaluhäired<br />

ja isegi teadvuse hämardumine.<br />

Diagnoos<br />

– Põhineb anamneesil.<br />

– Tugev migreeni tüüpi peavaluhoog ilma varasema<br />

sellise anamneesita võib olla hemorraagia<br />

sümptom. Siis on KT-uuring vajalik.<br />

Migreenihoogude farmakoteraapia<br />

– Valuravimid (paratsetamool, põletikuvastased<br />

valuvaigistid) per os või suposiidina ja vajaduse<br />

korral i.m. (diklofenakk) või i.v. (ketoprofeen).<br />

– Iivelduse või oksendamise korral sobib metoklopramiid<br />

(20 mg suposiidina) või prokloorperatsiin.<br />

– Sumatriptaan on tõhus hooravim. Oksendavale<br />

haigele annustatakse seda intranasaalselt või

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!