36. 36. NEUROLOOGIA

facialis, a. occipitalis on turses, punetav, kühmuline,
survetundlik, pulss puudub või on nõrk.
– Silmaleid:
nõrgenenud nägemine, nägemisvälja kadu
silmalihaste parees, internukleaarne oftalmopleegia
silmapõhjas võib näha nägemisnärvi papilli
turset ja kahvatust, kui kahjustus on närvi
eesmises osas
võrkkesta verevalumid või kahvatus tromboosidest.
Laboratoorne leid
– Erütrotsüütide settereaktsioon on üldiselt suurenenud,
vähemalt 50 mm/t (1–2%-l normaalne),
sageli kuni 100 mm/t.
– Leukotsütoos
– Normokroomne normotsüütne aneemia
– Akuutses faasis on valgusisaldused suurenenud
(S-CRP, S-alfa 2-globuliin,S-haptoglobiin).
– S-AFOS on suurenenud.
Diagnoosi kinnitamine biopsiaga
– Biopsia on polikliinikus tehtav, kuid nõuab vilumust.
Probleem on sageli selles, et proov sisaldab
muud kude kui arterit. Biopsiamaterjal
võetakse kliiniliselt patoloogilisimast kohast.
Arteriit on segmentaalne ja on võimalik, et muutused
pole koetüki piirkonnas. Kliinilise kahtluse
korral on kindel võtta proov ka teiselt poolt, kui
leid osutus negatiivseks.
– Kortisoonravi mõjutab biopsia tulemust õige
peatselt. Tugevate nähtude korral võib olla vajadus
ravi alustada juba enne biopsiat, nii et vastus
tuleks saada paari päeva jooksul.
Ravi
– Kortikosteroidid, tavaliselt prednisoon. Algannus
on 40–80 mg/ööpäevas, suuri annuseid
kasutatakse eriti siis, kui haigel on olnud nägemishäireid.
– Kui haige nägemine on haiguse tõttu nõrgenenud,
siis on silma vereringe taastamiseks soovitatav
magada kõrgemale tõstetud voodijalutsiga.
– Nähud ja laboratoorne leid võib püsida mitu
nädalat, selle järel annust vähendatakse. Peavalu
leevendub mõne päevaga. Mööduvad ja osalised
nägemishäired paranevad sageli, täielik nägemiskadu
mitte.
– Prednisooni jätkuannus määratakse kliinilise
tulemuse ja laboratoorsete parameetrite alusel,
see on u. 7,5–10 mg/ööpäevas.
– Eakail patsientidel kaasneb pika kortisoonraviga
kõrvalnähte, oluline on diagnoosi kinnitamine
biopsiaga.
– Raviks on kasutatud ka tsütostaatikume (tsüklo-
953
fosfamiid, asatiopriin) ja dapsooni haigeile, kes
ei ole võinud kasutada kortisooni.
Prognoos
– Arteriidiprotsess vaibub mõne kuu või aastaga,
aga relapsid ilmnevad isegi hulk aastaid hiljem.
Ravi on pikaajaline, vähemalt üks aasta, tavaliselt
2 aastat.
– Kortisooni vähendamisel või lõpetamisel võivad
nähud uuesti ilmneda.
– On oluline, et haige seisundit jälgiv arst on haigusest
teadlik, muidu võidakse nähud panna
arterioskleroosi arvele.
36.79 KOLMIKNÄRVINEURALGIA
Kati Juva
Sümptomid
– Kolmiknärvineuralgiat iseloomustavad hootised
sähvivad valuhood ühel näopoolel, ühe trigeminusharu
alal.
– Valu on vahepeal täiesti ära ja seda saab provotseerida
teatud piirkondade (nn. triggertsoonide)
puudutamisega või söömisega.
– Valu ilmneb lühikeste sähvatustena või tuksatustena.
– Püsivaid neuroloogilisi ärajäämanähte pole.
Diferentsiaaldiagnoos
– Kolmiknärvineuralgiast tunduvalt rohkem on nn.
atüüpilisi näovalusid:
valu on üldiselt pidev, pakitsev ega lõpe tingimata
keskjoonel
taustaks on sageli depressioon.
– Vt. ka saripeavalud (36.82).
Ravi
36.79
Kolmiknärvineuralgia
– Kolmiknärvineuralgia ravim on karbamasepiin,
mida annustatakse vastavalt vajadusele.
– Kolmiknärvineuralgia korral on tasuta ravimi
õigus neuroloogi retseptiga.
– Karbamasepiini algannus on 100 mg x 2 ja
annust võib vajaduse korral tõsta 300 mg x 2
(jälgida kõrvaltoimeid).
– Algul on kasulik jälgida verepilti ja maksaensüüme.
Seerumisisaldust võib määrata siis, kui
on üledoseerimise oht (peapööritus, väsimus,
diploopia, nüstagm).
– Kui karbamasepiin ei aita või põhjustab raskeid
kõrvalmõjusid, on võimalik operatiivne ravi (trigeminusganglioni
koagulatsioon, nüüd ka närvi
lähedal kulgeva peene arteri poolt põhjustatud
kompressiooni kõrvaldamine mikrokirurgilise
tehnikaga).