36. 36. NEUROLOOGIA

36. NEUROLOOGIA
Keskhaiglais on võimalik teha esimese etapi
uneuuringuid. EEG näitab patsiendi ebanormaalset
tukastamiskalduvust. Päevast väsimust
võidakse hinnata MSLT-uuringuga
(Multiple Sleep Latency Test) (36.05).
Ülikoolikliinikuis ja teatud keskhaiglates on
võimalik teha lisaks päevase ja osas neist ka
öise une polügraafiat (6.90, 36.05) ning
eriuuringuid (nn. videotelemeetria, uneprofiili
analüüs).
Tõelised unehäiretõved (nt. narkolepsia) tuleks
diagnoosida ja ravida tsentraliseeritult
unehäirete töörühmade soovituste järgi eelnimetatud
keskhaiglais.
Narkolepsia
– Harva esinev, noores eas algav REM-une regulatsioonihäire,
millel on tugev seos koetüübiga
ja võimalik autoimmuunetioloogia.
– Sümptomid:
päevane väsimus, tukastamiskalduvus.
katapleksia (äkiline lihastoonuse kaotus).
unehalvatused (liigutusvõimetuse hood uinumisel
või ärkamisel).
hüpnagoogsed hallutsinatsioonid (uinumise
või ärkamise aegsed hallutsinatsioonid), patsient
teab, et nähud (hallutsinatsioonid) pole
tõelised, (vrd. psühhootiline patsient).
– Diagnoos:
kliiniline pilt
kinnitamiseks polügraafiline uneviivetest
(MSLT) (36.05)
– Ravi:
alustatakse eriosakonnas, sest kasutatavad
ravimid on osalt vaid eriloal saadavad.
psühhostimulandid: prolintaan vüi fenkamfamiin
10–30 mg/ööpäevas.
Katapleksia korral sobivad tritsüklilised antidepressandid,
nt. klomipramiin 75–150 mg/
ööpäevas.
Võimalust mööda korraldatakse töö nii, et
päevast uinakut saab teha (nt. talupoegadel).
Tuleb arvestada haigusega kaasnevat riski,
näiteks liikluses.
36.78 TEMPORAALARTERIIT
Marjaana Luisto
– Polymyalgia rheumatica vt. 21.60.
Eesmärgid
– Tuleb silmas pidada temporaalarteriidi võimalikkust
peavalu, nägemishäirete ja ajuvereringe
häirete põhjusena.
– Nägemise kaotuse taoliste fõsiste tüsistuste vältimine.
952
Üldist
– Hiidrakulist arteriiti (giant cell arteritis) nimetatakse
temporaalarteriidiks või kraniaalarteriidiks,
kui see ilmneb peapiirkonna arterites, ja
polymyalgia rheumatica’ks, kui haiguspildis on
valitsevad lihaste valud ja jäikus.
– Haigust tuleb kiiresti diagnoosida ja ravida tema
poolt põhjustatavate nägemishäirete pärast.
Peaosa neist on tingitud a. ophthalmica ja tema
harude põletikust ning sellele järgnevast isheemiast.
Ka aordikaar ja sealt lähtuvad suured
arterid võivad olla põletikus, mis võib tekitada
neuroloogilist defitsiiti ajuinfarkti alusel.
– Etioloogia on tundmatu.
Epidemioloogia
– Temporaalarteriiti on peetud haruldaseks haiguseks,
kuid see näib sagenevat (või diagnoositakse
seda endisest paremini).
– Soome uurimuses oli biopsia põhjal positiivseid
u. 12/100 000/aastas üle 50-aastases elanikkonnas.
– Haigus on sagedasem naistel, haiged on eakad,
enamik neist 60–70 aastased.
Nähud
– Üldnähud:
väsimus
kõhnumine, isutus
palavik
depressioon
– Temporaalarteriidi nähud:
tugev peavalu, mis lokaliseerub ühel pool või
mõlemal pool oimupiirkonnas, on terav, vahel
tuksuv, peanahk on oimupiirkonnas hell
lõuaklaudikatsioon (närimisest provotseeritud
valu ja jäikus mälumislihastes), valu keeles ja
neelulihastes
nägemishäired: ühe või mõlema silma osaline
või täielik nägemiskadu, mis võib olla mööduv
või püsiv, diploopia, vilkumine silmis, nägemisvälja
kadu, kortikaalne pimedus (mööduvad
nägemishäired meenutavad amaurosis
fugax’it ja migreeni)
vahel on ka muid kraniaalnärvide nähte, nagu
peapööritus ja tinnitus.
– Teised TIA- või ajuinfarktilaadsed nähud, segasus
– Süsteemsed vereringehäired on haruldasemad:
südame, jäsemete, kopsu ja seljaaju vereringehäired.
– Polymyalgia rheumatica nähud:
valud, kangus ja liigutuste hellus enam õla ja
piha ning puusa ja reie piirkonnas.
Kliiniline leid
– Temporaalarter või muu pea pindmine arter (a.